maksab printsiip, heanaaberlikkus ja evp. Rahvah orgd rahvah kkõiguse elluviimisel: 1) ÜRO (palju olulisi konv allkirjastatud; vastav kkprogramm UNEP, mis tegeleb kkprobleemide kohta infi kogumisega, prioriteetsete kk valdkondade selgitamisega ja nende rahalise toetamisega kkfondist. Aga on teisigi instituts nagu nt Maailma Terviseorg ja Rahvah Õiguse Komisjon) 2) ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (loodi 1947, juba 1956 käsitles veekk saastamisega seotud probleeme ja ka Arhusi konv on sündinud selle komisjoni egiidi all) 3) EN (loodi 1949, kkprobleemidega tegeleb 70ndatest, Berni 1979, Lugano 1993) 4) IUCN e Maailma Looduskaitse Liit (loodi 1948, sinna kuuluvad riigid, valitsusvälised orgd jt, kkinfi kogumine, kkharidus, kkkaitsemeetmete kavand) 5) WWF e Maailma Looduse Fond (loodi 1961, kkõiguse ellurakend kaasaaitamine, kohtuasjad olulise neg
taimede juurtel(s) elavad mügarbakterid, Azotobacter, tsüanobakter. 80% N tuleb bioloogilisse ringesse läbi eelmainitud bakterite, 1/8 tuleb välgu mõjul. Toiduahelas liigub N aminohapetes (valkudes). Ära surres hakatakse aminorühmas olevat N mineraliseerima ammonifikatsioon (valkude hüdrolüüsimine, aminorühmast ammoniaagi (NH 3) tootmine). Sellele protsessile on spetsialiseerunud osa mikroobe ammonifitseerijad bakterid. VeeKK- s leidub ammooniumiooni (NH4+). Läheb üle mikroobsesse tsüklisse nitrifikatsioon kaheastmeline oksüdeerumine. Kõigepealt nitritiooniks ja siis nitraatiooniks. Sellega tegelevad nitrifitseerijad bakterid. Anoktsia hapniku vaegus siis läheb nitratsioon käiku ja käivitub protsess, mille nimeks on denitrifikatsioon. Seda toimetavad denitrifitseerivad bakterid. Kui hapniku süsteemis ei ole, siis nitraadid hakkavad keemiliselt käituma kui oksüdeerijad.
annaabi.ee 
