Vedelikust väljalendavat osakest tõmbavad teised osakesed vedelikku tagasi. Mida soojem on vedelik, seda rohkem on osakesi, mis suudavad vedelikust lahkuda. 9.Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Sest aurustumisel vedelik jahtub ning aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed. 10.Mis on aurustumissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindla tmperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. 11.Mis on sublimatsioon? Tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. 1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi. 3.Mida näitab sulamissoojus? Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. 4.Mille poolest udu erineb veeaurust? Veeaur kondenseerub, udu aga aurub. 5
Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks. Nähtust kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks , nimetatakse aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedelikutemperatuurist, ainest, Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks . Aurustumissoojus = aine aurustumiseks vajalik soojushulk / aine mass. L=Q/m Ühik on 1 J / kg. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Sublimeerumiseks nimetatakse tahkete ainete aurumist. Keemine . Keemisele on iseloomulik mulin, mille tekitavad veepinnal lõhkevad suured mullid. Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal.
4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise. Siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures faasisiire toimub. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mis on vajalik ühikulise massiga vedeliku aurustumiseks teatud jääval temperatuuril. Sulamissoojuseks nim massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Sulamine ja tahkumine Sulamine on faasisiire, milles tahkis läheb üle tahkest faasist vedelasse. Siirdesoojus on sulamissoojus. S
rõhust. Aine kolmikpunktiks nimetatakse sellist rõhu ja temperatuuri väärust, kus 3 olekut on tasakaalus. Aurumissoojus on soojushulk, mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Auruks nimetatakse gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures aine läheb keema, sõltub rõhust. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust (roo), mis väljendab veeauru massi ühes ruumala ühikus. Veeauru osarõhuks nimetatakse rõhku, mida avaldaks veeaur, kui kõik teised gaasid puuduksid Q=c*m*Delta T -Sulamissoojus Q= *m L-Aurustumissoojus Q=L*m p-rõhk
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=?
=23kJ/kg Q2=23kJ/kg*0,1kg=2,3kJ Q=? Q=3,9kJ+2,3kJ=6,2kJ V:... Aurumine ja kondenseerumine · Aurumisel muutub aine vedelast olekust gaasiliseks.(Auru ei näe) · Kondenseerumisel muutub aine gaasilisest olekust vedelaks. · Ainetel ei ole aurumistemperatuuri, arumine toimub pidevalt. Aurumise kiirus sõltub: · Õhu liikumisest, · Õhu niiskusest, · Vedeliku temperatuurist, · Ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse: · Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. · Tähis L · Valem L=Q/m · Ühik 1J/kg · Antakse kindlal temperatuuril, milles on vedeliku keemistemperatuur- keemissoojus · Igal puhtal ainel on oma keemistemperatuur. · Keemine on vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal, · kõrgusest üle merepinna,
Soojushulk kujutab endast energiat, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel. Keha soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka mida on vaja kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg tahke aine muutmiseks vedelikuks sulamistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril. Adiabaatiliseks protsessiks nimetatakse soojuslikult isoleeritud süsteemis toimuvat protsessi. Pöörduvateks protsessideks nimetatakse selliseid oleku muutusi, mille korral süsteem või keha, pöördudes tagasi oma esialgsesse olekusse, läbib täpselt samasuguseid olekuid vastupidises järjekorras ja seejuures välistes kehades mingeid muutusi ei toimu. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid
4 * 10 (5) J / kg, st et 1 kg jää sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub soojust 3.4*10(5) J 25.Aurumine on nähtus, mille korral aine muutub gaasiliseks. Kondenseerumine on nähtus, kus gaas muutub vedelikuks. Aurumine toimub igal temperatuuril, ka tahked ained auruvad, aurumisel keha temperatuur langeb. Aurumise kiirus sõltub keha temperatuurist, ainest, õhuniiskusest ja õhu liikumisest. 26. Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel Q=+-LM L= aurustumissoojus J / kg 27.Aurustumissoojuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval (kindlal) temperatuuril. 28.Vee aurustumissoojus on 2.3*10(6) J/kg, st et 1kg v ee aurustamiseks keemistemperatuuril tuleb talle anda soojust 2.3*10(6) J. 29.Kütteväärtuseks nim. Füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur soojushulk eraldub 1 massiühiku kütuse täielikul põlemisel. 30. Bensiini kütteväärtus on 4
temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik 1 kg kristallilise aine muutmiseks vadelikuks sulamisteperatuuril nimetatakse sulamissoojuseks. 5)Defineeri aurustumissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik, et muuta 1 kg vedeliku auruks ühel ja samal temperatuuril nimetatakse aurustumissoojuseks. 6)Defineeri kütteväärtus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk eraldub 1 kg kütuse täielikul põlemisel, nimetatakse selle kütuse kütteväärtuseks. 7)Soojusmasina peamised osad + joonis. Soojusmasinas muudetakse kütuse siseenergia ehk soojus mehaaniliseks tööks. Soojendi annab töötavale kehale soojushulga Q1. Töötavaks kehaks on kuumad gaasid või kuum aur. Ülearune soojushulk Q2 antakse jahutile(T2). 8)Kuidas arvutada soojusmasina kasutegurit + valem?
Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine erisoojusega ja aine massiga.15 13 https://et.wikipedia.org/wiki/Sulamissoojus (10.02.16) 14 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulamissoojus1 (10.02.16) 15 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/aine_agregaatoleku_muutumine_maarj a.htm (10.02.16) 12 6. Aurustumissoojus Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojuse mõõtühik on üks dzaul kilogrammi kohta (1 J/kg), kuid keemias kasutatakse sageli mõõtühikut 1 kJ/kg. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja väheneb temperatuuri tõustes ning kaob aine kriitilisel temperatuuril. Reeglina määratakse aurustumissoojus aine keemistemperatuuril normaalrõhul, mida võib samuti nimetada keemissoojuseks
Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. · Aine agrekaatoleku muutused Sulamissoojuseks nimetatakse massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest ning ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. 4. Elektriõpetus · Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju Elektriseeritud kehadeks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis 1 C.
·Õhus on alati veeauru. ·Veeauru hulk õhus on piiratud. ·Kui õhk on niiske ei mahu õhku enam palju auru juurde ja aurumine on aeglane. ·Aurumise kiirus sõltub ainest ·Aurumisel vedelik jahtub ·Et hoida lahtise pinnaga vedelikku samal temperatuuril, on vaja vedelikule energiat juurde anda. ·Näit. higistamine ·Soojushulka, mis tuleb anda kindlal temperatuuril olevale ühele kilogrammile vedelikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nim. aurustumissoojuseks. ·Aurustumissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või eraldub 1kg vedeliku kondenseerumisel jääval temperatuuril. Vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril nim. keemissoojuseks. Q L=
Tahkumisel ruumala väheneb, jääl suureneb. Tihedus väheneb. =Q/m Q = m 10 ) aurumine ja kondenseerumine Aur muutub veeks kondenseerumine. Vesi muutub auruks aurumine. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist, ainest. Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Aurustumissoojus keemistemperatuuril on keemissoojus. Kondenseerumisel vabaneb soojushulk, aurumisel neeldub. Tahkete ainete aurumine sublimeerumine. L=Q/m Q = Lm 11) keemine Keemise tunnus mullid paisuvad ja lõhkevad veepinnal ( tekib mulin ). Keemistemperatuur sõltub rõhust. Keemine on intensiivne aurumine.
ainest. 9. Mis on aurumine ja kondenseerumine? Aurustumissoojus. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Aurumine on vedelikuosakeste sattumine vedeliku pinnalt õhku. Vedelikuosakesed liiguvad erineva kiirusega kaootiliselt. Vedeliku pinnalt saavad lahkuda, ületades naaberosakeste keskmise mõju, suurema kiirusega osakesed. Aurumise kiirus sõltub: temperatuurist, vaba pinna suurusest, õhu liikumisest vaba pinna kohal, ainest, õhu niiskusest. AURUSTUMISSOOJUSEKS nimetatakse soojushulka, mis kulub massiühiku vedeliku muutmiseks sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus on füüsikaline suurus. Aurustumissoojuse tähis on L. L= Q L - aurustumissoojus 1 J m kg Q sojushulk 1J m aine mass 1kg Q=Lm Aurustumiseks kuluva ja kondenseetumisel vabaneva soojushulga arvutan valemist Q=Lm.
· Keha soojendamiseks kuluv soojushulk sõltub temperatuuri muudust, keha massist ja ainest. Q = cmt · Sulamissoojus on konstant, mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia hulka. · Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. · Aurustumine vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub · Aurustumissoojus: L = Q : m (soojushulk jagatud massiga)
Kui faasisiirdega kaasneb soojuse neeldumine või eraldumine, siis räägitakse esimest liiki faasisiirdest, kui mitte, siis teist liiki faasisiirdest. Vedeliku aurumine ja kristalli sulamine on esimest liiki faasisiirded. Aurumisel kulub lisaenergia Van der Waalsi jõudude ületamiseks, sulamisel kristalli sidemete lõhkumiseks. 1 kg vedeliku aurustamiseks kuluvat energiat q nimetatakse aurustumissoojuseks. Faasisiirded Kondenseerumine ehk veeldumine aine läheb gaasilisest vedelasse olekusse. Aurumine aine läheb vedelast gaasilisse olekusse. Tahkumine ehk kristallisatsioon aine läheb vedelast olekust tahkesse. Sulamine aine läheb tahkest olekust vedelasse. Sublimatsioon aine üleminek tahkest olekust gaasilisse.
muutumiseta).(Nt, jää sulamine, grafiidi muundumine teemandiks) Faasiüleminekud toimuvad kindla temperatuuri ja rõhu juures, mis sõltuvad ka aine puhtusest. 2. Aururõhk, aurustumissoojus, sulamissoojus. Aururõhk on rõhk, mida avaldab selle kondenseeritud faasiga dünaamilises tasakaalus olev aur. Aururõhk ongi defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja väheneb temperatuuri tõustes ning kaob aine kriitilisel temperatuuril. Reeglina määratakse aurustumissoojus aine keemistemperatuuril normaalrõhul (nimetatakse ka keemissoojuseks). Sulamissoojus on füüsikakonstant, mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia hulka. 3
vastavates punktides on tasakaalus tahke ja gaasifaas, see on sublimatsioonikõver. Tasakaal siin tähendab dünaamilist tasakaalu: faasid vahetavad pidevalt molekule, kuid küllalt pika aja jooksul on mõlemas suunas üleminevate molekulide arv võrdne. Aurustumiskõvera punktidele vastavat auru nimetatakse küllastavaks. Sulamisel ja aurustumisel massiühiku kohta neelduvat soojushulka nimetatakse vastavalt sulamissoojuseks ja aurustumissoojuseks q, mõlemad sõltuvad rõhust. Kui me hakkame isobaariliselt soojendama tahket ainet olekust A (joon.5.12), siis läheb see punktis A1 otse üle gaasifaasi, sellist protsessi nimetatakse sublimatsiooniks, sellega kaasneb sublimatsioonisoojuse neeldumine. Aurustumiskõver lõpeb kriitilises punktis Kr. Nii on võimalik aine viia vedelast olekust (punkt D1) gaasilisse (punkt D2) aurustumissoojust kulutamata (punktiirjoon D1-D2). Joonisel 5
Vedelik hakkab keema vaid avatud anumas, anuma siserõhk võrdsustub välisrõhuga kuna aur eraldub atmosfääri. Suletud anumas vedelik keema ei lähe. Vedeliku tihedus temperatuuri tõustes väheneb ja gaasifaasi tihedus kasvab kuni nad saavad võrdseks piirpind kaob. Temperatuuri, mil vedeliku ja gaasi vaheline piirpind kaob (kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel) nim. antud aine kriitiliseks temperatuuriks. Aurustumissoojus (.Ha, kJ/mol) Antud aine aurustumissoojuseks (aurustumisentalpiaks) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks vedelast olekust gaasilisse konstantsel temperatuuril: määratakse katseliselt, ühik kJ/mol. Aurustumissoojuse väärtused on alati positiivsed (aurustumisel soojus neeldub). Aurustumiseks kulub energiat, mistõttu aurustuv vedelik jahtub. Seetõttu tuleb aine viimiseks gaasifaasi püsival temperatuuril anda vedelikule lisaenergiat soojuse kujul. Soojusmahtuvuseks (C, ühik J/K) nim
annaabi.ee 
