Annaliisa Kenppi Jaanika Vichterpal 1. Mida käsitleb tuumafüüsika? Aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse. Aatomeid elektrone 2. Millest arenes välja elementaarosakeste füüsika? Arheoloogiast Tuumafüüsikast Tuumast 3. Mis suurusjärgus on tuuma läbimõõt? 10m 10 ^20 m 10 ^-15 m 4. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest Neutronitest ja elektronidest Prootonitest ja elektronidest 5. Mille määrab ära prootonite arv tuumas? Isotoobi Keemilise elemendi Isomeeri 6. Kuidas tähistatakse prootonite arvu tuumas? Z Z X 7. Mille poolest erinevad isotoobid üksteisest? Prootonite arvu poolest Elektronide arvu poolest Neutronite arvu poolest 8. Mis on tuum olemuselt? Lihtosake Liitosake osake
Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? aatom koosneb aatomi tuumast, elektronidest, mis asuvad elektron kihtidel ja neutronitest ja prootonitest, mis asuvad aatomituumas. 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem Aatomituum on aatomiga võrreldes ligi 100 000 korda väiksem ja koosneb neutronitest ja prootonitest. 5) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist?
(poolestusaeg ca 12 minutit). Laenguarv Prootonite arv tuumas, tahis Z Prootonite arvu muutudes tekib uus element (nait. radioaktiivsuse, tuumareaktsioonide tulemusel). A Tuuma tähis Z X X keemilise elemendi tahis A massiarv (prootonite ja neutronite summa) Z prootonite arv 16 Naiteks: 8 O 8 - hapniku aatomituumas on 8 prootonit, 8 neutronit, massiarv on 16. 1932.a. W. Heisenberg ja D. Ivanenko prooton-neutronmudel: Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest Massiarv Prootonite (Z) ja neutronite (N) koguarv tuumas. Tahistatakse tahega A. Aatommassi ummardatud arv. Isotoop Uhe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas uhesugune arv 235 238 prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Naiteks 92U ja 92U . Uhe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- voi lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav
niisuguste osakeste kogumit, millel on olemas laeng , kui omadus. Looduses on kahte liiki laengud: positiivne ja negatiivne laeng. Laengu arvväärtus määrab jõu, märk aga suuna. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Kõigi ainete aatomid koosnevad alg- ehk elementaarosakestest- prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Amisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, millelt elektronid ära rebiti , laadub positiivselt. Algosakestelt ei saa tema laengut ära võtta. Elementaarlaengu jagamatus väljendab algosakeste terviklikkust. Kui laetud osakeste niisugust liikumist ei toimu, nimetatakse süsteemi elektriliselt isoleerituks
kasutada võimalikult suure aatomnumbriga (palju elektrone ja prootoneid samas aatomis) ja võimalikult suure tihedusega (palju aatomeid tihedasti koos) ainet. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. Neutronkiirgus Neutronkiirgus, mis tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, koosneb neutronitest. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus. Et elektriliselt neutraalsetest neutronitest koosnev kiirgus võib tungida palju sügavamale ainesse kui ükski teine radioaktiivne kiirgus, on neutronkiirgus kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik (kuni kümme korda ohtlikum kui sama tugev gammakiirgus). Neutronkiirgus Neutronkiirgus (tulenevalt oma neutraalsest elektrilaengust) ei lase ennast mõjutada aatomi elektronkatte elektromagnetväljast. Suure kiirusega liikuv neutron neeldub ainult aatomituumas
Aatomi ehitus 10. klass Keskel- tuum Ümber- elektronkate Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi ja tema koostisosade laengud: Prooton+1 Neutron 0 Elektron -1 Aatomil puudub laeng sest tuumas on sama palju prootoneid kui elektronkattes elektrone. Mis on keemiline elemet ja kui palju neid tuntakse? Keemiliseks elemendiks nimetatakse ühesuguse tuumalaenguga aatomite liiki.(Ühesuguse prootonite arvuga) Mille poolest erineb metalliline aatom mitte metallilisest aatomist? Metalli aatomitel on suhteliselt suured raadiused. Mis on lihtaine ja mis on liitaine?
Molekul- aine väikseim osake, millel on samad omadused nagu ainel ja ta võib keemilises reaktsioonis laguneda.Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.Aatomituum- koosneb prootonites ja neut laneg +.Nukleon- tuumaosakesed prootonid ja neutronid.Prooton- laeng+ mass 1 määrab keemilise lemendi.Neutron- laeng0 mass1.Elektron- elektronkihi üks osa.Ioon- laenguga energia osake,kus elektrone on rohkem või vähem prootonite arvust.Isotoop- sama laenguga erineva massiarvuga element.Laenguarv-Z koosneb prootonite arvust.Massiarv- A tuumaosakeste arv kokku.Tuumajõud- jõud, mis hoiab tuumaosakesi koos.Seosenergia- on võrdne minimaalse tööga,mis kulub liitosakeste lahutamiseks koostisosadeks.Tuumareaktsioon- tuumaenergia muutub elektrienergiaks.Termotuumareaktsioon- kergete tuumade ühinemine kõrgel temp.Ahelreaktsioon- nähtus kus tuumade reaktsioon põhjustab neutronide vabanemise mille käigus toimub uute tuumade lagun...
Elektrilaenguid on kahte liiki. Ühte liiki elektrilaengut on hakatud nimetama positiivseks laenguks, teist liiki elektrilaengut aga negatiivseks laenguks. Erinimelised laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Elektrone iseloomustab elekrtilaeng. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronkatte. Elektronkattes paiknevad elektronid kihtidena. Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni elektrilaeng on positiivne. Neutroni elektrilaeng on neutraalne. Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas. Kuna elektronide arv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga tuumas, siis on aatom elektriliselt neutraalne. Kõiki keemilisi elemente saab paigutada tabelisse, mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisustabeliks. Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järgi aatomituumas. Aatom koosneb tuumas ja elektronkattest.
planetaarne aatomimudel-aatom neutraalne. tuum positiivne. Koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest. selle ümber tiirlevad elektronid negatiivsed. Aatom neutraalne-prootonite arv-positiivne laeng võrdne selle ümber tiirlevate elektronidega- negatiivne. Z- laenguarv, prootonite arv tuumas, elektronite arv aatomis. saab positiivne ioon-kui loovutab elektroni. bohri postulaadid 1) elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, millel ta ei kiirga. 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teise aatom kas kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa.
tõmbuvad ja vastupidi 3. millisest kahest osast koosneb aatom? aatomi tuumast ja elektronkattest 4. iseloomusta aatomi tuuma ja aatomi läbimõõtu aatomi tuuma läbimõõt on ligi 100 000 korda väiksem aatomist 5. kus asub suurem osa aatomi massist? aatomi tuumas 6. võrdle prootoni ja neutroni massi prootoni ja neutroni mass on võrdne 7. millistest osakestest koosneb tuum? prootonitest ja neutronitest 8. mis iseloomustab elektrone? negatiivne lektrilaeng 9. mis on elektron? - lementaarlaenguga osake 10. võrdle elektroni massi prootoni ja neutroni massiga elektroni mass on prootoni ja neutroni massist ligi 2000 korda väiksem 11. miks nimetatakse elektroni laengut elementaarlaenguks? sest see on väikseim looduses eksisteeriv laeng 12. mis on elektronkate? elektronkihtidest koosnev kate ümber aatomi tuuma 13. mis on elektronkiht? kõik elektronkihid kokku 14
Elektrilaeng (tähis q või Q) on mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Vähimat tuvastatavat laengu väärtust on hakatud nimetame elementaarlaenguks ja kõigi ainete aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mille ümber liiguvad elektronid. Prootonil on laeng +e, elektronil e, neutronil laeng puudub. jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähevabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool reeglina väga nõrk.
füüsikaliste suuruste paarid ei saa olla korraga täpselt määratud · võib leida kui palju on vaja energiat mingi osakese aatomis kinni hoidmiseks · Heisenbergi määramatuse relatsioon Video Tuumafüüsika · koos Dmitri Ivanenko esitavad aatomituuma protoon-neutroni mudeli · aatom koosneb prootonitest ja neutronitest Tunnustused · pälvis 1932. aastal Nobeli füüsikaauhinna · 1933.aastal sai ta Max Plancki medali · aastal 1937 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi ja 1965 Jaapani Akadeemia välisliikmeks Huvitavad faktid · osales surmatoova aatompommi tegemisel Hitleri vastu · "Breaking Badi" peategelane Walter White võttab Heisenbergi nimi Allikad · http://mateeriaharutus.blogspot.com/2012/03/ma aramatuse-printsiip.html · https://et.wikipedia.org/wiki/Werner_Heisenberg
Molekulid koosnevad aatomitest. Aatom koosneb aatomituumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest. PS! Vesiniku aatomi tuumas on 1 prooton ja neutroneid ei ole. Aatomil puudub elektrilaeng. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu. Neutronid on laenguta osad. Neutraalses aatomis võrdub prootonite arv elektronide arvuga. Kui neutraalne aatom liidab või loovutab elektroone, siis omandab ta elektrilaengu ja muutub iooniks. Prootonite arv aatomituumas nimetatakse elemendi aatomnumbriks. Põlemises osalevad hapnik ja süsi. Neid nimetatakse reaktsiooni lähteaineteks
Aatomi tuum on positiivse laenguga.Elektronid on negatiivse laenguga. Aatomi tuum koosneb neutronitest ja prootonitest. Tuumaosakeste arv = Prootonite arv + Neutronite arv = Massiarv(A) Prootonite arv = Tuumaleng = Aatominr(Z) = Elektronide arv. perioodi nr = elektronkihtide arv rühma nr = väliskihi elektronide arv. 1.Kiht- kuni 2 elektroni 2.Kiht- kuni 8 elektroni 3.Kiht- kuni 18 elektroni 4.Kiht- kuni 32 elektroni väliskihis kuni 8 elektroni. väärisgaas - element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud.
Tuumafüüsika 23.11.09 Kadri Tõrva Aatomituum Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuuma mõõtmed Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m. Näiteks vesiniku aatomituuma (koosneb ühestainsast prootonist) läbimõõt on umbes 1,6 fm ja uraani aatomituuma (koosneb 238 nukleonist) läbimõõt on umbes 15 fm. Femtomeeter (lühend fm) on pikkusühik, mis võrdub 1015 meetriga. Tuuma mõõtmed Aatomi elektronkatte läbimõõt on tuuma läbimõõdust umbes 100 000 korda suurem. Kui aatomit oleks võimalik nii palju suurendada, et aatomituum saaks
Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10-10 m (ehk üks ongström). Aatomituum Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks nukliidideks. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam
1. Tuum on keraraoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. tuuma tähtsaim koostisosa on prootonid kuna prootonid määravad ära keemilise elemendi. tuuma ülesandeks on hoida elektrone enda ümber tiirlemas, mida ligemal on elektron seda tugevamalt on ta tuumaga seotud , mida kaugemal orbiidil elektron tiirleb seda väiksem võim tuumal tema üle on. 2. Aatomituml10 astmel-15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused. 6. Sest need jõud on liiga väikesed 7. tuumaosakesi hoiab koos tuumajõud tuuma piires on tugev jõud palju tugevam kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. 8
Tuumareaktoti põhilisteks elementideks on : 1) tuumakütus U (ül 235, all 92), U (238, 92) ja Pu (239, 94). 2) neutronite aeglusti (vesi, raske vesi, grafiit), 3) soojuskandja soojuse väljaviimiseks (vesi, vedel naatrium, süsihappegaas), 4) ahelreaktsiooni kiiruse reguleerimise seade (vardad, mis sisaldavad kaadiumi või boori, st aineid, mis neelavad hästi neutroneid). Loodusliku uraani kiiritamisel aeglaste neutronitega neeldub enamus neutronitest mitte uraani U (238, 92) vaid uraani (235,92) tuumades ning kutsub esile nende tuumade lõhustumise. Et tekitada ahelreaktsiooni looduslikus uraanis, tuleb vähendada neutronite kiirust. Ruumi, milles toimub ahelreaktsioon, nim reaktori aktiivtsooniks. Reaktori tööd juhitakse tema aktiivtsooni viidavate juht- ehk reguleervarraste abil. Enne reaktori käivitamist on juhtvardad täielikult aktiivtsooni viidud. Vardad neelavad suurema osa neutronitest ega lase ahelreaktsioonil tekkida
elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosnevad aatomituumad? Kuidas on nende osakeste ühine nimetus? Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest - nukleonidest 4. Mida näitab keemilise elemendi järjekorranumber Z? Mida massiarv A? Z prootonite arv tuumas, A tuuma massiarv, A=N+Z 5. Mis on isotoobid? Milliste omaduste poolest on nad sarnased, milliste poolest erinevad? Isotoobid on mingi keemilise elemendi aatomi tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatominumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas. 6
erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosnevad aatomituumad? Kuidas on nende osakeste ühine nimetus? Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest - nukleonidest 4. Mida näitab keemilise elemendi järjekorranumber Z? Mida massiarv A? Z prootonite arv tuumas, A tuuma massiarv, A=N+Z 5. Mis on isotoobid? Milliste omaduste poolest on nad sarnased, milliste poolest erinevad? Isotoobid on mingi keemilise elemendi aatomi tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatominumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas. 6
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ. TUUMAREAKTSIOONID Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutuvad ainete tuumad. Tuumareaktsioonid jagunevad kaheks: 1) Lagunemisreaktsioonid. Rasked tuumad lagunevad neutronite mõjul kildtuumadeks, toimub ahelreaktsioon. Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Sellised reaktsioonid toimuvad päikesel ja teistel tähtedel väga kõrgetel temperatuuridel (miljonite kraadide juures). Selle käigus ühinevad vesiniku aatomid heeliumi aatomiteks. Neid reaktsioone ei saa kasutada aatomielektrijaamades, sest need toimuvad nii kõrgetel temperat...
6. mida nimetatakse elektroni ergastatud olekuks? olek kus elektronil on rohkem energiat kui põhiolekus 7. Millal aatom kiirgab valgust? Siis kui aatom läheb kõrgema energiaga nivoolt üle madalamale 8. millal aatom neelab valgus? Siis kui aatom läheb madalama energiaga niivolt üle kõrgema energiaga nivoole. 9. Mis on laenguarv? Prootonite arv tuumas 10. Millest koosneb aatomi tuum? prootonitest ja neutronitest 11. Mis on tuuma massiarv? Tuumaosakeste koguarv 12. Mis on tuumajõud? Prootonite ja neutronite vahel mõjuv eriline jõud 13. iseloomusta tuumajõudu ● Tuumajõud on tugevad ja ei sõltu tuumaosakeste elektrilaengust ● Väga lühikese ulatusega 14. mis on isotoobid? Isotoobid on keemilise elemendi erimid, mille tuumad on erineva massiarvuga. 15. Mis on looduslik radioktiivsus?
Aatomi ehitus koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate. See jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks Keemiliste elementide levik mendelejevi perioodilisuse süsteemis on 109 elementi, kuid looduses on tuntud ainult 89, sest elemendid nr 43, 85, 87 ja 93 kuni 109 on saada kunstlikult keemiliste elementide leviku seaduspära saab
ahelreaktsiooniks: energia vabanemine on plahvatuslik. Tegelikkuses kujuneb protsess plahvatuseks, kui lõhustuva aine mass ületab kriitilise massi. 6. Aheltuumaraktsioon tuumareaktsioonide jada. Tuumalõhustumine toimub ahelreaktsioonina siis, kui igast lõhustunud aatomituumast vabanenud neutronid põhjustavad veel vähemalt ühe tuuma lõhustumise. Iga tuumalõhustumise tagajärjel vabaneb lisaks lõhustunud tuumapooltele veel 2-3 vaba neutronit. Osa neutronitest lendab tuumkütusest välja, osa neeldub tuumkütuse sees olevates lisaainetes (nn. neutronmürkides) ja ülejäänud leiavad uue tuumkütuse tuuma, mis neutroni neelamise järel lõhustub. 7. neutronite paljunemistegur 8. kriitiline mass - väikseim lõhustuva aine mass, mille puhul on võimalik iseeneslik aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon (tuumkütuse hulk, mille puhul iga tuumalõhustumine tekitab vähemalt ühe neutroni, mis algatab uue tuumalõhustumise). Kui
Füüsika! 1) aatomi tuuma ehitus- mõõtmetelt suurusjärgus 10 astmes -13 cm, suure tihedusega, tuum on liitosake, koosneb prootonitest(Z)(laeng pos) ja neutronitest(N)(laeng 0), prootonid+neutronid=nukleonid 2) tuuma laeng, massiarv- nukleonid=tuuma massiarv(A), A=Z+N, prootonite arv=tuumalaeng=järjenr 3) Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi- isotoope. Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, a...
Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Supernoovast alles jäänud tähe materjal. Sellised tähed koosnev peaaegu täielikult neutronitest. Neutron tähed on väga kuumad ja on kaitstud edasi lagunemise eest. Must auk Mustad augud moodustuvad väga massiivse tähe plahvatamisel alles jäänud mateeriast. Nad on nii tihedad ja suure külgetõmbe jõuga, et nad väänavad valgust enda ümber ja sellepärast ei ole neid näha. Täht areneb kolmel erineval viisil 1 2 3 Tähe arengu variant nr 1. Tähe arengu variant nr 2. Tähe arengu variant nr 3. Kokkuvõtteks... Tähed sünnivad suurtest tolmu ja gaasi kogudest.
1. Aatomituum koosneb prootonitest(Z) ja neutronitest(N). 2. Prooton-aatomituuma tähtsaim koostisosake, stabiilne, ei lagune. 3. Neutron e. nukleon- tuuma koostisosake, laenguta, ei ole stabiilne, radioaktiivne ja laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks. 4. Laenguarv ehk aatomnumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. (tähis Z) 5. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv aatomi tuumas.(tähis A) 6. Keemiline element on määratud prootoni ehk laenguarvuga. 7. Keemilise elemendi istoop- prootonite arv sama, neutronide arv erinev. 8. Radioaktiivsuse all mõistame aatomituuma iseeneslikku muundumist või tuuma üleminekut põhiolekusse. 9. -kiirgus koosneb heeliumi tuumadest, positiivse laenguga, -kiirgus koosneb kiiretest elektronidest, negatiivse laenguga -kiirgus koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkiirgust, laenguta. Neutronkiirgus-kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik, tekib raskete aa...
5 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis on elektrone liitnud endaga, nimetatakse negatiivseks iooniks, tal on
koosntuumeb prootonitest ja neutronitest. Neid mõlemaid nimetatakse nukleonideks.Prooton: laeng +e, mp = 1836 me, kus me on elektroni mass.Neutron: laeng 0, mn = 1839 me, mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks.Tuuma laeng on +Ze , kus Z on laenguarv e. järjenumber, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Neutronite arv tuumas on N. Nukleonide arvu A nimetatakse massiarvuks A = Z + N .Tuumi, mille Z on ühesugune, kuid N erinev, nimetatakse isotoopideks. Vabanevat energiat nimetatakse seoseenergiaks. On olemas isotoope, mis iseenesest muutuvad mõneks teiseks isotoobiks. Nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks. Radioaktiivne kiirgus liigid (a, b või y kiirgus). Radioaktiivset lagunemist kirjeldab poolestusaeg: see on aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb 2 korda. Tuumade muutumist teisteks tuumadeks nimetatakse tuumareaktsiooniks. . Kuna lagunemisakt toimub väga kiiresti (10-12 s jooksul), siis toimub ka lõhust...
7.Mida näitab elektronvolt? 8.Millised on planetaarmudeli vastuolud? 9.Kuidas arvutatakse kvandi energia? 10.Mida tähendab mõiste elektron "lainetab"? 11.Mis tõestas elektroni lainelist iseloomu? 12.Mis on leiulaine? 13.Tea valemite tähiseid ja ühikuid,mida arvutatakse. 14.Ülesanne-õpik lk 21 ja 23-24 põhjal 1. Aatom koosneb tuumast ja electronkattest. Aatomi tuuma aga koosnaeb oma korda nukleoididest- pluss laenguga prootonitest ja neutraalsetest neutronitest. Elektron kate koosneb elektronkihtidest ja need omakorda minus laenguga elektronidest. 2. Kuna aatomi tuum on positiivne ning elektronkate negatiivne . kui aatomi tuumas on 28 prootonit, siis on elektronkattes 28 neutronit ning tulemus on null ehk neutraalne. 3. Z näitab laenguarvu. 4. Aatomist saab positiivne ioon siis, kui tema elektronkatte absoluutne väärtus on väiksem/erineb tuuma omast. Nenede summaarne elektrilaeng erineb nullist. 5
Ülesannete lahendamine: Teema Aatomi ehitus. I.Koosta elektronskeemid ja joonista aatommudelid järgmistele elementidele: 1 ) C , Fe, O , Mg 2 ) C + 6 2 ) 4 ) 3 )F e + 2 4 2 ) 8 ) 14 ) 2 4 ) O + 6 2 ) 4 ) 5 )M g+1 2 2 ) 7 ) 3 II.Täida perioodilisussüsteemi abil järgmine tabel: El e m e nt Pr o otonite N e utronit e El ektronid e El ektronkihtid e El ektronid e arv arv arv arv arv v äliskihil P 15 16 15 3 5 F 9 10 9 2 7 Na 11 12 11 ...
Aatom on elektriliselt neutraalne. Neutroni ja prootoni võrdlus On elektriliselt Omab positiivse neutraalne. elektrilaengu. ·Neutron ja prooton on oma massilt praktiliselt võrdsed. ·Ühes aatomituumas on neid normaaltingimustel võrdne arv. ·Neutroneid ja prootoneid kokku nimetatakse ühise nimetusega nukleonid. Aatomituuma ehitus Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Tuuma massiarv A on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. A=Z+N Prootonite arv e. Neutronite arv laenguarv Keemiline element Laenguarv 25 Elemendi järjekorranumber Elektronide arv = = tuuma laenguarv = Mn Elemendi sümbol = koht Mendelejevi
Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 1. Mis on aatomi põhiolek ja ergastunud olek?- Põhiolekus on tal madalaim võimalik energia, ergastunud olekus on aga elektronid liikunud kõrgematele orbiitidele. 2. Kirjelda aatomituuma ehitust. Mis on massiarv ja tuumalaeng?- Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tuumalaeng on elektronide arv=tuuma laenguarv=koht Mendelejevi tabelis. 3. Mis on isotoobid?- Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevate massiarvudega aatomid. 4. Mis on deuteerium ja triitium? Kui suured on nende laengu- ja massiarvud?- 5. Mis on looduslik radioaktiivsus?- Aatomituumade iseeneslik muundumine. 6. Alfalagunemine- ematuumast väljub alfaosake, tuumamassiarv muutub 4, laenguarv 2
ON NEUTR IHT ON laeng laeng 0 Tiirlevad +1 elektronid. mass 1 ELEKTRON mass 1 laeng -1 mass 0,0005 Aatomi ehitus http:// www.youtube.com/watch?v=lP57gEWcisY&feature=relat Aatomi tuum · Koosneb tuumaosakestest ehk NUKLEONIDEST positiivse laenguga PROOTONITEST ja laenguta NEUTRONITEST. · Tuuma laeng on positiivne. TUUMALAENG = PROOTONITE LAENGUTE SUMMAGA. · Prootonite arvu tuumas nimetatakse AATOMNUMBRIKS (Z). · Tuuma mass on ligikaudu võrdne tuumaosakeste arvuga ehk MASSIARVUGA (A). Massiarvu leidmise valem nukleonide prootonite neutronite massiarv A = arv = arv + arv Z N AZ N Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist tuuma- aatomi- prootonite elektronide
kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8.mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? Tuuma laenguarvuks Z nimetatakse prootonite arvu tuumas ja see võrdub elektronide arvuga. Tuuma laenguarv on ühtlasi elemendi järjekorranumber 9. mis on isotoop? Sama koht, ehk järjenumber neil sama, kuid erinevad üksteisest massiarvu poolest 10. millest koosneb aatomituum. Prootonitest, neutronitest 11. millega võrdub tuuma massiarv? prootonite ja neutronite summaga 12 mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad muutuvad teiste elementide tuumadeks. 13. mis on loodusliku radioaktiivsuse põhiliigid Alfa Beeta Gammakiirgused 14.missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumakütuseks ? uraan 235, plutoonium 239 15.mis on alfaosake?
megaelektronvoltides. AATOMI TUUM+EL. KIHT=AATOMI EHITUS, el ja pr on võrdselt 2. Aatomi ja aatomi tuuma mõõtmed - Tuum on kera taoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. o Aatomi läbimõõt on 10-10 m. Aatomituuma läbimõõt on 10-5m. o Aatomituum annab aatomile massi (selle tihedus on 1015 korda suurem vee tihedusest). o Tuum on liitosake koosnedes prootonitest ja neutronitest. o Prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi, selle mass on 1836,1 korda suurem kui elektronidel. o Laeng on võrdne elektronide laenguga. o Prootonite arvu tuumas ehk tuumalaengut tähistatakse täisarvuga Z. Seda nimetatakse aatominumbriks ehk laenguarvuks ehk laenguks. Neutronite arvu tuumastähistatakse tähega N. 3. Vastastikmõju liigid Aatomi tuum seisab koos, sest tugev vastastikmõju ilmneb tõmbejõuna
elektromagnetvälja poolt ning mis löövad lahti uusi vabu elektrone. Niimoodi tekib näiteks elektriline läbilöök dielektrikus. 3. Tuumalõhustumine ahelreaktsioonina Tuumalõhustumine toimub ahelreaktsioonina siis, kui igast lõhustunud aatomituumast vabanenud neutronid põhjustavad veel vähemalt ühe tuuma lõhustumise. Iga tuumalõhustumise tagajärjel vabaneb lisaks lõhustunud tuumapooltele veel 2-3 vaba neutronit. Osa neutronitest lendab tuumkütusest välja, osa neeldub tuumkütuse sees olevates lisaainetes (nn. neutronmürkides) ja ülejäänud leiavad uue tuumkütuse tuuma, mis neutroni neelamise järel lõhustub. Tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsiooni toimumiseks peab lõhustuv materjal (ehk tuumkütus) ületama kriitilise massi. Sellisel juhul piisab ühest spontaansest tuumalõhustumisest, et vallandada ahelreaktsioon. 4. Kriitiline mass
Kvant-footon-valguse osake Aatomituuma ehitus ja tuumajõud Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse. Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega aatomi elektronkattes. Elektronide arv omakorda on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbrik Mendelejevi tabelis. Prooton ja nautron on ühisnimega nukleon. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Looduslik radioaktiivsus Radioaktiivseid kiigused jagunevad kolmeks: 1. Alfakiirguseosakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomi tuumad. 2. Beetakiirguse osakesed on elektronid. 3. Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Tuumaenergia ja selle kasutamine Protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda, nim tuumareaktsioonideks. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi.
ELEKTRON Aatomi ehitus Aatomi ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.youtube.com/watch?v=lP57gEWcisY&feature=related Aatomi tuum Koosneb tuumaosakestest ehk NUKLEONIDEST positiivse laenguga PROOTONITEST ja laenguta NEUTRONITEST. Tuuma laeng on positiivne. TUUMALAENG = PROOTONITE LAENGUTE SUMMAGA. Prootonite arvu tuumas nimetatakse AATOMNUMBRIKS (Z). Tuuma mass on ligikaudu võrdne tuumaosakeste arvuga ehk MASSIARVUGA (A). Massiarvu leidmise valem nukleonide prootonite neutronite massiarv A = arv = arv + arv Z N A=Z +N Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist tuuma- aatomi-
Kvantitatiivse analüüsi korral määratakse ühtlasi uuritava objekti kvantitatiivne koostis, s.t koostisainete või –elementide kvantitatiivne sisaldus, näiteks massiprotsent, molaarne kontsentratsioon vms. Keemiat läheb vaja näiteks meditsiini valdkonnas ravimite valmistamisel. Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. – Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline element (kindla tuumalenguga aatomite liik) – Isotoobid (keemilise elemendi erineva massiarvuga teisendid) Aatomnumber (järjekorranr) Z = tuumalaeng (prootonite arv) = elektronide arv (neutraalses aatomis) Massiarv A = tuumaosakeste arv aatomis (prootonite arv Z + neutronite arv N) Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur
Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda selle sisemisele struktuurile. Tuuma siseehitus, ühes sellega ka radioaktiivsuse tõeline olemus selguski õige pea, pärast neutroni avastamist. Mis on isotoobid? isotoobid on sama keemilise elemendi teisendid , mille tuumades on ühesugusprootonite arvu korral erinev arv neutroneid. Millest koosneb aatomituum? Positiivse laenguga prootonitest ja negatiivse laenguga neutronitest Mis on looduslik radioaktiivsus? Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi, beetaosakesi või siis gammakiirgust, muutudes ise teiste elementide tuumadeks Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? Alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Mis on alfaosake?Alfaosake on He(heeliumi)aatomi tuum. Mis on beetaosake? Beetaosake on elektron. Mida kujutab gammakiirgus? Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu
He ühinemine süsinikuks. Kui heeliumi kütus on ammendunud, siis toimub jälle tuuma kokkutõmbumine ja väliskihtide paisumine. Nüüd on tähel süsinik-hapnik tuum. 6.Valged kääbused Valgeteks kääbusteks nim. tähti, mille mass on võrreldav päikese massiga, raadius on endaga umbes 100 korda väiksem. Valge kääbus on kustunud täht, mis helendab järele jäänud soojusenergia arvelt. 7.Neutrontähed Neuro9ntäht koosneb ainult neutronitest. Juhul kui täht ei jõua rauast tuuma kujunemise ajaks endalt piisavalt ainet ära heita ja tuuma mass on suurem kui 1,4 Mo, siis tõmbub tuum gravitatsioonijõu mõjul kokku, algab elektronide haaramine tuumadesse ja neutronite hulgaline moodustumine. 8.Mustad augud Kui tuumakütuse ammendumisel on tähe tuuma mass suurem, kui 2,8 Mo, siis ei suuda kokkutõmbumist takistada ei elektron ega neutron gaasi rõhk
1. MATERJALIÕPETUS Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomstruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struk-tuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik-nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju
4. Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiakvandi? · Aatom kiirgab energiakvandi, kui elektron läheneb tuumale. · Aatom neelab energiakvandi, kui elektron kaugeneb tuumast. 5. Võrdle aatomi põhiolekut ergastatud olekuga. PõhiolekTuumale võimalikult lähedal energiatasemetel. Kiirata ei saa. Ergastatud olek Elektronid tuumast kaugematel energiatasemetel. Kiirgab. Sarnasus Elektroni asukoht määrab oleku. 6. Millest koosneb aatom? Aatom koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest. 7. Mis määrab keemilise elemendi? Keemilise elemendi määrab prootonite arv aatomituumas. 8. Mis määrab keemilise elemendi keemilised omadused? Keemilise elemendi keemilised omadused määrab elektronide arv väliskihil. 9. Kirjelda alfa, beeta ja gamma lagunemist lagunemine Aatomituumast eraldub heeliumituum (kaks prootonit ja kaks neutronit) Alfaosakesed Heeliumi aatomi tuumad lagunemine Neutron muutub prootoniks ja aatomituumast eraldub elektron
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea.
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea.
- Ei ole võimalik kuitahes täpselt samaaegselt määrata osakese asukohta ja liikumishulka - Ei ole võimalik kuitahes täpselt samaaegselt määrata osakese energiat ja aega Aatom (millest koosneb?) koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast, mis paikneb aatomi keskel ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest Aatomituum (millest koosneb?) koosneb prootonitest ja neutronitest - tuuma hoiab koos tuumajõud Radioaktiivsus (+ liigid) aatomituumade iseeneselik lagunemine - alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus, röntgenkiirgus, kosmiline kiirgus Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0 x e (-ln2 x t : T)
- Ei ole võimalik kuitahes täpselt samaaegselt määrata osakese asukohta ja liikumishulka - Ei ole võimalik kuitahes täpselt samaaegselt määrata osakese energiat ja aega Aatom (millest koosneb?) koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast, mis paikneb aatomi keskel ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest Aatomituum (millest koosneb?) koosneb prootonitest ja neutronitest - tuuma hoiab koos tuumajõud Radioaktiivsus (+ liigid) aatomituumade iseeneselik lagunemine - alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus, röntgenkiirgus, kosmiline kiirgus Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0 x e (-ln2 x t : T)
1.Planeetide liikumine ümber Päikese Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.[1] Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 2. Päikese ehitus( Päikese pind, Päikese aktiivsus, Päikeseläbilõige) Koosneb peamiselt vesinikust(73%) ja heeliumist(25%).Päikese aktiivsus on Päikese kesta füüsikalise seisundi perioodiline aktiviseerumine, mis väljendub Päikese laikude ja nendega kaasnevate ilmingute (protuberantside, loidete, faklite, flokkulite) rohkenemises, krooni hiidmulli tekkes ning Päikese korpuskulaar- ja ultraviolettkiirguse samaaegses tugevnemises.Päikese pinna temperatuur on 5500 kraadi.Päikese pinnal ühinevad igal sekundil suur hulk(3,4×1038 ) prootoneid heeliumi tuumadeks ja selle käigus vabane...
Millest koosneb aatom?Aatom koosneb aatomituumast, mis koosneb prootonitest ja neutronitest ning elektronkattest, mis koosneb elektronidest.Mis on keemiline element? Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik.Aatomi tuumas on 20 prootonit ja 20 neutronit . Mitu elektroni on selles aatomis? Kui suur on selle aatomi massiarv? Selles aatomis on 20 elektroni. Selle aatomi massiarv on 40. Keemilise elemendi aatominumber on 25 ja massiarv 55. Mitu neutroni on selle elemendi aatomi tuumas? Selle elemendi aatomi tuumas on 30 neutroni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
