Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgat...
Metallid Alumiinium kööginõud, konservikarbid elektrijuhtmed peeglid auto- ja lennuki osad värvid Raud tööriistad kööginõud ehitusmaterjalid (traat, torud, vedrud jne) magnetid Vask elektrijuhtmed ehted, märgid peenraha tööriistad Kuld/Hõbe ehted nõud elektrijuhtmed Plii akud bensiin tikud kuulid/haavlid Sulam metallide kokkusulatamisel saadud vastupidavam paremate omadustega materjal Teras, Malm Messing duralumiinium pronks joodis Metalliline side Metallilisest sidemest on tingitud enamik metallide omadustest Poolvaba elektron - + + ...
1) Mis on metallilised elemendid? Millest ja kuidas sõltuvad metallilised omadused? V: Keemilise elemendi aatomite võime loovutada väliskihi elektrone. Elemendi metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. 2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ülalt alla liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused tugevnevad. Sest tuumalaeng kasvab aga elektronkihtide arv ei muutu. 3) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodides vasakult paremale liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused nõrgenevad.Sest elektronkihtide arv suureneb. 4) Kus asuvad perioodilisustabelis kõige metallilisemate omadustega metallid? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühmas. Nt: Frantsium (Fr), Tseesium (Cs), Rubiidium (Rb), Kaalium (K), Naatrium (Na), Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lisa näited koos sümbolitega.
METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlemisi vähe elektrone.
2. Metalli aatomite välisel elektron kihil on enamasti vähe elektrone.(1-3(4)) 3. Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur. 4. Metalliaatomid hoiavad väliskihielektrone nõrgalt kinni, seega neil on väike elektronegatiivsus. 5. Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. 6. Perioodilisus süsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused. 7. A Rühmades ülevalt alla, tugevnevad metallilised omadused. 8. B-rühmades suureneb metalli aktiivsus alt üles.
perioodi VI A rühmas.b) 5. perioodi I A rühmas?a) 4 elektronkihti/ 6 elektroni väliskihil , b) 5 elektronkihti / 1 elektron väliskihilKeemilise elemendi aatomis on 6 elektronkihti , aatomi väliskihis on 8 elektroni. Millises perioodis ja millises rühmas see element asub?See element asub 6-ndas perioodis ja 8A rühmas. Millised oksüdatsiooniastmed on metallilistel elementidel keemilistes ühendites? Miks? Positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest metallilised elemendid loovutavad elektrone. Millised oksüdatsiooniastmed on mittemetallilistel elementidel keemilistes ühendites? Miks? Negatiivsed või positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest mittemetallilised elemendid liidavad elektrone, kuid ka loovutavad.Kuidas muutuvad keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused perioodilisistabeli rühmades ja perioodides? Miks? Keemiliste elementide metallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla ja perioodis
4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng 9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga 2Na + 02 Na2O 2Zn + O2 2ZnO 2Cu + O2 2CuO B)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu veega? 2Na+ H2O Na2O + H2 Zn + H2Ot ZnO + H2 Cu + H2O reaktsiooni ei toimu 10) Mitu liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga? 4Li + O22Li2O
METALLIDE ÜLDISELOOMUSTUS metallid asuvad perioodilisussüsteemis vasakul ja allpool (esimestes A - rühmades ja B - rühmades) välisel elektronkihil on tavaliselt vähe elektrone aatomite raadius on suhteliselt suur väike elektronegatiivsus (aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni) aatomid võivad elektrone ainult loovutada (redutseerijad) ühendites on metallidel positiivne oksüdatsiooniaste perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused A- rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused
teise ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel. Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit). Nii tekib metalliline side, mis ulatub üle terve kristalli. · Elektrongaas metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas
teise ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel. Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit). Nii tekib metalliline side, mis ulatub üle terve kristalli. · Elektrongaas metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas
14. Oska leida oksüdatsiooniastmeid. · O alati -2 · H alati +1 15. Oska leida maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet ja koosta neile vastavate ühendite valemeid. · Metallidel minimaalne oksüdatsiooni aste puudub. Makimaalne = A rühma number või 2. · Mittemetallidel minimaalne osüdatsiooni aste = 8 A rühma number ; maksimaalne = A rühma number. 16. Kuidas ja miks muutuvad metallilised ja mittemetallilised omadused : a) perioodis ; b) A rühmas. · Perioodis metallilised omadused kasvavad paremalt vasakule, mittemetallilised vastupidi nõrgenevad paremalt vasakule. Perioodis vasakult paremale aatomi raadius suureneb. Metallilised omadused on seda paremad, mida väiksem on aatomi raadius ja vastupidi. · A rühmas ülevalt alla metallilised omadused kasvavad ja mittemetallilised nõrgenevad
7. Kuidas tekib metalliline side ? Esineb tahketes ja vedelates metallides . Väliskihi elektronid on nõrgalt seotud ja võivad liikuda ühe aatomi juurest teise juurde . Neid on palju ja nad moodustavad elektronide baasi vabad elektronid . Side moodustub vabade elektronide metalli aatomite ja ioonide vahel . 8. Millised omadused on seotud metallilise sidemega ? Seotud metallide plastilisus , elektri ja soojajuhtuvus . 9. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodis ? Põhjenda . Perioodis vasakult paremale liikudes metallilised omadused nõrgenevad . Seoses tuumalaengu kasvuga hoitakse väliskihi elektrone tugevamini kinni . 10. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ? Põhjenda . Arühmades metallilised omadused ülalt alla liikudes tugevnevad , sest iga kihi lisandumisega aatomite raadiused suurenevad ja väliskihi elektrone seotakse nõrgemini . Brühmades on mõju vastupidine . 11. Mis on siirdemetallid
kõige sagedamini 2. Metalli aatomid on suhteliselt suurtebmõõtmetega, aatomite väliskihi elektronid on tuumast küllalt kaugel ja tuumalaengu mõju neile pole kuigi tugev. Seetõttu hoitakse väliskihi elektrone aatomis nõrgalt kinni(mis väljendub ka metalliliste elementide madalas elektronegatiivsuses). Metallilised elemendid perioodilisustabelis Perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles elementide metallilised omadused nõrgenevad. Aktiivsemad metallid asuvad tabeli vasakpoolses alumises osas. Elementide metallilised omadused nõrgenevad tabelis enam-vähem diagonaalsuunas alt üles ja vasakult paremale. Sellepärast on ka ligikaudne piir metallide ning mittemetallide vahel diagonaalne. Tüüpilistest elementidest on s-metallid (IA ja IIArühma metallid) keemiliselt aktiivsed ja seetõttu rohkem tuntud ühenditena kui lihtainena. P-metallide lihtained on suhteliselt püsivamad. Mitmed
laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metalliline side keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Vesinikside molekulide vaheline jõud, mis moodustub, kui H aatomiga on seotud tugev elektronegatiivne elemendi aatom (F, O, N). EN suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Rühmas ülevalt alla metallilised omadused suurenevad; mittemetallilised omadused vähenevad; aluselised omadused tugevnevad ja happelised omadused vähenevad. Perioodis vasakult paremale metallilised omadused vähenevad; mittemetallilised omadused suurenevad; aluselised omadused vähenevad ja happelised suurenevad.
9. Perioodilisustabel: rühmad vertikaalsed tulbad tabelis (18, jagunevad A ja B) perioodid horisontaalsed read tabelis (7) s, p, d, f elemendid plokkidena, jaotus selle järgi millise alakihi orbitaalid täituvad neil elektronidega viimases järjekorras. 10. Liikudes rühmas ülevalt alla, suureneb keemilise elemendi elektronkihtide arv ja aatomi raadius.Perioodis vasakult paremale liikudes raadius väheneb. 11. Rühmas ülevalt alla metallilised omadused suurenevad, mittemetallilised vähenevad. Perioodis vasakult paremale metallilised omadused vähenevad mittemetallilised suurenevad.. Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad- loovutavad elektrone st. oksüdeeruvad. Mittemetall võib olla nii oksüdeerija, kui ka redutseerija, olenevalt reaktsiooni partnerist. 12. Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus. 13. Tänapäevane perioodilisuseseadus: Keemiliste elementide omadused on
Si +14 2)8)4) Cl +17 2)8)7) SUUR ELEKTRONKIHTIDE ARV = SUUR AATOMIRAADIUS Au +79 2)8)18)32)18)1) LOOVUTAVAD ELEKTRONE = REDUTSEERIJAD POSITIIVNE OKSÜDATSIOONIASTE K - 1 = K+ Mg - 2 = Mg2+ METALLID PERIOODILISUSTABELIS METALLID VÕTAVAD ENDA ALLA SUUREMA OSA PERIOODILISUSTABELIST 112 ELEMENDIST ON MITTEMETALLE 22 mittemetall metall poolmetall OMADUSTE MUUTUMINE PERIOODILISUSTABELIS ELEMENTIDE METALLILISED OMADUSED PERIOODILISUSTABELIS SUURENEVAD ÜLALT ALLA JA PAREMALT VASAKULE RÜHMAS PERIOODIS METALLILISED OMADUSED ON SEDA TUGEVAMAD, MIDA KERGEMINI METALLI AATOMID LOOVUTAVAD VÄLISKIHI ELEKTRONE - 2 Ba VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMINE SÕLTUB: · ELEKTRONKIHTIDE ARVUST (AATOMRAADIUSEST) - ELEKTRONKIHTIDE ARVU KASVUGA (RÜHMAS ÜLALT ALLA) SUURENEB AATOMIRAADIUS, MISTÕTTU MÕJUB
Soojusjuhtivus on ainuke soojuse ülekandumise moodus tahkes aines. Soojuse liikumine materjalis sõltub viimase füüsikalistest omadustest. Tihe materjal nagu metall on hea soojusjuht - soojus levib selles kiiresti. Kergetes õhku sisaldavates ainetes on soojuse levik aeglane ja vilets. Metallide elektrijuhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused Arühmas ja perioodis? Kumb metallidest aktiivsem: Rb või Sr, Al või Ga? Põhjenda! Perioodid algavad aktiivsete metallidega leelismetallidega, liikumisel perioodis paremale vähenevad elementide metallilised omadused.. Rühmast ülalt alla liikumisel suureneb aatomi raadius. Aatomi raadiuse suurenemise tõttu nõrgeneb side aatomituuma ja väliskihi elektronide vahel, seepärast suurenevad elementide metallilised omadused. Rb on akttivsem, kuna perioodis esimesel kohal.
c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid. METALLID-lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused( hea elektri-soojusjuht, iseloomulik läige jne.) Metallilised elemendid perioodilisus tabelis . elemendi metallilised omadusead on seda tugevamad mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Rühmas: 1) elektronkihtide arv suureneb aatomi raadius suureneb- väliskihi elektronid tuumast järjest kaugemal loovutatakse kergemini elemendi metallilised omaduses tugevnevad. Perioodis: 1) elektron kihtide arv ei muutu, tuumalaeng suureneb aatomi raadius väheneb tuum hoiab väliskihi elektrone tugevamini kinni - loovutatakse raskemini elemendi metallilised omadused nõrgenevad.
c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid. METALLID-lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused( hea elektri-soojusjuht, iseloomulik läige jne.) Metallilised elemendid perioodilisus tabelis . elemendi metallilised omadusead on seda tugevamad mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Rühmas: ↓ 1) elektronkihtide arv suureneb – aatomi raadius suureneb- väliskihi elektronid tuumast järjest kaugemal – loovutatakse kergemini – elemendi metallilised omaduses tugevnevad. Perioodis: → 1) elektron kihtide arv ei muutu, tuumalaeng suureneb – aatomi raadius väheneb – tuum hoiab väliskihi elektrone tugevamini kinni - loovutatakse raskemini –
Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla. Elementide metalliilised omadused tugevnevad perioodis paremalt vasakule. Metalli reageerimisel õhuhapnikuga tekib nende pinnale oksiidikiht. Tüüpiliste metalliliste elementide oksudatsiooniaste ühendites on reeglina võrdne .elemendi rühmanumbriga perioodilisustabelis
suurem on Os, Jr 22,5g/cm3. Metallid on ka hästi sepistavad. Parimad on Au(kuld, 1g 1m2), Ag(hõbe) ja Cu(vask). Osadel metallidel on ka magneetilised omadused. Magneetiliste omadustega metallid on enamasti VIII B rühmas(Fe,Ni,Co jt). Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati elektronide loovutajana, seega on nad REDUTSEERIJAD!! Metallilised omadused sõltuvad ka asukohast perioodilisuse tabelis. Kui me liigume tabelis: o alla ja vasakule, siis metallilised omadused suurenevad o alla ja vasakule, siis aatomi raadios kasvab o alla ja paremalse, siiis tuumalaeng kasvab Elektronskeemid Na +11| 2)8)1) Mg +12| 2)8)2) Cu +29 | 2)8)17)2) Fe +26| 2)8)14)2) Fe kuulub B rühma elemendi hulka. B rühma elemendi aatomi viimasel kihil ALATI 2 elektorni. Elektronkihtidel saab olla elektrone järgnevalt: 2) 8) 18) -) 32) 8) Mõisted Redoksreaktsioon selline keemiline reaktrsioon, kus keemilised elemendid vahetavad omavahel elektrone.
Metallide tugevus kasvab ülevalt alla ja vasakult paremale.Aatomiraadius kasvab rühmas ülevalt alla,sest kihtide arv kasvab e.metalli tugevus kasvab,sest kergem ära anda elektrone tuumast kaugemal.Kui elektronkihtide arv jääb samaks,tuumalaeng kasvab perioodis vasakult paremale ja aatomi raadius väheneb.Mida väiksem raadius,seda tugevamad mittemetalli omadused(lihtne juurde võtta).Mida suurem raadius,seda tugevamad on metallilised omadused(elektrone ära anda).Metallilised-suhteliselt väike väliskihi elektronide arv;suhteliselt suur aatomiraadius;aatomid alati loovutavad elektrone(on redutseerijad- võtavad juurde).Mittemetallilised-suhteliselt suur väliskihi elektronide arv;suhteliselt väike aatomiraadius;aatomid võivad elektrone liita(võivad olla oksüdeerijad-loovutavad).Rühmas liikudes ülevalt alla-aatomi raadius kasvab,metallilisus kasvab,mittemetallilisus kahaneb
3.Miks tuleb leelis-ja leelismuldmetalle hoida suletud anumas õlikihi all? Ei moodusta reaktsiooni koos hapnikuga ja metall ei lagune 4.Kuidas reageerivad aktiivsed metallid veega? Nad moodustavad hüdroksiidi,kui metall on leelismetall(+Ca ,Ba,Sr) või moodustavad oksiidi ,kui metall on tavaline ja eraldub vesinik 5.Millisel juhul tõrjub metall teise metalli tema soola lahusest välja? Metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli Kirjuta lünka õige vastus! 1.Elemendi metallilised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla, sest .................................. (aatomi raadius kahaneb, aatomi raadius kasvab, väliskihi elektronide arv kasvab) 2.Elemendi metallilised omadused nõrgenevad perioodis vasakult paremale, sest ..................... ..............................( tuumalaeng suureneb, tuumalaeng väheneb, elektronkihtide arv kasvab) 3.Metallid juhivad hästi elektrit, sest ................................................. ...........................
oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS. Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT ALLA ja PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste omadustega on perioodilisusetabeli VASAKPOOLSES ALUMISES osas olevad elemendid. Näiteks K, Rb, Cs, Fr, Ra ,Ba, Sr, AKTIIVSED metallid on ESIMESE A rühma ja TEISE A rühma elemendid Esimese A rühma elemendid reageerides veega moodustavad hüdrooksiidi, mis on tugevad alused (leelised), seega esimene A rühm on LEELISMETALLID. Teise A rühma hüdrooksiidid ei lahustu vees nii hästi kui leelistel, seepärast
Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem. I-VIIIa rühmanumber, näitab kõige välimise elektronkihi elektronide arvu. Järjekorranumber Elektronide arv, tuumalaeng, prootonite arv tuumas (näitab väike number vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimasel kihil 2-3 elektroni. Perioodilisustabel ülevalt alla = metallilised omadused tugevnevad; paremalt vasakule = metallilised omadused tugevnevad. Kui on viimasel kihil 8 elektroni, vähe aktiivsed. Halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed. Esinevad vaid ühendite koostistes. Elektronskeemi koostamine Sümbol tuumalaeng elektronkihtide arv perioodinumbri järgi Na +11 I 2) 8) 1) - viimase elektronkihi elektronide arv rühma numbri järgi (ainult A rühma puhul) Liites/lahutades elektronid elektronkihtidel pead saama sama arvu nagu on tuumalaeng
4. Perioodis vasakult paremale suureneb aatomite tuumalaeng, kuid elektronkihtide arv jääb muutumatuks. Suurema tuumalaengu tõttu tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, mis põhjustab aatomite raadiuse vähenemist. 5. A-rühm · Väliskihi elektronide arvu ja maksimaalse o.a. märgib rühma number · Minimaalne o.a. - -8+Max. o.a. · Oksiidid NaO (IA) · Happed As NO (VA) · Vesinikuühendid SiH (IVA) 6. Metallilised elemendid loovutavad elektrone, mittemetallilised aga liidavad neid. Metallilistel elementidel on aatomiraadius väiksem, mittemetallidel aga suurem. Mittemetallilistel elementidel on oktetist puudu vaid mõned elektronid, metallilistel elementidel on välikihi elektronide arv väiksem. Elektronegatiivsus on suurem mittemetallilistel elementidel ja metallilistel elementidel väiksem Mittemetallilised elemendid hoiavad väliskihi elektrone rohkem kinni kui metallilised
Aatomi võimet enda poole tõmmata elektrone, iseloomustab elektonegatiivsus. Mittemetallid seovad oma elektrone suhteliselt tugevalt, neil on suur elektronegatiivsus, enamasti liidavad elektrone (võivad muidugi ka loovutada). Metalliaatomid seovad oma elektrone nõrgemini, enamasti loovutavad elektrone. Elektronide sidumise võime sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest. Reas vasakult paremale elektronegatiivsus suureneb. Rühmas ülevalt alla ja reas paremalt vasakule metallilised omadused suurenevad, mittemetallilised vähenevad. Rühmas ülevalt alla ja reas paremalt vasakule aatomi raadius suureneb. Rühmas ülevalt alla keemilise sideme pikkus suureneb. Harjutamiseks 1)Selgitada aatomi ehitust? Millest koosneb ja laengud? 2)Miks on aatomi enda laeng neutraalne? 3)Selgitada mõisted katioon ja anioon. 4)Teha elementide Br, Ca, Fe, S, elektronvalem, elektronskeem ja ruutskeem.
nimetatakse kütuseelementideks. (vesinik-hapnikelement) (kosmoselaevad,elektriautod) Keemilise vooluallika tööpõhimõte redoksreaktsioon,mingit elektrivoolu kindlasuunalist elektronide voogu seejuures süsteemis ei teki. Elektronid lähevad ühtedelt osakestelt (tsingi aatomitelt) vahetult üle (vase ioonidele). Tsink redutseerija vask oksüdeerija. S-elemendid Leelis vees lahustuv tugev alus , kõik IA rühma metallilised elemendid. , oa 1 Leelismuldmetall- IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid.oa 2., omadus anda leegis kuumutamisel leegile iseloomulik värvus. Omadused : · Pehmed,kergesti lõigatavad · Suhteliselt kerged · Suhteliselt madala sulamistemp · Hea elektri ja soojusjuhtivusega · Puhas metallipink on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega · Reageerivad aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega
tenoriit CuO kalkantiit CuSO4•5H2O malahhiit Cu2[CO3](OH)2 • atakamiit CuCl2•3Сu(OH)2 asuriit Cu3[CO3](OH)2 PILDID VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON- AINE OLEKUT, KASUTAMIST JA KOOSTIST SILMAS PIDADES Metallilised (metallurgia toore, maagid) Mittemetallilised (ehitusmaterjalid, keemiatööstuse toore) Põlevad (energeetikatoore) KUS LEIDUB VASEMAAKI? Looduses OMADUSED Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Sepistatav Hea soojus ja elektrijuht KASUTUSALAD Elektrotehnikas Kaablites Elektrigeneraatorites OHUD • Kõik vaseühendid on mürgised VEEL MÕNED PILDIKESED
massiühiku kohta ❖ Keskkonnasaaste oht ❖ sõjas sihtmärgiks just energiajulgeolek. ❖ uraani 50 aastaks Keskkonnaprobleemid ❖ Keskkonda sattuda võiv radioaktiivne saaste. http://ajaluguminusilmad.blogspot.com.ee/2014/12/tsern oboli-katastroof.html Kütused ❖ Uraanil põhinevad kütused ➢ metallilised kütused ➢ uraanimetallil põhinev kütus ➢ plutooniumoksiidil põhinev kütus ➢ keraamilised kütused ➢ vedelkütused ❖ Tooriumil põhinevad kütused ❖ Vesinikul põhinevad kütused Kütteväärtus ❖ 1kg tuumkütust - 67700 gigadžauli ❖ 1kg põlevkivi - 9,2 gigadžauli Video https://www.youtube.com/watch?v=VJfIbBDR3e8 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumk%C3%BCtus http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=99 http://www.tuumaenergia.ee/index.php
B-rühma metallide aatomite väliskihis on enamasti 2 elektroni. · Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur (võrreldes sama perioodi mittemetallidega). · Metalliaatomid hoiavad nõrgalt väliskihi elektrone kinni. · Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. · Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused. · Perioodilisussüsteemi rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused. · Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga · Aatomnumber = tuumalaeng = elektronide koguarv elektronkattes= prootonite arv · Perioodi number = elektronkihtide arv
elementidest on igal jrgmisel elemendil d-alakihi elektronide arv x vrra suurem kui eelmisel. $ Perioodilisusssteemi pikk variant. -https://gyazo.com/061df3285410ee245e91679590feb5f0 $ Perioodilisusssteemi lhike variant. - https://gyazo.com/61ff73e2324c00c6935556df33f8b20b $ Perioodilisusssteemi poolpikk variant. -https://gyazo.com/408dcbe5cf61b3be91b2d20a83590f1d $ Elementide omaduste muutmine rhmas? -Rhmas (levalt allla) kasvab elektronkihtide arv aatomi ja aatomiraadius suureneb. Metallilised omadused tugevnevad ja mittemetallilised omadused nrgenevad. $ Elementide omaduste muutmine rhmas? $ Elementide omaduste muutmine perioodis? -Vasakult paremale elementide tuumalaeng kasvab, kuid elektronkihtide arv aatomites seejuures ei muutu.
2) Neutron- Laeng 0, mass 1, tähis n , elektron- laeng -1, mass 0,0005, tähis e , prooton- laeng +1, mass 1, tähis b 3) Perioodi nr näitab elektrokihtide arvu, Rühma nr näitab väliskihi elektronide arvu, Aatomi nr näitab prootonite,elektronite, ja tuuma laengut 5) Peamised elemendid: Õhus- lämmastik,hapnik, Vees- hapnik,vesinik, Inimeses- hapnik,süsinik,vesinik, Maakoores- hapnik, alumiinium,räni , Universumis- vesinik, heelium 6) Kuidas muutuvad metallilised omadused rühmas ja perioodis ? Rühmas- ülevalt alla tugenevas, Perioodi: vasakult paremale nõrgenevad 7) Mitu rühma ja perioodi on tabelis ? 7 perioodi, 18 rühma 9) Elektroniskeemi koostamine aatomi kohta ? 10) Mis on isotoobid ? Isotoob on ühe ja sama keemlise elemendi aatomeid, mis erinevad neutronite arvu poolet tuumas. 11) Mis on elektronoktett ? 8 elektroniga väliskiht, mis esineb väärisgaasides 12) Mis on väärisgaasid, metallid ja mittemetallid ja kus kohas tabelis asuvad
Kui aine omadused suunast ei sõltu, on tegemist isotroopiaga. Nagu vedelikuski on ka kristallides molekulid pakitud tihedalt, mis teeb kristalli raskesti kokkusurutavaks. Tahkises valitseb molekulide vahel vastastikmõju, mis määrab ka kristallile iseloomuliku struktuuri. Eristatakse nelja põhitüüpi vastastikmõju. Nende järgi jaotatakse ka kristallid nelja tüüpi: · Ioonkristallid · Aatomkristallid · Molekulkristallid · Metallilised kristallid Ioonkristallides on põhiliseks vastastikmõjuks positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatiline tõmbumine. Aatomkristallides seisavad aatomid koos naaberaatomite ühiste elektronpaaride abil. Molekulkristallis valitsevad elektrilised jõud, mis on tingitud sellest, et molekulid on polaarsed nende ühes otsas on positiivne, teises aga negatiivne laeng. Metallilist kristalli hoiab koos Metalli positiivsete ioonide vahel vabalt paiknev
(2n 1) käiguvahesse mahub paaritu arv poollainepikkusi. 2 5. Elemendid ja elementide tekkimine Keemiline elemendi moodustavad ühesuhuste prootonite arvuga aatomid. Keemilisi elemente tähistatakse ühe- või kahetäheliste sümbolitega, mis on enamasti tuletatud elemendi ladinakeelsest nimetusest. Keemilised elemendid jaotatakse laiemas mõttes kahte rühma: metallilised ning mittemetallilised elemndid. 6. Keemilised sidemed Aine omadused sõltuvad sellest, millistest osakestest aine koosneb ja kuidas need on omavahel seotud. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. 7. Vesi, vee molekuli ehitus
liitmine/loovutamine loovutada, järelikult on neil Järelikult neil positiivne kui o-a ühendites ka negatiivne o-a alati positiivne o-a. F-alati liidab -I. O -II Perioodis omadused Vasakult paremale → Vasakult paremale → nõrgenevad elementide Tugevnevad elementide metallilised omadused. mittemetallilised omadused. (oksüdeeruvad) Rühmas omadused Ülevalt alla ↓ tugevnevad Ülevalt-alla ↓ nõrgenevad metallilised omadused. B- mittemetallilised omadused. rühmades suureneb Lihtainetes-mittepol kov side
Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerub) Redutseerumine- Elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a vähenemine. Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine. Leelismetallid- väga tugevad redutseerijad, tõrjuvad veest välja vesiniku. Väga aktiivsed ja reageerivad aktiivselt veega. Kõik IA rühma metallilised elemendid. Leelismuldmetallid- väga tugevad redutseerijad, reageerivad energiliselt veega, tõrjudes välja vesiniku. Kõik IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid s-metallid- leelis- ja leelismuldmetallid. IA ja IIA rühm. Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Mööduv karedus ehk karbonaatne- kaltsiumi- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees, kuumutamisel saab eelmaldada.
Mittepolaarse kovalentnse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahe. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Polaarse sideme korral tekib elektronegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektronegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Kui keemilised sidemed on molekulis mittepolaarsed, on ka molekul tervikuna mittepolaarne. Polaarsete sidemete korral sõltub molekuli polaarsus molekuli kujust:ebasümmeetrilise kujuga molekulid on polaarsed, sümmeetrilised molekulid on mittepolaarsed.
Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3 Raud(Ferrum) · Fe: +26|2)8)14)2) · VIII B rühm, 4.periood · Normaaltingimustel on raud tahke. · Sulamis temperatuur 1535°C. · Rauda kasutatakse: nõudes, ehitusmaterjalina, tööriistades. 4 Alumiinium(alumiinium) · Al: +13|2)8)3) · III A rühm, 3.periood
Vask 248 263 Plaatina 185 196 Kaltsium 397 427 6. Kõige vastuvõtlikum metall fotoelektrilisele efektile on naatrium ja temast järgmine on kaltsium, neid tulemusi kajastav ülalolev tabel. Kõige "tundetum" on plaatina. Teada on ju, et Mendelejevi tabelis ülalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. Naatrium on kõige vastuvõtlikum fotoelektrilisele efektile sellepärast, et ta on kõige nõrgem leelismetall ja ka kõige vastuvõtlikum. Kaltsiumi kohta saab peaaegu sama öelda, kui tema on natukene all pool kui naatrium. Plaatina, vask jta tsink on seejuures tugevad metallid ja ei ole nii vastuvõtlikud fototelektrilisele efektile, kui on seda naatrium või kaltsium. Kõik oleneb selles, et kus asub element. Peab silmas pidama ka Mendelejevi tabeli omadusi.
Metallide pingereas on metallid reastatud metalliliste omaduste nõrgenemise suunas. Metallide reageerimine veega AINULT kõige AKTIIVSEMAD metallid reageerivad aktiivselt veega. Tavatingimustes on metallid vee suhtes püsivad. Leelis ja leelismuldmetallid on väga tugevad redutseerijad. Tõrjuvad veest välja vesiniku. Vesi käitub oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised. Elementide metallilised omadused suurenevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla, vastavalt aatomraadiuse suurenemisele. Seega on IIA rühma metallide aatomraadiused väiksemad ja nende metallilised omadused on nõrgemad. Berüllium tavatingimustes veega ei reageeri. Magneesium vaevumärgatavalt. Leelismuldmetallid on kaltsium, strontsium ja baarium. Reageerivad aktiivselt veega ja tõrjuvad välja vesinikku. Rühmas ülevalt alla hüdroksiidide lahustuvus vees kasvab ja aluselised omadused tugevnevad.
tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) elektrongaas: metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. metalliline side: keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil plastilisus: Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid 2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmades/ perioodides? Miks? Metallilised omadused suurenevad rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule (kõige metallilisem on Fr) 3) Kuidas muutub metallide raadius rühmas ja perioodis? Rühmas olevalt alla liikudes aatomiraadius suureneb, kuna suureneb ka elektronkihtide arv. Perioodis vasakult paremale liikudes aatomiraadius väheneb, kuna tuumalaeng suureneb ning aatom tõmbab elektrone tuumale lähemale
3.1 Karbotermia 5 3.2 Vesiniku kasutamine 5-6 3.3 Metallotermia, Aluminotermia 6 4 Hüdrometallurgilised meetodid 6-7 5 Elektrometallurgilised meetodid 7 6 Kasutatud kirjandus 8 3 1 Metallid Enamik tuntud elementidest on metallilised, mis lihtainena esinevad metallidena. Igapäevaelus oleme neist paljudega kokku puutunud. Kõige tuntum on raud (Fe) ja tema sulamid teras ja malm, millest valmistatakse tööriistu, laevu-ronge-lennukeid-ronge-autosid, tööstusseadmeid ja palju muud. Värvilismetallidest on tuntud vask (Cu) ja tema sulamid, millest valmistatakse peenraha ja tehakse elektrijuhtmeid. Kergmetall alumiiniumist (Al) foolimisse pakitakse toiduaineid, komme ja sokolaadi
mittemolekulaarne aine- aine, misei koosne molekulidest (ioonsed ained, metalid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) 2. Elementide elektronegatiivsus muutub rühmas alt ülesse ja erioodis vasakult paremale, sest mida tugevam on elektrinegatiivsus, seda nõrgemad on aine mittemetallilised omadused ja ainetemetallilisedonmadused on rühmas ülevalt alla ja paremalt vasakule 3. Mida suurem on elektronegatiisus, seda nõrgemad on ainete metallilised omadused ja seda tugevamad on ainete mitemetallilised omadused. 4. Molekulide polaarsus sõltub positiivsete ja negatiivsete laengute keskmete kokkulangemisest. 5. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid, et saada oma viimasesse elektronkihti maksimum täitumus. 6. Kordne side on tugevam kui üksiksidemed, sest aatomid on omavahel ühendatud mitme elektronipaari abil. 7. 8
loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevnevad. Lihtaine omadused: (leelismuldmetallid) Füüsikalised omadused Võrreldes leelismetallidega veidi kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Põhjus: aatomiraadiused väiksemad ja laengud suuremad. Keemilised omadused Reageerimine hapnikuga, halogeeniga, väävliga, veega, happega. Leidumine: Leelismullad: Looduses ainult ühenditena. Leelismuldmetallid: 2. rühma elemendid on liiga reaktiivsed, et looduses puhtal kujul esineda.
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
Kumb metall korrodeerub ?Kirjutage toimuva oksüdeerumis-ja redutseerumisreaktsiooni võrrandid. Hõbe korrodeerub. 7.Kirjutage anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide elektronvõrrandid , kui elektrolüüsitakse a) KI vesilahus b) sulatatud BaCl2 8.Mis on sulamitel ja nende koostismetallidel omadustes ühist? Nimetage 3 sulamit , millest koosnevad? Nt. Messing -vase ja tsingi sulam , Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks , Alumiiniumi sulam räniga on silumiin. Ühist- metallilised omadused. 9.Koostage tsinksulfiidi ja plii (II) sulfiidi särdamise ( põlemise) võrrand, määrake kõigi elementide o.-a-d ,näidake oksüdeerija ja redutseerija. 2ZnS + 3O2 ------ 2ZnO+ 2SO2 s- oksüdeerija 2 PbS + 3 O2 --> 2 PbO + 2 SO2 s-oksüdeerija 10.Saagise ülesanded 10.1 26 g tsingi reageerimisel soolhappega saadi 8 dm³ vesinikku. Kui suur oli protsessi saagis? Vastus 75% 10
Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad
Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekulideks ning aatomeid või ioone kristallideks Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega toimuv reaktsioon, soojuse neeldumine on suur, sest energiakulu sidemete lõhkumisel lähteainete molekulides on suur Energia reegel molekuli ja ühendi kohta Molekulil on alati väiksem energia kui tema koosseisus olevatel üksikutel aatomitel Energia reegel keemilise sideme moodustamisest ja katkemisest tekkimiseks või lagunemiseks peab energia kas vabanema või neelduma Keemiline side tekib 1)aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumisel 2)aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumisel Kovalentne keemiline side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side (Mitte)?kovalentne keemiline side esineb 2 ühesuguse mittemetallivahel Kovalentne polaarne keemiline side keemiline side, milles aatomeid sidu...
a Antartikas Seda saadakse peamiselt mereveest ja soolajärvedest Naatriumkloriid on eluks vajalik aine; enamik kudesid sisaldab suuremal või vähemal määral soola. Kasutamine: toiduvalmistamisel maitseainena, meditsiinis füsioloogiliste lahuste valmistamisel, seebi ja muude pesuainete tootmisel Leelis- ja leelismuldmetallid - kõige metallilisemad elemendid, Esinevad peamiselt ühenditena IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid Ca, Sr, Ba, Ra Oksüdatsiooniaste ühendites II Leegis kuumutamisel annavad leegile värvi KALTSIUM Hall värvus Maakoores massi pooles levikult viies Oluline osa raku füsioloogias Sellega tehakse juustu Keemiline element nr 20 STRONTSIUM Hõbevalge või kollakas värvus Rakendus: suhkru tootmine suhkrupeedist Avastati Šotimaal Pehme, kerge OMADUSED
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
