Paljud lapsed tuuakse, kas seisuslikule, ühiskondlikule või seltskondlikule rollile ohvriks. Autoritaarne kasvatus varases eas tekitab sunduslikke jooni. Sundustega inimene tahab elule järjekindlalt ette kirjutada, milline see elu olema peaks. Püüdlus elule seda ette kirjutada võib muutuda sunduseks (püüdlus saada kontrolli kaose üle). Pisike detail võib nii häiriv olla. 19. PILET HÜSTEERILINE ISIKSUS Põhineb hirmu neljandal põhivormil: hirm millegi lõpliku ja möödapääsmatu ees, hirm paratamatuse ees. See on mõnes mõttes eelmise tüübiga vastand. Kui sundustega tüüp kartis uuendusi, riske, siis hüsteerilise puhul on see kõik vastupidi. Neile meeldivad riskid, uuendused. Neile ei meeldi see, mis sundustega isikule kindlustunnet andis: traditsioonid, piirangud, seadused, ettemääratus, normid. Neile on oluline, et kõik oleks suhteline, muutuv, elav, värvikas
Tupac Silver Rohuniit 8.B klass TÜG 2012 Tupac Tupac Amaru Shakur (tuntud ka kui 2Pac, Makaveli, või lihtsalt Pac (16. juuni 1971 13. september 1996) oli Ameerika ühendriikide räppmuusik, näitleja ja luuletaja.Ta on Guinessi Rekordiraamatus enimmüüvama räpparina, müües 120 miljonit albumit ülemaailmselt ja 50 miljonit ainult juba Ameerika Ühendriikides.Tema laulud räägivad vägivallarohkes keskkonnas üles kasvamisest ja getos elamisest ehk siis rassismist, sotsiaalsetest probleemidest ja vahel ka kaasräpparitest. Shakuri tööd tuntakse kui poliitilist, majandusliku ja rassistlikku võrdsust taotlevat ja vägivalda, uimasteid, alkoholi liigtarvitamist ja seaduserikkumisi elavalt kirjeldavat muusikat. Teda peetakse fännide ja muusikatöstuste poolt maailma parimaks räppariks. Elulugu Tupac sündis Manhattanil New Yorkis. Ta sai nime revulotsionääri Tupac Amaru II järgi. Tema ema Afeni Shakur tegutses 1960. ndate lõpus ja 1...
Isiklikud ei ole tüüpilised. 4 hirmude põhivormi : hirm sõltuvuse ees minast loobumine, hirm muudatuste ees, hirm paratamatuse ees tajutakse lõplikkust, vabaduse puudumine. Loob nende alusel isiksuse käsitluse, kui mingi hirm domineerib, kujuneb välja isiksusetüüp. Päritavus ja elutingimused võivad hirme soodustada. Hirmude algpõhjus lapsepõlves. Kui hirm liiga kaua kestab, võivad häired kujuneda. 4 suurt neuroosi vormi : skisoidne, depressiivne, sundustega, hüsteeriline. Ei ole lõpuni välditavad, proovitakse põhihirmudest eemale hoida. Mõnes kultuuris võib mõni domineerida. 16. Skisoidne isiksus Hirm kaotada mina ise, tahab olla indiviid ja sõltmatu. Tõmbub selle pärast eemale ja suhtleb teatud piirides. Kui piire ületatakse, hakkab kaitsma ennast. Neil on keskmisest kõrgem intelligentsus. Tundlikud ja neil tekib umbusaldus maailma vastu, kui noomitakse. Neil on
Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem ja keskkondlik kasvatus. Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned. Pilet 16. Skisoidne isiksus. Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees
seda paremini temaga moodustunud keemilised sidemed polariseeritavad. Mittepolariseeritavad sidemed jäigad, hästi polariseeritavad sidemed pehmed. Elektronvaesed tsentrid (osaliselt)vabad orbitaalid elektrofiilid+(Lewis'e happed) Elektronrikkad tsentrid (osaliselt) vabad elektronpaarid nukleofiilid-(Lewis'e alused. I parim Nu. Seda tugevam, mida kergemini loovutab elektronpaari. Kaksiksidemed on elektronrikkamad kui üksiksidemed, kolmiksidemed, kõik O,N,S on nukleofiilid) Steeriline ruumiline põhjus, miks ei saa olla nukleofiil Brönsted'i definitsioon hape on aine, mis loovutab prootoneid(H, mis on el. ära andnud), alus seob. pKa=-logKa, kus Ka=(H+)(B-)/(H-B) mida väiksem pKa, seda tugevam hape Hape on võimeline loovutama prootonit iga temast nõrgema happe konjugeeritud alusele. Reaktsioon toimub nõrgema happe tekke suunas. Tugevam hape + tugevam alus = nõrgem hape + nõrgem alus - üldiselt
N side · kogu reaktsiooni kiirus soltub sellest, kui kiiresti tekib vaheühend R-X kombinatsioonist. Kui vaheuhendit ei teki, katkeb C-X side samaaegselt C-Nu sideme tekkega · enantiomeerid on stereomeerid, mis suhtuvad nagu peegelpildid · Sn2 mida vaiksem on reaktsiooniaktivatsioonienergia, seda kiirem on reaktsioon · metüülhaliididel toimub Sn2 reaktsioon · primaarsed haliidid saavad ka Sn2 reaktsioone anda · sekundaarsetel haliididel esineb Sn2 reaktsioonil steeriline takistus · tertsiaarsetel haliididel ei toimu steerilistel pohjustel Sn2 reaktsiooni (ei mahu ara) · nukleofiili omadused: Sn2 reaktsioon toimub seda kiiremini, mida tugevam on nukleofiil · mida vahem elektronegatiivne on element, seda parem nukleofiil saab ta olla · neg laenguga nukleofiilid on paremad kui neutraalsed (F->CL->Br->J) · mida stabiilsem on lahkuv rühm, seda paremini ta lahkub · mida rohkem on laeng delokaliseeritud, seda stabiilsem on osake
L R R R atsüülühend L HL uus atsüülühend + Nukleofiilne liitumine Elimineerumine Esimese etapina toimub nukleofiilne liitumine karbonüülsele süsinikule. Esimese etapi toimumist hõlbustab suhteline steeriline avatus (tasapinnaline süsinik) ja karbonüülrühma hapniku võime võtta enda peale kaksiksidemelt elektronpaar. Esimese etapi järel moodustub tetraeediline vaheühend, süsinik on seotud kahe elektronegatiivse rühmaga, toimub lahkuva rühma elimineerumine. Regenereerub süsinik-hapnik kaksikside, moodustub asendusprodukt. Atsüülühendite sellised reaktsioonid toimuvad, kuna nendes on head või suhteliselt head lahkuvad rühmad
o murdumisnäitaja seotakse molaarmassiga ja edasi molekuli ruumalaga (n2−1) ∗M (n2 +2) MR= d kus n - murdumisnäitaja, M - molekulmass, d - aine tihedus, M/d defineerib ruumala ja murdumisnäitajast kordaja selle ees sidemete polariseeritavusest tulenevat ruumala muutust Verloop-i steeriline parameeter o arvutiprogrammidega aine steerilise ruumala väärtuse arvutamine, kasutades teadaolevaid sidemete nurki, van der Waalsi raadiust, sidemete pikkust ja võimalikke eelistatud konformatsioone. Ei ole mõõdetavad, ainult arvutatavad. Miks on hüdrofoobsus üks ravimikandidaadi olulusemaid parameetreid? Hüdrofoobsus iseloomustab aine võimet läbida raku membraane ning on oluline parameeter retseptori ja aine interaktsioonis
Edasihaarav: mäletatakse sündumsi enne ajukahjustust Tagasihaarav: ei suudeta meenutada sündumusi enne ajukahjustust *hüperamneesia – mällu salvestatud info haiguslik meeldetuletamine *hüpomneesia – raskendatud uue ingo omandamine (kui varasema omandamine) *joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni *afektiivne mälulünk – tugevas afketiseisundi korral aheneb inimesne tähelepanuvõime 8. Jean Piget arenguastmete teooria, 4 astet, nimeta ja selgita 8 p *Sensomotoorne staadium (sünnist2.eluaasta) Arenguastme eesmärk on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine
lõpuks suspensioonist välja ning kolloidsüsteem laguneb - koagulatsioon. Kolloidsüsteem on stabiilne siis, kui põrkuvate osakeste kokkukleepumine on takistatud. Siiski toimub koagulatsioon väga aeglaselt ka pealtnäha stabiilsetes süsteemides. Stabiilsust mõjutab džeeta- potentsiaal. Stabiliseerimiseks on kaks võimalust: 1) Elektrostaatiline stabiliseerimine- süsteemis samalaengulised ioonid, mis lähenemisel tõukuvad. Tuleneb pmt elektrilise kaksikkihi olemasolust. 2) Steeriline stabiliseerimine- kolloidosakese pind on kaetud ainega, mis vähendab tõukumist- nt polümeerikihiga. Eriti efektiivne tõukumine toimub siis, kui kasutame polüelektrolüüti. 4. Sedimentatsioon ja difusioon. Difusioon on soojusliikumisest tingitud protsess, mille käigus ained kanduvad kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon on iseeneslik protsess. Sedimentatsioon
Massitoimeseaduse kohaselt on reaktsiooni kiirus v.rdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Temperaatuuri mõjju reaktsioonikiirusele Enamiku reaktsioonide korral kiirus temperatuuri tõusuga kasvab. van't Hoff i empiriline reegel: temperatuuri tõus 10°C võrra suurendab reaktsiooni kiirust 2-44 korda. Arrheniuse võrrand, reaktsiooni aktiveerimiseenergia Reaktsiooni kulgemiseks peavad molekulid kokku põrkuma: 1. kindla orientatsiooniga (steeriline e. orientatsioonieffekt); 2. piisava kineetilise energiaga. Keemiliseed reaktsioonid toimuvad üle teatavate aktiveeritud vaheolekute, mille energia on kõrgem kui reaktsiooni lähte-ja lõppoleku energia. Lähteainete molekulid peavad reaktsiooni toimumiseks ületama "energeetilise barjääri" minema üle aktiveeritud olekusse (aktiveeritud kompleksi). Aktiveerimise energia (Ea, J/mol) on sellise vaheoleku saavutamiseks vajalik energia.