1. Molekulaar kineetika põhialused on a)koosneb molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c)molekulide vahel on vastastikmõju. 2. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. 3. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 4. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumist on võimalik jälgida ka palja silmaga. Liikumine toimub kuna kaootiliselt liikuvad vedeliku või gaasi molekulid põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle kiirust ja suunda. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult molekulaarkineetilise teoor...
REAKTSIOONI KIIRUS keemilise reaktsiooni kiirus – saaduste/lähteainete hulga muutust ajaühikus. (Homogeense) reaktsiooni kiirus (v), põhiühik mol/dm3⋅s – ruumalaühikus ajaühiku jooksul toimuvate reaktsiooni elementaaraktide arv; mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus, seejuures lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb (Δc<0) ja saaduste kontsentratsioon kasvab (Δc>0). c 2 c1 v t 2 t1 keskmine kiirus: hetkeline e tõeline kiirus: c dc v lim ( ) t 0 t dt reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon (gaasiliste ainete korral rõhk), temperatuur, segamine, peenestamine, katalüsaatorid. a) kiiruse sõltuvus kontsentratsioonist massitoimeseadus – konstantsel temperatuuril on reaktsiooni kiirus on...
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub
1 Keemiline kineetika. Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kiirusena mõistetakse mingi reaktsioonist osaleva aine C2 C1 v kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Nagu füüsikaski, võib rääkida keskmisest kiirusest ja hetkkiirusest. Lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb, seega C2 < C1 ja kiirus on negatiivne. Saaduste järgi
Reaktsioon: COCl2(g) = CO(g) + Cl2(g) 1. Arvutada reaktsiooni standardne Gibbsi vabaenergia muut G0 temperatuuril 298 , ja reaktsioon Käsiraamatu andmed: _(,298)^0(kJ/mol) _298^0 (J/mol*K) COCl2 -219.50 283.64 CO -110.53 197.55 _298^0=_(,298)^0()+ Cl2 0.00 222.98 _(,298)^0(2) = -110,5 _298^0=_(,298)^0 "(CO)+" _(,298)^0 _298^0=108970-298136,89= =^(-(_298^0)/)=^(-/(8,31 2. Arvutada reaktsiooni standardse Gibbsi vabaenergia muudu ja tasakaalukonstandi K Kp väärtu 1) lähenduslikult (eeldades, et H ja S ei sõltu temperatuurist) _1000^0=108970-1000136,8 -27920 J/mol = 9= =^(-(_...
1. Kineetika uurimise vajalikkus, seos termodünaamikaga. Kiirus võib olla otsustava tähendusega produktide tekkel! Vaatamata, et reaktsiooni vaba energia muut on negatiivne võib produkte mitte tekkida piisaval hulgal ja kiirest. Kiirus on aeglane Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis kirjeldab reaktsioonide ajalist kulgu matemaatiliste võrrandite abil. Termodünaamika annab vastuse reaktsioonide kulgemise võimalikkuse kohta, kuid kineetiline analüüs näitab, kui kiiresti saabub tasakaal. Termodünaamiline tasakaalukonstant annab võimaluse arvutada reaktsiooni võrrandile vastavat max. saagist, kuid ei räägi midagi reaktsiooni kiirusest.
1. Kineetika uurimise vajalikkus, seos termodünaamikaga.
Kineetika tundmise vajalikkust võib iseloomustada järgmise protsessi näitel.
Temperatuuril 25°C ja rõhul 1 atm on süsiniku modifikatsioonide tõttu vabaenergiad
erisugused: G(grafiit)
maksimaalne kasulik töö: wmax = -G; Vabaenergia (Gibbsi energia) muutus keemilistes reaktsioonides: entalpiafaktor H: suundumus energia vähenemisele (nt. keemiliste sidemete teke); entroopiafaktor TS: suundumus korrapäratuse kasvule (nt. keemiliste sidemete katkemine). TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused II. Keemiline kineetika ja tasakaal 1. Reaktsiooni kiirus, selle sõltuvus kontsentratsioonist (massitoimeseadus) (Homogeense) reaktsiooni kiirus (v), põhiühik mol/dm3s ruumalaühikus ajaühiku jooksul toimuvate reaktsiooni elementaaraktide arv; mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus: c 2 - c1 c keskmine kiirus: v= ± = ± ,
Tallinna tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus keemiatööstuses Referaat: Kemikaali riskianalüüs Aniliin Õppejõud: Karin Reinhold Üliõpilane: Kood: 000000 Tallinn 2012 1. Introduction Aniline (also known as phenylamine or aminobenzene) is an organic compound with the formula C6H5NH2. Consisting of a phenyl group attached to an amino group, aniline is the prototypical aromatic amine. The largest application of aniline is for the preparation of methylene diphenyl diisocyanate. T...
Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Füüsikalis- keemilised omadused............................................................................................ 4 3.Kineetika ja metabolism...........................................................................................................5 4.Käitumine looduses..................................................................................................................7 5.Toksilisus................................................................................................................................. 7 6.Kokkupuude....................................................................................
ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Keemilise kineetika põhimõisted reaktsiooni kiirus aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega. Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet). reaktsiooni järk see näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest (kontsentratsioon näitab kui palju ainet ehk selle aine osakesi on meil hetkel
FK 24. 1. Reaktsiooni kiirus: püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab ära reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Tähis on v ühik (mooli liitri kohta sekundi) Saab kiirendada kui: tõsta temp, segada, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, lähteainete konts tõstmine, katalüsaatori lisamine. 2. Reaktsiooni järk on (empiiriline)suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 3. Reaktsiooni järgu näiline vähenemine võib toimuda siis, kui ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni ajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsioonijärgu näilise järgu vähenemine. 4. Reaktsiooni aktiveerimisenergia Ea on energiahulk, mida on vaja anda keskmise energiavaruga osakesele, et muuta nad reaktsioonivõimeliseks ehk aktiivseks. KK 1. 1. Pindpinevuseks...
Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka elektrostaatiliste jõudude mõjul tekkivad sidemed Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine. 7. Keemiline kineetika Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas eksperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate matemaatiliste mudelite väljatöötamisega. Keemilisele kineetikale panid 1864.
Kalomelelektroodi potentsiaali määrab tasakaal: Kalomelelektroodi potentsiaal sõltub Cl--ioonide aktiivsusest lahuses: VIII. Kontsentratsioonielemendid Kontsentratsioonielementides on kumbagi elektroodi materjal üks ja sama, kuid erinevus seisneb kas lahuse või elektoodmaterjali (erineva aktiivsusega amalgaamelektroodid) kontsentratsioonides (aktiivsustes). Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega või kusjuures > ja > . Keemiline kineetika I. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: Vastavalt kineetika põhipostulaadile: , kus on kiiruskonstant Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest: Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega,
inhibiitorid - omeprasool) • gastriiniretseptorite antagonistid (nt proglumiid) • prostaglandiinid (maolimaskesta kaitsvad ained, nt misoprostool) 1.4.1. H2-retseptorite antagonistid: esimese põlvkonna H2-blokaatorid (tsimetidiin), teise põlvkonna H2- blokaatorid (ranitidiin). Erinevused esimese ja teise põlvkonna H2-histaminoblokaatorite vahel, nende kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja koostoimed teiste ainetega. Tsimetidiin, ranitidiin Kineetika – imenduvad seedetraktist kiiresti, biosaadavus kuni 70%, erituvad neerude kaudu. Toimemehhansim – spetsiifilised H2-retseptorite blokaatorid, mis pärsivad nii mao basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Inhibeerivad histamiini, gastriini ja atsetüülkoliini poolt stimuleeritud maomahla sekretsiooni, s.o doosist sõltuv efekt. Maomahla sekretsiooni langus vähendab pepsiini sekretsiooni. Väheneb maomahla kogus, H+ kontsentratsioon, pepsiini ja sisemise faktori sekretsioon
tasakaal: Hg2Cl2 + 2e-= 2Hg + 2Cl- Kalomelelektroodi potentsiaal sõltub Cl-- ioonide aktiivsusest lahuses: kal=0kal + RT/F ln acl-Kontsentratsioonielementides on kumbagi elektroodi materjal üks ja sama, kuid erinevus seisneb kas lahuse või elektoodmaterjali (erineva aktiivsusega amalgaamelektroodid) kontsentratsioonides (aktiivsustes). Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega E=RT/zF lna2/a1 või E= RT/zF ln P2/P1 kusjuures a2 > a1 ja P2>P1 I. Kineetika põhipostulaatLihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: aAc1 + bB c2 =dDc3 + Ec4 Vastavalt kineetika põhipostulaadile: v= k*(c1)a *(c2)b , kus k on kiiruskonstant.Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest:Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline
pH ja vee ioonkorrutis Nõrkades hapetes leitakse K järgi ja selle järgi pH, sest akt. ei ole nii olulised Tugevates hapetes lisatud happe konts. on võrdne prootonite konts. Seda korrutatakse aktiivsusteguriga , mis leitakse tabelist. 6 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Elektrokeemia ja keemiline kineetika Konduktomeetriline tiitrimine Esimene graafik kirjeldab potentsiaali muutumist tugevale happele tugeva aluse lisamisel. Prootonite potentsiaal on suurem hüdroksiidide omast. Punkt b tähistab aga ekvivalentruumala väärtust. Teisel on see kalde muutumispunkt ning lisatakse tugevat alust nõrgale happele. Kolmandal on see teine kalde muutumispunkt, ning lisatakse tugevat alust kahe happe segule, millest üks on nõrk. Nernsti võrrand Kineetika potentsiaalide kaudu
J. van’t Hoff sai katseandmete põhjal sõltuvuse: V n 2 RT . See on sarnane ideaalse gaasi olekuvõrrandiga . Selle abil väitis ta, et osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt enda alla võetud ruumala (van’t Hoffi seadus). Tegelikult on analoogia ainult väline.Nüüdisajal kasutatakse osmootset rõhku kõrgmolekulaarsete ühendite molekulmassi määramisel. Kineetika 11. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van`t Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra, suureneb keemilise reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda. Arrheniuse empiiriline võrrand: k = Ae-E/RT (kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R – gaasi universaalkonstant.) 12
baseeruma-tuginema blamaaz-teotus,häbi bravuurne-hoolimatu,uljas brigadir-juht,sõjaväeline auaste daatum-kuupäev defekt-rike puuedegenerant-mandunud isik defitsiitne-haruldane degenerant-mandunud isidk dekadents-allakäik deklamatsioon-ilulugemine delegaat-saadik demograafiline-rahvastikku puutuv desarmeerima-varustama dotatsioon-riiklik juurdemaks eksemplar-üksikese fajanss-peen valge savi filigraanne-peen,viimistletud homogeenne-välimust muutma karakull-lambanahk kineetika-liikumist uuriv teadusharu kontingent-määratud kogus kontseptsioon-vaadete süsteem konverteerima-muutma misjon-kristlik äratustöö nihilism-seaduste mittetunnistamine nivelleerima-tasandama panderoll-postisaadetis paradksaalne-mõistusvastane,absurdne tendents-suunitlus trafaretne-harilik,kulunud plisseerima-voltima potensiaalne-varuks olev, võimalik prestiiz-mõjukus profaanne-võhiklik,asjatundmatu propaganda-levitustöö ressurss-tagavara standardne-tüüpiline suveräänne-iseseisev
pidev jälgimine astmeline jälgimine · Mõõdame reaktsiooni algkiirust erinevatel substraadi kontsentratsioonidel · Substraadi kontsentratsiooni vahemik 0,2KM 5 (10)KM (vajalik hinnang KM jaoks) · Vajalik PH ja temperatuuri kontroll (ensüümid on õrnad molekulid) · Muudame korraga ainult ühte reaktsioonitingimust · Korduskatsed mõõtmisvea määramine Ensüümkineetika andmete analüüs Kas meie ensüümi kineetika vastab Michaelis-Menteni võrrandile? Milline on kcat ja KM väärtus? V = Vmax[S]/(KM + [S]) V versus [S] hüperbool Michaelis Menteni võrrandi lineaarsed versioonid sirge võrrandid: Sirge võrrand y = ax + b (a tõus ja b vabaliige) 1. Lineweaver-Burki kaksikpöördväärtuste teljestik: 1/V versus 1/[S] 1/V = (1/[S])(KM/Vmax) + 1/Vmax 2. Hanes: [S]/V versus [S] [S]/V = [S]/Vmax + KM/Vmax 3. Eadie-Hofstee: V versus V/[S]
*A.Alving II MS 10% afro-ameeriklastest akuutne hemolüütiline kriis pärast antimalaaria ravimi (primaquiin) manustamist. Defitsiit glükoos 6-fosfaadi dehüdrogenaasis (G6PD). Samal põhjusel ka haigus favism. X- kromosomaalne G6PDlookus on ülipolümorfne. Esineb ~135 defektset alleeli (400 mlj. inimesel). *1957 a. anesteetikum suksinüülkoliin põhjustab osadel patsientidel, kas lühema või pikema lihaste paralüüsi ja apnea. Põhjus pseudokoliinesteraasi erinev kineetika. Päritavusviis: AR. *Isoniaziidi teraapia erinevused tuberkuloosi puhul. Põhjus N-atsetüültransferaas 2 alleelid (NAT2*5ja NAT2*6). Seotud tundlikusega paljude ravimite suhtes. Aeglastel atsetüleeriatel tekkisid perifeersed neuropaatiad. *1977 a. debrisokviin R.Smith laboris (CYP450 perekond). *A. Motulsky "Drug reactions, enzymes and biochemical genetics". *1970 a. farmakogeneetilised seosed halvaloomulise hüpertermia, düsaotonoomia, porfüüria, hemolüüsiga
Idakaare tänav.....Lõuna-Eesti Tsaari-Venemaa Antiik-Rooma Välis-Eesti Muinas-Eesti Vana-Kalamaja....minevu Eesti tuleviku nventar,kabinet,kalligraafia,kandidaat,karahvin,karakull,karantiin,karikatuur,karjäär,karussell,kineetika,kissell,kitarr,klisee,komitee,kompetentne,kompleksne,ko Türamaa....jne. Paks Margareeta, Kolm Õde, Kolm Venda ...Tuhande Samba saal, Hea Lootuse neem, Taani Kuninga aed, RAHAD nkreetne,konkurent,konstateerima,konsultatsioon,kontingent,kontseptsioon,konverteerima,kooperatiiv,kotlet,krematoorium,kurioosne,kurioosse, likvideerima,ma Austraalia dollar, Taani kroon, Itaalia liir, Kazachstani borat, AUHINNAD( auhind, order, medal jm) v
109. Kasutage Nernsti võrrandit, hindamaks elektrokeemilise raku elektroodipotentsiaali. 110. Määrake kindlaks vesilahuses toimuva elektrolüüsi tõenäolised saadused, kasutades standardpotentsiaale. 5 111. Arvutage elektrolüüsi käigus tekkinud saaduse hulk. 112. Selgitage korrosiooni nähtust ja nimetage vahendeid, mis kaitsevad rauda korrodeerumise eest. Keemiline kineetika 113. Defineerige reaktsiooni kiirus, kiiruskonstant, poolestusaeg, reaktsiooni järk ja reaktsiooni molekulaarsus. 114. Selgitage kineetika põhipostulaati. 115. Selgitage nulljärku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 116. Selgitage esimest järku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 117. Selgitage teist järku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 118. Võrrelge esimest ja teist järku reaktsioone. 119
Eksotermiline/endotermiline: 1. energia eraldub/neeldub 2.entalphia väheneb/suureneb 3.ümbritseva keskkonda eraldub soojust/kulgemisel võetakse energiat ümbritsevast keskkonnast 4.ühinemisreaktsioon/lagunemisreaktsioon, metalli tootmisega seotud reaktsioonid; Reaktsiooni kiirus- reaktsioonil osalenud aine hulga muutus ajaühikus; aeglased: kivisöe, põlevkivi tekkimine, kiire: plahvatus, ioonidevaheline reaktsioon; Keemiline kineetika-keemia haru, mis uurib reaktsioonikiirust ja toimumise mehhanisme; Temperatuur- suurendades temperatuuri 10 kraadi võrra suureneb reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda(kõrgemal temperatuuril on osakeste energia suurem, liikumine kiirem ja kokkupõrked tugevamad); Konsentratsioon-kui suurendada lähteaine kontsentratsiooni siis reaktsiooni kiirus kasvab(mida rohkem on ruumala ühikus aineosakesi, seda rohkem on ka võimalikke
· trimolekulaarne reaktsioon, milles osaleb kolm osakest. Trimolekulaarsed reaktsioonid on väga haruldased, sest kolme osakese samaaegne põrkumine on vähe tõenäoline. Elementaarreaktsioonide kirjeldamisel kasutatavad mõisted nagu molekulaarsus, reaktsiooni järk ja stöhhiomeetriline koefitsient on tavaliselt arvuliselt kokkulangevad, kuid neid mõisteid kasutatakse erinevates kontseptsioonides. Keemiline kineetika. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas ekperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate matemaatiliste mudelite väljatöötamisega. Keemilisele kineetikale panid 1864
viimasega ühist aniooni omava hästilahustva soola lahuses. Neid elektroode kasutatakse võrdluselektroodidena. Hõbe-hõbekloriidelektrood (Ag|AgCl,Cl-||), kalomelelektrood (KCl|| Hg2Cl2|Hg) Kontsentratsioonielemendid: Mõlema elektroodi materjal on sama, kuid erinevus seisneb lahuse või elektroodmaterjali aktiivsuse. Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kusjuures a2>a1 FK19 laboratoorse töö teoreetiline osa: Keemiline kineetika Kineetika põhipostulaat: aA+bB=dD+eE Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse n=x+ya+b (üldjuhul, kuid lihtreaktsioonides n=x+y=a+b) Reaktsioonide kineetilised tüübid: nulljärk (n=0), esimene järk (n=1), teine järk (n=2), kolmas järk (n=3). n Dif võrrand Kiiruskonstandi võrrand Poolestusaja avaldis 0 1 2
· kõrge efektiivsus Biokatalüsaatorid on efektiivsed Vesinikperoksiidi lagunemine veeks ja molekulaarseks hapnikuks: 2H2O2 2H2O + O2 · reaktsioon on termodünaamiliselt soodne · katalüsaatori puudumisel aeglane (stabiilne mitu kuud) · rauaioonide (Fe3+) juuresolekul kiireneb 1000 korda · hemoglobiini juuresolekul kiireneb 1 000 000 korda · katalaasi juuresolekul kiireneb 1 000 000 000 korda Keemilise kineetika alused Keemiline kineetika uurib keemiliste reaktsioonide toimumist ajas Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? Kiirus on millegi muutumine ajas t Keemilise reaktsiooni kiirus V reagentide kontsentratsioonide muutumine ajas AB A lähteaine B produkt V = d[B]/dt = - d[A]/dt Keskmine kiirus Vkeskm = [B]/t Algkiirus biokeemias kõige olulisem V = (d[B]/dt)t 0
kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi. Põhimehhanism nii gaasi, tahke kui vedela oleku korral on sama. 3)soojusülekanne Hüdraulika alused: Fluidium aine, mis ei allu jäävalt deformatsioonile ning seetõttu muudab oma kuju
Kemikaali riskianalüüs Pentaklorobenseen Õpilane: Rühm: Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Füüsikalis-keemilised omadused........................................................................... 3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta...................................................6 Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus........................6 ...................................................................................
Hüpotüreoidism - asendusteraapia • Eesmärgiks on eutüreoidse (norm. kilpnäärme funktsioon) seisundi saavutamine. • Pikema poolväärtusaja ja stabiilse toime tõttu on valikravimiks naatriumlevotüroksiin (T4 e. türoksiin). • Trijoodtüroniini e liotüroniini (T3 ) eeliseks on kiirem toime. • Liotriks (mikstuur T4 + T3 ; 4:1) • Jood – vajalik aine kilpnäärmehormoonide produktsiooniks. -Kilpnäärmehormoonid (trijoodtüroniin, levotüroksiin), nende manustamisviis, kineetika (imendumine, jaotumine, biotransformatsioon, metaboliidid, eritumine). Trijoodtüroniin e liojoodtüroniin (T3): Eeliseks on kiirem toime. Puudused – kr. manustamisel vajadus sagedasema manustamise järele – kõrgem hind – mööduv taseme tõus veres üle normi • Ohtlik südame rütmihäirete tekke seisukohalt! • Kasutatakse asendusravis kiirema toime saamiseks (nt. müksödeemiline kooma, ettevalmistamisel raviks 131I isotoobiga kilpnäärme vähi korral).
Keemia aluste praktikum I Keemia Henry Kaasik Reaktsiooni kiirus ja tasakaal Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik kuupäev: 1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee
.................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2 p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse andmed kemikaali kohta.......................................................................6 Kokkupuude............................................................................................................ 8 Toksilisuse, ohu ja riski analüüs.............
.................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2 p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse andmed kemikaali kohta.......................................................................6 Kokkupuude............................................................................................................ 8 Toksilisuse, ohu ja riski analüüs.............
metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist
metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist
1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel erinevad eesmärgid. Millised – vaatame edasi! Keha Sõnumid võib edastada terve kehaga. Näoilme On hea infoallikas, paljastades indiviidi emotsionaalse seisundi. Käed Kehakeele seisukohalt on käed eriti olulised, nendega rõhutakse
W termodünaamiline tôenäosus; näitab mitu erinevate mikrolekut saab saavutada samas makroolekus. Boltzmanni vôrrand [S=klnW]. IV Gibbsi energia (vabaenergia). Gibbsi energia muut näitab max. tööd, mida saab selle protsessi abil teha. Kôik iseeneslikud protsessid G vähenemise suunas, e. entroopia suureneb ja energia eraldub. [G = H - TS]. Pöörduvate reaktsioonide korral on süsteemi tasakaalu olek määratud Gibbsi energia miinimumiga. II KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I Reaktsiooni kiiruse sôltuvus konstentratsioonist. Keemiline kineetika keem. reakts. kulgemise mehhanismide + protsesside kiiruste uurimine. Reaktsiooni kiirus homog. süs.-s ruumalaühikus ajaühiku jooksus toimuvate elementaaraktide (min. kogus aineid, millega saab reakts. läbi viia) arv. Reaalne kiiruse môôtmine lähteainete ja saaduste kontsentratsioonide muutus ajaühikus. Massitoimeseadus reakts. kiirus on vôrdeline reag. ainete konst.-ide korrutisega.
Leekpunkt: -39°C (Celanese, 2012) Süttimistemperatuur: 175°C (Celanese, 2012) Sulamistemperatuur: -123°C (Celanese, 2012) Keemistemperatuur: 20°C (Celanese, 2012) Lahustuvus: seguneb vees, etanoolis ja benseenis (Celanese, 2012) pH: ei ole määratud (Celanese, 2012) log Pow: 0,63 (inchem, 1994) Koc: 1 (CERI, 2007) Henry seaduse constant H: 7,89 x 10-5 m3atm/mol (epa, 1994) 2 Kineetika ja metabolim Atseetaldehüüd on alkoholi käärimise produkt. Etanaali leidub toidukaupades, jookides, sigarettides ja sõidukite heitgaasides. Etanaal ei ladestu, kuid imendub kiiresti suu- ja hingamisteedesse. Põhjustab iiveldust, peavalu ja tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada ka hingamisteede ärritust ja vähktõbe. (inchem, 1994) Käitumine looduses Etanaal ei hüdrolüüsu vees vaid oksüdeerub ning tekib äädikhape. Atseetaldehüüd
insener - kõrgema tehnilise haridusega inimene intelligent - haritlane intensiivne - pingeline, tõhus; elav, ere intervjuu - usutlus, küsitlus inventar - vara kabinet - tööruum kalligraafia - ilukiri kandidaat - mingile kohale esitatud isik; kohataotleja karahvin - klaasist jooginõu karakull - säbrulise villaga lamba nahk karantiin - (nakkushaiguste) leviku- tõkend karikatuur - pilkepilt karjäär - teenistuskäik; kaevanduskoht karussell - pöördkiik kineetika - liikumist uuriv teadusharu kissell - magustoit kitarr - keelpill klisee - kirjalao teisend; kulunud väljend komitee - valitav juhtimisorgan kompetentne - kursisolev, pädev kompleksne, kompleksse läbipõimunud osadest koosnev, liidetud konkreetne - asjakohane, täpne, selgepiiriline konkurent - võistleja konstateerima - nentima, tõsiasjana kinnitama konsultatsioon - järeleaitamine; nõupidamine; nõuküsimine kontingent - teatud osa; määratud kogus kontseptsioon - vaadete süsteem
Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx=12,326. Kirjanduse andmetega võrreldes ilmneb, et erinevus arvutatud suurusega on märkimisväärne -- kuni 308%. Kasutatud kirjandus Internetis: Molaarsus ja normaalsus: http://www.newton.dep.anl.gov/askasci/chem99/chem99456.htm Tasakaalukonstant: http://www.chemguide.co.uk/physical/equilibria/kc.html Etanooli ja etaanhappe etüületanaadi suunas esterdamise reaktsiooni kineetika: http://www.cpi.umist.ac.uk/intint/NonConf_Del/22.pdf Etaanhappe ja etanooli esterdamise reaktsioon happelise ioonvaheti katalüüsil: http://journals.tubitak.gov.tr/engineering/issues/muh-01-25-6/muh-25-6-2-0001-12.pdf
Karakull säbrulise villaga lambanahk 39. Brikett pressitud turvad 98. Karantiin levikutõkend 40. Brosüür pehmekaaneline trükis 99. Karikatuur pilapilk 41. Daatum kuupäev 100. Karjäär kaevanduskoht, teenistuskäik 42. Dateerima - kuupäeva panema 101. Karussell pöördkiik 43. Defekt viga, rike. 102. Kineetika- liikumist uuriv teadusharu 44. Defitsiitne haruldane, nappiv 103. Kissell magustoit 45. Degenerant mandunu 104. Kitarr keelpill 46. Dekadents allakäik 105. Klisee kulunud väljend, kirjaloo teisend 47. Deklamatsioon ilulugemine 106. Komitee valitav juht või organ 48. Deklaratsioon ametlik teadaanne 107
aktiveerimisenergia. Reaktsiooni aktiveerimisenergia leidmiseks kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest kasutatakse järgmist võrrandit: kus k1 - temperatuuril T1 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, k2 temperatuuril T2 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, E aktiveerimisenergia, R universaalne gaasikonstant. Järeldus Töö ülesandeks oli lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine ning reaktsiooni kineetika uurimine elektrijuhtivuse mõõtmise teel. Süsteemi elektrijuhtivus pidi kasvama ajas etaanhappe moodustumise tõttu ning katsetulemustest on elektrijuhtivuse kasv selgelt näha. Vastupidiselt ennustatavale kasvas meie katses, aga elektrijuhtivus väga kiiresti. Minu katsel oli lahustumise alg- ja lõppmomenti väga raske määrata, kuni äädikhappe anhüdriid ei olnud päris korralik ning vee lisamisel kahe vedeliku piirpinda ei tekkinud,
Termodünaamika teine seadus: Kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Entalpia väljendab süsteemi siseenergia (U), rõhu (p) ja ruumala (V) vahelist seost. (H=U+pV) Entroopia kirjeldab süsteemi korratuse kasvu ja/või protsesside käigus süsteemis aset leidva energia kvaliteedi langust. 2. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. Reaktsiooni kiirus on lähteaine kadumise või saaduse tekke kiirus. Kiirust mõjutavad tegurid: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. v = k * [A] * [B] v = k (Näide: N2 + 3H2 →
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs
Ca2+ oranž Ba2+ kollase värvi Cu2+ roosa värvi Katse 3. Vask(II)sulfaat vesi 1/5 kristallvee koefitsendi määramine. Töövahendid: tehnilised kaalud, vask(II)sulfaat-vesi 1/5, tiiglid, tiiglitangid, eksikaator. Katse tulemused: Tiigel 17,91g Tiigel + CuSO4 nH2O 19,03g CuSO4 nH2O 1,12g Tiigel + CuSO4 18,65g Kristallvesi 0,38g Arvutamine: CuSO4* 5H2O CuSO4 * 6H2O nh2o=0,38g/18g/mol = 0,021mol Msool= 0,74g n = m/m = 0,74g/160g/mol = 0,0046 mol 6. Keemiline kineetika ja tasakaal 6.1Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Katse 1. Töövahendid: 1M HCl, Zn, Al, Sn, Cu, katseklaasid. Metall Järeldus Zn reageerib aktiivselt happelahusega Al kuumutamisel toimub reaktsioon kiiremini Fe kuumutamisel toimub reaktsioon kiiremini Sn kuumutamisel toimub reaktsioon kiiremini Cu kuumutamisel toimub reaktsioon kiiremini Katse 2.
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel.
6. Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. 7. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas eksperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate matemaatiliste mudelite väljatöötamisega. 8. 9 13) 1. Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt
3. Katsemetoodika Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O3 3O2 Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneeri misreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 - 20 minutit. Kui osoneerimine lõpetatakse, algab osooni lagunemine. Lagunemisreaktsiooni kineetika määramiseks võetakse teatud ajavahemike järel lahusest proove. Selleks kasutatakse 10-ml süstlaid. Osooni kontsentratsioon vees määratakse indigo-meetodil. Osooni määramine vees Põhineb osooni reaktsioonil kaaliumindigotrisulfonaadiga (KITS), mille happelise vesilahuse värvuse alanemine on lineaarses sõltuvuses ärareageerinud osooni hulgast. Lahused: Põhilahus: 1 l mõõtkolbi valatakse 500 ml destilleeritud vett, lisatakse I ml
kiiruskonstandid A ja B lähteainete ning C ja D reaktsioonisaaduste kontsentratsioonid tasakaaluolekus a,b,c,d reageerivate ainete stöhhiomeetriategurid reaktsioonivõrrandis Enamiku reaktsioonide puhul sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest. Sedamööda kuidas lähteained ammenduvad, reaktsioon aeglustub. On olemas esimene (vaata 25. vastus) ja teine järk ( A+R -> P) . 25.Esimest järku reaktsioonide kineetika kirjeldus ja analüüs. Matemaatiliselt lihtsaim analüüsis kasutatav reaktsioon on esimest järku pöördumatu reaktsioon A -> P. Reaktsioon on esimest järku, tema kiirus avaldub: v=-d[A]=k[A]. dt Pseudo esimest järku reaktsioonid ei leia reeglina analüüsis rakendust. Kasutatakse reaktsioone, kus osalvead vähemalt analüüsitav aine ja reagent. Kui reaktsiooni kiirust jälgitakse produkti P tekkimise järgi, on mugavam
annaabi.ee 
