Säästev areng pol süsteem, mis tagab üldsuse aktiivse osavõtu kkalaste otsuste tegemistest; maj süsteem, mis on võimeline tootma väärtusi ja tehnoloogiaid säästlikul alusel; sots süsteem, mis on suuteline leidma lahendusi pingetele, mis tingitud ebavõrdsest arengust; tootmissüsteem, mis tunnistab kohustust säilitada inimarengu ökoloogilist baasi; tehnol süsteem, mis jätkuvalt otsib ja leiab uusi kksäästlikumaid tehnilisi lahendusi; rahvah suhete süsteem, mis tunnistab vajadust kk säästva rahvah kaubanduse ja rahanduse järele; haldussüsteem, mis on küllaldaselt paindlik ja võimeline sisemisteks muutusteks. 2 EHK: säästva arengu saavutamine eeldab väga olulisi muudatusi selles, kuidas me mõtleme/tarbime, kuidas/mida toodame, kuidas oma maj juhime
- loomemajanduse teema Eestis Riikliku tellimuse Kultuurhariduse tõusev trend tõstmine läbi osakonna kui kultuuri - KH on õpilaste omanäolise ning kultuurharidust seas populaarne ainulaadse propageeriva ja - TÜ ja TÜ VKA hea rakendusliku rakenduslikku maine bakalaureuse kõrgharidust pakkuva - RahVah hariduse pakkumise. Tartu Ülikooli Viljandi koostööpartnerid TÜ VKA positiivne/ Kultuuriakadeemia (loetelu) loominguline vaimsus allüksuse - Kultuur linna ja ja õppekava põhieesmärk on õppe maakonna laiapõhjalisus ja kvaliteedi prioriteet aitab hoomata KH tagamine, mille - Koostööpartnerid mitmekesisust. tulemusena on
1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud – need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus – viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted – tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin – omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel
1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse
regule e ri mi s e k s . Neid võib válja anda ka linna või valla volikogu. Enamja olt kásitlevad ne e d kom m u n a alte e n u st e , ühistran s p or di , haridu sa s utu st e,h e a k orra ja kauba m d u s e g a se o n du vat selle om avalitsu s e territooriu mil. 17. Doku m e nti mille valitsus annab válja piiramatu arvu juhtude regule eri mis e k s nim etataks e üldakt. 18. Referendum on rahvah á ál etu s (ots e s e de m o kra atia vorm). Náide : 1992.a a stal korraldati Eestis refer en d u m põhis e a d u s e heak skiitmis e ning mittekodanik el e h áále õigu s e and mis e s . 2003 aastal Euroopa Liitu astu mis e k s . 19. Demokraatliku valitsemise nõuded : · Kandidaate on ühele saadikukoh al e mitu. · Kõigil on võrdn e võimalu s om a vaateid propa g e e rid a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
