Stopperilt fikseerisin lahustumise alguse ja lõpu. 7. Lülitasin sisse juhtivusmõõtja ja alustasin juhtivuse registreerimist. 8. Fikseerisin stopperi näidu sel momendil. 9. Kui juhtivus oli jäänud konstantseks, peatasin juhtivusmõõtja. Saadud tulemuste tabeli salvestasin mälupulgale. Valemid Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile: kus reaktsiooni kiiruskonstant, etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon aeg reaktsiooni algusest, min. Kus lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne)
punasel noolel (start recording). Fikseeritakse stopperi näit sel momendil. Tulemusi saab jälgida tabeli või graafiku kujul, klõpsates vastavatel nuppudel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Töö lõpetamisel tuleb klõpsata nuppu „Stop recording“ ja salvestada andmed, klõpsates „File“ ja „Save as“.Juhtivusmõõtja annab väljundi voltides, mis tuleb teisendada millisiimensiteks arvestusega, et 1 V vastab 5 mS-ile. Valemid k – reaktsiooni kiiruskonstant t – aeg reaktsiooni algusest, min. 1 c0 k = ln 1 χ − χ0 t c 0−c x k = ln ∞ t χ∞ − χt c0 – etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon χ0
Fail salvestatakse kataloogi FK24 ja sealt mälupulgale. Juhtivusmõõtja annab väljundi voltides, mis tuleb teisendada millisiimensiteks arvestusega, et 1 V vastab 5 mS-ile. Valemid Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile 1 c0 k = ln t c 0 - cx kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, co - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, s. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega
Massitoimeseadus - keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonist osavõtvate ainete molaarsete kontsentratsioonide korrutisega, milles kontsentratsioonide astmenäitajaiks on vastavad stöhhiomeetriakordajad Vaatame pöörduvat reaktsiooni üldkujul aA + bB cC + dD Pärisuunaline reaktsioon paremalt vasakule V+ = k+ [A]a [B]b Vastassuunaline reaktsioon vasakult paremale V- = k- [C]c [D]d k+ ja k- pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiiruskonstant Reaktsiooni järk võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsioonikiiruse avaldises · pärisuunaline a + b järku · vastassuunaline c + d järku Kiiruskonstandi järk = reaktsiooni järk Esimest järku pöördumatu reaktsioon k1 AB Esimest järku reaktsioon Kiiruse avaldis vastavalt massitoimeseadusele: · ei nõua kokkupõrget
Käivitasime stopperi. Fikseerisime lahustumise alguse ja lõpu. Valasime juhtivusnõusse lahuse, nii et elektroodid olid 1cm ulatuses lahuse sees. Asetasime juhtivusnõu termostaati ning lülitasime sisse juhtivusmõõtja. Alustatakse juhtivuse registreerimist. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Katseandmed esitatakse exceli tabeli kujul. Valemid Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile: kus reaktsiooni kiiruskonstant, etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon aeg reaktsiooni algusest, min. Kus lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne) Katsetulemused Katse temperatuur 25 °C Lahuse kontsentratsioon 0,12
vastava aja ka stopperi. Selle põhjal sain hiljem ühisele ajateljele viia käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. Reaktsioon lugesin lõppenuks, kui juhtivus oli jäänud konstantseks. Salvestasin andmed ning printisin välja. Teoreetiline põhjendus ja valemid Uuritav reaktsioon on esimest järku, järelikult saab arvutused teha vastavalt võrrandile: , kus k reaktsiooni kiiruskonstant c0 etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon c0-cx etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest cx ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon t aeg reaktsiooni algusest, minutites Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhape hulk on aga võrdeline lahustunud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega
Fail salvestatakse kataloogi FK24 ja sealt mälupulgale. Juhtivusmõõtja annab väljundi voltides, mis tuleb teisendada millisiimensiteks arvestusega, et 1 V vastab 5 mS-ile. Katseandmete töötlemine Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile 1 c0 k = ln t c 0 - cx kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, co - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega
Juhtivuse mõõtmise käivitamine arvutiprogrammi abil toimub nupul start klõpsamisel mõne minuti möödumisel juhtivuse mõõtmise alustamisest. Samal ajal fikseeritakse stopperi näit, et viia ühisele ajateljele käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, c0 - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, c0-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu
kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon on kompleksi lagunemine e lugejasse E ja L, ja nimetajasse EL kontsentratsioon. Assotsiatsioonil ehk ühinemisel on lugejas EL konts ja nimetajas E ja L konts korrutis. Seega dissotsiatsiooni K mõõtühik on M ja assotsiatsiooni mõõtühik on 1/M. 25. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant sõltub temperatuurist ja katalüsaatori juuresolekust. Tasakaalukonstandi kiiruskonstant sõltub temperatuurist. 26. Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus ajast t antud järgmise seosega [A] = [A]0e-kt, kus[A]0 on lähteaine algkontsentratsioon ning k reaktsiooni kiiruskonstant. Kuidas avaldub reaktsiooni poolestusaeg kiiruskonstandi kaudu? t ½ = 0,69/kl 27
termostaati ja loksutatakse selles umbes minut püsiva temperatuuri saavutamiseks. Juhtivusmõõtja annab väljundi voltides, mis tuleb teisendada millisiimensiteks arvestusega, et 1 V vastab 5 mS-ile. Katseandmete töötlemine. Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile 1 c0 k = ln t c 0 - cx kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, co - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega
termostaati ja loksutatakse selles umbes minut püsiva temperatuuri saavutamiseks. Juhtivusmõõtja annab väljundi voltides, mis tuleb teisendada millisiimensiteks arvestusega, et 1 V vastab 5 mS-ile. Katseandmete töötlemine. Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile 1 c0 k = ln t c 0 - cx kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, co - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega
Õpperühm: KAKM-21 Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013a. 1. Teoreetilised alused. Kui keemilise reaktsiooni A produktid jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga, siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt dc A kiirus = rA = = kc c A d , kus cA on reagendi A kontsentratsioon, kc - kiiruskonstant ja -aeg. n-järku reaktsiooni kiiruse võrrand, kui komponentide lähtekontsentratsioonid on võrdsed, dc A rA = = k c c An on järgmine d n1 A + n2 B + n 3 C + ... produktid Üldjuhul kehtib stöhhiomeetrilise võrrandi dc A rA = = k c c An1 c Bn2 c Cn3 ...
molekulide arv, mis konverteeritakse ühe ensüüme molekuli poolt ühes ajaühikus produktiks, tingimusel, et ensüüm on küllastunud substraadiga. S- substraadi kontsentratsioon. Km- Michaelise constant ( kineetiline aktiveerimiskonstant) substraadi kontsentratsioon , mille juures . . Kus k1- reaktsiooni kiiruskonstant; k2- reaktsiooni kiiruskonstant; k-1- reaktsiooni kiiruskonstant. Laboratoorse töö teoreetilised alused: Reaktsioon kulgeb vesilahuses esimest järku reaktsioonina. Kuna reaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väike ,seetõttu kasutatakse katalüsaatorit (ensüümkatalisaator). Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab
Samal ajal fikseeritakse stopperi näit, et viia ühisele ajateljele käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. Andmeid on võimalik salvestada ja välja printida. Valemid Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile 1 c0 k = ln t c 0 - cx kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, co - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, co-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, s. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu
kontsentratsiooni kaudu? V= 23. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? (erinevad reaktsioonid) a) E + L EL [E]1[L]1 = 1+1 = 2 2 järku b) EL E +L [EL]1 = 1 järku 24. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud? 25. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekust tasakaalukonst. sõltub ka keskkonna tingimustest nagu temp. katalüsaatori juuresolek ei mõjuta tasakaaluolekut (ainult kiirendab selle saabumist.), sõltub reageerivate ainete kontsentratsioonidest. Tasakaalukonstant - reageerivate ainete kontsentratsioonidest, temp-st 26
kraadi võrra. Reaktsiooni järk on suurus, mis on. arvuliselt võrdne kontsentratsioonide. astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Ajas lähteaine kontsentratsioon väheneb. Kui lähteaine kontsentratsioon on algsest vähenenud kaks korda, siis seda aega nimetatakse poolestusajaks. See sõltub esimest järku reaktsiooni puhul vaid kiiruskonstantist. Kiiruskonstant näitab, kui kiiresti antud reaktsioon kulgeb. Kiiruskonstant sõltub kindlast reaktsioonist ning selle läbiviimise tingimustest. Kiiruskonstant ei sõltu lähteainete kontsentratsioonidest. Homogeense ja heterogeense reaktsiooni kiirust mõjutab aeg ja temperatuur. Kiiruskonstant kasvab koos aktiveerimisenergia vähenemisega ja temperatuuri tõusuga. Reaktsioone liigitatakse pöörduvateks ja mittepöörduvateks ehk ühesuunalisteks. Vahepeal ei toimu reaktsioon lõpuni, vaid ainult teatud tasakaaluolekuni. Kui kahe
Osooni lagunemisreaktsiooni järgu ning kiiruskonstandi määramine 2. Teoreetilised alused Kui keemilise reaktsiooni A produktid jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga, siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt: dc A Reaktsiooni kiirus = rA = = k cc A d kus CA on reagendi A kontsentratsioon, kc - kiiruskonstant - aeg. n-järku reaktsiooni kiiruse võrrand, kui komponentide lähtekontsentratsioonid on võrdsed, on järgmine dc A rA = = k c c An d Üldjuhul kehtib stöhhiomeetrilise võrrandi n1A+n2B+n3C+... produktid korral järgmine kineetiline võrrand dc A rA = = kccAn1cBn2ccn3 d Reakstiooni järk on astmenäitajate summa n1+n2+n3+... , kus reaktsiooni järk komponendi A suhtes on n1, komponendi B suhtes n2 jne.
Ensümoloogias on see enamasti 1. Lähteained kirjutatakse vasakule, produktid kirjutatakse paremale. Pärisuunaline reaktsioon on vasakult paremale, vastassuunaline on paremalt vasakule. Konstandid seovad suurusi omavahel. Universaalne gaasikonstant R seob omavahel energiat ja temperatuuri, ühik on J/Kmol. k B (Bolstmani konstant) on J/K. Kiiruse ühik on molaarsus sekundis v=M/s, kuna aega ei ole selles võrrandis, siis seetõttu tuleb sisse kiiruskonstant. Kiiruskonstantide ühikud sõltuvad sellest, mis järku reaktsioonide kiiruskonstandid nad on. v+ = k+[A]a[B]b kui a=b=1, siis k+=v+/[A][B] M/sMM=1/Ms Erinevused reaktsiooni kiirustes saavadki toimuda tänu erinevatele k väärtustele. Ensüüm suurendab k väärtust! Reaktsiooni järk ja molekulaarsus Järk on kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsioonikiiruse avaldises. Kui a=b=1, siis järk=1+1=2. Kogu reaktsioon on teist järku.
Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) v=k'Ca=k=const Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini.Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) v=k*Ca aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb.Teist järku reaktsioon (x + y = 2)aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, C A ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3).Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol).Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega .ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektron...
Kuidas avaldub dissotsiatsiooni ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu. Millised on tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon on kompleksi lagunemine e lugejasse E ja L kontsd ja nimetajasse EL konts. Assotsiatsioonil ehk ühinemisel on lugejas EL konts. ja nimetajas E ja L kontde korrutis. Seega dissotsiatsiooni K mõõtühik on M ja assotsiatsiooni K mõõtühik on 1/M. 28. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest (Kiiruskonstant, erinevalt reaktsiooni kiirusest, ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast.) b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekustMida suurem on reaktsiooni kiiruskonstant, seda kiirem see reaktsioon on tasakaalukonstant? a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest ei sõltu b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekust ei muuda
Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega või kusjuures > ja > . Keemiline kineetika I. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: Vastavalt kineetika põhipostulaadile: , kus on kiiruskonstant Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest: Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse. II. Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: · Nulljärku reaktsioon (n=0) · Esimest järku reaktsioon (n=1) · Teist järku reaktsioon (n=2) · Kolmandat järku reaktsioon (n=3) III. Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus
109. Kasutage Nernsti võrrandit, hindamaks elektrokeemilise raku elektroodipotentsiaali. 110. Määrake kindlaks vesilahuses toimuva elektrolüüsi tõenäolised saadused, kasutades standardpotentsiaale. 5 111. Arvutage elektrolüüsi käigus tekkinud saaduse hulk. 112. Selgitage korrosiooni nähtust ja nimetage vahendeid, mis kaitsevad rauda korrodeerumise eest. Keemiline kineetika 113. Defineerige reaktsiooni kiirus, kiiruskonstant, poolestusaeg, reaktsiooni järk ja reaktsiooni molekulaarsus. 114. Selgitage kineetika põhipostulaati. 115. Selgitage nulljärku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 116. Selgitage esimest järku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 117. Selgitage teist järku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 118. Võrrelge esimest ja teist järku reaktsioone. 119
Kuidas avaldub dissotsiatsiooni ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu. Millised on tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon on kompleksi lagunemine e lugejasse E ja L kontsd ja nimetajasse EL konts. Assotsiatsioonil ehk ühinemisel on lugejas EL konts. ja nimetajas E ja L kontde korrutis. Seega dissotsiatsiooni K mõõtühik on M ja assotsiatsiooni K mõõtühik on 1/M. 28. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? (sama küsimus ka tasakaalukonstandi kohta). a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest (Kiiruskonstant, erinevalt reaktsiooni kiirusest, ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast.) b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekustMida suurem on reaktsiooni kiiruskonstant, seda kiirem see reaktsioon on tasakaalukonstant? a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest ei sõltu b) temperatuurist
III järku reaktsioon: v = k*c(A)* c(B)*c(C); v = k* c(A)2* c(B); v = k*c(A)3 homogeensetes reaktsioonides võrdub järk molekulaarsusega heterogeensetes reaktsioonides on järk väiksem kui molekulaarsus ! kui ühe aine kontsentratsioon on väga ülekaalus, võib järk olla ka murdarvuline võrdetegur – näitab reaktsiooni kiirust tingimustes, kus kõigi reageerivate ainete kontsentratsioonid võrduvad ühega. I järku reaktsiooni: 1) kiiruskonstant 1 c k I ln 0 t ct t – aeg, c0 – algkontsentratsioon ct – kontsentratsioon ajahetkel t 2) poolestusaeg - aeg, mille vältel reageerib ära pool lähteaine hulgast ln 2 0.693 kI kI reaktsiooni mehhanism – reaktsiooni tegeliku kulgemise viis
Reaktsiooni kiiruse sõltuvus kontsentratsioonist lihtsate (s.o. ühestaadiumiliste) homogeensete reaktsioonide korral on määratud massitoimeseadusega: reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega (astmetes, mis vastavad reaktsiooni võrrandi kordajatele). Näiteks reaktsiooni aA + bB dD + gG kiirus avaldub järgmiselt: v k c aA c bB , (3) kus k on reaktsiooni kiiruskonstant ja cA ja cB reageerivate ainete kontsentratsioonid. Reaktsiooni kiiruskonstant k on arvuliselt võrdne reaktsiooni kiirusega, kui reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutis on võrdne ühega. Kiiruskonstant, erinevalt reaktsiooni kiirusest, ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast. Heterogeensetes reaktsioonides, milles üheks reageerivaks aineks on tahke aine, sõltub reaktsiooni kiirus ainult
väljendavate liikmete hulka kineetilises võrrandis Esimest järku reaktsioon: rate = k[A] Kiiruskonstandi dimensiooniks on aeg-1 - ühikuks on s-1 Teist järku reaktsioon: rate = k[A][B] rate = k[A]2 Kiiruskonstandi dimensiooniks on kontsentratsioon-1· aeg-1 - M-1 s-1 Null-järku reaktsioon: rate = k Kiirus on sõltumatu reagentide kontsentratsioonist ja kiiruskonstandi dimensioon langeb kokku kiiruse dimensiooniga kontsentratsioon·aeg-1 - Ms-1 · Kiiruskonstant sõltub reageerivate ainete iseloomust ja väljendab reaktsiooni kiirust kindlates tingimustes (pH, temperatuur, puhverlahus, rõhk jne.) · Mida suurem on konstandi väärtus, seda kiirem on teiste parameetrite (järk ja kontsentratsioonid) võrdsuse korral reaktsioon · Ainult ühte ja sama järku reaktsioonide kiiruskonstantide võrdlus on mõtestatud. 0-järku: · Reagendi kontsentratsioon väheneb ajas lineaarselt, sirge tõus=k
temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Uurida reaktsioonikiirust mõjutavaid tegureid, määrata reaktsiooni järku, koostada graafikuid Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: v1= x CAp x CBq k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
kestval keetmisel. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Pärisuunalise reaktsiooni aA bB V1 saadused kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): v1 k1 C Ap C Bq , kus k1 – reaktsiooni kiiruskonstant p – reaktsiooni järk aine A suhtes q – reaktsiooni järk aine B suhtes p + q – reaktsiooni summaarne järk. Mõlema lähteaine suhtes esimest järku (NB! summaarselt teist järku) reaktsiooni korral v1 k1 C A C B ja seega sõltub sellise reaktsiooni kiirus lineaarselt nii aine A kui aine B kontsentratsioonist. Kiiruskonstant k1 ning reaktsiooni järgud olenevad reageerivate ainete eripärast ja reaktsiooni tingimustest ning määratakse eksperimentaalselt
· "Spets"Happe-alus katalüüsis osaleb kas H+ või OH-, mis difundeerub katalüütilissse tsentrisse. · "Üldises"Happe-alus katalüüs hõlmab teisi happeid ja aluseid peale H+ ja OH- · Muud happed-alused soodustavad H+ õlekannet siirdeseisundis · Üldine happe-alus katalüüs kiirendab reaktsiooni kuni 100 korda. a) spetsiifilise katalüüsi puhul ei sõltu kiiruskonstant puhvri kontsentratsioonist. b) Üldise puhul sõltub, sest puhver võib toimida prootoni doonori või aktseptorina. Üldise happe-alus katalüüsi ensüümi ioniseeruvate rühmade aktiivsus prootoni ülekandes siirdeseisundis on suurim pKa läheduses. Seriin proteaasid- segu kovalentsest ja üldisest hape-alus katalüüsist. Esindajad : Trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas, trombiin, subtilisiin, plamiin, TPA
See olenevus on avaldatav nn. Massitoimeseadusega. Keemiliste reaktsioonide kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Näiteks: aine A ühineb ainega B, andes aine C. Kui tähistame molaarsed kontsentratsioonid sümbolitega [A] ja [B], reaktsiooni kiiruse antud kontsentratsioonide puhul tähega v, saame V = k [A] · [B] k reaktsiooni kiiruskonstant , kui [A] = [B] = 1, siis v = k Reaktsiooni kiirus sõltub suurel määral temperatuurist. Nii suureneb reaktsiooni kiirus temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra 2 kuni 4 korda ( kehtib suhteliselt madalatel temperatuuridel). Arvu, mis näitab, mitu korda antud reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, nimetatakse reaktsiooni temperatuuriteguriks. Vt2 = Vt1 · t2-t1/10
23. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? E+L=EL 2.järku EL=E+L 1 järku 24. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon Koff=(E)(L)/(EL) Assotsiatsioon Kon=(EL)/(E)(L) Dissotsiatsiooni ühik M ja assots. Ühik 1/M 25. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? Temperatuurist ja katalüsaatori juuresolekust. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist ja reageerivate ainete konsentratsioonist 26. Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus ajast t antud järgmise seosega [A] = [A]0 e-kt, kus[A]0 on lähteaine algkontsentratsioon ning k reaktsiooni kiiruskonstant. Kuidas avaldub reaktsiooni poolestusaeg kiiruskonstandi kaudu? t1/2=ln2/k 27. Mida näitab reaktsiooni poolestusaeg
reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol ⋅ dm–3 ⋅s–1). Eristatakse keskmist kiirust ja kiirust mingil ajahetkel. v1 Massitoimeseadus (valem) - Pärisuunalise reaktsiooni [ aA + bB → saadused ] kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): v 1=k 1∗C pA∗CqB , kus k1 on reaktsiooni kiiruskonstant, p on reaktsiooni järk aine A suhtes, q on reaktsiooni järk aine B suhtes, p+q on reaktsiooni summaarne järk Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - reageerivate ainete eripära, kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatori toime ja reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid – kontsentratsioon (lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale, saaduse
Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: Nulljärku reaktsioon (n=0) dc/dt= k0 Esimest järku reaktsioon (n=1) dc/dt= k1 Teist järku reaktsioon (n=2) dc/dt= kIIc2=kIIc1c2 Kolmandat järku reaktsioon (n=3)-dc/dt= kIIIc3=kIII c21c2=kIII c1c2c3 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevusTemperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: dlnk/dT= E/RT2 , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia Selle võrrandi integreerimisel eeldusel, et const saadakse: lnk= - E/RT +A, kus A on konstant.Katseliselt leitakse erinevatel temperatuuridel kiiruskonstandi väärtused ( määratakse temperatuuril T1 ning k1 määratakse temperatuuril T2). Siis võrrand integreeritud kujul on k2/k1= E/R( 1/T1 1/T2) Lahustuvsukorrutis: MA tahkeMalahusesM + A K= aM+ aA-/aMA, siit + - KaMA= aM+ + aA=LMA; LMA=[M+][A-]
Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse *Püsival ruumalal V toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. aA + bB cC + dD v= kcaA cbB , kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, ja reageerivate ainete kontsentratsioonid ning a ja b stöhiomeetrilised koefitsiendid. *Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. *Kiiruskonstant k on reaktsiooni kiirus kontsentratsiooniühiku kohta. Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigist eelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist
Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse *Püsival ruumalal V toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. aA + bB cC + dD v= kcaA cbB , kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, ja reageerivate ainete kontsentratsioonid ning a ja b stöhiomeetrilised koefitsiendid. *Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. *Kiiruskonstant k on reaktsiooni kiirus kontsentratsiooniühiku kohta. Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigist eelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist
nikkel aga kestval keetmisel. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruum alaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Pärisuunalise reaktsiooni aA+bB ↔ ( v 1 ) saadused Kiirus v1 sõltub lähteainete kontrentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): v 1=k 1∗C pA∗C qB Kus k1-reakstiooni kiiruskonstant p-reaktsiooni järk aine A suhtes q- reaktsiooni järk aine B suhtes p+q- reaktsiooni summaarne järk Mõlema lähteaine suhtes esimest järku (NB! Summaarselt teist järku) reaktsiooni korral v1=k1*CA*CB ja seega sõltub sellise reaktsiooni kiirus lineaarselt nii aine A kui aine B kontsentratsioonist. Kiiruskonstant k1 ning reaktsiooni järgud olenevad reageerivate ainete eripärast ja reaktsiooni tingimustest ning määratakse eksperimentaalselt
Küsimused: *Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Süsinikdioksiidi saamiseks pannaks keskmisse nõusse (aparaat koosneb kolmest klaasnõust) lubjakivitükikesi. HCl valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse, Puutudes kokku lubjakiviga, algab süsinikdioksiidi eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv süsinikdioksiid väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis sdo rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik- Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside...
A + B AB; 2A A2), trimolekulaarsed (nt. 2A + B A2B; 3A A3). Reaktsiooni järk kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises: I järku reaktsioonid: v = kc; II järku reaktsioonid: v = kc1c2, v = kc2; III järku reaktsioonid: v = kc1c2c3, v = kc12c2, v = kc13. Reaktsiooni järk ühe aine järgi selle aine kontsentratsiooni astmenäitaja reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises. I järku reaktsiooni kiiruskonstant (dimensioon t-1): v = kIc, v = -dc/dt; 1 c0 kI = ln t ct ln 2 0.693 poolestusaeg () aeg, mille vältel reageerib ära pool lähteaine hulgast: = = .
trimolekulaarsed (nt. 2A + B → A2B; 3A → A3). Reaktsiooni järk – kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises: I järku reaktsioonid: v = k⋅c; II järku reaktsioonid: v = k⋅c1⋅c2, v = k⋅c2; III järku reaktsioonid: v = k⋅c1⋅c2⋅c3, v = k⋅c12⋅c2, v = k⋅c13. Reaktsiooni järk ühe aine järgi – selle aine kontsentratsiooni astmenäitaja reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises. I järku reaktsiooni kiiruskonstant (dimensioon t-1): v = kI⋅c, v = -dc/dt; 1 c0 kI = ln t ct ln 2 0.693 poolestusaeg (τ) – aeg, mille vältel reageerib ära pool lähteaine hulgast: τ= = .
Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD mõisted Termodünaamiline süsteem ruumiosa, mida iseloomustavad kindlad termodünaamilised suurused. See on eraldatud ümbritsevast piirpinnaga. Olekuparameetrid termodünaamilist süsteemi iseloomustavad suurused n. U,H,G,F. Olekuvõrrand Parameetrite omavaheline sõltuvus n. ideaalgaasi olekuvõrrand Olekufunktsioon süsteemi olekust sõltuv suurus, sellele vastandub protsessifunktsioon (vt.all). On täisdiferentisaalina Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, kus omadused on kõikjal ühesugused või muutuvad ühtlaselt Heterogeenne süsteem süsteem, mille võib jaotada erinevate omadustega osadeks (faasid) Faasid süsteemi osad, mida iseloomustavad faasisiseselt ühtlased termodünaamil...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Kolloidkeemia laboratoorne töö 23a Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Eesmärgiks on ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Samuti on võimalik määrata ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0....
Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier' printsiip. Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Kontsentratsiooni puhul on see määratletav massitoimeseadusega. v1=k1*Cpa*Cqa k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p + q reaktsiooni summaarne järk Temperatuuri puhul on see määratletav van't Hoffi reegeliga: temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Katalüsaatorite toime. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reakt-sioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas.
VHCl i võtame katseandmetest Näiteks esimese rea jaoks kui t=90sek: 0,1 * 2,7 C1KOH = = 0,027 n 10 CEA= C0EA-( C0KOH - CKOH ) Näiteks esimese rea jaoks kui t=90sek: CEA= 0,0193-( 0,031 0,027)=0,0153 n 6.2 Sõltuvuse cA = f () graafiline esitamine 6.3 Kiiruskonstandi kc leidmine erinevatel temperatuuridel Teist järku reaktsiooni kineetikavõrrand on järgmine: dc A = -kccAcB , kus d kc -- reaktsiooni kiiruskonstant, cA,cB -- reagentide konts.-d ajahetkel t, t aeg. Antud töös võib reaktsiooni kiiruskonstandi väärtust leida kasutades kineetikavõrrandi integraalkuju 0 1 c *c kC * t = 0 0 * ln( B 0 A ) c A - cB c A * cB Avaldame kc meie reaktsiooni jaoks: 0 1 cB * cA kC = [ 0 0 * ln( 0
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 VII ENSÜÜMIKINEETIKA [ ] [ ] 1. Reaktsiooni kiirus v (AB) [ ]. Kiiruskonstant k seob reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega. Reaktsiooni järk näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest. 0 0.järku reaktsioon reaktsiooni kiirus ei sõltu substraadi algkontsentratsioonidest dc/dt = k0c0 = k0.
- ei tohi reageerida lähteainetega. - Valmistamisel hoidutakse kõrgetest temperatuuridest, mille toimel tema aktiivsus võib tunduvalt väheneda pinna ümberkristalliseerumise ja kandja struktuuri muutumise tõttu. - suure eripinnaga (spetsiifiline) - peavad olema adsorptsioonivõimelised, sest katalüüs on seotud reageerivate ainete adsorptsiooniga katalüsaatori pinnal. Lisa: Kiiruskonstant · Valemites esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel · Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks moll-1s-1 esimest järku reaktsiooni korral on k ühik s-1 T mõju reaktsiooni kiirusele · Pea kõik reaktsioonid kulgevad kiiremini kõrgemal temperatuuril temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda
väheneb. Teist järku reaktsioon (x + y = 2) aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, CA ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3). Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol). Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega. Reaktsiooni mehhanism selgitab järjestikku ning paralleelselt kulgevaid reaktsioone ning tekkivaid vaheühendeid. Üheastmelised reaktsioonid: monomolekulaarsed,
tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol dm3 s1). Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt: kus k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summarne järk Temperatuur Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. Van´t Hoffi reegel- Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Seega pole kiiruse sõltuvus temperatuurist lineaarne, vaid sellist temperatuurisõltuvust kirjeldab astmefunktsiooni graafik. Katalüsaatorite toime
muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1). Eristatakse keskmist kiirust ajavahemikus ja kiirust mingil ajahetkel . Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (massitoimeseadus): k1 reaktsiooni kiiruskonstant p rektsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk Mõlema lähteaine suhtes esimest järku reaktsiooni korral: Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete t - õenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Van't Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda.
kontsentratsioon arvutatakse happe ja aluse moolide Liikmed k1 ja k2 nimetatakse naturaallogaritmi lineaarne sõltuvus ajast on esimest järku reaktsioonile iseloomulik tunnus. kiiruskonstantideks. Kiiruskonstant ei sõltu Reaktsiooni poolestusaeg aeg, mille jooksul on kontsentratsioonist ning sõltub ainult temperatuurist ja katalüsaatoritest. ära reageerinud pool võetud lähteainest. I järku reaktsiooni kiiruskonstandi avaldisest Tasakaaluolekus peab
Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, büretid, katseklaaside komplekt (8 tk),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
