Kordamisküsimused /Keemiline side/ 1) Mis on keemiline side? Miks keemiline side üldse tekib? Keemiline side on aineosakeste vastastikmõju, mille tulemusena tekivad uued ioonid, molekulid, kristallid, mis on energeetiliselt püsivamad. Keemilise sideme tekkimisel vabaneb alati energia ja tekkinud aine osakesed on püsivamad, kui lähteaine osakesed. 2) Mittepolaarne kovalentne side (millisel juhul tekib; osata näidata selle tekkimist täpp skeemina ja ruutskeemina) Mittepolaarne kovalentne side- tekib ühe ja sama mittemetalli aatomi vahel (N2, H2, O2). Ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. 3) Polaarne kovalentne side(millisel juhul tekib; osata näidata selle tekkimist täpp skeemina ja ruutskeemina) Polaarne kovalentne side- tekib erineva mittemetalli aatomite vahel (HCl; H2O)
Näide: NaCl a) Koostise järgi metall-mittemetall; iooniline side b) (NaCl) = 3,0-0,9=2,1; i.s(iooniline side) Arvud tulevad elementide elektronegatiivsus tabelist, mis on kasvav alt üles ja vasakult paremale. Sel juhul Na elektronegatiivsus on 0,9. Cl elektronegatiivsus 3,0. Iooniline side on ta sellepärast, et kui 1,9 ( on suurem kui 1,9). Sel juhul oli 2,1 ning oli suurem, seega ongi iooniline side. Mittepolaarne kovalentne side peab võrduma 0-iga. Polaarne kovalentne side peab olema suurem kui 0 ja väiksem kui 1,9. Näide: H2S a) Koostise järgi on 2 erinevat mittemetalli; polaarne kovalentne side b) (H2S)=2,5-2,1=0,4 ; polaarne kovalentne side. Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikunetõmbumine. Kergesti liikuvad elektronid põhjustavad elektrijuhtivust, soojusjuhtivust, plastilisust.
Ioonvõre hoiab koos ioonne side. 12. Iooniline side on vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis. 13. Ioonsed ained on kõvad, kuid haprad, neil on kõrge sulamistemperatuur, nad on head elektrijuhid sulatatult, lahustuvad vees küllaltki hästi. 14. iooniline side KF, Na2O, BaCl2 sest koos on metall + mittemetall polaarne side NO2, CO2, CH4 sest koos on kaks mittemetalli mittepolaarne S8, O2, Br2, C sest on ainult üks aine 15. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. 16. Vesinikside on oluliselt nõrgem kui kovalentne side. 17. Jää tihedus on väiksem kui vee tihedus, sest jääs tekib vee molekulidest korrapärane struktuur, mis on suhteliselt hõre ning seetõttu ongi jää tihedus väiksem, vee jahutamisel kasvab vee tihedus. 18
Elektrostaatiline induktsioon-nähtus kus vabad laengud kogunevad juhi pinnale.Juhi sees elektriväli puudub. Dielektrikul puuduvad vabad laetud electronic Polaarne die. ´+ ja - laengu asukohad ei ühti Mittepolaarne die. + ja - laengu asukohad ühtivad. Dielektriku dielektriline läbiatavus....näitab,mitu korda väli dielektrikus on väiksem elektriväljas vaakumis .Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL Elektrimahutavus-nimetame ühe juhi laengu ja juhtide potensaalide vahe suhet. Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut. Kondensaator-on mõeldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis... Plaatkondensaator-mahutvus sõltub geomeetrilistes suurustes. D-katte vahekaugus S-unique pindala E-dilektriline läbitavus Eo-elektriline konst. K.liigid. Paber-,pöörd-,elektrolüütkondensaator Jada ja rööp ühendus Laetud ko...
Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekivad ja katkevad keemilised sidemed ning lähteainetest saavad saadused ja vastupidi. Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik! 1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3)Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne kovalentne Kujuta struktuurvalemite abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel. Kuidas mõjutavad molekulidevahelised vesiniksidemed aine keemistemperatuuri? Põhjendus. Vastus : molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad aine keemistemperatuuri. Põhjus selles, et tekkinud sidemete lõhkumiseks läheb vaja rohkem energiat, seega tõuseb ka keemistemperatuur. JOONIS ÜLESANNETE LÕPUS
saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine - üks paardumatta elektron 7. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) Kloori aatom c) Hapniku aatom 8. Kordne side on keemiline side mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. 9. Täppskeemid 10. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel nt: 11. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist ekektronpaari. Elektronegatiivsus suurendab tabelis alt üles ka vasakult paremale. 12. Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalli aatomite vahel. 13. Polaarne aine aine, mis koosneb polaarsetest molekulidest. Mittepolaarne aine aine, mis koosneb mittepolaarsetest molekulidest
Lahendused 1. P: +15/ 2)8)5) 1s22s22p63s23p3 min -III max +V 2 2 6 2 6 2 10 3 As: +33/ 2)8)18)5) 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p min -III max +V Ca: +20/ 2)8)8)2) 1s22s22p63s23p64s2 min 0 max +II Sn: +50/ 2)8)18)18)4) 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 min 0 max +IV 2. KC l- iooniline Na2O- iooniline HNO2- kovalntne polaarne Br2- kovalentne mittepolaarne C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3. KC l- neutraalne Na2O- aluseline HNO2- happeline Br2- neutraalne C- neutraalne CO- neutraalne CO2- happeline Al2(SO4)3 - happeline H2- neutraalne Zn(OH)2- neutraalne 4. NaBr- ioonvõre S8- molekulvõre O2- molekulvõre Fe- metallivõre SO2- molekulvõre 5
Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. Näiteks on tüüpilised valentsid vesinikul 1, hapnikul 2, lämmastikul 3 ja süsinikul 4. Struktuurivalemites, mis näitavad aine ehitust, tähistatakse ühte ühist elektronipaari ühe kriipsuga: HH. Kui kahte aatomit seob kaks või kolm ühist elektronipaari, on tegu kordse sidemega (kaksik- või kolmikside): OCO, NN. Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühe ja sama mittemetalilise elemendi aatomite vahele. Mõlemad aatomid mõjutacad ühist elektronipaari võrdse jõuga ja molekul on mittepolaarne (ei teki poolusi). Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetallides (lihtainetes!), näiteks HH, OO, NN. Kuna C ja H elektronegatiivsuste erinevus on tühine, siis loetakse ka nendevahelised sidemed mittepolaarseteks (näiteks süsivesinikes).
energiaga ja ebapüsivad, ühinedes saavad nad püsivaks ja stabiilseks. 2. Elektronoktett kui aatomi väliskihis on 8 elektroni, siis moodustub elektronoktett; Termokeemilised võrrandid reaktsioonivõrrandid, milles märgitakse ära reaktsiooniga kaasnev soojuseffekt (H); Soojusefekt soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus; Elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes; Polaarne aine - koosneb polaaarsetest molekulidest; Mittepolaarne aine - koosneb mittepolaarsetest molekulidest; Kordne side - keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil; Iooniline side - side erinimeliste ioonide vahel; Eksotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust: Endotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 3. VIIIA rühma elementidel esineb elektronoktett. Aatomid püüava oktetti saavutada, sest siis on nad kõige püsivamas olekus. 4
Anioon negatiivse laenguga ioon Metalliline side keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. 1. väärisgaasidel on väliselektronkihil reeglina ns2np6 (va He, millel on ainult 2 elektroni) see tähendab, et neil on olemas ideaalne 8 ja neil ei ole vaja kellegagi ühineda vms.. 2. Kovalentne side on vajalik selleks, et saada ühiste elektronpaaride abil väliskihile 8 elektroni ? 3. mittepolaarne elektronid jaotuvad võrdselt mõlema aatomi vahel, sest moodustub sama elemendi aatomite vahel ja nendel on ühesugused jõud sees.. ja seega tõmbavad ühesuguse tugevusega.. polaarne erinevate mittemetalliliste aatomite vahel ja seega üks tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole (elektronegatiivsem tõmbab) 4. ioonvõre ioonkristallid (vastaslaengutega ioonid) moodustavad kristallvõre mille keskmetes asuvad ioonid moodustavadki ioonilise
aatomitest. · Molekul koosneb aatomitest. · Molekulaarne aine · Mittemolekulaarne aine molekulidest koosnev aine. · Keemiline side aatomite või ioonide vaheline side molekulaarses aines. · Kovalentne side ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side. · Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on mõlemal elemendil võrdselt. · Polaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on ühe elemendi poole rohkem tõmmatud. · Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. · Üksikside aatomite vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.
esineb kahekordsetes sidemetes. kattumine toimub risti sideme tekke suunaga delokaliseerunud kovalentne -side – ühendab enam kui kahte aatomit, nt aromaatsed tuumad. 3) δ-side – ainult d-orbitaalide vahel, kattumine toimub neljas ruumiosas. sideme kordsus – kahe aatomi vaheliste kovalentsete sidemete arv sideme polaarsus – elektronpilve nihutus elektronedatiivsema elemendi aatomi poole. kovalentne side saab olla polaarne või mittepolaarne. sideme polaarsust iseloomustab dipoolmoment. sideme polariseeritavus – sideme polaarsuse muutus elektrivälja toimel mida suuremad on molekulide mõõtmed, seda kergemini on need polariseeritavad. katioonid ei ole eriti polariseeritavad, sest nende elektronid on tugevalt seotud. katioonidel on endal polariseeriv toime, see suureneb rühmas alt üles ja perioodis vasakult paremale molekuli polaarsus – määratud polaarsete sidemete dipoolmomentide summaga. et
aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid negatiivseid ioone. Mittepolaarne Esineb ühe ja Aatomite vahele Tekib kovalentne sama mitte- tekib ühine mittepolaarn side metalse elektronpaar, mis molekul. elemendi kuulub võrdselt aatomite mõlemale vahel. aatomile.
aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid negatiivseid ioone. Mittepolaarne Esineb ühe ja Aatomite vahele Tekib kovalentne sama mitte- tekib ühine mittepolaarn side metalse elektronpaar, mis molekul. elemendi kuulub võrdselt aatomite mõlemale vahel. aatomile.
energia muutus reaktsioonides. 1. vrisgaasid ei seo ega loovuta elektrone,nad on psivas olekus. viskiht 8e- |heelium| kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sidem...
nihkub elektronpaar kloori aatomi poole + +17 + HCl molekulis tekib Cl aatomil negatiivne ja H aatomil positiivne osalaeng keemiline side kovalentne side iooniline side tekib ühiste elektronpaaride elektriline tõmbumine abil erinimeliste ioonide vahel mittepolaarne polaarne tekib ühesuguste mittemetalliaatomi tekib erinevate mittemetallide te vahel (näit. H2 aatomite vahel (näit. HCl molekulis) molekulis) Naatriumi aatom tuumalaeng +11 elektronkate kolmekihiline viimasel kihil üks +11 paardumata elektron metallid seovad väliskihi elektrone nõrgalt Kloori aatom kloori aatomi tuumalaeng on +17 17 elektronid paiknevad
Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamistemp ja keemistemp,haprad · Aatomvõre-moodustavate osakeste vahel on tugev kovalentne side,mistõttu ained on tahked ning kõrge salamis-ja keemistemp.
elektronide abil. Molekulidevaheline side - suhteliselt nõrk (füüsikaline) side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos. * Aktiivne metall + aktiivne mittemetall (VIIA + O) iooniline side, ioonivõre (soolad), MITTEMOLEKULAARNE * mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side, molekulvõre(aatomvõre – C, Si, SiO2), MOLEKULAARNE *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side, molekulvõre, MOLEKULAARNE *Aiktiivne (IA; IIA) metall lihtainena metalliline side, metallivõre, MITTEMOLEKULAARNE Elektronegatiivsus •Elekronegatiivsus – elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes •Sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest •Metallid – väike elektronegatiivsus • Mittemetallid – suur elektronegatiivsus
Tahked ained toatemperatuuril : • ained, mis ei ole molekulaarsed. Molekulidest saavad koosneda ainult mittemetallilistest elementidest koosnevad ained. Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl, jõud nende vahel on suhteliselt nõrgad • I2 on tahke! Kuna see on raske ja raskete molekulide vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. • Polaarsetel molekulidel on kõrgem keemis-ja sulamistemperatuur. C-H side on mittepolaarne. • Vesi saab tekitada vesiniksidemeid. OH vesinikside on tugevam kui NH • Kõige tugevamad vesiniksidemed on karboksüülhapetes Vees lahustuvus: • Ei lahustu mittepolaarsed ained ja gaasilised lihtained • Hästi lahustuvad need, mis saavad moodustada vesiniksidemeid. • Nt: 4 süsinikuga lahustuvus alkoholidel päris väike, kuna mittepolaarne rühm on nii suur. • Kui OH rühmasi on palju, siis on kõik jälle hästi
Eksotermiliste reakts ( sidemete tekkel, osakesed lähevad üle püsivasse olekusse ja energia eraldub). enargia eraldub, endotermilistes reakts.( sidemete katkemisel, tuleb kulutada energiat ja tekkinud osakestel on ebastabiilne olek) Energia neeldub. KOVALENTE SIDE- aatomite vaheline side, mis tekib ühise elektronpaari abil. MITTEPOL. KOV. SIDE- esineb sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis aatom meelsasti loobub väliskihis olevatest elektronidest. PERIOODIS » En kasvab, siis aatmid meelsasti liidavad väliskihti elektrone. POLAARNE AINE koosneb polaarsetest molekulidest. HF, HCl. MITTEPOL. AINE- ta koosenb mittepolaarsetest molekulidest. Cl2, H2. IOONILINE SIDE- esineb aktiivse metalli( I II A rühmas) ja aktiivse mitt...
anioon negatiivse laenguga ioon eksotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust keemiline side -viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud kovalentne side ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side polaarne kovalentne side- elektronid mittepolaarne kovalentne side- ioonid ja aatomid vesinik side- täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikaatomiga iooniline side -vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (metall <-> mittemetall) metalliline side- moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis
Selgita mõisteid: · Aatomorbitaal - aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. · Elektronegatiivsus - keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata · eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon · endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon · kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side · kovalentne mittepolaarne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga · kovalentne polaarne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side, · molekulaarne aine osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed
· hapniku valents on kaks (tema väliskihis on kaks paardumata elektroni ja kaks elektronpaari); · lämmastiku valents on kolm (tema väliskihis on üks elektronpaar ja kolm paardumata elektroni); · süsiniku valent on neli (tema väliskihis on tavaolekus üks elektronpaar ja kaks paardumata elektroni, ent ergastades neli paardumata elektroni, sest üks elektron liigub 2s-alakihilt vabale 2p-alakihi orbitaalile) IV. Kovalentse sideme polaarsus: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side Kovalentne side moodustub peamiselt mittemetalliliste elementide aatomite vahel. 4.1 Kaks sama mittemetalli aatomit annavad kovalentse mittepolaarse sideme, sest elektronpaar võrdselt mõlema aatomi juures. Ei ole tekkinud molekuli osalaenguid. 4.2 Kui on tegemist kahe erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomiga, siis moodustub tõenäoliselt kovalentne polaarne side. Nimelt tõmbab suurema elektronegatiivsusega
Kordamine 1. keemiline side- aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. kordne side-keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. elektronipaar- kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, mooustades ühise elektronpilve. Molekulorbitaal-??? kovalentne mittepolaarne side- kovalentne side, mills ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. kovalentne polaarne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustades tekivad aatomitel seejures erinevad märgid. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimalust tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.
Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse e...
Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H2 – kõige kergem gaas, sulab ja keeb madalal temperatuuril, väheaktiivne, lõhnatu, maitsetu, värvitu, vees väga vähe lahustuv; kasutatakse kütuselemendina, vesinikpomm, keemiatööstuses
vaakum ning kihid ei saaks kraani pidi välja voolata. 4. Kas planaarkromatograafia on üldiselt kvalitatiivne või kvantitatiivne analüüsimeetod? Põhjenda. Planaarkromatograafia on üldiselt kvalitatiivne, kuna ainete eraldamise eesmärgiks on üksikute komponentide kättesaamine ehk aine olemasolu määramine, et nendega hiljem midagi edasi teha. 5. Kumb planaarkromatograafia faasidest (mobiilne või statsionaarne) oli antud töös polaarne ja kumb mittepolaarne? Planaarkromatograafias on statsionaarseks faasiks absorbendi õhuke kiht, milleks meil oli metall-lehele kantud silikageel ning kuna silikageel on suure polaarsusega ränidioksiid siis võib järeldada, et mobiilne faas oli siin juhul mittepolaarne. 6. Mida väljendab suurus Rf? Rf on kromatograafia kõige olulisem parameeter, mis sõltub aine jaotumisest liikuva ja liikumatu faasi vahel ehk jaotuskoefitsiendist. See näitab kromatograafilisel plaadil liikuva
Harjutused ( aatomi ehitus, keemiline side ) 1 Selgitage järgmiste mõistete sisu: anioon , katioon, mittepolaarne kovalentne side, polaarne kovalentne side, polaarne aine (molekul), ainehulk, molaarruumala, elektronskeem, elektronvalem, ioonivõre, molekulivõre, aatomivõre, metallivõre, iooniline side, vesinikside 2. Täitke järgnev tabel Max Kõrgem Min Naatriumi- Element Np Nn elektronskeem elektronvalem o.-a
SIDEMED Kovalentne side (polaarne ja mittepolaarne)- kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Kovalentne side tekib kahe mittemetalli või metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Polaarne - aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Kui ühinevad sama elemendi aatomid (H2, N2), siis on sidet moodustav elektronpaar jagatud võrdselt mõlema aatomi vahel - mittepolaarne kovalentne side Kui sideme moodustavad erineva elektronegatiivsusega elementide aatomid, on siduv elektronpaar (elektronpilv) nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole - polaarne kovalentne side mittepolaarne - side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga iooniline - ioonide vahel tekkinud keemiline side. mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli vahel
see aine koosneb ioonidest Keemiline side kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel Polaarne kovalentne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides Molekulidevaheline side nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos 2
E= q/2EE0S. S-pindala. Suur laetud tasand tekitab homogeense elektrivälja homogeenne on selline elektriväli mille sellega elektrivälja. See mitu korda dielektrik nõrgestas elektrivälja ongi elektrivälja läbitavus. E=E0/E. E- aine dielektriline läbitavus (-) E0- väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged. (Töö elektriväljas laengu ümberpaigutamisel. A=F*s*cosa. elektrivälja tugevus vaakumis (V/m) E-aines. Mittepolaarne dielektrik hakkab aga välise elektrivälja mõjul polariseeruma st molekulid AeE p=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elektriväljatugevus(V/m) q-laeng(c) d-kaugus neg.plaadist. Ep=Eqd Ep-potensiaalne energia(J) NB! Kui elektriväli on tekitatud + plaadi poolt siis kehtib sama valem märgiga. muutuvad diipoliteks
veekeskkonnas stabiilne hüdrofoobne vastastoime valgumolekul laseb läbi väikesi mittepolaarseid ühendeid (O2, CO2 jt.), väikesi polaarseid ühendeid hüdrofiilsed omadused läbimatu ioonide ja suurte molekulide jaoks kolesterool mittepolaarne astub füüsikalisse vastastoimesse süsivesinikradikaalidega funktsioon: on jäik, tugevdab oluliselt rakumembraani struktuuri 4. Kasutatud kirjandus. M. S. Füüsikalise keemia loengudkonspektid by J.Ehrlich, sept. - okt. 2002 Dokument on koostatud 11. I. 2003, kell 18.02 - 22.07 kohaliku aja järgi. CREATED BY: Mihkel Sonn STUD
voimalikke umberpaiknemisi molekulis · resonants - uhe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsusteemis / p-orbitaalide konjugatsioonist (seotusest) pohjustatud elektronide umberpaigutus molekulis. Ainult kaksiksidemetega (steerika probleem) · polaarse resonantsi jaoks on vaja elektronegatiivset elementi. Selle kaigus liigub terve elektronpaar. Polaarse resonantsi tottu tekivad elektronrikkad/vaesed tsentrid · mittepolaarne resonants elektonide paigutus muutub, ei muutu laengujaotus (ei teki laenguid). Esineb konjugeeritud p-eletronsusteemides, kus ei ole elektronegatiivseid asendajaid. · Konjugatsioon on resonantsi alamliik. Tahendab, et korvuti asetsevad p-orbitaalid on omavahel seotud? · Konjugeeritud pii-elektronsüsteem susteem, mis moodustub konjugeeritud pii- sidemetest pii-sidet moodustavad p-orbitaalid on korvuti ja kattuvad kulg-kuljega
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpari abil. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral , ühine elektronpaar läheb täielikult üle suurema elektronegatiivsusega elemendile. · kristallid on kõvad, seejuures haprad · sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliliseks sidemeks. · Hea soojus ja elektri juhi...
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O Tõstab sulamis-ja keemistemperatuuri, ...
Keemiline side 1. Täida lüngad. o ...................... side moodustub metalli ja mittemetalli vahel. o Metallide vahel moodustub ....................... side, seega mittemetallide vahel aga ........................ side. o ..................side on alati täiendavaks sidemeks, mis esineb molekulide vahel. 2. Määra polaarsus. Polaarne märgi P-ga ja mittepolaarne MP-ga. o O=O o O=C=O o HOH o O=S=O o Cl Cl H | o HCH | H 3. Täida tabel. Elemendid Ioonide valemid Ioonide arvude suhe Aine valem K+ I - 1:1 Na ja P Li2O
Sideme moodustumisel vabaneb energia. Ühinemisreaktsioonid eksotermilised Sideme lõhkumiseks kulub energiat. Lagunemisreaktsioonid endotermilised SÜSTEEMSUS: Aatomite/ioonide vahel molekulis/kristallis: Kovalentne 2 või enam mittemetalli · Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) mittepolaarne · Kahe erineva mittemetalli korral (HCl) - polaarne Iooniline metall + mittemetall(id) · Kui aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad (tugev metall ja mittemetall) TOIMUB ELEKTRONIDE ÜLEMINEK JA TEKIVAD IOONID · Mõjuvad elektrilised tõmbejõud, mis on ioonsidemete alus · Kui tegemist on nõrga metalli ja/või nõrga mittemetalliga, siis elektronide üleminekut ei toimu Metalne metallid
suure kõvadusega, haprad, enamik lahustub hästi vees, sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit Metallid: koosnevad aatomitest, erineva sulamistemperatuuriga (siirdemetallid kõrge sulamistemp.), tavatingimustes tahked, erineva kõvadusega, suhteliselt plastilised ja hästi töödeldavad, vees ei lahustu, head elektri- ja soojusjuhid 16. Määrake järgmistes ainetes keemilise sideme liik (polaarne kovalentne, mittepolaarne kovalentne, iooniline, metalliline) kristallvõre liik (metallvõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre) ning kas on tegemist molekulaarse või mittemolekuraarse ainega. Näiteks a) NaOH; b)H2S; c)Cu; d)Si Kõige polaarsem on H-F ja vähem polaarne on H-Br, sest flour on elektronegatiivsem kui broom. Suurenemine: H-Br, H-Cl, H-F. Vähenemine: H-F, H-Cl, H-Br. 17. Vesiniksideme mõju aine omadustele
Na Cl Cl Na+ väliskihil on 8 elektroni Cl väliskihil on 8 elektroni Erinimelised ioonid tõmbuvad keemiline side kovalentne side iooniline side tekib ühiste elektronpaaride abil elektriline tõmbumine erinimeliste ioonide vahel mittepolaarne polaarne tekib ühesuguste mittemetalliaatomi tekib erinevate mittemetallide te vahel (näit. H2 molekulis) aatomite vahel (näit. HCl molekulis)
TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, t...
1- mõisted Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat. Kui saaduste energia on madalam kui lähtainetel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) kovalentne side aatomivaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. polaarne kovalentne side - kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Elektronegatiivsus - suurus, mis ...
· Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud
halogeeni aatomi(tega).
· Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest
· Asendisomeerid süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest.
· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess-...
Sideme tüüp Aineosakesed kristall Tugevus Omadused võre tüüp Aatomid, aatomvõre Tugev kovalentne Kõrge sulamis-ja keemis side temp, ei lahustu vees,ei juhi elektrit,kõva ,rabe Mittepolaarne hea soojusjuht. kovalente side Molekulid,molekulvõre Tugev kovalentne Gaasiline,vedel või tahke side, vahel on nõrk ,oleku määrab vastastikune molekulmassi tõmbejõud suurus.Madal sulamis ja keemistemp. Ei lahustu ...
28. Isokraatne ja gradientelueerimine Isokraatne elueerimine - eluendi koostis analüüsi käigus ei muutu. Gradient elueerimine - eluendi koostis muutub analüüsi käigus. Sobib väga hästi keerulistele ainete segule; hea lahutuvus terve kromatogrammi ulatuses; parem tundlikkus hiljem elueeruvatel piikidel. Kuid kromatograaf vajab binaarseid pumbasüsteeme ja meetodi väljatöötamine nõuab aega. 29. Normaalfaasi kromatograafia põhimõte Statsionaarne faas on polaarne ja mobiilne faas on mittepolaarne. Lahutamise mehhanism: analüüdi ja mobiilse faasi molekulid on ineraktsioonis silikageeli hüdroksüülrühmadega ja konkureerivad omavahel adsorptsioonitsentrite hõivamisel. Analüütide elueerimise järjekord toimub polaarsuse kasvu järgi. => Esimesena väljub MITTEPOLAARNE aine. + Töötab seal kus teised lahutamise mehhanismid ei tööta, sobib preparatiivseks analüüsiks - Retsensioon võib olla liiga tugev Nõrga eluendi puhul: madala polaarsusega eluent.
*vesiniksideme teke vee molekulide ja lahustuva aine molekulide vahel soodustab lahustumisprotsessi. Metalliline side negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. *Vabad elektronid põhjustavad a)elektrijuhtivust b)soojusjuhtivust c)plastilisust. Sideme tüübi määramine. *metall+mittemetall iooniline side *mittemetall+mittemetal kovalentse polaarne side *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side *metall lihtainena metalliline side. Oksiidid. Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(o.a II). Alulisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Reageerimine hapetega: Aluseline oksiid+hape sool ; Reageerimine veega: Aluseline oksiid+vesi alus . Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Reageerimine aluliste
anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Kovalentne side keemiline side, milles kaks aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavat elektronpaari. Polaarne kovalentne side kui sideme moodustavad erinevate elementide aatomid, on siduv elektronpaar nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside keemiline side, mille ühe elemendi
Polaarse kovalentse sideme korral, tekib polaarne molekul. Polaarsel molekulil on kaks otsa: positiivne ja negatiivne. +otsaks saab aatom, mille EN on väiksem ning otsaks saab aatom, mille EN on suurem. Mittepolaarne kovalentne side- Tekib kui üksteisele lähenevad kaks täpselt ühesuguse elektronegatiivsusega mittemetalli aatomit. Sellisel juhul molekulorbitaali tekkimisel kuuluvad ühised elektronpaarid võrdselt mõlemale aatomile. Sellisel juhul tekib mittepolaarne molekul, mis tähendab, et molekulil ei ole + ega otsa. O2 hapniku molekul O+8| 2)6) O+8| 2)6) 4 Metalliline side -Tekib kahe ja rohkema metalliaatomi vahel. Need aatomid on täpselt ühesugused. Nt. ainult kuld(puhas kuld), kulla-aatomid Ainult hõbe(puas hõbe), hõbeda aatomid Metalliaatomid on kõik sellised, kes tahavad väliskihi elektrone loovutada.
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
