Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus (1)

3 HALB
Punktid

Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus

Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng

  • Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani;

  • 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987)

  • Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993);

  • Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni;

  • Pärast Amsterdami lepingut.

Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng

  • Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani;

  • Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust;

  • Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine:

  • Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine

+ 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine

+ 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon.

Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng

  • 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) – II periood

  • EÜ esimene keskkonnaprogramm

  • Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust

  • Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive

  • Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ

  • jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ

  • Linnudirektiiv 79/68/EMÜ

  • jne

Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng

  • Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) – III periood

Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis “Keskkond”

  • Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid

  • Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris

  • Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted

  • Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive

Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng

  • Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni – IV periood

  • Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke

  • Võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega

Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng

  • Pärast Amsterdami lepingut – V periood

  • EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse:

  • Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset

  • Tasakaalustatud ja säästev areng

  • Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine

  • Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine


Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus
Keskkonnapoliitika 3 generatsiooni
Jaotus tugineb kk ideoloogiale, keskkonnariskide õiguslike vahendite koosseisul ja prioriteetidel.
  • Gen. Kk ohtlike tegevuste tagajärgede leevendamine ja hüvitamine, vähe tähelepanu kkkahjustuste ennetamisele
  • Gen. Kkkahjustuste väktimine ja vastavate ettevaatusabinõude rakendamine, kk kõigi komponentide ja tegurite kaitse, senise haldusõigusliku regulatsiooni täiendamine, maj. Stiimulid ja antistiimulid
  • Gen kk teabe kättesaadavus üldsusele ja osalemine keskkonnaasjade otsustamises (Ahrusi konventsioon )Isiklik dimensioon . Turumehhanismid (leiblid)

    Ühenduse keskkonnaprogrammid


    Poliitilise iseloomuga dokumendid , kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks ( arengusuunad , juhtnöörid,
    Ühenduse keskkonnaprogrammid
    I kkprogramm 1973-1976
    II kkprogramm 1977-1981
    III kkprogramm 1983-1986
    IV kkprogramm 1987-1992
    V kkprogramm 1992-2000
    VI kkprogramm 2001-2008
    I keskkonnaprogramm
    EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid
    saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine loodusliku tasakaalu kahjustava looduskautuse vältimine keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse
    ühendusvälise KKP edendamine.
    EÜ Keskkonnakaitse 11 printsiipi
    • Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada
    • Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis
    • Tuleb vältida looduskautust, mis võib oluliselt kahjustada loodusliku tasakaalu
    • EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine
    • Saastaja maksab printsiip
    • Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale
    • EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele
    • Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele
    • Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust
    • Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära
    • Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud

    I KKP kolm peamist tegevussuunda
    tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks
    tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks
    tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega
    II Keskkonnaprogramm
    Taaskinnitati I programmi fikseeritud põhimõtteid
    ennetavad meetmed (veekaitse, õhk)
    müraalase regulatsioon
    III Keskkonnaprogramm
    4 uut elementi
    keskkonnaalased aspektid teiste poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel
    arenguprojektide KMH
    EÜ KKP prioriteedid
    keskkonnaelemendi integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse
    KMH menetluse täiendamine
    keskkonna kompleksne kaitse
    ohtlike kemikaalide ja jäätmete alase regulatsiooni vajadus
    tagada keskkonnameetmete efektiivsus ja vajadus hinnata meetmetega seotud tulusid ja kulusid
    IV keskkonnaprogramm
    Keskkonnakomplekse kaitse põhimõte
    ennetada saastust selle allikas
    Uued elemendid
    • ranged keskkonnanormatiivid
    • tagada keskkonnadirektiivide tegelik elluviimine ja efektiivne kontroll selle üle
    • töötada välja keskkonnaalase haridus - ja teabepoliitika
    • biotehnoloogia, pinnase kaitse ning ranniku- ja mägipiirkonnad


    V keskkonnaprogramm
    “Säästvuse suunas”- eesmärgiks oli sellise arengutee saavutamine, mis ei toimuks keskkonnakvaliteedi halvenemise arvelt ja tagaks majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnalaste kaalutluste tasakaalustamise
    Kolm peamist tegevusvaldkonda
    • arendada taaskasutamise süsteeme loodusvarade raiskamise vältimiseks
    • energia tootmise ja kasutamise ratsionaalsemaks muutmine
    • tarbimisharjumuste muutmine

    V keskkonnaprogramm
    Kuus esmatähtsat valdkonda
    • (eriti vee, pinnase ja looduslike alade) säästlik kasutamine
    • jäätmetega seotud keskkonnaohtude kompleksne vältimine ja kontroll
    • taastumatute energeetiliste ressursside kompleksne vältimine ja kontroll
    • transpordi keskkonnamõju vähendamine
    • linnakeskkonna kvaliteedi parandamine
    • tööstusliku saastuse kontroll ja tuumaohutus eesmärgiga tagada elanikonna tervis ja ohutus

    VI keskkonnaprogramm
    Pealkiri “Meie tulevik on meie valida”
    Esmatähtsad valdkonnad:

    VI keskkonnaprogramm
    Viis lähenemist
    • kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine
    • keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse
    • tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga
    • tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele
    • tagada maakasutuse keskkonnasõbralikkus

    5
  • Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus #1 Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus #2 Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus #3 Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus #4 Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor asdfghja Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KK üldkursuse eksami materialid
    20
    pdf

    KK üldkursuse eksami materialid

    1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat" 1999 jõustus uus "Metsaseadus", kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000­2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad 01.01.2006.a. alustab tööd kaitsealade administratsioonide baasil moodustatud Riiklik Looduskaitsekeskus; Riiklikul Looduskaitsekeskusel on Eestis kaheksa regiooni ja keskasutus Tallinnas; 2 01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade

    Keskkonna kaitse
    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    53
    pdf

    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

    mitmekesisuse konventsioon». 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 ilmus „Eesti punane raamat“.
 1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“) 
 KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm
 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris

    Keskkonna kaitse
    ÖKOLOOGIA EKSAMIKS
    42
    doc

    ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

    1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
    18
    doc

    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

    ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents 2 2002 – ÜRO III kk konverents 2012 – ÜRO IV kk konverents 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; Rahvusparkide loomine 1971 – Lahemaa 1993 – Soomaa, Karula, Vilsandi 2004 - Matsalu, 2004 – Jõustus esimene LKS 1997 - I Eesti keskkonnastrateegia 2004 - ühinemine Euroopa Liiduga, 2007 - liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN-ga) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus 2014 - Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada)

    Keskkonna kaitse
    Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted
    48
    doc

    Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

    eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, heaolule või keskkonnale, sh negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnaoht on piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring – sellele vastab vältimispõhimõte. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus- sellele vastab ettevaatuspõhimõte. 4. Keskkond ja inimõigused Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist võib leida mitmeid keskkonnakvaliteediga seostatavaid inimõigusi. Keskkonnaga seotud inimõigused on: 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele 2) õigus elule 3) õigus oma omandit segamatult kasutada 4) õigus tervise kaitsele 5) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele (raamatus on toodud näited)- Lopez Ostra v

    Keskkonnapoliitika
    Keskkonnakaitse vastused EMU
    24
    doc

    Keskkonnakaitse vastused EMU

    1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat” 1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 3 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm

    Keskkonna kaitse
    Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
    48
    doc

    Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

    1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat” 1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 3 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012
    60
    pdf

    Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

    13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23

    Keskkonnaõigus




    Kommentaarid (1)

    tavalinekasutaja profiilipilt
    tavalinekasutaja: normaalne
    15:40 14-04-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun