docstxt/12001360832.txt
ning vali menüükäsk Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…). Sellel ma pikemalt ei peatu; kui aga ei ole meeles, kuidas seda teha, siis otsi üles loengu- materjal teemal „Loendid, äärised ja varjustus“ ja tuleta see endale meelde. Küll aga pööraks tähelepanu rakenduskohale (ingl. Apply to), selle muutmisel vormindame kas kogu tabeli (ingl. Table) või valitud lahtri (ingl. Cell) jooned/sisutaustad. Tabeli sortimine Tabelis olevate paremaks esitluseks oleks kasulik andmed sorteerida. Märgista kogu tabel ja vali menüükäsk Tabel > Sordi… (ingl. Table > Sort…). MS Word püüab ära arvata, kas sinu loodud tabelil on päiserida või mitte (vt. allpool olevat valikuterühma Minu loend on ehk ingl. My list has); kui tabelil on päiserida, siis jälgi, et oleks valitud Päisereaga (ingl. Header row) -2- Tabel (3
paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Jäätmete sortimine Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Omavalitsusel tuleb otsustada, kas luua oma elanikele võimalikult soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused juba jäätmete tekkekohas, näiteks kodus ja kontoris. Teine võimalus on lubada kokku koguda küll segunenud jäätmeid, kuid need tuleb seejärel sortida vastavas jäätmekäitlusettevõttes. Esmajoones tuleks püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning
Säästlik ja keskkonnasõbralik majandamine Irena seleznjova 8 c klass Saku ühisgümnaasium Saku 2008 PRÜGI JA JÄÄLME KÄITLUS Jäätmete sortimine Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Esmajoones tuleks püüda jäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba sorteeritud kujul. Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib
Jäätmekäitlusviis- R-kood; D-kood Tekkepõhjus- Q-kood Toime- H-kood Koodid, on kuuekohalised (prügi näiteks 20, paber 19) Prügi, millest jäätmed on välja sorditud, on raskem. OTSENE TULU JÄÄTMETEST- toorme/energia müük. KAUDNE TULU JÄÄTMETEST- prügilate rajamise edasilükkamine; prügilate alla mineva maa säästmine; loodusvarade säästmine; looduse kaitsmine Jäätmete taaskasutamine: 1. toorme eraldamine prügist ning kokkuvedu; 2. toorme sortimine, puhastamine, pallimine; 3. toorme ümbertöötamine; 4. valmistoodangu turustamine TEISTOORE: tootmisjäägid ja praaktoodang kord kasutatud materjal KORDUSKASUTUS: samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema TAASKASUTUS: muuks või samaks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema otsene- jäätmed on kasutusel toormena kaudne- jäätmed on kasutusel energia saamiseks
Jäätmete sortimine Olmejäätmete sortimise nõude sätestab juba neli aastat tagasi kehtima hakanud Jäätmeseadus. Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Esmajoones tuleks püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba liikide kaupa. Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist.Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega ,mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Eraldi tuleb koguda vähemalt neli liiki jäätm...
pinnadefektidega, mis tuleb kõrvaldada Õlikanalid Hoolikalt puhastatakse kõik õlikanalid, eriti veel siis, kui on purunenud mõni detail või välja sulanud laager Metallipurust puhastatakse ka osandatud õlipump, reduktsiooniklapp ja õlivõttur Purunemine Kolvi,klappide ja klapipesarõngaste purunemisel osandatakse ja pestakse hoolikalt läbi sisselasketorustik Hüdrotõukurid osandatakse, pestakse ja vaadatakse üle Sortimine Kui detailide soritmisel selgub, et kulumine on veel lubatud piires, ent küllaltki suur ja detaili tööressurss on juba väike, siis detail remonditakse või vahetatakse uue vastu Reeglina uuendatakse võllide tihendid Puhtus Remonditöödel peab tagama puhtuse Detaile pestakse ja puhastatakse põhjalikult kaks korda: 1. Pärast osandamist enne sortimist 2. Enne koostamist NB- hermetiseeritud veerelaagreid ei asetata pesulahustesse või lahustitesse
mittevajalikke andmeid ja utiliseerida seadmeid. ~ Andmebaasid Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Andmebaasi olemuse mõistmine, andmebaasi struktuuri ja kasutusvõimaluste tundmine. Lihtsa andmebaasi loomine, andmebaasi sisu kuvamine eri reziimides. Tabeli loomine, väljade ja nende atribuutide määratlemine ning muutmine; andmete sisestamine ja redigeerimine tabelis. Tabeli või vormi sortimine ja filtreerimine; päringute loomine, muutmine ja käitamine kindla teabe võtmiseks andmebaasist. Vormi olemuse mõistmine; vormi loomine kirjete ning kirjeandmete sisestamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks. Lihtsamate aruannete loomine ja levitamiseks valmis väljundite ettevalmistamine Esitlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Töö esitlustega ja nende salvestamine eri failivormingutes.
Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul Tulevik prügiveos Mida näeb ette tulevik: Märgistuste ühtlustamine Jäätmete tekkimise skeem: Tekkekoht > sortimine > kogumine > vedu > töötlemine > kõrvaldamine (ladestamine prügilasse) Kasutatud kirjandus www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=232285 http://www.envir.ee/625 http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4tmed TÄNAME KUULAMAST !
Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete – sihipärane koosrakendamine selleks, et – keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning – võimalikult väikeste kulutustega – vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast Säästlik jäätmekäitlus - jäätmed sorditakse ja viiakse selleks ette nähtud kohta, et jäätmekäitlusfirma saaks neid ühel või teisel moel ära kasutada. • Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, sortimine, vedu, taaskasutamine, töötlus ja prügilasse ladestamine • Jäätmehooldus – jäätmekäitlus + järelevalve ja suletud prügilate järelhooldus ÕIGUSAKTID Eesti õigusaktide hierarhia - Eesti vabariigi põhiseadus - Riigikogu seadused - Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused - Kohalikud omavalitsuse õigusaktid Jäätmekäitluse õiguslikud alused Jäätmeseadus annab jäätmehooldust reguleeriva õigusraamistiku
. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus 6.okt Jäätmete käitlemine: kogumine, sortimine, vedu, taaskasutus 13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded..
näiteks vee korduvkasutamisele. · Tuleb mõelda pakkematerkjalide korduvkasutamisele. Prügiveo homne päev Mida tuleks tulevikus teha: · Tuleb hakata nõudma korralikku aruandlust jäätlus firmadelt · Sortimise lihtsustamiseks tuleks konteinerimärgistus kogu riigis ühtlustada, nt roheline värv võiks tähistada prügi, kollane vanapaberit ja valge värvitut klastaarat. · Jäätmevoogliiguks siis skeemi järgi: Tekkekoht sortimine kogumine vedu töötlemine kõrvaldamine (ladestamine prügilasse.) Kasutatud kirjandus · http://www.voruvald.ee/Jaatmed.htm · https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=232285 · Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon "Jäätmed ja loodushoid" lk 5;32 · Mati Martin "Bioloogia põhikoolile 3." Lk 84-87 Tänan tähelepanu eest
Turundus Turundus on kõik see, mis jääb tootmise ja ostu vahelisele ajavahemikule. Turunduse - informatsiooni kogumine põhiülesanded - ostmine - vedu - müük - ladustamine - finantseerimine - standardiseerimine - sortimine - juhtimisrisk Turunduse neli etappi - Toode (product) 4 P-d - Hind (price) - Müügitoetus (promotion) - Müügikoht (place)
55. External - Tunnused 56. Constrain - Piirama 57. Encapsulate - Kokkusuruma 58. Dispatch - Täideviimine, saadetis 59. Dispatch cargo - Veost saatma 60. Setup - Sättestik 61. Retrievable - Kättesaadav, taastatav 62. Decouple - Eralduma 63. Spatial - Ruumiline 64. Middleware - Vahetarkvara 65. Template - Mall 66. Payload - Kasulik koormus 67. Payload capacity - Kasulik kandevõime 68. Unified - Ühendatud 69. Readiness - Valmidus, valmisolek 70. Marshalling - Vagunite sortimine 71. Marshalling yard - Sorteerimisjaam 72. Underlying - Aluseks olev 73. Underlying commodity - Kaup 74. Brokerage - Maaklerlus, vahetalitus 75. Deploy - Paigaldama 76. Instantiate - Looma, algväärtustama 77. Bystander - Kõrvaltvaataja 78. Originator - Algataja 79. Simultaneous - Üheaegne 80. Liaison - Esindaja 81. Vendor - Müüja, tarnija 82. Procurement - Saamine, hankimine 83. Procurement agency - Varustusettevõte 84. Encompass - Ümbritsema, hõlmama 85. Fleet - Laevastik 86
60. Setup Sättestik 61. Retrievable Kättesaadav, taastatav 62. Decouple Eralduma 63. Spatial Ruumiline 64. Middleware Vahetarkvara 65. Template Mall 66. Payload Kasulik koormus 67. Payload capacity Kasulik kandevõime 68. Unified Ühendatud 69. Readiness Valmidus, valmisolek 70. Marshalling Vagunite sortimine Raudteerongide 71. Marshalling yard sorteerimisjaam 72. Underlying Aluseks olev Tehingu tagatiseks olev 73. Underlying commodity kaup 74. Brokerage Maaklerlus, vahetalitus 75. Deploy Paigaldama 76. Instantiate Looma, algväärtustama 77. Bystander Kõrvaltvaataja 78
Hooldusladu- tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod, katkematu tootmise tagamiseks I Instrueerima- juhendama, juhtnööre jagama Installeerima- paigaldama, sisse seadama Insaider- asjatundja, omainimene, seesolija Inkasso- raha sissenõue Innovatiivne- parem, uuenduslik Inflatsioon- rahaühiku ostujõu vähenemine Ignoreerima- vältima, eirama, tahtlikult tähele panemata jätmine J Jae- väikeses koguses Jäätmekäitlus- jäätmete kogumine, sortimine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine K Kvaliteet- omaduste kogum, head või halvad Kvantiteet- koguseline ulatus Krediit- laen, lühilaen Komponent- koostisosa Konventsionaalne- tavapärane, kombekohane, leppekohane, tinglik Kulu- väljaminek, vastand tulule Klient- asutuse, isiku, teenuste kasutaja Konsolideerima- tugevasti koondama, tihedalt liitma Kommertstranspordivahend- inimeste või kauba tasuliseks või tasuta veoks mõeldud transpordivahend Konkurents- võistlus, vastupanu
Näiteid majapidamisest: päevavalguslambid, aegunud ravimid, aerosoole sisaldavad seadmed ( külmikud), gaasiballoonid, puhastuskemikaalid, õlid ja vedelkütused, pataerid ja akud, liimid, lakid, värvid, taimekaitsevahendid jne. Säästlik jäätmekäitlus: Jäätmete tervikkäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda suurenevast jäätmehulgast. Jäätmematerjali sortimine ja taasväärtustamine. Tervikjäätmekäitlus hõlmab jäätmevoo kulgu tekkekohast lõppkäitluspaigani. Säästlik jäätmekäitlus jäätmed sorditakse ja kogutakse selleks ette nähtud kohta, et jäätmekäitlusfirma saaks neid nõuetekohaselt ning ökonoomselt käidelda. Hierarhia: Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: · Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine; · Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus;
- Eeltöötlusmeetodid o sorteerimine (ka sortimine) jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine tekkekohal või sorteerimiskeskuses käsitsi või mehaaniliselt osakeste suurus – sõelumine tihedus – setitamine kiirendus – ballistiline sortimine elastsus optilised omadused – optiline separeerimine magnetilised omadused – magnetiline sortimine o tihendamine o purustamine o pressimine Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Jäätmete eeltöötlusmeetoditeks on sortimine, tihendamine, purustamine ja pressimine
................................................... 68 Päised ja jalused...................................................................................................................... 68 Printimine................................................................................................................................. 69 Sortimine...................................................................................................................................... 72 Teksti sortimine........................................................................................................................ 72 Numbrite sortimine................................................................................................................... 72 Kuupäevade või kellaaegade sortimine....................................................................................73 Sortimine lahtri värvi, fondi värvi või ikooni järgi................................................
Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid. Prügienergia teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks. Kütteväärus on kõrge suurem plastil, paberil on ta väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: olmejäätmeis 180; suurjäätmeis 255; kaubandusjäätmeis 270; tööstusjäätmeis 195; sega- ehitusprahis 75; kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on
Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta. Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Se...
Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine), tihendamine, purustamine ja pakkimine. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Lihtsam on sorteerida jäätmeid nende tekkekohal, sest siis jäävad need puhtamad ja hiljem on neid lihtsam käsitleda. Käsitsi sortimine sobib kõige paremini väikeste jäätmemahtude korral. Mehaaniline sorteerimine ehk masinsorteerimine: sõelumisega jagatakse tahked materjalid sõelpinna aukude vastava suurusega osadeks. Tavaliselt kasutatakse trummelsõelu. Sõeluda saab vaid kuiva materjali. Setitamisel vedeliku tihedusest kergem materjal tõuseb pinnale, raskem vajub põhja. Ballistiline sorteerimine: rootor paiskab tahked jäätmed üles, seejärel raskemad tükid jäävad lähedale ja kergemad lendavad kaugemale
ise kütma. Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse, plaanis on rajada Karksi valla territooriumile prügila 2008. Aastal koostati arengukava Polli jäätmekäitlus keskuse ehitamiseks, aga siiamaani pole ehitustegevust peale hakanud. Polli jäätmekäitluskeskuses nähakse ette jäätmete sortimisliin, kompostimisväljak ning segajäätmete prügila nõuetele vastav ladestusala. Põhieesmärgiks on vastuvõetud jäätmevoogude sortimine ja suunamine edasisele käitlemisele, sh materjalina ja energeetilisele taaskasutamisele. Jäätmekäitluskeskus hakkab toimima ka piirkondliku jäätmejaamana. Kuigi elanikel tekkivate ohtlike jäätmete ja mitmete taaskasutatavate jäätmeliikide esmane kogumine võib toimuda suuremates asulates, korraldatakse elektroonikaromu, kasutatud rehvide, vanametalli, ehitusjäätmete jm sarnaste jäätmete liigiti kogumine Polli jäätmekäitluskeskuse baasil
prügilasse. Joonisel 1 om toodud Inglismaa ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine. [7] Joonis . Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine Inglismaal, 1999 2008 [7] 2.1.2. Eesti Jäätmearuandluse infosüsteemi andmete põhjal tekkis 2011. aastal Eestis 803,5 tuhat tonni ehitusjäätmeid. Koguse hulka ei ole arvestatud saastunud maa-alalt eemaldatud pinnast. Tabelis 3 on välja toodud materjalide nimetuse järgi jäätmete tekkimine, taaskasutamine, jäätmete kogumine töötlemiseks ja sortimine, ladestamine prügilasse, määratlemata käitlus, eksport ning jäätmete hulk aasta lõpus. [8] Tabel . Ehitus- ja lammutuspraht jäätmekäitlus tekkepõhise nimistu järgi 2011. aastal Eestis kogused tonnides [8] Sissetulek Väljaminek Jäätmete kogumine
Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid. Prügienergia teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks. Kütteväärus on kõrge suurem plastil, paberil on ta väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: · olmejäätmeis 180; · suurjäätmeis 255; · kaubandusjäätmeis 270; · tööstusjäätmeis 195; · sega- ehitusprahis 75; · kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on
tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete kogumine - Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende
(recycling) Energia kasutus (põletamine) Ohutu recovery (incineration) Nii vähe kui kõrvald võimalik amine Ohutu kõrvaldamine (ladestamine jm.jm.)landfilling) Täpsed- ja 'avatud' nõuded: Näide - 'Jäätmete töötlemine' JÄÄTMED JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE: sortimine -> osa läheb taaskasutamisele mehhanilis-bioloogiline töötlemine termiline töötlemine a) aeroobne e. Põletamine b) anaaeroobne e. Gaasitamine e. püroplüüs Prügila Jäätmeteke valdkonniti 1990-date lõpus (EEA 2005) Central and Eastern Europe Old EU member states
jõuavad tekkekohast kõrvalduspaigani. Sortimise lihtsustamiseks tuleks konteinerimärgistus kogu rigid ühtlustada, nt roheline värv võiks tähistada prügi, kollane vanapaberit ja valge värvitut klastaarat. Enamik Eesti väikeprügilaid suletakse. Veokaugus suureneb ning veokulude vähendamiseks on omavalitsustel otstarbekas luua ümberlaadimispaigad või jaamad. Neisse saab lihtsate vahenditega sisustada sortimiskeskuse. Jäätmevoogliiguks siis skeemi järgi: Tekkekoht sortimine kogumine vedu töötlemine kõrvaldamine (ladestamine prügilasse.) 9 Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Tänapäeval elatakse arenenud riikides kyllaltki pillavalt. Materiaalseid väärtusi kasutatakse ebaotstarbekalt. Mida oleks vaja teha, et kujundada säästvat eluviisi? Kiiresti seda saavutada ei saa, sest inimestel on raske muuta välja kujunenud elustiili ja harjumusi
vähendamine). ·Jäätmete korduskasutamine (sama eseme uuesti kasutamine endisel eesmärgil). ·Jäätmete taaskasutamine (materjali ja aine kasutamine uue toote tegemiseks või muuks kasutuseks, sh. energia saamiseks). ·Jäätmete lõplik kõrvaldamine (segajäätmete põletamine põletustehastes või jäätmete ladustamine prügilas). Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Levinuimad jäätmete kõrvaldamise toiminguid on jäätmete ladestamine prügilatesse või jäätmete põletamine.See on aga kõige viimane käitlusviis ja seda peaks nii palju kui võimalik vältima.
Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks. 28. Mis on ränipuit? tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosade järsk paksenemine ja kõvenemine. 29. Mis on materjali sinetus? Seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani. 30. Milleks toimub saepalkide sortimine saeveskis? Sorteerimise eesmärgiks on valida kõige sobivamad antud saagimiskava täitmiseks kvaliteedi- ja mõõtudega palgid. Sorteeritakse veskis, kuna kaasaegne tehnoloogia mõõdab palgi diameetri tema varju järgi, ning vastavate andurite abil saadakse informatsioon läbimõõdu, pikkuse, mahu, koonilisuse ja elliptilisuse kohta. Mida rohkematesse jämedusklassidesse palgid sorteerida, seda enam suurendatakse saematerjali väljatulekut. 31. Lõppladudes tehtavad tööd?
või muud biolagunevad jäätmed (nt naturaalsed tekstiilid, paber või töödeldud puit). Ka ei kuulu nende hulka toidutootmise sellised kõrvalsaadused, millest ei teki jäätmeid. Erijäätmed on need, mille käitlemiseks vaja eriettevõtteid. Nende alla kuuluvad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehituspraht, vanad autod ja autorehvid ning loomsed jäätmed. Ka ohtlikud jäätmed on erijäätmed. Jäätmete kogumine ja vedu Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Kogumine ja vedu on jäätmekäitluse kalleim osa, umbes 60-80% kuludest. Kogumisviis sõltub sellest, mis kogutavate jäätmetega edasi tehakse. Eestis kehtib jäätmete liigiti kogumise nõue. See näeb ette, et jäätmed kogutakse võimalusel juba tekke hetkel eraldi. Nähakse ette, et kogutakse eraldi paper ja papp, segapakendid, klaaspakendi ning olmejäätmed. Igal ühistul või
44. Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (6). 1) Üldotstarbeline kaubandusladu 2) Külmladu 3) Tolliladu 4) Omandiladu 5) Erikaupade ladu 6) Puistekaupade ladu 45. Nimeta laos teostatavaid toiminguid. 1) Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) 2) Hoiukohtadele paigutamine 3) Hoiundamine 4) Aktiivkohtade täiendamine 5) Komplekteerimine 6) Sortimine, ühitamine, pakkimine 7) Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutsalale) 46. Mis on vöötkood? Vöötkood on laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbrikombinatsiooni või numbri- ja tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks vööndiks. Vöötkoodidega märgistatakse tooteartikleid, kaubaaluseid, konteinereid jms. 47
transpordietiketid, ohutu kasutamise nõuded, hinnasildid jms). 12. Millised on kolm peamist ladustamisalternatiivi (kommenteeritult)? 13. Mis on ristlaadimine (cross-docking)? 14. Mis vahe on läbivoolaol ja U-voo laol? 15. Nimeta vähemalt 5 laos teostatavat tegevust? Vastuvõtt (mahalaadimine, hoiuühikute koostamine, kauba vastuvõtukontroll) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine Lähetamine `+ Inventeerimine Töö infosüsteemis Lao korrashoid 16. Miks tehakse laos inventuure? Eesmärgiks on kindlaks määrata varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava varaliigi üle-või puudujääk, võrreldes raamatupidamisandmetega. Kõik puudu-ja ülejääkide põhjused peavad olema
32. Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (vähemal5)? Üldotstarbeline kaubandusladu Külmladu Tolliladu Omandiladu Erikaupade ladu Puistekaupade ladu 33. Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)? Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutusalale) 34. Mis on aktiiv ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse? Hoiustamismeetod, mille puhul hoiustatakse tükikaubalaos aktiivkohtadel esimesel ja teisel riiulikorrusel tooteid, mille väljastamissagedus on suur. Täidetud kaubaalused paiknevad reservkohtadel nendest kõrgemal. Kui aktiivkohal olevad tooted lõpevad, tõstetakse reservkohalt alla
Üldotstarbeline kaubandusladu Külmladu Tolliladu Omandiladu Erikaupade ladu Puistekaupade ladu 33.Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)? Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutusalale) 34.Mis on aktiiv- ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse? Hoiustamismeetod, mille puhul hoiustatakse tükikaubalaos aktiivkohtadel esimesel ja teisel riiulikorrusel tooteid, mille väljastamissagedus on suur. Täidetud kaubaalused paiknevad reservkohtadel nendest kõrgemal. Kui aktiivkohal olevad tooted lõpevad, tõstetakse reservkohalt alla täidetud kaubaalus ja paigutatakse aktiivkohale
19/01/15 Tartu Kalvar 1 699 699 20/01/15 Tallinn Elend 2 920 1,840 20/01/15 Võru Sauron 3 339 1,017 21/01/15 Pärnu Arven 1 369 369 25/01/15 Võru Sauron 1 339 339 26/01/15 Pärnu Gandalf 2 849 1,698 ISE! Lisage töölehed ja salvestage tulemused sinna Töötajad sortimine autofilter arend. filter risttabel Keskmine 812.1717 Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg Vanus Osakond Amet Palk 38502110722 Karl Agur mees 2/11/1985 31 Tootmine tööline 870 48704250911 Helen Aigro naine 4/25/1987 29 Müük sekretär 570
seadmeteta. Eeliseks on ka see, et tekkekohal sorteerimisega saadav materjal on puhtam. Eelkõige on see rakendatav (sageli ka kohustuslik) tööstusjäätmete puhul, kuid sortimist (valikkogumist) saab teha ka koduses majapidamises ja firmade kontorites. Olmejäätmetest eraldatakse tekkekohal sorteerimisel tavaliselt paber, kartong, klaas, sageli ka kompostimiseks sobivad jäätmed. Sorteerimisjaamas või -keskuses toimub jäätmete sorteerimine kas käsitsi või mehaaniliselt. · Käsitsi sortimine sobib kõige paremini väikeste jäätmemahtude korral. Sel puhul eraldavad lindi ääres seisvad töölised jäätmevoost kasutuskõlbliku materjali (üldiselt on selleks paber, papp, plastmass, metall, klaas ja puit) · Mehaaniline sorteerimine (masinsorteerimine) põhineb jäätmete erinevate füüsikaliste ja keemiliste omaduste kasutamisel. Mehaaniliste sorteerimisseadmete
A.2.5.2 Kirjeldada lõppkasutaja mõiste. Describe the concept of End User Computing Raaltöötluse lõppkasutaja (End User Computing) on infosüsteemi või selle teavet oma tegevuses kasutav isik või arvutivõrku andmetöötluseks ja infovahetuseks kasutav isik, seade, programm või arvutisüsteem. Automaatne andmetöötlus: andmetega süstemaatiline operatsioonide sooritamine. Näide: Aritmeetika- või loogikatehted andmetega, andmete mestimine või sortimine, programmide assembleerimine või kompileerimine, või operatsioonid tekstiga, näiteks redigeerimine, sortimine, mestimine, salvestamine, otsing, kuvamine või printimine. MÄRKUS: Terminit andmetöötlus ei tohi kasutada infotöötluse sünonüümina. Infotöötlus Informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine, mis sisaldab andmetöötlust ning võib sisaldada näiteks andmeside ja bürooautomaatika operatsioone.
kasutatakse osa jäätmetest nt materjalina või energia saamiseks, kõrvaldamise all mõeldakse nt matmist või põletamist ilma energiakasutuseta. Tervishoiuasutuste jäätmed Sanitaarselt ohutu tervishoiul tekkivate ohtlike jäätmete hooldus peab hõlmama kõik astmed alates jäätmete tekitamisest kuni nende lõpliku kõrvaldamiseni (või töötlemiseni). Järelikult on oluline, et jäätmetehooldus põhineks järgmistel põhimõtetel: · jäätmete sortimine tekkekohas · minimaalne kokkupuude jäätmetega · jäätmete pakkimine tekkekohas · minimaalne jäätmete ümberpakkimine · sanitaarselt ohutu hoidmine · transport heakskiidetud pakendis · automaatne ettesöötmine töötlemisseadmetesse · põletamine või muu töötlemine, kui on dokumenteeritud patogeensete mikroorganismide desaktiveerimine sel määral, et jäätmed ei ole enam nakkusohtlikud · Tallinna Linnavolikogu määrusega on kehtestatud eeskiri Tallinna tervishoiu- ja
7. Jäätmemajandus- säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ning rakendada rohkem taaskasutust. Jäätmemajanduse lähtealused- Jäätmekäitluse hierarhia : vältida, vähendada, korduskasutada, taaskasutada materjalina, taaskasutada energia tootmiseks, ladestada. Jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemid: Käitluse kõige kallim osa on kogumine ja vedu. Eeltöötlemine – sortimine, kohapeal sorditakse paber, klaas, olme, ohtlikud. Sorditakse käsitsi, sõelumine, mehaaniline, setitamine, magnetiline, optiline jne. Lõpptöötlemine – MBT ehk meh ja bioloogilised tehnikad, pm lagundamine. Keemilised meetodid, termilised meetodid, põletamine, ladestamine. Jäätmekäitluse põhiteed: Mehaanilised meetodid – ladustamine prügilasse Termilised meetodid - põletamine Bioloogilised meetodid – kompostimine, anaeroobne lagundamine
juures suuremat leket või mingid muud probleemi. 89 90 91 Prügi käitlemine Mõisted Laevas loetakse jäätmeteks ehk prügiks asju ja aineid, mis on ära visatud, mida kavatsetakse ära visata või mida ollakse kohustatud ära viskama. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Laevas ainult kogutakse jäätmeid. Kogumine on jäätmete sortimine ja kokkukorjamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise eesmärgil. Jäätmed kogutakse kogumisvahenditesse. Kogumisvahenditeks on prügikastid ja prügikonteinerid. Prügikastid asuvad jäätmete tekke kohtades. Prügikonteineritesse tühjendatakse prügikastid või tuuakse jäätmed otse, nende edasiseks väljaveoks laevast lepingupartnerite poolt. Viited MARPOL 73/78 lisa V, Reegliga 9(2). MEPC/Circ.317 „Jäätmeseadus“
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
Eesmärk – abistada üksikisikuid, tema jutustatud loo). Peamisteks edendades nende võimet edukaks osalemiseks hindamismeetoditeks on struktureeritud intervjuu, ühiskonnas. In on oma elu parim spetsialist. elujoone harjutus, life-space’i visualiseerimine, Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, (elu)lugude jutustamine, skeemide joonistamine ja konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik kaartide sortimine. Hindamise käigus on klientidel K-i planeerimine tänapäeval- In enda vajadused, aktiivne, mitte passiivne roll ning põhirõhk on eeldused ja ambitsioonid. Organisatsiooni ootused, õppimisel, endast rohkem teadasaamisel. k-süsteemid ettevõtetes. Kuidas neid kokku Sealjuures kohandatakse hindamisprotsessi klapitada? kliendiga, mitte vastupidi. See ei tähenda, et K-i planeerimise põhiline mote: Teha teadlikke
Kui otsing toimub kahetasemelises teatmikus ja ei ole teada millisesse gruppi otsitav kirje kuulub, siis on vajalik kursor asetada grupile "KÕIK" seejärel vajutada nuppu Otsing ja sisestada otsingu kriteeriumid. Positiivse tulemuse korral kursor peatub otsitava toote real. Kui on teada millisesse gruppi toode kuulub, siis otsingu reziimis valida Teatmikust vajalik grupp, vajutada nuppu Otsing ja viia sisse vastavad kriteeriumid. Positiivse tulemuse korral kursor peatub otsitava toote real. Sortimine andmete sorteerimine tulbas mille kohal on kursor. Teine võimalus sorteerimiseks: igas teatmiku tulbas on tema pealkirja klikkides ja nupuga OK käivitamisel. IVC-Raamat Töö personaali andmetega Valige Personaal Personal - osa raamatupidamise arvutiprogrammist, kus teostutakse: -kaadri arvestus; -tööaegade arvestus; -palga arvutus. Programm vastab nõutele, mis kehtib Euroopa Liidus. Mugavustel saate koondada personaali andmeid ühte tabelisse. Vajutage nupule
Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahema...
need vastavalt kliendi soovile kokku komplekteeritakse ja saadetakse kliendile. 4. Jaotus (break bulk) tehasest tuleb suur hulk toodet jaotuslattu, kus see kogus jaotatakse vastavalt klientide soovitud kogustesse ja saadetakse klientidele. 31. Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)? Vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine, hoiundamine, aktiivkohtade täiendamine, komplekteerimine, sortimine, ühitamine, pakkimine, lähetamine 32. Mis on aktiiv- ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse? Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht) ja üks või mitu aktiivkoha läheduses, enamasti kõrgemal riiulikorrusel paiknevat reservkohta. Aktiivkohti kasutatakse tükikauba ja peenkauba komplekteerimisel, mil ühelt hoiukohalt komplekteeritakse tooteid korduvalt, mitme väljastuse tarvis. Tükikauba väljastamisel
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aero...
Ortodoksne protsess kasutab tavakohaselt teerullimismasinat, mille tulemusena on kasutusel suuremad teelehed paljudes lahtistes teedes. LRR (lõika-rebi-rulli) protsessi tulemusena on kasutuses väiksemad lehesordid, mis võimaldavad kiiremat teekoti leotamist. Protsessi jälgitakse hoolikalt, nii et säilub lehe kuju ja ülekuumenemist ei toimu. Sortimine ja pakkimine: See on lõppstaadium, kus tee on sorditud suuruse järgi. Teed on jaotatud "lehe" sortidesse ja "puru" sortidesse. Lõpuks pakitakse tee kastidesse ja toimetatakse üle kogu maailma. Teed müüakse sortide järgi teeoksjonitel või privaatselt kaubitsejatele või pakkijatele.Tee ostjad hindavad
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
