Reaktiivid: CCl4 = tetraklorometaan Töö käik: Kuiva katseklaasi valada 3-4 cm3 tetraklorometaani (ja panna sinna sisse mõni väike ühest otsast suletud kapillaari tükike ühtlase keemise saavutamiseks). Katseklaasi asetada termomeeter ning katseklaasi asetada veega täidetud keeduklaasi ning seejärel ettevaatlikult kuumutada (tegu on siiski mürgise ainega). Märkida temperatuur, millal tetraklorometaan keema läheb. Katset korrata. Keemistemperatuuriks märkida kahe katse aritmeetiline keskmine. Mida nimetatakse keemistemperatuuriks? Katse nr Keemistem. (oC) 1 77,2 2 77,0 Järeldused: Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mil aine hakkab aurustuma (normaalrõhul)- läheb ühest agregaatolekust teise (vedelik gaas). Tetraklorometaani tegelik keemistemperatuur on 76,72oC (wikipedia andmetel), seega eeldatavasti katse tegemisel me märkasime keemistemperatuuri liiga hilja. Kuid kuna
Ta on üks haruldaseim element, mis maakoores leidub Iriidiumi tähis on Ir, ta asub VIIIB rühmas ning järjekorranumber on 77 Omaduselt on iriidium plaatinametall ja sellisena väärismetall Iriidium Iriidium on hõbedane, kõva ja rabe metall Click to edit Master text styles Sulamistemperatuuriks on 2466 °C Second level Third level ning keemistemperatuuriks 4428 °C Fourth level Tihedus normaaltingimustel on Fifth level 22,65g/cm³ On kõige korrosioonivastaseim metall ning talle ei mõju põhimõtteliselt ükski hape Kasutusalad Kasutatakse plaatina kõvendamisel Vahel kasutatakse ka kiiritusraviks Erinevate aparaatide korpustena tänu tema kõvadusele Katalüsaatorina (reaktsiooni kiirendav aine), et toota orgaaniliseid happed nt etaanhape
Ta oli esimene inimene kes avastas metalli, mis polnud juba „iidsetel aegadel“ avastatud. Koobalti kristalli struktuur on kuusnurkne, tahukeskne kuubiline. Oksüdatsiooniaste ühendites on +1, +2, +3 või +4. Põhilised on +2 ja +3. +4 on harvem esinev ja üldjuhul ebapüsiv. +1 oksüdatsiooniastmega on õnnestunud ka mõned ühendid sünteesida. Omadustelt on koobalt metall. Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 oC ja keemistemperatuuriks 2927 oC. Aatommassiks on 58,9332. Koobalti värvus on hõbevalge. Toatemperatuuril on koobalt tahke. Koobaltit kasutatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina ning elektri, klaasi, portselani ja keraamiliste fajanssesemete tootmisel. Klaasi, portselani ning keraamikatööstuses kasutatakse pigmenti, mida nimetatakse kooblatsiniseks. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist
Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiiret, millepuhul muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks nimetatakse faasisiirde puhul antud aine temperatuuri, mis sõltub rõhust. Aine kolmikpunktiks nimetatakse sellist rõhu ja temperatuuri väärust, kus 3 olekut on tasakaalus. Aurumissoojus on soojushulk, mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Auruks nimetatakse gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures aine läheb keema, sõltub rõhust. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust (roo), mis väljendab veeauru massi ühes ruumala ühikus. Veeauru osarõhuks nimetatakse rõhku, mida avaldaks veeaur, kui kõik teised gaasid
KODUNE ÜLESANNE 3 TERASEGA LEGEERIVAD ELEMENDID 1. Nikkel(Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. Omaduselt on ta hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9g/m3 ning sulamistemperatuuriks on 1455oC ja keemistemperatuuriks on 2913oC. Nikkel laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. Umbkaudselt on 10% niklit kulub katalüsaatorite valmistamisele. Nikli peamiseks kasutasalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikaliste-keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Nikkeldimetüülglüooksitiivi kasutatakse värvainena huulepulkades. NiSO4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana
1) molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks 2)vedeliku pindpinevuse ületamiseks 3) paisumistööks http://www.abiks.pri.ee Sellist oleukorda, kus kondenseerumine ja aurumine on vedeliku pinnaühiku osas tasakaalus nim küllastunud aruks Keemine on üks aurumise eriliike Iga vedeliku jaoks on olemas antud rõhul mingi temperatuuri väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom nim keemistemperatuuriks Vedeliku aurumissoojust keemistemperatuuril nim keemissoojuseks
Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja
ETANOOL Birgit Palk 11B TSG ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol Etanool on üks tuntumaid alkohole Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava/kõrvetava maitsega vedelik. Sulamistemperatuuriks on -112 ºC ja keemistemperatuuriks 78 ºC. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust
mitteküllastunud aur, kuid aurumise jätkumisel vedelikust osakeste lahkumisega vedeliku tihedus väheneb, auru tihedus aga suureneb ning saabub olukord, kus sama aja jooksul vedelikust lahkub ja naaseb sama arv osakesi. Keemine On üks aurumise eriliike. Iga vedeliku jaoks on olemas antud rõhul mingi temperatuuri väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Seda temperatuuri nim aine keemistemperatuuriks. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Keemine tähendab intensiivset aurumise, kusjuures aurumine ei toimu ainult vedeliku pinnalt, vaid ka mullidena vedeliku seest. Vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril nim keemissoojuseks. Õhuniiskus 1. Absoluutne niiskus a) tiheduse kaudu Valem: Q= m:V Def. absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mis mõõdetakse 1 m õhus sisalduva veeauru massiga grammides. b) rõhu kaudu ( 1 mm/Hg; 1Pa)
Termomeetri alumine ots jäeti vedelikust 3 cm kõrgusele. Katseklaas kinnitati väikese nurga all statiivi külge ja soojendati katseklaasi väiksel põletileegil. Loeti termomeetrilt temperatuur, kui selle alumisse otsa hakkas kogunema ja sealt tilkuma vedeliku kondensaat. Loetud temperatuur märgiti, katseklaas jahutati ja katset korrati veel kaks korda. Keemistemperatuurina võeti kolme katse puhul saadud keskmine temperatuur. Selgitati välja, mida nimetatakse keemistemperatuuriks. Katse andmed: Katse nr Keemistemperatuur (oC) 1 70 2 75 3 77 Keskmine temperatuur: = 74 oC Veaarvutus: Tetraklorometaani tegelik keemistemperatuur on 76,72 oC. Absoluutne viga: A= At Am (kus A- absoluutne viga; At- suuruse tegelik väärtus; Am- mõõdetud väärtus) A= 76,72 74 = 2,72 Suhteline viga: = · 100% (kus A- absoluutne viga; An- mõõteriista näit) = · 100% = 3,7 % Järeldused:
Töökäik: 76,72 °C Kuiva katseklaasi valati 3-4 ml Absoluutne viga = 76,72 °C – 46 = tetraklorometaani ja lisati mõni 30,72 klaaskapilaari tükk ühtlase keemise Suhteline viga = 30,72 / 76,72 * 100 saavutamiseks. = 40% Katseklaas suleti avatud korgiga, mida läbis termomeeter. Termomeetri alumine ots jäi ainest 3 cm välja. Järeldus: Katseklaas kinnitati statiivi külge ja CCl4 keemistemperatuuriks leiti 46 soojendati gaasipõletil. kraadi, mis erineb tegelikust keemistemperatuurist 40% võrra. Oodati kuni termomeetri alumisele Viga võis tuleneda keemis punkti otsale kogunes kondensaat ja silma järgi valesti hinnates. mõõdeti temperatuur. Keemistemperatuur on temperatuur, Katset korrati 3 korda. mille juures vedeliku aururõhk saab
Kullal on kollase läikega värvus, mille määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis. Tal puudub lõhn ja maitse ning on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld, kuhu ei ole lisatud juurde muid metalle on väga pehme ja plastne ning seda saab kergesti töödelda. Moshi skaala järgi on kulla tiheduse aste 2,5. Hetkel on teada ainult üks kulla isotoop ehk Aurum , mida leidub looduses ainukesena. Kulla tiheduseks on 19,282 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 1064 °C, keemistemperatuuriks 2856 °C ja aatommassiks 196,967. [1] Tänapäeval on väga popp „rose gold“ värv, mis tähendab eesti keeles roosat kulda. Seda saadakse sellisel viisil, et kui lisada kulla sisse ka veidi vaske ning see annabki sellise roosaka kuldse värvi. Vask on ka üks vähestest metallides, millel puudub hõbevalge läige. 1.2. Keemilised omadused Keemiliselt on kuld vähe aktiivne metall ehk passiivne. Õhus jääb kuld muutumatuks, isegi kui teda
5. Troutoni konstant Δ H aur 18459,49 J Δ S= 0 = =91,96 ≈ 7,04 R T 315,53 K∗mol Järeldused Antud töös määrati benseeni küllastatud aururõhku dünaamilisel meetodil. Tulemusekssainarvutatudaurustumissoojuseväärtuseks 32,48kJ/kg*mol teoreetiline väärtus standardtingimustel on 33,9 kJ/kg * mol Väärtust võib piisavalt usaldusväärseks pidada, sest erinevad vähe. Keemistemperatuuriks sain 353,27K, teoreetiline väärtus 353,25K, tulemused sobivad. Troutoni konstanti võib samamoodi pidada adekvaatseks, sest paljudel ainetel on nad vahemikus 87...90. Väikesed ebatäpsused tulenevad temperatuuride hindamise subjektiivusest ning ehk ka katsetegija kogenematusest või mitte piisavast täpsusest õhurõhkude pumpamisel ning näiteks temperatuuride üleskirjutamisel.
sulamistemperaruur -57,1...-56,6 ja keemistemperatuur 125,1... 126,1. Oktaanil on palju struktuurseid isomeere, mille karbonüül rühmad paiknevad eri kohtades. Näiteks 2,2,4- trimetüülpentaani (isooktaan) kasutatakse kui ühte standard väärtusena oktaaniarvuna. [2] Oktaan on üheks komponendiks bensiinis ja nagu ka kõik teised madalmolekulaarsed (molaarmass 114,23 g/mol) süsivesikud, on ka oktaan lenduv ja kergesti süttiv. [2] Sulamistemperaruuriks -57 ja keemistemperatuuriks 126. [1] Tehnoloogiline osa Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus OKTAANI- KONDENSAATOR SEGU JAHUTI OKTAAN I (30) Tagasi- (soojusvaheti)
Termomeetri alumina ots jab vedelikust 3 cm kõrgusele. Katseklaas kinnitatakse väikese nurga all statiivi külge ja soojendatakse katseklaasi väikesel põletileegil. Lugege termomeetrilt temperatuur, kui selle alumisse otsa hakkab kogunema ja sealt tilkuma vedeliku kondensaat. Loetud temperatuur märgitakse, katseklaas jahutatakse ja katset korratakse veel kaks korda. Keemistemperatuurina võetakse kolme katse keskmine temperatuur. Mida nimetatakse keemistemperatuuriks? Andmed: T1=54 C T2=62 C T3=65 C Keskmine: 54+62+65/3= 60,3 C Tegelik keemistemperatuur tetraklorometaanil on 77 C Abs viga 77-60,3= 9,7 Suhteline viga = 9,7/ 77 *100= 12,6% Alari Allika pedl-2 092126 Järeldus: Viga tuli sellest, et põleti leek oli vahepeal katseklaasile väga lähedal ning leek suur.Tänu sellele hakkas lahus kiiresti kondenseeruma.Järgmisetel katsetel
Remoure skaala miinimumi aga jaanuaris veebruaris. intensiivsusega valge värvus sõltuvalt seal, kus tegelikult on vaid liiv. Miraaze võib · 0°jää sulamistemperatuur, Parasvöötmes on katteta maapinna aastase lisandite hulgast ning taevas omandab palaval suvepäeval näha ka Eesti vee keemistemperatuuriks loetakse 80° käigu temperatuuri amplituud peaaegu valkja varjundi. Suure niiskuse ja kõrge maanteedel. Kuum asfalttee tundub olevat ühesugune ja võrdub 30°C. Fourier õhut° korral ning pärast pikaajalist märg, kuid tegelikult on tegemist sinise 3
See sõltuvus pole lineaarne. Kõrge aururõhuga vedelikke nimetatakse lenduvateks. Vabas atmosfääris tuleb rääkida auru osarõhust, sest seal tasakaaludeni sageli ei jõuta ja tegemist pole ka ainult puhta vedeliku auruga, vaid gaaside seguga. Nii moodustab veeaur vee kohal osa gaasisegust, mille peamiseks komponendiks on õhk (lämmastik, hapnik). Keemistemperatuur (keemistäpp) Kui aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema, vastavat temperatuuri nimetatakse vedeliku keemistemperatuuriks või keemistäpiks. Nii hakkab vesi keema rõhul 760 mmHg 100 °C juures, rõhul 250 mmHg 70 °C juures. Järelikult sõltub keemistemperatuur välisrõhust. Mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur. Vedelik hakkab keema vaid avatud anumas, anuma siserõhk võrdsustub välisrõhuga kuna aur eraldub atmosfääri. Suletud anumas vedelik keema ei lähe. Vedeliku tihedus temperatuuri tõustes väheneb ja gaasifaasi tihedus kasvab kuni nad saavad võrdseks piirpind kaob.
annaabi.ee 
