Riik, see on inimene Eesti on väike riik, oma keele ja kultuuriga. Igal riigil on oma kultuur. Paljudel riikidel on oma keel, aga on ka suur hulk neid riike, kes kasutavad mõne teise riigi keelt oma emakeelena. Meie keeles on mitmed võõr- ja tsitaatsõnu teistest keeltest, mis tähendab, et me peaksime edendama oma keelt veelgi ja tekitama nende asemele rohkem omasõnu. Kultuur on meil väga mitmekülgne meil on oma rahvariietus, omad kombed ja tavad, kohalik filmitööstus, oma eepos ja palju muud. Lennart Meri mõtteil on Eesti püsimajäämise peamine eeldus tugev eesti keel ja kultuur. Kuidas aga mõõta, kas keel ja kultuur on tugevad? Mis neid aspekte meile näitab? Kas keele tugevust määrab kõnelejate arv? Minu arvates mitte. Mina arvan, et piisab sellest, kui keele kõnelejad on ühtsed. Kui eesti keele kõnelejad hoiavad kokku ja annavad seda edasi oma järglastele, siis see teeb keele tugevaks. Hoidudes ...
12. Miks töötab Venezuelas 30 000 Kuuba arsti ja õpetajat? -Rahanappuse pärast. 13. Mida said teada artiklist Fidel Castro kohta?- Fidel Castro jätkuva tervise juures olemisega. Uudised selles küsimuses pole kuigi head. Mõne nädala eest oma memuaare esitledes rääkis Fidel Castro kuus tundi järjest. Jaanuaris Havannat külastanud Iraani president Ahmadinejad kinnitas samuti, et Fidel oli kohtumisel mitu tundi järjest kõnelenud. 14. Miks on artiklil selline pealkiri?- Artiklil on selline pealkiri, kuna kuubalased paluvad ja ootavad, et neil tuleksid muudatused nende riigis.
google.com/ , sisestan otsisõnaks define: kommunikatsioon töökohal, sest ühe sõnaga ei pruugi saada minu uurimustööle vastavat informatsiooni. Esimeseks tulemuseks tuleb http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-14650/V %C3%A4givaldne-kommunikatsioon-t%C3%B6%C3%B6l . 2. Sooritage otsing andmebaasis Google Scholar ning leidke oma uurimustööks üks teadusartikkel. Mitu artiklit selle autorilt veel andmebaasist leiate ( kui artiklil on mitu autorit, siis valige üks nendest). Kirjeldage otsingu käiku. Avan lehekülje http://scholar.google.com/ , sisestan otsingusse Intergenerational communication in the workplace. Sorteerin välja artiklid aastast 2009. Valin artikli ,,Millennials in the Workplace: A Communication Perspective on Millennials' Organizational Relationships and Performance" http://link.springer.com/article/10.1007/s10869-010-9172-7
Artikli „Growth patterns from different forest generations of Scots pine“ analüüs Sandra Metsalaid, Allan Sims, Ahto Kangur, Maris Hordo, Kalev Jõgiste, Andres Kiviste, Pertti Hari. Erinevate põlvkondade männimetsade kasvu uurimine Eestis. Tegemist on eksperimentaalse artikliga. Artiklil on olemas kõik teaduslikule artiklile olulised osad. Lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetodite ja materjalide tutvustus, tulemused, arutelu ja allikate loetelu. Artikkel on kergelt loetav ja jälgitav, info on edastatud selgelt ja loogiliselt. Artiklile lisatud graafikud ja tabel on olulised ja täiendavad sislulist poolt, joonis 1 pole artikli sisu kohalt vajalik Artikli eesmärk on uurida kliimamuutuse mõju hariliku männi kõrgus-ja juurdekasvule. Töös
Heli Mäemat, RK31 02.01.2008 Keel kui kapital Läbivaks teemaks viimaste aastate jooksul on eesti kultuur ja rahvuse hääbumine. Keel on labastumas ja pideva võõra kultuuri surve all. Järgnev analüüs põhineb kolmel artiklil ,,Muulastest teenindajad ei oska nõutaval tasemel eesti keelt", ,,Eesti keel taas iseseisvaks", ja Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt". Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur. Siiani küll räägitakse eesti keelt, kuid meie rahva emakeel on ohus. Miks ei hoita niigi väikese riigi kallist vara? Aina enam on hakatud eeskuju võtma välisriikidelt
ühe blondide juustega neiu süles, siis mida hakkab arvama sellest väike laps? Aga terve internet on täis anonüümseid kommentaare ja ma ei saa kunagi olla kindel, et keegi nendest kommenteerijatest ei ole mu oma tuttav. Ka noored ja lapsed loevad kommentaare. Mida õpib laps sellest, kui internetis on artikkel, kus kajastatakse seda, kuidas alkoholi tarbinud noormees sõitis ennast ja veel kolm inimest surnuks ja sellel artiklil on paarsada kommentaari, mis on kõik sisuga, et „paras, ongi hea et nad surnud“, „debiilikud ja värdjad peavadki surema“, „mis kaastunnet te avaldate nende värdjate vanematele, nad on samasugused“? Kõik on kõvad kommenteerijad, aga kuidas see mõjub meie lastele? Lapsed näevad juba noores eas, mis moodi ühiskond reageerib olukorrale, mis peaks olema õpetlik teistele ja mis on suur kannatus paljudele meie seast.
Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does
õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse...2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja üksikisiku vastasmõju , milles rõhuasetus on aktiivsel kasvatamisel ja õppimisel (Hytönen, 2001, 54-57). Antud referaat põhineb autori Maia Muldma artiklil: Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. 2 Muusikaline mõtlemine Muusikalise mõtlemise funktsioonid seisnevad oskuses käia ümber muusikalise materjaliga, analüüsida ja sünteesida (leida selles sarnasusi ja erinevusi), leida seoseid emotsionaalse reaktsiooni ja muusika sisu vahel. Selle protsessi kujundamine ja suunamine soodustab sotsiaal-kultuuriliste gruppide emotsionaalset ühtekuuluvustunnet, ühise kultuuriruumi
harmooniline arendamine ühenduse piirides). 1960. aastatel oli Itaalia Euroopa Ühenduse (EÜ) regionaalpoliitika ülesehitamine liikumapanevaks jõuks. Euroopa Komisjon moodustas aastal 1967 regionaalpoliitika peadirektoraadi ja koostas esimesed kontseptsioonid. EÜ regionaalpoliitika tegelikku algust tähistasid 1972. ja 1974. aasta Pariisi tippkohtumised seoses Suurbritannia ja Iirimaa vastuvõtmisega ühendusse. EMÜ asutamislepingu artiklil 235 põhinenud 18. märtsi 1975. aasta määrusega (EÜT L 73/1 jj) rajati Euroopa Regionaalarengu Fond ja moodustati regionaalpoliitika komitee (Oppermann 2002, 317). Põhiidee oli seejuures, et fondipoliitika ja muud EÜ meetmed täiendavad liikmesriikide regionaalpoliitikat ning et EÜ iseseisvat regionaalpoliitikat ei tuleks luua. Sellest hetkest on ELi tasemel teostatav regionaalpoliitika omandanud aastast aastasse üha olulisema rolli ELis, moodustades kuni kolmandiku liidu eelarvest.
UURING SOTSIAALMAJANDUSLIKE TEGURITE MÕJU KOHTA HISPAANIA FRANTSIISIANDJATE RAHVUSVAHELISEL LAIENEMISEL LADINA-AMEERIKA RIIKIDESSE KOKKUVÕTE ARTIKLIST Antud kokkuvõte põhineb artiklil “Study of the influence of socio-economic factors in the international expansion of Spanish franchisors to Latin American countries”. Artikli autoriteks on Jose´ M. Ramı´rez-Hurtado, Juan M. Berbel-Pineda ja Beatriz Palacios- Florencio. Artikkel avaldati 2018 aastal veebileheküljel PlosOne. Globaliseerumine ja arenevad turud loovad kodumaistele frantsiisiandjatele tohutuid rahvusvahelistumise võimalusi. Frantsiisimine on rahvusvaheliste frantsiisiandjate välismaale
........................................................................................................ 7 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Käesolev analüüs põhineb Jeffery S. Alleni, Kang Shou Lu ja Thomas D. Pottsi koostatud artiklil „A GIS-based analysis and prediction of land-use change in a costal tourism destination area“, mis on kättesaadav järgneval veebiaadressil: http://nsgl.gso.uri.edu/washu/washuw99003/29-Allen_et_al.pdf . Järgnevas analüüsis annan ülevaate artikli eesmärgist, uurimismeetoditest, tulemustest ja järeldustest lühikokkuvõtte vormis. Artikli eesmärk Myrtle Beach, Charleston ja Hilton Head on Lõuna-Carolina ranniku kõige olulisemad
See, mida Patrick Moore arvab, pole otseselt ükski teine teadlane kinnitanud ja isegi kui on, siis pole seda antud artiklis mainitud. Lihtsamalt öeldes, pole Patrick Moore'i sõnadel otsest teadusliku tausta, seda enam, et tema ise on eelkõige bioloog (bakalauruse kraad, aastal 1969) ja alles siis ökoloog (PhD, aastal 1974).5 Samuti otsesed viited puuduvad, kus täpsemalt sellest räägiti, mis olukoras, st täispikka artiklit antud töö autor ei leidnud. Kokku artiklil oli kolm viidet, kuid need alles testi lõpus ning need viitasid kolmele (osaliselt) erineva sisuga allikatele. Kasutatud allikad www.telegram.ee - http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/greenpeacei- kaasasutaja-inimesed-ei-ole-globaalses-soojenemises-suudi 5 https://en.wikipedia.org/wiki/Patrick_Moore_(environmentalist) 4 www.foxnews.com - http://www.foxnews
Sissejuhatus Ma otsustasin teha referaadi Doris Karevast, kuna tema looming on mulle silma paistnud, meelde jäänud ja meeldinud juba aastaid. Referaadis räägin tema elust, loomingust ning analüüsin tema luulekogu Päevapildid. 3 1. Ülevaade luuletaja eluloos ja loomingust 1.1. Elulugu See peatükk põhineb Vikipeedia artiklil alusel (Vikipeedia). Doris Kareva on sündinud 28. novemberil 1958 Tallinnas. Aastatel 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis. Aastal 1977 astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda ning lahkus sealt 1979 seoses süveneva survega dissisetlikele ringkondadele 1977. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. Doris Kareva on töötanud kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrktorina (1979), UNESCO Eesti
Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul (samuti ajakirja ja kogumiku artiklil) on mitu autorit, siis alates teisest autorist on initsiaalid perekonnanime ees ja nimede vahel on koma. Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid,
Sotsioloogia referaat Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik
Töö on jaotatud kolmeks peatükiks: turunduse ajalugu, turunduse mõiste ja interneti turundus vs traditsiooniline turundus. Jaotus on tehtud selle alusel, et esmalt saada baasteadmised turunduse ajaloost, tutvuda turunduse mõistega ja seejärel võrrelda kahte erinevalt turunduse osa. Referaadi materjal on kogutud internetiallikatest. Põhinen Annika Laansoo õppematerjalil, Vikipeedia vabaentsüklopeedial ja Kristjan Raude artiklil. 1. TURUNDUSE AJALUGU Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist, mil alustati kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamisega. Esimene reklaamiasutus leidis aset Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal. Turundus sündis aga 20. sajandi alguses USAs, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes võis osaleda turunduskursustel. (Jaansoo, 2012) Turunduse arengut võib mõtteliselt käsitleda viie etapina:
Siit ka suur tarve töötervishoiu korraldust ja töötervishoiuteenuste osutamist reguleerivate ning nende kvaliteeti tagavate õigusaktide järele. Koos Euroopa Ühenduse asutamisega ilmnes vajadus käsitleda töötajate tervishoidu ja tööohutust senisest ulatuslikumalt ja mitmekülgsemalt. Euroopa Liidus on töötervishoiu ja tööohutuse alal kaks selgelt eristatavat seadusloome etappi. Esimene siduvate õigusaktide sari põhines Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 100 ning algas nõukogu direktiiviga nr. 77/576/EEC hoiatussiltide kohta töökohtadel (tühistatud direktiiviga nr. 92/58/EEC), millele järgnesid esimene raamdirektiiv nr. 80/1107/EEC töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad nende kokkupuutest töökohal keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega ning neli selle alla kuuluvat üksikdirektiivi. Pärast ühtse Euroopa Akti vastuvõtmist on teine Euroopa Liidu töötervishoiu - ja
selle andmebaase. Teine peatükk kirjeldab nimepanemise käiku 19. sajandil, mismoodi see aset leidis ja lühidalt ka unikaalsete nimede osakaalust perekonnanimede hulgas. Kolmas peatükk käsitleb muutusi, mis perekonnanimed 19. sajandil läbi tegid ning neljas peatükk tutvustab nimede eestistamise kampaaniat ja selle tulemusi. Referaat põhineb peamiselt prof. Aadu Musta raamatul " Eestlaste perekonnaloo allikad", Kristiine Kurro ja Karl Kurro artiklil " Perekonnanimede panekust Eestis" ja Kairit Henno artiklil "Meie perekonnanimede ajaloost" ajakirjas Oma Keel. 1. Onomastika Nimede uurimisega tegeleb teadusharu, mida nimetatakse onomastikaks. Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Sama sõna tähistab ka mingi keele või piirkonna nimesid, nt eesti keele onomastika, Saaremaa onomastika( Aadu Must, 2000: 39). Onomastika on tihedalt seotud
Paratamatult toovad erinevused endaga kaasa ka konflikte ning vastuolusid eri kultuuride vahel. Järgnevas referaadis püüan vaadelda seda, millest võivad kultuuridevahelised konfliktid tuleneda ja ka seda, kuidas oleks parem võõra kultuuritaustaga inimest mõista. Referaat on jagatud nelja ossa: 1) kultuuridevahelised erinevused; 2) uuringud kultuurierinevustest; 3) stereotüüpsed kultuurierinevused; 4) oma kultuuri prillid. Referaat põhineb Aune Valgu artiklil ,,Kuidas mõista inimest võõrast kultuurist?". 3 1. Kultuuridevahelised erinevused On teada, et kultuurid on erinevad ja erinevused võivad omakorda põhjustada arusaamatusi ja konflikte omavahelises suhtluses. Kultuurierinevused pole ületamatud ja olemuslikud, vaid on pigem mõjutatud majanduslikust seisundist, haridusest, kasvatusest ja meediast
.................................................9 2 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade tekstianalüüsist ja tekstihooldest. Töös tuleb juttu sellest, mida need mõisted tähendavad ning milleks on tekstianalüüs ja tekstihoole vajalikud. Töö põhineb eesti keeleteadlase ja Tartu Ülikooli õppejõu Reet Kasiku kolmel artiklil: „Tekstil on mitu palet“ kogumikust „Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist“, ilmunud aastal 2002, „Keel tekstidena“ ajakirjast Oma Keel, ilmunud 2001 ja „Tekstianalüüs ja tekstihoole“ ajakirjast Keel ja Kirjandus, ilmunud aastal 2002. Referaat on jaotatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis tuleb juttu teksti olemusest, selle ülesannetest ning sellest, kuidas ajakirjandus loob meid ümbritsevat maailma. Teine peatükk
kuid peale Lenini surma algas Stalini võimuletulek. Üksteise järgi hakkas Stalin oma konkurente välja sööma ning aastal 1927 suutis ta Trotski kompartei juhtkonnast eemaldada ja Stalin oli saanud ainuvõimu. Fašistliku, natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku õpetuse põhisisu ja Saksamaa,Itaalia ja Nõukogude Liidu (välispoliitilised) eesmärgid Fašistid:Ideoloogia põhines Mussolini artiklil „Encyklopedia Italianas”, kuhu oli sõnastatud fašismi alused; kõrgeimaks väärtuseks oli armastus riigi vastu ehk üksikisiku huvid olid allutatud riigi huvidele; poliitiline elu oli riigis allutatud fašistlikule erakonnale ja selle juhile(Mussolinile); eesmärgiks oli poliitilise süsteemi muutmine ja täidesaatva võimu suurendamine; majandus oli allutatud riigi kontrollile; ajakirjandus ja haridus allutati riigi kontrolli alla
vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu. 23. augustil 1987 korraldatud rahvakoosolekul Tallinnas Hirvepargis nõuti avalikult MRP salaprotokolli hukkamõistmist Ja Nõukogude anneksiooni lõpetamist. Rahvakoosoleku korraldajad ja nende julgemad toetajad koondusid Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiks. Neil oli vaja ideed, millega rahvas kaasa läheks, kartmata liikumise mahasurumist. Selleks sai 1987 esitatud loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele IME-projekt. Artiklil IME-st oli eesti rahvast ühendav ja vabadustunnet äratav roll 1988 aastal toimus Eestis laulev revolutsioon. Õhtuti ja öösiti kogunesid inimesed selleks, et üheskoos rahvuslikke laule lauda ja tunda uhkust eestluse üle. Tallinna Lauluväljakule kogunes öösiti kümneid tuhandeid inimesi. Öölaulupidudel toodi välja ka rahvuslipud, mida võimud olid sunnitud lubama. Laulev revolutsioon oli verevalamiseta revolutsioon.
“ See lõik on metafooridest lausa läbi imbunud. Tooksin ühe tähelepanuväärse metafoorina välja veel selle, et „me armastame teda (alkoholi), mis sellest, et ta meid igast otsast purenud on.“ Vormistuse kohta võib öelda, et artikli pealkiri on paksemas kirjas, mis vastab reeglitele, on nähtav ja väga hästi väljendab teksti üldist teemat. Tekst ise on ilusti jagatud lõikudeks, mille eraldamiseks kasutatakse tühja rida, see aitab teksti vastuvõtmisele. Artiklil on olemas ka alapeatükkid, mille pealkirjad on ilusti eraldatud paksema kirjaga. Teksti vormistust häirib vaid see, et see pole joondatud paremalt poolt. Artikli alguses paikneb Kadri Kasaku naeratav foto, mis paneb lugejat positiivselt mõtlema. Foto kontekst võiks olla: „probleem on päris tõsine, kuid lootust ikka on.“ Kokkuvõte Kokkuvõttes võib öelda, et Kadri Kasaki arvamuslugu oli keeleliselt hästi üles ehitatud, soravas, ilusas ja arusaadavas keeles kirjutatud
(2000). Põhiseaduse juriidiline ekspertiis: eesmärgid, töökorraldus ja tulemused. Riigikogu Toimetised 1, lk 6576. 3. Alexy, R. (2001). Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica, eriväljaanne, lk 596. e) hinda, kas artiklis viidatud allikad liigituvad kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla; Õiguskirjanduse alla. "*Artikkel põhineb autori raamatu "Põhiõigused, demokraatia, õigusriik" (2011) sissejuhataval artiklil ning väljendab autori isiklikke vaateid." f) püüa, vaid teksti sissejuhatust ja kokkuvõtet lugedes, lühidalt sõnastada artikli peamised järeldused. Teksti autor püüab leida vastet põhiseaduse põhimõttele. Kokkuvõttes järeldab, et aluspõhimõttel on keerukas süsteem ja kuigi erinevad teadlased on juurdlenud sama küsimuse üle, vaadeldes põhimõtteid erineva nurga alt, pole ühtset vastet siiani leitud.
(üks) mees (üks) naine (üks) laps Genitiiv eines Mannes einer Frau eines Kindes kelle/mille? (ühe) mehe (ühe) naise (ühe) lapse Daativ einem Mann einer Frau einem Kind kellele/millele? (ühele) mehele (ühele) naisele (ühele) lapsele Akusatiiv einen Mann eine Frau ein Kind keda/mida? (ühte) meest (ühte) naist (ühte) last Umbmäärasel artiklil puudub mitmus. u Määrav artikkel Rääkides konkreetsetest esemetest või olenditest, mis on kuulajale juba tuttavad, kasutame nimisõna ees määravat artiklit: 4 DER Kuli (meessoost nimisõna) (see) pastakas DIE Apotheke (naissoost nimisõna) (see) apteek DAS Café (kesksoost nimisõna) (see) kohvik Mitmuse määrav artikkel on olenemata soost alati DIE. DIE Kulis (need) pastakad
Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad
kohustatakse ümber lükkama teise isiku kohta käivaid ebaõigeid andmeid. Robert Lepikson esitas 18. detsembril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Ekspressi Kirjastuse AS ja SL Õhtuleht AS vastu. Hageja palus kohustada kostjaid esitama ajalehes Eesti Ekspress ja ajalehes SL Õhtuleht avaldatud valesid faktiväiteid ümberlükkav avaldus. Kostjad hagi ei tunnistanud. Ajalehtedes Eesti Ekspress ja SL Õhtuleht avaldatud lause põhines Eesti Päevalehe 11. oktoobri 2003. a artiklil ,,Lepikson liisib autot naisele", milles tsiteeritakse R. Lepiksoni, kes ütles, et Riigikogu kuluhüvitise eest on ta liisinud Mercedes-Benz E 320, mida kasutab tema naine. Kuna Eesti Ekspressis ja SL Õhtulehes avaldatud väide põhines hageja enda väidetel, siis ei saa ta öelda, et väide on ebaõige. TallinnaLinnakohus leidis, et hageja on olnud ise kaevatavate väidete esmaseks allikaks. R. Lepikson esitas Tallinna Linnakohtu otsuse kohta apellatsioonikaebuse Tallinna
meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil VAHETU KOHALDATAVUSE PÕHIMÕTE- Vahetu kohaldatavuse põhimõte tähendab, et: Aluslepingu artikkel on kohaldatav ilma igasuguse eelneva inkorporeerimiseta liikmesriigi riigisisestesse õigusaktidesse. Aluslepingu artiklil on vahetu mõju ilma edasiste rakendusmeetmeteta. Aluslepingu artikkel on tingimusteta. Aluslepingu artikli kohaldamine ei eelda diskretsiooniotsust. Aluslepingu artiklid kehtestavad õigused ja kohustused EL-i institutsioonidele, liikmesriikidele aga ka üksikisikutele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. ÜLIMUSLIKKUSE PÕHIMÕTE- ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et: ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi
Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 24-25. Artiklid, mis on ilmunud ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause. Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Loodus, 521-671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid). Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt
Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 2425. Artiklid ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause. Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees. Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Loodus, 521671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid) Akti nimetus
Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. c) artikkel ajalehes Artikli autor. Ilmumiskuupäev (aasta, kuupäev). Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, lehekülg (küljed) mahukate lehtede puhul. Talts, L. (1997, 28. mai). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, lk 1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, 16. sept). Postimees. d) teatmeteose artikkel Artikli nimetus. (Ilmumisaasta). Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, lehekülg (-küljed). Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta)
Atr 176 võimaldab liikmesriigil säilitada või kasutusele võtta rangemaid kaitsemeetmeid. Meetme olemus peab jääma samaks, võib olla rangem, Peab olema kooskõlas EÜ asutamislepingu sätetega, eelkõige mis puudutab kaupade liikumist ja konkurentsi. Ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega diskrimineerivad. Peavad olema kooskõlas teiste EÜ direktiivide ja määrustega. Rangematest meetmetest tuleb teatada komisjonile. Ühtlustusmeetmed põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 95. Ka pärast ühtlustusmeetmete vastuvõtmist võib liikmesriik kehtestada rangemaid meetmeid, kuid ainult siis, kui see on põhjendatud uuemate teadussaavutustega või piidrkonnale eriomase probleemiga. ELLUVIIMNE liikemsriigil on õigus ja kohustus tagada direktiivi elluviimine, rakendades selleks oma õigussüsteemile omaseid instrumente, terminoloogiat ja haldussüsteemi. Liikmesriigil tuleb üle võtta kõik need sätted, mille eesmärgiks on isikutele õiguste ja kohustuste
(Mitmuses) NB! Er lebt in den USA. Ta elab USA-s. (Mitmuses) NB! Määravat artiklit kasutatakse ka jõgede ja mägede nimetuste ees. der Kaukasus, der Main, der Rhein,die Oder Umbmäärane artikkel (der unbestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "ein Garten" "Gärten" "eine Stadt" "Städte" "ein Haus" "Häuser" Umbmäärasel artiklil puudub mitmuse vorm, sest ta on tekkinud sõnast "üks" (ein) ja kuna üks on alati üks, ei saa ta ka kunagi olla mitmuses. Umbmäärast artiklit kasutatakse juhul, kui tegemist on eelnevalt tundmatu objektiga. Mõnikord võib teda tõlkida "mingi","keegi","üks". Ich kenne einen Mann, der Chinesisch spricht.Ma tunnen ühte meest, kes räägib hiina keelt. Er sieht nur eine Frau da. Ta näeb seal ainult üht naist. NB
number, artikli leheküljed. Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. b) artiklid ajalehes Artikli autor. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja lehekülg(küljed). Talts, L. Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 28.06.2008, lk1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil: New exam for the doctor of future. The New York Times, 15.03.1989, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). Postimees, 16.09.2006, lk 2. c) artiklid kogumikus Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisada lühend Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees).
on kaasaotsustamisprotseduur. Põhimõtete kohaselt peavad asjaga nõustuma nii parlament kui nõukogu. (3 lugemist) erimenetlus (sh alaliigid nõusolekumenetlus ei ole mõeldud tavaaktide menetlemiseks, üks lugemine, kasutatakse uute liikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks. See, millist menetlust kasutada, sõltub sellest, millisel lepingu artiklil ettepanek põhineb. EP enda huvides on kindlasti kõige rohkem kaasotsustusmenetlus, kuna seal on nende mõjuvõim kõige suurem; samas jälle nõuandemenetluse puhul on nende mõjuvõim väga väike. Amsterdami lepinguga laiendati EP mõjuvõimu: paljud poliitikavaldkondade küsimused muudeti nõuandemenetlusest kaasotsustusmenetluseks. Konsultatsioonimenetlus - hõlmab teiste pädevate asutustega konsulteerimist, eelkõige kui eksisteerivad võrreldavad
Millisel õiguslikul 11 alusel on ühtlustamismeetmed võetud? Kas liikmesriigil on õigus üksnes säilitada enne ühtlustamismeetmete võtmist kehtinud normid või on tal õigus ka uusi norme kehtestada? + EÜ on võtnud vastu ühtlustamismeetmed ja need põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 175. Võimalikud on üksnes rangemad mitte aga erinevad meetmed. Need peavad olema lepinguga kooskõlas. Neist tuleb teatada Euroopa Komisjonile. + Ühendus on võtnud vastu ühtlustamismeetmed ja need põhinevad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 95. 1) Võib säilitada, kui: o Ühtlustamismeetmed on vastu võetud; o LR tõestab siseriiklike normide
Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm. 3, 24-25 Artiklid ajalehes: Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht., 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10 Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause. Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees. Artiklid teatmeteoses: Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu. 521-671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid): Akti nimetus
Aasta alguses tegi oma esimese etteaste ENSV legendaarseim punkbänd JMKE71 ning tollaste peamiste punkluuletajate (Merca, Tõnu Trubetsky, Villu Tamme) luule ilmus „Noorte Hääles“, suuliselt tuli nende looming esimest korda esitamisele samuti just 1986. aasta alguses, mil Tallinna kirjanike klubi kohviku „Pegasus“ saal paksult noori täis kogunes.72 Üritusest pidi ilmuma Loomingus ka lühikokkuvõte, kuid kuna uudisnupp sisaldas sõna „punk“, keelati artiklil ilmumine võimude poolt.73 Muutus võimuorganite suhtumises punkaritesse toimus 1987. aastal, mil avalik arvamus ilmutas esimesi muutumise märke. Tõnu Trubetsky sõnab interjuus, et 1987. aastal toimunule tagasi vaadates on tal tunne, justkui oleks tol aastal toimunud punkarite rehabiliteerimine.74 „Noorte Hääl“ kirjutas 17. juunil 1987, et kui punkarite suhtes on siiani valitsenud veendumus, et tegu on negatiivse nähtusega, siis nüüd on hakanud see seisukoht murenema.
See peaks olema vormi järgi hõlpsasti äratuntav, kergesti loetav ja mitte liiga mahukas. Infoleht peaks sisaldama järgmisi tüüpilisi elemente: Pealkiri: see peaks selgelt ära näitama saatja. Oleks soovitatav, et infoleht kasutaks saidiga samu pealkirju (lehekülje kompositsioon). Publitseerimise andmed: väljaandmisaasta, kuupäev ja ande number. Artiklite register: artiklite pealkirjad, mis on lingitud vastava artikliga. Artiklid: kokku mitte üle kümne. Igal artiklil peab olema iseloomustav pealkiri ja lühikokkuvõte, artikkel peab olema kirjutatud lihtsas ja selges keeles ning olema lingitud viidatud dokumentidega. Juhised lugejaks registreerumiseks: peaksid sisaldama funktsioone e-posti aadressi muutmiseks, infolehe tellimuse tühistamiseks, registreerimisandmete korrastamiseks (kui vaja), kommentaaride saatmiseks. Kasutusreziimid: kohaldatud autoriõigused, privaatsuspoliitika, turvalisuspoliitika. See
(kuni teise lugemiseni)- kui Nõukogu ja EP jõuavad ühise otsuseni juba peale esimest lugemist, siis võetakse otsus kohe vastu, kui aga ka peale teist lugemist on erimeelsused, siis on ettepanek läbikukkunud. 4) Nõusolekumenetlus (assent procedure)- ei ole mõeldud tavaaktide menetlemiseks, üks lugemine, kasutatakse uute liikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks. See, millist menetlust kasutada, sõltub sellest, millisel lepingu artiklil ettepanek põhineb. EP enda huvides on kindlasti kõige rohkem kaasotsustusmenetlus, kuna seal on nende mõjuvõim kõige suurem; samas jälle nõuandemenetluse puhul on nende mõjuvõim väga väike. Amsterdami lepinguga laiendati EP mõjuvõimu: paljud poliitikavaldkondade küsimused muudeti nõuandemenetlusest kaasotsustusmenetluseks. Statistiliste näitajate puhul saab öelda 2 asja: EP on keskselt kaasatud koos Komisjoni ja Nõukoguga
annaabi.ee 
