Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"isotoobi" - 163 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

14. Sõnasta nihkereegel beetakiirguse kohta. - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tuum oleks stabiilne? Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga), on tuum ebastabiilne. 16. Mida iseloomustab radioaktiivse isotoobi poolestusaeg? Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See võib ulatuda ajast, mis on pikem universumi vanusest kuni sekundi murdosani. 17. Kuidas on poolestusaeg seotud ühe konkreetse tuuma elueaga? Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 18. Millised muundumised toimuvad keemiliste reaktsioonide käigus? Mis püsib keemilistes reaktsioonides muutumatuna?...

Füüsika
395 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehitus ja radioaktiivsus

abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID . TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (1014m) on aatomi enda mõõtmetest (1010m) tuhandeid kordi väiksemad. Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga ­ üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks ­ A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv tuumas määrab elemendi keemilised omadused ja elemendi koha perioodilisussüsteemis. Keemilise elemendi teisendeid, mille tuumas on erinev arv neutroneid nim isotoopideks. Üks ja sama...

Füüsika
115 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõike tuumafüüsikast

Kui suuremaks, siis energiat neeldus. 10. Raskete tuumade lõhustumine (joonis lk 29) : · raske tuuma lõhustumine toimub neutroni toimel. Neutron tungib tuuma (neutron sellepärast, et tal puudub laeng) · erldub energia, tekib 2 kildtuuma, kaasneb -kiirgus, 2-3 neutronit jääb vabaks. · Kildtuumad on Mendeljevi tabeli keskosas olevate elementide tuumad. Enamasti on radioaktiivsed, sest neil on neutronite üleküllus. · eriliik: Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st. Ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustamisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naabetaatomitel, nim ahelreaktsiooniks. Juhitav ahelrreaktsioon toimib tuumareaktroris. 11. Kergete tuumade liitumine (termotuumareaktsioon, vt lisaks lk 30 tuumareaktor):...

Füüsika
107 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tuumaelektrijaam

Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma- kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Olemus ja mehhanism Tuumareaktsioon reaktoris käib nii: Uraani tuum kiirgab iseeneslikult neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka see tuum (haarab neutroni ja liidab selle enda...

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

haavadid, närvisüsteemi ja lihaste töö häirub, mis võib põhjustada ka südame seiskumist Tänapäeval on naatriumi liia vältimiseks poodides hakatud müüma soolasid, kus sisalduv NaCl on osaliselt asendatud kaaliumkloriidiga (PAN-sool). Sel juhul tuleb arvestada sellega, et toit ja ka inimorganism muutuvad radioaktiivsemaks, kuna 0,01 % kõikidest kaaliumi aatomitest on radioaktiivsed (kaalium-40 isotoobi tõttu). Seega muutub inimene järjest rohkem -kiirguse allikaks. Kaalium imendub organismi peensoolest. Imendumist soodustab B6-vitamiin ja magneesium. Alkohol soodustab magneesiumi väljutamist organismist, mistõttu alkohol pärsib ka kaaliumi imendumist. Tuntumad kaaliumi looduslikud toiduallikad on kõikvõimalikud kuivatatud viljad (datlid, rosinad, ploomid jne), aga kartul, herned, oad, kurgid, kapsad, mädarõigas, banaanid, mereannid, leib, pärm....

Keemia
212 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused

Vesinik Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist...

Keemia
58 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Raud

Aastal 2900 e. m. a. rajatud Egiptuse püramiidis avastati hästi säilinud raudpeitel, mis oli valmistatud maagist saadud rauast. Otsustades raua saamist käsitlevate muistsete savitahvlite ja kivibareljeefide, samuti räbu vanuse järgi, hakati rauamaagist metalli tootma alles aastail 1700 ­ 1500 e. m. a., peitel on aga 1200 ­ 1400 aastat vanem. Raua isotoop raud55, mida saadakse tuumareaktoritest, on pehme röntgenikiirguse allikas. Selle isotoobi alusel konstrueerit miniatuursed röntgeniaparaadid, mida kasutatakse meditsiinis ja tehnikas. Itaalia arheoloogiaekspeditsioon avastas Kafue jõe ääres (Sambesi jõestik) rauasulatusahju jäänused koos lakiga. Ahju vanus on vähemalt 4000 aastat. Rauda toodeti rauamaagist, mitte meteoriitidest. USA aatomiuurimise vanimas keskuses Aragoni rahvuslaboris on nn. raudkamber, kus määratakse radioaktiivsete elementide esinemist ja jaotust inimkehas. Et...

Keemia
163 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatom

reguleeritakse, saab varem pensionile töötades kiirgusallika lähedal, mõõdetakse aega millal ollakse kiirgusallika lähedal, vahetatakse riideid, pestakse tihti, kaitstakse enda silmi ja nahka UV kiirguse eest 30.Milles seisneb "märgistatud aatomi" meetod? Kus seda kasutada saab ja milleks? Kui asendada nt väetises või organismi viidavas aines mõni element tema radioaktiivse isotoobiga , siis käitub see keemilistes reaktsioonides sama moodi. Kuid isotoobi liikumist saab tema kiirguse kaudu jälgida. 32.Kus tavainimene puutub kokku kiirgustega? Millised neist on ohtlikumad? Näiteks rannas, röntgeni pilte tehes, tuumapommi lõhkemisel jne. Ohtlikum on tuumapommi lõhkemisel tekkiv kiirgus, mis kiirgab radioaktiivset kiirgust....

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika konspekt 12. klassile

o -osake on elektron o n-> p+ + e- + v Vaba, tuumaga sidumata neutron muutub varem või hiljem (keskmiselt 15 minuti pärast) prootoniks, kusjuures tekib elektron ja veel üks kerge neutraalne osake ­ antineutriino. o See on nn. Neutroni -radioaktiivsus ehk -lagunemine. o Lagunemisel jääb tuuma massiarv muutumatuks, kuid laeng suureneb ühe võrra. -lagunemine. Poolestusaeg. o -osake on heeliumi tuum o Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. N = N0e ­ln2/T * t N0- ainehulk; t-aeg ; T- poolestuaeg o Poolestuaja jooksul laguneb pool ainest. Villu Radioaktiivsuse avastamine o Avastas A. Becquerel....

Füüsika
334 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tuumaenergeetika

Alguse sai see sellest, kui 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraanioksiid. Klaproth suri enne, kui saadi eksitusest teada. E. Parun Rutheford (Nobel 1908) tegi esimese tuumareaktsiooni aastal 1919. Uraanituumast energia saamise alguseks loetakse Otto Hahni ja Frizz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised veel teisi uraanituumi lõhustama, tekitades ahelreaktsiooni. Siit algaski tuumaenergia kasutamine, mida hakati ka kiiresti realiseerima. Nüüdseks on tuumaenergiat kasutatud elektri tootmisel juba 50 aastat. Selle aja jooksul on tuumaenergeetika läbinud pika arengutee. Praeguseks on ehitatud ligi pooltuhat erineva konstruktsiooniga tuumajaama, kusjuures...

Füüsika
194 allalaadimist
thumbnail
44
ppt

Referaat...

1 H 16 8 O 17 8 O 18 8 O Looduses esineval 92 elemendil on praegusel ajal teada kokku üle 300 stabiilse isotoobi . Väiksema aatominumbriga elementide stabiilsetes isotoopides on neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne Raskemate elementide (Z > 30) stabiilsetes isotoopides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks, näiteks uraani isotoopis on 92 prootoni kõrval 146 neutronit. Isotoopide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerib üks või kaks isotoopi. Radioaktiivsus (kr k radius ­ kiir) 1896 Antoine Henri Becquerel Marie ja Pierre Curie...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud

· kasulik ­ kütus D on odav(merevees D2O) · lähteainet kasutada pole veele ohtlik · heelium, mis tekib, pole ohtlik · ein saasta keskkonda · palju energiat(kogu EU) Miinuseks see, et nõuab ülisuuri kultusi, kõrgkvaliteetset tehnoloogiat ja tööjõudu. 2. RASKETE TUUMADE LÕHUSTUMINE- tingimused: · *vaja lähteenergiat, mis saadakse neutronitelt · *vaja lõhkujat (neutronit) (iga konkreetse isotoobi jaoks kindla energiaga neutronit) · *Iga tuuma jaoks peab olema kindel mass ette antud ­ kriitiline mass- mille juures hakkab lõhustuma. Kriitiline mass- iga lagun.tekib 2-3 neutronit juurde, lagunemine ja uute neutronite teke on tasakaalus, kui mass ületab kriitilise piiri- ületab neutronite teke - pomm, alla-ei juhtu midagi. Miks tuum lõhustuma hakkab? 1)Kui neutron lööb vastu aatomit, deformeerub ja ++ tõukejõud, ja eralduvad kildtuumad...

Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika konspekt

27 % . 16.22. Kui palju erineb 4 Be 9 tuuma seisumass teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumassside summast, kui M Be = 9,01218 u . Tuuma mass M t = M Be - 4 m e = 9,01218 - 4 * 0,00055 = 9,00998 u . Nukleonide masside summa 4 m p + 5 m n = 4.2912 + 5,04335 = 9,07247 u M = 0,06249 u 6.27Co60 poolestusaeg on 5 aastat. Kui pika aja jooksul on lagunenud 75 % koobalti esialgsest kogusest ? 7.Lämmastiku radioaktiivse isotoobi mass vähenes poole tunni jooksul kaheksa korda. Kui pikk on selle isotoobi poolestusaeg ? 16.29. Kahest prootonist ja ühest neutronist moodustus tuum. Mis tuum see on ? Arvuta eraldunud energia. 2 1 H 1 + 0 n 1 = 2 He 3 + E Prootonite masside ja neutronite masside summa 2 * 1,00728 + 1,00867 = 3,02323 u. Isotoobi aatommass M He = 3,0160 u , millest M t = M He - 2 * 0,00055 = 3,01493 u Massidefekt M 0,0083 u = 1,6605402 * 10 - 27 kg * 0,0083 = 1,378215 * 10 - 29 kg...

Füüsika
147 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Molekul ­ koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon ­ koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass ­ aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass ­ molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass ­ keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ­ ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ­ ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine ­ keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3...

Keemia alused ii
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, a)

Iseloomusta eesti roomajatefauna olukord liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on 3. Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus. 4. Koerlased ­ süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik) 5. Atlantiline kliimaperiood ­ kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil. 6. Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane. 7. Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad 8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahk...

Eesti loomasik
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)

isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood ­ peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised ­ süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus? 8. nim 5 lindude anatoomilist või füsiol...

Eesti loomasik
39 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajava...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus ­ lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos ­ same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos ­ 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos ­ iseloomustab radioaktiivse kiirguse...

Füüsika
103 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Heelium

Vedelal heeliumil on anomaalsed, nn kvantvedeliku omadused. Temperatuuril alla 2,17K (olenevalt rõhust) läheb vedela Heelium4 laiemas diapasoonis püsiv vorm, He I, hüppeliselt üle teise olekusse ­ moodustub nn He II, mille mitmed omadused (soojusjuhtivus, viskoossus, tihedus jnt) on teravalt erinevad. He II on ülivoolav vedelik, mis läbib äärmiseid peeneid (alla 100 nm) kapillaare; soojusjuhtivus ületab He I soojusjuhtivuse u 300 milj korda. Ülivoolavus ilmneb ka isotoobi Heelium3 korral, kuid hoopis nullilähedasematel (2,6*103K) temperatuuridel. Üldiselt on aga selle haruldase isotoobi füüsikalised parameetrid tunduvalt erinevad Heelium4 vastavatest näitajatest. Vedela He temperatuuril ilmneb ka universaalsem, nn madaltemperatuurne ülijuhtivus ­ nähtus, mille puhul teatud metallide, sulamite, keraamiliste kompositsioonide ja mõnede keemiliste ühendite elektriline takistus muutub hüppeliselt nulliks (alalisvoolu suhtes takistus puudub)...

Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tuumafüüsika kontrolltöö materjal

2,2*10-15m ­ tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 1/12-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop: keem.el teisend, mille aatomituumas on sama arv pr, kuid erinev arv neutr. 4) Seosenergia: nukl vastastikmõjuen. vastandväärtus.Võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Es= mc2= ( Zmp+ Nmn- Mt)* 931,5 MeV. Eriseosenergia on tuuma seosenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt: tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. M= Zmp+ Nmn- Mt. 5) Radioaktiivsus:...

Füüsika
365 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun