Keskkonnapoliitika eksami konspekt (2)

Kokkuvõttev KKP eksami materjal
Halduspoliitika - on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni.
Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid.
Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks.
Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine.
Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud , toorainemahukas tehnoloogia , elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus.
KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, esimesel juhul on tegu regulatiivse maksuga, teisel juhul fiskaalse maksuga, mille kogumisega vähendatakse teisi makse nii, et eelarve jääb samaks.
KKP vahendid (3)
Õiguslikud (5)

• standardid , piirnormid, keelud
  
• tehnoloogiale põhinev lähenemine
  
• keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine
  

Majanduslikud (8)

• maksud ja hüvitised
  
• laenud, toetused, subsiidiumid
  
• müüdavad saasteload
  
• sisse ja tagasimakse süsteem
  
• ökomärgistamine
  

Keskkonnakorralduslikud (5)

• organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem
  
• kk auditid
  
• keskkonnamõju hindamine
  
• kk indikaatorid
  
• teadlikkus kui mõjutaja
  

Maksud ja tasud jagunevad omakorda:

Emissioonimaksud ehk saastamaksud- maksustatakse mingi aine paiskamist KK.

Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist.

Tootemaksud - kehtestatakse tootetele või teenustele mis tootmise, tarbimise või jäätmekäitluse käigus tekitavad saastatust nt. Bensiin

Administratiivsed maksud- tavaliselt kehtestatakse teatud majandusharu ettevõtetele, kellelt eeldatakse keskkonnakahjustamist. Raha läheb asutustele kes tegelevad KK kaitsega.
Subsiidiumid- tähendavad avaliku võimu poolset abi, mille eesmärk on mõjutada saastajat oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid kellel on raskusi keshtestatud standardite saavutamisel.
Kaubeldavad load- see tähendab nii saastamislubade kui ka looduslike ressursside kasutamise lubade ostmist ja müümist.
Tagatisraha skeem- seda rakendatakse potensiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel lisatud hinnalisa tagastatakse nt. Pakendimaks.
Ökomärgistamine- keskkonnasõbralikule tootele võib valitsus omistada märgi.
Kohustuste määramine- ettevõtele antakse luba tegeleda kk kahjustava tegevusega , tingimusel, et ta kompentseerib selle rahaliselt või mõne muu tegevuse kaudu. Nt. Tee ehituses, kui tee valmis, siis hüvitab KK kahju kasutusmaksudest saadud tulust või määratakse firmale kohustus investeerida mõne teise piirkonna KK kaitsesse.
Tsoneerimist- kasutatakse planeerimistegevuse käigus, määratakse ära maakasutuse sihtotstarve, nt. Kuhu ehitada puhkeala või keemiatehas .
Keskkonnaharidus - lisaks üldisele KK alase teadmise andmisele on firmadel kohustus anda tarbijale infot toote keskkonnaohtlikuse ja selle tootmise käigus tekitatud kk kahjude kohta.
Keelud- kasutatakse siis kui mõni toode või tootmises kasutatav aine on tunnistatud eriti ohtlikuks.
Trahvimist kasutatakse siis kui standarditest kini ei peeta või maksudest kõrvale hiilitakse.
KKP meetmete rakendamisel lähtutakse:

Saastaja maksab printsiibist- kulud mis tehakse saastuse ennetamiseks, piiramiseks ja vähendamiseks maksab saastaja, kuid tegelikult teeb seda tarbija läbi suurema hinna.

Ettevaatlikuse printsiip- põhimõte mille kohaselt tuleb KK probleemidega seotud riski ennetada ka siis kui pole selge kas tegevusega kaasneb KK mõju ja milline on selle arvatav ulatus ja iseloom.
Limits to Growth 1972 sõnum: kui meie planeedil ei hakata majandus- ja rahvastikukasvu sihipäraselt suunama, ootab meid sajandi jooksul ees tsivilisatsiooni taandareng, sest ökosüsteem ei suuda suurenevat koormust pikka aega taluda.
Stockholmi konverents 1972: esimene maailmaarengu ja KK konverents, riigijuhid leidsid , et KK küsimused peavad kujunema igapäevapoliitika osaks nii rahvusvahelisel tasandil kui ka rahvusriikides. Pärast konverentsi võtsid paljud riigid vastu keskkonnalaseid õigusakte, mis alguses olid suunatud eelkõige tagajärgede kõrvaldamisele, hiljem aga ennatmisele.
EL keskkonnapoliitika- algselt oli KKP liikmesriikide pädevuses ega kuulunud EÜ põhipoliitika hulka, Ühenduse tasandil hakati KK probleemidega tegelema 1970 aastatel, põhjuseks (3) olid:

KK probleemide tervanemine tolleks ajaks Euroopa riikides

Euroopas süvenev arusaam mille kohaselt ühise majandusruumi jaoks on vaja harmoniseerida ka KKP-t

kogu maailmas süvenev arusaam, mille kohaselt on vaja KK probleemide lahendamiseks riikidevahelist koostööd
Ühtse Euroopa aktiga 1987 sai KK poliitika omaette poliitikavaldkonnas EÜ-s mille põhieesmärgiks oli KK kaitse ja parandamine ja inimese tervise kaitse ning loodusressursside ratsionaalne kasutamine.
Euroopa Liidu ehk Maastrichti lepinguga 1992 laiendati tunduvalt Ühenduse KK alaste koohustuste ulatust, ametlikult muutusid kohustuslikuks KK kaitse nõuete järgimine mistahes poliitikavaldkonnas, samuti ka saatsaja maksab, ettevaatlikuse ja läheduseprintsiip (st. kahju tuleb esmajärjekorras heastada seal kus see tekitati), samuti laiendati KK alase vastutuse ulatust.
Valdkonnad millega KKP EL tasandil tänapäeval tegeleb on (6): kliimamuutused , looduskaitse, bioloogiline mitmekesisuse kaitse, inimese tervise kaitse, loodusressursid , jäätmed.
EL KK alased eeskirjad antakse tavaliselt välja direktiivide vormis, on igal liikmesriigil võimalus viia neid ellu oma majnduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tausta arvestades.
Rio de Janero 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon- iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine . Konvensiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemitasemega.Konvensioonil on 3 üldist eesmärki: BM kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisel saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
Kyoto protokoll - 1997n aastal võtsid tööstusriigid endale kohustuse vähendada perioodil 2008-2012 kasvuhoonegaaside emissiooni keskmiselt 5,2% võrreldes aastaga 1990. Mõned riigid ei pidanud vähendama kuna majanduslanguse tõttu oli langus juba toimunud nt. Venemaa ja Ida-Euroopa riigid. Süsihappegaasi suhtes rakendati nn kaubeldavate lubade süsteemi riikide vahel- tööstusriigid said osta arengumaade käest saastamisõigust. Kõik see võimaldas krvale hiilida põhieesmärgist- vähendada emissiooni tööstusriikides. Protokolli jõustumiseks oli vaja täita 2. punkti- ratifitseerida vähemalt 55 riigi poolt, see täideti 2002 aastaks ja ratifitseerima peavad riigid kelle toodetud kasvuhoonegaaside hulk moodustab vähemalt 55% kogutoodangust maailmas, sellega oli probleeme aga Venemaa võttis vastu lõpuks 2005 aastal. Emissiooni vähendamine oli sümboolne.
Agenda 21- 1992 aastal Rios toimunud konverentsil võeti vastu riikide poolt ostsus suunata riikide ja KOV arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada KK sõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Selle eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamine ning SA printsiipide rakendamine KOV arengukavades.
Natura 2000- üle-euroopaline LK alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
SA on sotsiaal, majandus ja KK valdkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta eluKK tagamine täna ja tulevikus.
Säästev Eesti 21 arengueesmärgid 2030: (4)

Eesti kultuuriruumi elujõulisus

Inimeste heaolu kasv

Sotsiaalselt sidus õhiskond

Ökoloogiline tasakaal
Määratlus I: SA on areng mis tagab praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamise piiramata järgmiste põlvkondade vajaduste rahuldamist. II tasakaal majandusliku ja sotsiaalse arengu ja KK vahel.
SA arengu põhimõtted (14):

• KK kui ühine rikkus ja vastutus
  
• SA põhimõtete arvestamine planeerimisel
  
• Majanduse arengu mõjutamine KK säästvas suunas
  
• KK-kahjustuste ennetamine ja vältimine
  
• Ettevaatuspõhimõtte arvestamine otsustamisel
  
• KK-nõuete lülitamine teistesse valdkondadesse
  
• KK- nõuete järgimine saastaja maksab põhimõttel
  
• Koostöö teiste riikidega regionaalsete ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel
  
• Subsidiaarsus PM kasutamine, mille kohaselt poliitilised otsused tuleb teha alati madalaimal võimalikul haldus- poliitilisel tasandil ja võimalikult lähedal kodanikule.
  
• Traditsioonilise LK edendamine
  
• Jäätmete vähendamine
  
• Fossiilkütuse tarbimise piiramine
  
• Toodete eluea pikendamine
  
• Tootmine tarbijale võimalikult lähedale tuua.
  

Dunoff: üks või teine valitsustase on enam vähem õige, kõik oleneb probleemist. Viimased kom aastakümmend on näidanud, et peamine trend on tsentraliseeritud otsustusõigus rahvusvahelisel, regionaalsel ja riiklikul tasandil. Tsentraliseeritud KK haldamise režiimid tekivad vastusena katastroofidele. Õige tasandi määramine on keeruline, kuna kaasaegse KK valitsemine ei tegele ainult ühe isoleeritud küsimusega, aga hoopis keeruka teemade komplektiga, mis hõlmab saastamise kontrolli, loodusvarade haldamist, elanikonna tervist ja ohutust.
KKP põhiprintsiibid:

• KK sästlik majandusareng
  
• KK käsitlemine riigi ja rahva ühise vara ja vastutusena
  
• KK kahjude vältimine ja ennetamine
  
• Ettevaatusprintsiip otsustamisel
  
• KK valdkonna integratsioon teiste valdkondadega
  
• Saastaja maksab PM
  
• Koostöö teiste riikidega globaalsete probleemide lahendamisel
  
• KK meetmete rakendamine parimal tasandil
  

KK-probleemid (3)
Globaalsed (5): kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, BM vähenemine, energiakriis , rahavastiku juurdekasv.
Regionaalsed (7): happevihmad , õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon , rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus, reostumine .
Kohalikud (5): õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus a reostumine.
Kliima soojenemise põhjused:
Antropogeensed : fossiilkütuste kasutamine ja kasvuhoonegaasid , freoonid.
Looduslikud: päikesekiirguse kõikumine, ookeanide soojenemine.
Kliimasoojenemise mõjud (5): ilmastik, jääkatte vähenemine, muutused sademetes ja taimestikus, muutused rannikualadel, muutused ookeanites.
BM tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Kolm põhiosa: geneetiline, liigiline ja ökoloogiline mitmekesisus.
Liigid suervad välja (7): elupaikade hävimine, KK kvaliteedi langus, maastike killustumine, jaht , tolmendajate puudumine, võõrliikide mõju.
Millenium Goals 2001:

• Äärmise vaesuse ja nälja väljajuurimine
  
• Universaalne algharidus
  
• Sugudevaheline võrdsus ja naiste õiguste suurendamine
  
• Laste suremuse vähendamine
  
• Emade tervise parandamine
  
• Võitlus haigustega, HIV, maalaaria jne
  
• KK jätkusuutlikuse hindamine
  
• Ülemaailmne partnerlus arengu nimel
  

Johannesburgis toimus 2002 aastal ÜRO säästva arengu Rio+10 arengukonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused.
1985 aastal võeti vastu Viini konvensioon ehk osoonikihi kaitsmise konvensioon.
Montreali protokoll 1987 a. On rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib ainete kauplemist riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas.
KK-õiguse peamised allikad:
Rahvusvaheline tasand (3): Rahvusvahelised kokkulepped, konvensioonid, EL õigus, rahvus-vaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted.
Siseriiklik tasand (3): PS, raamseadus, valdkondlikud seadused.
KKÕ põhiprintsiibid (7):
KK säilitamine: eesmärgiks on tagada loodusressursside säästlik kasutamine, looduse säilitamine on eelkõige seotud klassikalise LK ja peamiseks sihiks on kindlustada elu tagavate ökosüsteemide areng ning säilitamine, säilitada BM ja tagada liikide ja ökosüsteemide sääslik kasutamine.Loomastiku puhul tähendab see optimaalse arvukuse tagamist ja sel eesmärgil jahti ja kalpüüki reguleerivate eeskirjade kohandamist.
KK kaitsmine: tuleb arvesse võtta loodusressursside ja muude KK elementide vastastikuseid integreertiud seoseid ja nõuda süsteemset KKP rahvuslikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil.
KK kvaliteedi parndamine: kuna paljudes maailma paikades pole enam midagi säilitada, siis on loomulike looduslike protsesside taaskäivitamiseks vajalik inimeste aktiive sekkumine.
Saastaja maksab: selle printsiibi järgi on lubamatu toetada KK saastavat tootmist ja tabimist, kõik KK saastamist põhjustatud kulud tuleb kanda saastaja. Peaeesmärgiks vähendada emiteeritava saaste hulka ja ohtlikkust, teiseks oluliseks eesmärgiks kõlvatu konkurentsi vähendamine. Olulisim nõue on riigi abi välistamine KK saastavale erasektorile.
Õigus puhtale KK: paljude riikide PS juba ütleb, et inimestel on õigus puhtale elu KK.
Ettevaatuse ja vältimise printsiip: vältimise põhimõte eeldab, et inimtegevusega seonduvad KK riskid on hinnatud ja sellekohast infot järjekindlalt ja plaanipäraselt kogutakse. Ettevaatusabinõud tuleb kasutusele võtta enne KK kahju tekkimist. Ettevaatusprintsiibi rakendamine tähendab seda, et potensiaalselt KK mõju omava tegevuse alustajalt nõutakse tõendumatejale selle kohta, et tema tegevus ei kujuta ohtu KK kvaliteedile.
Saatsekontrolli abinõud on õigustatud üksnes siis kui nendega seotud kulutused lähevad maksma vähem kui ärahoitud kahju.
Abistava printsiibid: on vajalikud põhiprintsiipide elluviimiseks. Nt. ettevaatusprintsiibi rakendamisel on vajalik toetuda ka parimale kättesaadavale tehnoloogiale BAT, see on tehnoloogia mis on üldiselt kättesaadav ja ühtlasi parim ja efektiivseim saastuse vältimiseks vältimise, minimeerimise või lokaliseerimise seisukohast .
Vastutus KKÕ-s KK riskide kontrollimise õiguslikud vahendid:
Ennetamine (5): KK-normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid, KK-load, KK mõjude hindamine.
Rakenduslikud (3): seire , järelvalve, audit .
Vastutuse omapära: traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, peaks olema ennetusele keskendunud, ideaalis ei peaks üldse vastutuse süsteemi kasutama.
Vastutuse probleemkohad (4): kahju tekitaja määratlemine, põhjusliku seose tuvastamine , ajafaktor , riigipiiride ületamine.
Eesti peamised KK probleemid (7):
Elurikkus (5): maakasutuse muutumine toob endaga kaasa- väärtuslike maastike ja koosluste hävimise, jäätmaade tekkimise, rannikualade tiheasustuse, maastike risustatuse, elustiku liikde vähenemise.
Loodusvarade kasutus: majanduslikult väärtuslike ja kergesti kättesaadavate loodusvarade ülekasutamine.
Energia tootmine (4): põlevkivi baasil ja ühte geograafilisse piirkonda kogunenud elektrienergeetika eelistamine on kaasa toonud : saaste kontsentreerumise, suured kaod el.energia ülekandel, süsteemi suure haavatuavuse kriisiajal , taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise.
Energia tarbimine (4): vananenud tehnika ja tehnoloogiate jätkuv kasutamine on toonud kaasa: hoonete suure energiatarbe , energia ülekande ja jaotuskaod, majanduse suure energia mahukuse, suurenenud energianõudluse.
Trantsport (4): valglinnastumine , ühistrantspordi ja alternatiivsete energiaallikate ebapiisav arendamine ning Eesti toimimine odava transiidikoridorina on kaasa toonud: autode hulga suurenemise ja maakasutuse suurenemise, õhusaaste suurenemise, KK riskide hulga ja võimaluse suurenemise, KK sõbralike energiaallikate ja kütuste vähese kasutamise.
Osoonikihi kaitse: külmutusseadmetes kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete kogumissüsteem ja kontroll nende ainete utiliseerimise üle on ebapiisav.
Inemese tervis ja elukvaliteet (3): kiirele kasumile suunatud majandustegevus ning inimese soov saavutada elukvaliteedi kõrgeim tase on kaasa toonud või toomas: ohutu, tervist säästva ja soodustava KK kahjustumise, halvad tarbimisharjumused, looduslikke iseärasusi mittearvestav maakasutus .
Eesti KK starteegia aastani 2030: määratletud pikaajalised arengusuunad loodus KK hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas KK valdkonna seostes majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale loodus KK ja inimesele. Rakendamine: Keskkonnategevuskava kaudu.
KK strateegia eesmärgid (17):
Jäätmed: aastaks 2030 on vähendatud 30% võrra ning oluliselt vähendatud jäätmete ohtlikkust.
Jääkreostus: aastaks 2030 on likvideeritud kõik jääkreostuskolded.
Joogi ja suplusvesi: on inimese tervisele ohutu.
Veekogude seisund: saavutada põhja ja pinnavee hea seisund, hoida veekogusid millel juba on hea
Maavarad : KK sõbralikum kaevandamine ja resursside efektiivne kasutamine ning min.kadude ja jäätmetega.
Mets: metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine pikas perspektiivis.
Kalastik: tagada kalapopulatsioonide hea seisun ning mitmekesisus.
Ulukid: tagada jahi ja muude ulukite mitmekesisus ja asurkondade elujõulisus.
Muld ja maakasutus: KK sõbralik mullkasutus ja loodus ning kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine.
Maastikud ja elurikkus: liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste tagamine,maastike säilitamine.
Tervist säästev ja toetav elukeskkond: parandades väliskeskkonna tingimusi, saavutame inimeste parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise (õhusaaste, müra).
Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendmine; ruumide sisekliima parandamine standardile vastavaks.
Osoonikihi kaitse: kõrvaldada järk-järgult osoonikihti kahandavad tehisained.
Energia tootmine: toota mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid.
Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise.
Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur.
Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest ( merereostus ; maismaal suurõnnetused).
Peamised institutsioonid
KK- ministeerium : Valitsusasutused: Maa-amet, KK-inspektsioon, KK-amet, Hallatavad riigi-asutused: Keskkonnateabe keskus, EMHI jt. Riigi osalusega tulundus - ja sihtasutused ning äriühingud: nt. RMK, AS Eesti kaardikeskus jne.
Keskkonnaamet (5): Osalemine poliitika kujundamises; Tegevusload: kk-load, jäätmekäitlusload, jahiload jne. ; Looduskaitse: korraldus, vääriselupaikade valik ja seire jne. ; Metsandus : järelevalve, seire; KK-teave ja – haridus , uuringud
Keskkonnainspektsioon (2): Järelevalve: looduskeskkonna ja –varade kasutamine; Kriisiennetus: koostöös Päästeameti, Politsei- ja piirivalveameti jt.
Millega tegeletakse? “ Pruunid ” valdkonnad
Jäätmed: jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutussüsteemid.
Vesi: puhas joogivesi , kanalisatsioon ja reoveekäitlus; veereostuse vähendamine, veekogude tervendamine; merekeskkonna kaitse; üleujutusriskide maandamine.
Välisõhk: saasteainete vähendamine välisõhus, osoonikihi kaitse; müra.
Maapõu: maavarade kasutamise suunamine; geoloogilised uuringud.
Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon).
Millega tegeletakse? “Rohelised” valdkonnad
Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine.
Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine .
Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon .
Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine
Millega tegeletakse? “Hallid” valdkonnad
Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaharidus: strateegiline suund, toetused, juhend- ja abimaterjalid.
Keskkonnamõju hindamine: keskkonnamõju hindamise süsteemi korraldus.
Keskkonnaseire: infosüsteemid, seiresüsteemid, analüüsid.
Keskkonnajuhtimine : keskkonnastandardid, ökomärgised.
Keskkonnaökonoomika: keskkonnatasud ja maksud kui käitumise mõjutajad
Muutused pärast EL-ga liitumist (9)

• Standardid karmistusid paljudes valdkondades
  
• Suured investeeringuvajadused
  
• Tegeleda oli vaja uute teemadega,
  
• Keskkonnamõju hindamine;
  
• Uued jäätmekäitlussuunad;
  
• Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad;
  
• Keskkonnainfo uuele tasemele viimine : seiresüsteemid.
  
• Keskkonnateema horisontaalsus suureneb
  
• Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes
  

Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist.
Antropotsentrism
Inimesekesksus – inimesel kõrgeim moraalne väärtus
Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale
Zootsentrism
Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel
Ökotsentrism
Elusloodusel on väärtus iseeneses
Väärtus iseeneses on ka eluta loodusel
Vale hävitada biosfääri