Valentssidemete meetodi (elektronpaaride meetodi) aluseks on väide, et aatomitevaheline side molekulis tekib elektronpaaride abil. Näiteks välise energianivoo selektronorbitaalide kattumisel moodustub molekul Li2 (Li : Li), vesiniku aatomi selektronorbitaali ja kloori aatomi porbitaali kattumisel moodustub molekul HCl (H : Cl). Keemilise sideme püsivuse mõõduks on sideme lõhkumiseks vajaminev energiahulk. Kovalentne side on seda püsivam, mida suurem on elektronpilvede kattumise aste. Elektronpilvede kattumise aste sõltub omakorda elektronpilvede mõõtmetest, nende kujust ning kattumise viisist. Reas Li2; Na2; K2 suurenevad kattuvate orbitaalide mõõtmed, vähenevad aga orbitaalide tihedused ja nende kattumise aste ning seetõttu ka sideme püsivus. Seda kinnitab ka molekulide dissotsiatsioonienergia vähenemine ja tuumadevahelise kauguse suurenemine: Kahe antiparalleelse spinniga elektroni viibimine kahe tuuma jõuväljas on energeetiliselt kasulikum kui
suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna. (Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) Lewise sümbolid aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega, valentselektronid paigutatakse
Tekkis 2160. aastal e.Kr. Viimati purskas 1903 aastal. KLIIMA Ilm võib mäel olla väga tujukas. Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C. Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%. Kliima soojenemise tõttu mäe tipu lumega kattumise aeg järjest väheneb. PAEKTU SAN 1977. JA 1999. AASTAL Roheline naturaalne vegetatsioon. Hallikaspruun ainult põllumajanduslik maa, kust saak ei tõuse ülest pinnasest. Roosa Raie alad ja teised paljad alad, näidatud on ka triipudena mäel ojasi. . VÕRDLUS 1977. aastal oli põlluharimine mäe nõlvadel üsna suur, eriti PõhjaKorea poolel. Seega on 1999. aasta pildilt näha, et metsi raiutakse seal kandis tänapäeval vähem
UURIMUSTÖÖ MEETODID AP2 Heidi Jakobson Rakvere Kolledz Etnograafiline meetod Tuleb sõnadest etnos-rahvas ja graphia-kirjeldama. Olulisimad andmekogumismeetodid on osalusvaatlused, vestlused ja etnograafilised intervjuud. Uurija osaleb kas avalikult või varjatult inimeste igapäevases elus pika perioodi vältel ning kogub kõikvõimalikku kättesaadavat materjali uuritava teema käsitlemiseks, mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal) ning interpreteerib ja analüüsib seda kõike seotult. Seega on tegu teadusliku meetodiga, mis sarnaneb viisile, kuidas inimesed igapäevaelus informatsiooni koguvad ning järeldusi teevad. Samas on tegemist selle edasiarendusega ning seejuures erinevad uurija eesmä...
1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuu...
veekestas, millele annavad elektrijuhtivuse mitmesugused ioonid. Ka Uraanil rõngad Mõned kuud enne automaatjaama "Voyager 2" starti tehti sensatsiooniline avastus -- 10. märtsil 1977 avastati Uraanil rõngad. Seni oli taoline moodustis teada vaid Saturnil. Erinevalt viimasest on aga Uraani rõngad väga kitsad ja seega väga raskesti märgatavad. Nad avastatigi vaid ainult tänu sellele, et Uraan kattis korraks ühte nõrga tähe. Selle kattumise vaatlemisel märgati tähe heleduse lühiajalisi nõrgenemisi, mis toimusid sümmeetriliselt enne ja pärast tema varjamist Uraani enese poolt. Kokku leiti 5 rõngast. Rõngaste avastamisel olid kõige olulisemad vaatlused, mis tehti kaheteist ja poole kilomeetri kõrgusel India ookeani kohal lendavalt lennukilt (nn. Kuiper'i nimeline Lendav Observatoorium). Hiljem avastatud kuus rõngast (neist neli maa pealt ja kaks "Voyager 2-lt") on tõstnud praegu teadaolevate rõngaste
KS energia - energia, mis on vajalik sideme katkemiseks. Tavaliselt 200 650 kJ/mool (50-150 kkal/mool, umbes 2-6 eV). KS küllastatus on aatomite võime moodustada piiratud arv kovalentseid sidemeid (süsinik maksimaalselt 4) KS suunatus määrab molekuli ruumilise struktuuri, geomeetria. Parameetrid: Molekulidevahelisi jõudusid nimetatakse van der Waalsi jõududeks. Kui aatomite stabiilsed orbitaalid on elektronidega täielikult asustatud, saavad elektronid läheneda ainult orbitaalide kattumise alguseni. Edasise lähenemisega toimub süsteemi energia järsk kasv, kuna stabiilsete orbitaalide arv väheneb, sest kahe aatomorbitaali kattumisel moodustuvad nende vahele siduvad ja lõdvendavd orbitaalid. 5 ) Millel põhineb induktsioonieffekt ? Kui aatomid on erinevate elektronegatiivsustega tuleb kõrvuti kovalentsete piirstruktuuridega arvestada ka niisuguseid ioonilisi piirstruktuure, mis vastavad aatomite tegelikele elektronegatiivsustele.
Kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Uurib, kuidas sotsiaalse keskkonna ja sidemete muutumine mõjutab identiteeti, kognitiivseid ja emotsionaalseid protsesse ning inimese võimeid Uurimisobjekt · Sotsiaalsete jõudude interaktsioon individuaalse käitumisega ja sotsiaalsete jõudude mõju indiviidi käitumisele ja väikese grupi dünaamikale · Indiviidi sotsiaalse käitumise olemus ja põhjused · Sotsioloogia ja psühholoogia kattumise ala Psühholoogia mõjutused · Biheiviorism Pavlov, B.F. Skinner - käitumine on motiveeritud kiitmiste ja karistuste poolt · Psühhoanalüüs S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia · W. James - inimese käitumine on tema kogemuste produkt · K. Lewin - väljateooria. Inimene toimib eluväljal. Eluväli - inimene-keskkond interaktsioon · W
mullad. Huumushorisont puudub või selle paksus on alla 5 cm. Metsakõdukihile Leetunud muld järgnevad E- ja B-horisont. Eesti asuvad leetmullad liivadel, taigavööndis võivad nad olla ka liivsavil. Tekke ja ehituse järgi jagatakse leetmullad primaarseks (põline huumushorisondita metsamuld), huumuslikuks (profiilis järgneb metsakõdule õhuke A-horisont) ja sekundaarseks (primaarse leetmulla ülesharimise või raiestike rohukamaraga kattumise järel uuesti metsakasvanud ala muld, mille profiilis on endise ja uue E-horisondi vahel A-horisont). Leetmuld Kõige rohkem esineb leetmuldi Lõuna-Eestis. Leetjad mullad Mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud mullad; savist vaesunud heledale E-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas B-horisont. Leetjad mullad on neutraalsed või happelised vaid profiili
seadme külgmisest välispinnast või reoveesette tahendus- või kompostimisväljaku, biotiigi või tehis- ja avaveelise märgala, pinnasfiltersüsteemi või taimestikpuhasti välispiirjoonest. Kuja määratakse eraldi igale §-s 5 sätestatud reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale. Kujade kattuvuse korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest. Joogivee puurkaevu sanitaarkaitseala ja kuja kattumise korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest. Kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitiste teenindamiseks vajalikud hooned ning muud tööstus-, lao-, transpordi- ja sidehooned hoone omaniku ja vee-ettevõtja omavahelise kirjaliku kokkuleppe korral. Määrus nr 171 (4) Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb arvestada: 1) et reoveepuhasti paikneks kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett;
veekestas, millele annavad elektrijuhtivuse mitmesugused ioonid. Ka Uraanil rõngad Mõned kuud enne automaatjaama "Voyager 2" starti tehti sensatsiooniline avastus -- 10. märtsil 1977 avastati Uraanil rõngad. Seni oli taoline moodustis teada vaid Saturnil. Erinevalt viimasest on aga Uraani rõngad väga kitsad ja seega väga raskesti märgatavad. Nad avastatigi vaid ainult tänu sellele, et Uraan kattis korraks ühte nõrga tähe. Selle kattumise vaatlemisel märgati tähe heleduse lühiajalisi nõrgenemisi, mis toimusid sümmeetriliselt enne ja pärast tema varjamist Uraani enese poolt. Kokku leiti 5 rõngast. Rõngaste avastamisel olid kõige olulisemad vaatlused, mis tehti kaheteist ja poole kilomeetri kõrgusel India ookeani kohal lendavalt lennukilt (nn. Kuiper'i nimeline Lendav Observatoorium). Hiljem avastatud kuus rõngast (neist neli maa pealt ja kaks "Voyager 2-lt") on tõstnud praegu teadaolevate rõngaste
aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. 47. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna. (Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) 48. Lewise sümbolid aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega,
aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne – sümmeetriline. 47. Lewise teooria – teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna. (Valentssidemete teooria – keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) 48. Lewise sümbolid – aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega,
näiteks majavammil olla kuni 30 meetrit. Ka külmaseenel on seenenöörid. 2.1.2. Seente paljunemisorganite ehitus ja levimine Seened levivad seeneniidistikuga, seenenööridega ja mikroskoopiliste rakkude ehk eoste (spooride) abil. Seentel eristatakse vegetatiivse, sugutu ja sugulise paljunemise eoseid. 1. Vegetatiivse paljunemise eosed tekivad seeneniitidest. Nendeks on näiteks püsieosed, mis tekivad seeneniidi raku sisu kokkutõmbumise ja paksu kestaga kattumise teel, nende abil elab seen üle talve ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (Näiteks roosteseente talieosed). 2. Sugutu paljunemise eosed tekivad erilistel eostekandjatel ainult teatud seene osades. Nendeks on näiteks lülieosed, mis tekivad üksikult või ketina nöördumisel seeneniidist lülieoste kandjate tipus või harudel. Lülieostekandjad võivad olla seeneniidil üksikult, kimbus või lavana. 3. Sugulise paljunemise eosed tekivad sugulise protsessi tulemusel
· küllastatus kattuda saavad ainult 2 orbitaali · suunalisus orbitaali kattumine toimub alati selles suunas, kus on võimalik max. kattumine - siis tekib tugevam side orbitaalid omavad kidnlat kuju ja kindlaviisilist ruumilist orientatsiooni · polaarsus Kuna kattumine on võimalik ainult vägagi kindlas suunas, on ka keemiline side ruumis samuti kindlas suunas orienteerunud. Erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid eristatakse lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust: näited 1) - side (sigma-side) orbitaalide kattumine toimub aatomituumi ühendavat sirget mööda üksikside on alati sigma-side kaksik- ja kolmiksidemete koostises on alati üks sigma-side sigma-side on kõige tugevam sidemeliik
Mõne aine puhul võivad eri konformatsioonides molekulid olla üksteisest eraldatavad. Väga madalatel temperatuuridel võivad konformatsioonid eristuda ka steeriliste takistuste puudumisel. Kaksiksideme ümber vaba pöörlemist üldjuhul ei toimu, sideme ümber olevad kuus aatomit on ühes tasandis. Seda nähtust seletab valentssidemete teooria. Valentssidemete teooria Keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsuguse kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutuda energeetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Kattumise tulemusena tekivad uued orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutuda energeetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Uusi orbitaale kui matemaatilisi objekte saab moodustada mitmeti. Erinevad kirjeldused kirjeldavad molekuli mõnevõrra erineva vaatenurga alt. Üht võimalikku kirjeldust
näidete abil. Valentssidemete teooria kirjeldab sidemete moodustamist kvantmehaanikast lähtudes ja võimaldab põhimõtteliselt arvutada ka energiaid, sidemte pikkusi ja murkasid. Vastavalt kvantmehaanikale saab elektroni paiknemist molekulis kirjeldada vaid tõenäosuslikult. Mida väiksemad orbitaalid, seda suurem kattumine ja mida suurem kattumine, seda tugevam side. 1s.orbitaalide kattumise tagajärjel moodustub -side, mis hoiabki nt H2 molekuli koos. Elektrontihedus, mis vastab -sidemele, paikneb mõlema aatomituuma ümber (ja vahel) ning on sideme telje suhtes silidrilise sümmeetriaga. Orbitaalide külgepidi kattumine annab -sideme, kus orbitaalid kattuvad kahes kohas ülal- ja allpool sideme tasandit, p-orbitaalil on sideme tasandis sõlmpind. side on nõrgem kui side, kuna orbitaalide kattumine on siin väiksem
Kuna orbitaalid on ruumuliselt orienteeritud Molekulide vastastik toime summaarne potensiaalne energia normaalsei tingimusel on 22,4 dm3. on kovalentne side kindla suunaga (suunaline). (Ep) moodustuv kõiki kolme energiate summast. Põhimõisted S orbitaalide sfäärilise sümmeetria puhul pole kattumise suund Ep = Eor + Eind +Edisp Aatom elemendi väiksem osake, millel säilivad elemendi oma- oluline. Maksimaalne kattumine esineb tuumasi ühendava sirge Süsteem on püsivaimas asendis, kui potensiaalne energia on dused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. sihis. p orbitaalide puhul, mis on ruumiliselt orienteeritud minimaalne. Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest
Valitustevaheline lähenemine on kasvanud välja sellistest suurtest rahvusvaheliste suhete koolkondadest nagu realism ja neorealism. Realistliku nägemuse kohaselt domineerivad rahvusvahelistes suhetes riikide rahvuslikud huvid ning julgeolekukaalutlused, mitte ühtekuuluvustunne. Koostöö osutub raskeks, kuna riigid ei usalda üksteist. Riigid on valmis koostööks üksnes äärmise vajaduse sunnil (väline oht), mitte aga ühiste huvide kattumise tulemusena. Euroopa ühendamise koostöö määra ja vormi määravad seega ära riikide huvid; peamised otsused langetatakse 9 valitsustevaheliste läbirääkimiste tulemusel; rahvusülesed institutsioonid on kõigest liikmesriikide huvide teenrid. Liikmesriikidevaheline majanduslik integratsioon ei arene evolutsiooniliselt poliitiliseks integratsiooniks, kuna rahvusriigid ei ole nõus loovutama suveräänsuse põhialuseid (välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat).
· Hübridiseerunud orbitaalideks nim orbitaale, mis erinevad aatomi keemiline side. lähteolekust suurema radiaalse suunitluse poolest. - Kovalentne side moodustub kas ühe ja sama elemendi aatomite vahel või nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste Need orbitaalid tagavad ulatuslikuma kattumise seotava aatomi erinevus pole Paulingi skaalal väga suur. orbitaaliga ja vastava sideme suurema tugevuse. - Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal Hübridisatsioonil tekib s ja p orbitaalidest "segunenud" sp orbitaal
Side on seda tugevam, mida suurem on orbitaalide kattumisaste. Kattuda saab ainult 2 orbitaali. Orbitaali +¿¿ kattumine toimub alati selles suunas, kus on võimalik osalaengu . Tegu on polaarse sidemega. maksimaalne kattumine. Lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust saab eristada Polaarset sidet võib vaadelda kui dipooli (kahest võrdse erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid. +¿¿ -¿¿ -side (loe: sigma-side) kõige tugevam, erinimelise laenguga ja osast koosnev orbitaalide kattumine toimub aatomituumi ühendavat süsteem). sirget mööda
Tahkete Kuna orb-d on ruumiliselt orienteeritud on kov. side kindla Gaasi molekulaarruumala on ruumala jagatud moolide ruumala. ainete puhul võib esineda kõrvale kalduvusi koostise püsivuse suunaga (suunaline). Vm=V/n, n=m/M, V=nVm, PVm=RT seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu S orbit-de sfäärilise sümmeetria puhul pole kattumise suund ol. PV=m/MRT Clapeyron-Medelejev´i võrrand. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: Maks-ne katt-ne esineb tuumasid ühendava sirge sihis. p orbit-de Arvuline väärtus sõlt valitud ühikust ja välj-tuna 1 mol gaasi kohta
vastutasuks tänulikkust. Nende ülbuse teine pool on kadedus. Nad kalduvad kadestama ja põlgama just neid inimesi, keda peavad oma võistlejateks. Samas annavad nad avalikult mõista, et hoopis nemad on kadeduse objektid. Nagu teistegi isiksusehäirete puhul ilmneb nartsissism harva puhta vormina. Ta kuulub ühte rühma piirialaste isiksusehäirete düssotsiaalsuse (üleolevus) ja histrioonilisusega (tähelepanu nõudmine). Paljude sümptomite kattumise tõttu võib kahel kolmandikul nartsissistliku isiksusehäirega inimestest diagnoosida ka üht eelnevatest patoloogiatest. Histrioonilist inimest iseloomustavad tähelepanu ja imetluse ihalemine ning düssotsiaalset inimest teiste tunnete põlgamine ja mitteaustamine. Piirialast tüüpi isiksusehäiret iseloomustab emotsionaalne muutlikkus, eriti juhul, kui sellise häirega isik pettub talle olulistes suhetes.
gaasijaotusdiagrammiks. Gaasijaotusfaasid sõltuvad peamiselt sellest, kui kiire on mootor. Mida suurem on väntvõlli nimipöörlemis sagedus, seda suuremad on gaasijaotusfaaside nurgad. Kõigil mootoritel on periood, mille vältel nii sisse- kui väljalaskeklapp on üheaegselt avatud. Seda perioodi nim klapikattumuseks. Kattenurk o vahemikus 16deg kuni 78deg. Klapikattumuse ajal kuigipalju täidet heitgaasidega kaasa ei voola, sest kattumise ajal kuigi palju täidet heitgaasidega kaasa ei voola, sest kattumise kestus ja vooluavad sel ajal on väikesed. Sobivaimad gaasijaotusfaasid määratakse iga marki mootorile kindlaks katseliselt. Isegi väikesed kõrvalekalded valitud gaasijaotusfaasidest vähendavad mootori võimsust ja ökonoomsust märgatavalt. Mootori koostamisel seatakse gaasijaotusfaasid õigeks väntvõlli ja nukkvõlli hammasrataste märkide ühitamisega. 8
aatomite vahel. MT: O on väliskihil 6 elektroni. O molekuli moodustamisel tekib 2 kovalentset sidet. Kahe erisuguse aatomi vahelise kovolentse sideme puhul nihkub siduv elemendipaar elektronegatiivsema aatomi poole, st molekulis on orbitaalide kattumispiirkond nihutatud tugevamini elektrone siduva, elektronegatiivsema elemendi poole tekib polaarne side. Kuna orbitaalid on ruumiliselt orienteeritud on kovalentne side kindla suunaga. S-orbitaali sväärilise kuju tõttu kattumise suund pole oluline, p-orbitaali puhul, mis on ruumiliselt orienteeritud täisnurga all sõltub kattumise ulatus peale tuumade vahelise kauguse , kattuvate orbitaalide paiknemisest. 3.3 Iooniline side elektronide kollektiviseerimise piirjuhtumiks on ühe aatomi elektriline üleminek teisele aatomile ja sellega seoses positiivse ning negatiivse iooni teke. Keemiline side nende osakeste vahel on elektrostaatiline ja sidet nim. Iooniliseks sidemeks
märkide koordinaadid + fookuskaugus). Peale tsentreerimist mõõdetakse kummagi aerofoto koordinaatmärkide koordinaadid (X1, Y1, X2, Y2). Niimoodi saame välja arvutada tegelikud aerofoto koordinaadid ja saame teada optiliste moonutuste suurused. 22.Stereopaari vastastikune orienteerimine Vastastikuseks orienteerimiseks kasutatakse kuut standardselt paigutatud paigutatud punkti või siis kasutatakse varem märgistatud punkte. Need 6 punkti asuvad naaberfotode kattumise tsoonis ja seega on nad ka stereomudeli punktideks. Punktid 1 ja 2 on vastavalt vasakpoolse ja parempoolse aerofoto peapunktid või nende vahetus läheduses asuvad sobivad kontuuripunktid. Nendeks kuueks punktiks võivad olla selged kontuuripunktid, millistes kõrvaldatakse aerofotode orienteerimisseadmete abil põikparallaksid. Põikparallakside olemasolu näitab vastastikuse orienteerimise elementide vigadele. Mõõtmisandmete alusel arvutatakse välja vastastikuse orienteerimiseelemendid
mida liik asustab. funktsionaalne (e biootiline) ja fundamentaalne (e koha) ökoniss. Funktsionaalne ja fundamentaalne = ealiseerunud. Ökoloogilise amplituudi mõte on sama nagu ökonissil, kuid vahe on dimensioonide arvus. Niss on osa keskkonnast, mida organism tarvitab või millele ta on kohastunud. Moodsam tõlgendus: organismi kohastumine antud keskkonnatingimustele. 28. Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga? Ökonisside kattumise määr on proportsionaalne konkurentsiga. Kitsas niss on üldiselt spetsialistidel (tõenäoliselt K-strateegid). Lai niss on generalistidel (tõenäoliselt r-strateeg). Vähem produktiivsemates ökosüsteemides on nissid üldjuhul laiemad. 29. Võrrelge dominantide ja võtmeliikide olulisust ökosüsteemi talitluse seisukohast Dominant on liik, kes koosluses hõlmab suurema osa ruumist. Nende osakaal taimede üldarvus on suur (suur biomass).
kvaliteedinõuetele kätte, kuid leiavad siiski, et nad ei ole rahul. Ettevõte, mis teab, millised on alusetud kvaliteedinõudmised, peaks sellises olukorras jääma põhimõtetele kindlaks. 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine Teenuse immateriaalsest olemusest lähtudes on nõudluse ja pakkumise tasakaalu saavutamine teenindusettevõtetes äärmiselt oluline. Teenindusettevõtted kasutavad nõudluse ja pakkumise kattumise reguleerimiseks erinevaid turundustegevusi. Nõudluse ja pakkumise mitte kattumise korral kannavad ettevõtted kahjusid. Reeglina on teenindusettevõtete puhul tegu püsikulutustega, mis võimaldab väga aktiivselt kasutada hinna diferentseerimist, et mõningal määral vähesest nõudlusest tekkivaid kahjusid vältida. Samuti võivad teenindusettevõtted kanda kaudselt kahju ülenõudluse korral – saamata jääb tulu ning võidakse kaotada kliendid. Sellisel juhul tuleks
teineteisest). ▪ Eristatakse sidet moodustavaid (, bonding pair) ja sidet mittemoodustavaid elektronpaare (, lone pair). Tõukumine nõrgeneb järgmises järjekorras: , , . -side ja -side ning hübridisatsioon ▪ Side on seda tugevam, mida suurem on orbitaalide kattumisaste. Kattuda saab ainult 2 orbitaali. Orbitaali kattumine toimub alati selles suunas, kus on võimalik maksimaalne kattumine. ▪ Lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust saab eristada erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid. ▪ -side (loe: sigma-side) – kõige tugevam, orbitaalide kattumine toimub aatomituumi ühendavat sirget mööda. Üksikside on alati -side ning kordsete sidemete koostises on alati üks -side. ▪ -side (loe: pii-side) – orbitaalide kattumine toimub kahel pool aatomituumi ühendavat sirget. Vaatamata kahele kattumispiirkonnale on -side -sidemest oluliselt nõrgem, kuna orbitaalid
Antud kodutöö põhjal on võimalik loetleda mitmeid tegureid, mil on vähemalt teatud perioodidel olnud oluline mõju ettevõtte aktsia käekäigule. Kõige konkreetsem mõju aktsia hinnaliikumisele on traditsioonilistel ettevõtte enda aruannetel. Investorite jaoks uut ning varem mitte teada oleva informatsiooni tõttu omasid vaatlusalusel perioodil põhimõtteliselt kõik kvartali- ja aastaaruanded mõju aktsia tegevusele. Siiski esines ka näiteid, kus ootuste ja tulemuste kattumise korral võis otsene liikumine olla aruande ilmumise hetkeks juba tehtud. Lisaks oli ka näiteid, kus madala likviidsuse tõttu võisid suuremad turuosalised aruannete tegeliku mõju avaldamist oma ostude või müükidega nädala või kahe võrra edasi lükata. Üksikutel juhtudel võis mõni vähem tähtis kvartaliaruanne jääda ka makromajanduses toimuva tõttu otsese tähelepanuta. Siiski lõpuks reageeris aktsiahind tulemustele ikkagi liikumist vältida ei ole võimalik.
mõni finantsturg, kus pangad ja teised institutsioonid teevad valuutatehinguid praktiliselt igal hetkel. 24-tunnine kauplemispäev on jagatud kolmeks sessiooniks: Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika. Lihtsustatult tuntakse neid kolme peamise finantskeskuse järgi Tokyo, Londoni ja New Yorki sessioonina. Igal sessioonil on oma valuutadega kauplemise aktiivsus kõige suurem. Sarnaselt on valuutapaaride hinnaliikumine suurim sessioonide kattumise ajal. Sessioonide lahtioleku ajad jagunevad Eesti aja järgi järgmiselt: Valuutadega kauplemise aktiivsus on suurim oma sessiooni ajal: euro, naelsterling ja frank on suurima volatiilsusega Euroopa sessioonil, sest pangad, ettevõtted ja kauplejad kasutavad välistehingute tegemisel peamiselt oma valuutat. Sarnaselt on USA ja Kanada dollar suurima liikumisega Põhja- Ameerika sessioonil. Kuigi kõikide sessioonide ajad ei ole kattuvad, saab valuutaturgudel kaubelda siiski 24 tundi. Põhjus
Erinevalt tavapärastest läätsedest, mis suudavad valguse koondada alasse, mille suurus on samas suurusjärgus kasutatava valguse lainepikkusega (lahutusvõimet piirab difraktsioon), suudab superlääts saavutada paremat lahutust. Valguse difraktsioonist tulenev lahutusvõime piir on põhjustatud kaugväljas (allika ava suurusega võrreldes lõpmatuses) olevate ruumilist informatsiooni kandvate lainete hajumisest. See toob kaasa eri allika punktide difraktsioonimaksimumide kattumise. Objekti punktid on eristatavad ainult siis, kui kahe punkti difraktsiooni peamaksimumide minimaalne vahekaugus on määratud nii, et ühe punkti peamaksimum kattub teise punkti esimese miinimumiga.[1][7][9] Joonis 6. A. Superläätse ülesehitus kihilise struktuurina, millesse on lõigatud kuvatavad objektid. B. Pildil näidatud sisselõigatud joonte paigutus. Kõrval pildid mõõdetud intensiivsusjaotused (koos superläätsega ja ilma). C. Joonisel
- Uued kolooniad vs saare liikide mitmekesisus. - Välja suremine vs saare liikide mitmekesisus. - Liikide tasakaal: tasakaalustatud kolonoseerimine ja välja suremine - Liikide tasakaal: suuremad saared ja väiksemad saared. 48. Klassikalise tasakaalulise diversiteediteooria eeldused ja põhiseisukohad Gause reegel, nisiteooria, liikide pakkimine ressursigradiendil sõltuvalt nisi laiusest ja nisside kattumise määrast? Mida rohkem liike saabunud, seda enam saab neid välja surra. Eeldades, et väljasuremisrisk on konstantne, hakkab täiesti neutraalsetel põhjustel nende liikide arv tõusma, URR Kui need kaks kiirust saavad võrdseks, kujuneb välja nn dünaamiline tasand liike tuleb pidevalt juurde ja pidevalt sureb ka välja. Ekstintsioon saab kiirenduse, kui liike on palju. Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemad on nende populatsioonid. Mida väiksem populatsioon,
orbitaalide ümberpaiknemine, valentsnurga muutus Sideme energia on kahe aatomi ühinemisel eralduv energia, mitte kahe lihtaine molekuli reageerimisel eralduv energia. Mitme sidemega ühendites (CH4) on kõik 4 sidet võrdväärsed 1. Keemilise sideme suunalisus sõltub molekuli moodustavate aatomite arvust, aatomorbitaalide tüübist ja nende asendist ruumis. Kovalentne side tekib aatomorbitaalide kattumise suunas. Kaheaatomilised molekulid moodustuvad kahest samast aatomist AA (H2, Cl2) või kahest erinevast aatomist AB (HCl) molekul on lineaarse ehitusega (nurk 1800) 3-aatomiline AB2 (CO2, H2O) võib olla lineaarne B__A__B või nurgaga 4-aatomilises molekulis on aatomid kas tasapinnal (kolmnurkstruktuur) või moodustavad trikoonilise püramiidi. 5-aatomilised molekulid AB4 moodustavad ruumilise tetraeedri, kusjuures aatom A asub tsentris, B-d
infosüsteemidega sotsiaalses raamistikus. Infoteadus on tihedalt seotud kommunikatsiooniteadusega. Peamiseks argumendiks on see, et mõlemad keskenduvad inimestevahelisele kommunikatsioonile. Nii infoteaduses kui kommunikatsiooniteaduses kasutatakse ühiseid uurimismeetodeid, lähtutakse ühistest põhiteooriatest nagu üldine süsteemiteooria, informatsiooniteooria jne. Nende kahe valdkonna teadusuuringuteks kasutatakse ühiseid mudeleid uurimisvaldkondade osalise kattumise mudeleid, ühisteooria mudeleid, teemade lõikumismudelt jne. Ingwersen leiab et üheks infoteaduse trendiks on just tema lähenemine kommunikatsiooniteadustele. See seos süvenes 1980ndatel kui keskenduti kasutajale orienteeritud ja kognitiivsetele uuringutele. 12 Sellist eeskuju järgis ka Vilniuse Ülikooli infoteaduste osakond. Euroopa näidetena võiks tuua
vahepealsete tunnuste vahel. 11. Mis on tunnusenihe ja kuidas aitab see kaasa liigitekkele? 2 liiki allopatriliste ja sümpatriliste populatsioonidega. Kui nihkuv tunnus põhjustab presügootset isolatsiooni, siis see ongi liigitekke tugevdamine LV poolt. Kärbsenäpid (must) ja (kaelus) esinevad koos Ida- ja Kesk-Euroopas. Ristuvad harvem kui oleks vaba ristumise tingimustes. Tugev postsügootne barjäär - 75% munadest on tühjad, kui vanemad on hübriidid. Väljaspool levilate kattumise piirkonda eelistavad mõlema liigi emased kirjusid isaseid. Koosesinemise alal on mustad isased kahvatut värvi ja suguline valik soosib seda. 12. Kuidas ära tunda sümpatrilist liigiteket? Fülogeneetiline test ja teised tähelepanekud. Too näiteid. Sümpatriline liigiteke algab mutatsioonist, mis lubab kasutusele võtta uue nisi. Liigitekke tugevdamine peab viima ristumisbarjääri tekkele. Vajab öko niside eristumist ja valikut presügootse isolatsiooni kasuks
Üksikuid puid kasvab meil Järvseljal, Luual, Tallinna Botaanikaaias jm. Perekond Abies Miller NULG Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult nulge ei kasva, introdutseeritud liike on 15...20. Võra on koonusjas või harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ning võivad metsavarisega või mullaga kattumise korral juurduda. Enamik nululiike on varjutaluvad ja laasuvad seega aeglaselt. Samas aga niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Tüve koor on sile, hallikas, nooremas eas läätsjate vaigumuhkudega (v.a. Abies lasiocarpa var. arizonica korginulg, millel on valkjashall elastne vaigumuhkudeta koor A. holophylla; A. homolepis). Vanemas eas koor osal liikidel lõheneb ja moodustub pikirõmeline või soomusjas korp.
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
veergude ja ka päise ala. o Lähed hiirega vajalikule joonele ja lohistad. Seejuures pead arvestama, et printer ei trüki servast servani. Oluline on ka, et päise sisu ja töölehe esimeste ridade sisud ei kattuks. Logo puhul pead muidugi veidike kombineerima. 2. Kui klõpsad menüüst File>Page Setup>Margins, siis saad määrata päise kauguse ülaservast (jalusel alaservast). Siingi pead arvestama andmete kattumise ohuga ja printimisel jäävate tekstivabade servadega. Päise eemaldamine Võib öelda, et päise saad eemaldada sealt, kust sa ta said. Ehk klõpsad: · View>Header and Footer · File>Page Setup>Header/Footer Avanevas aknas klõpsad päise standardsisu kolmnurgal ja valid sealt none. Printimine Enamasti mõtled printimisele juba andmete sisestamise aegu. Püüad ju teha nii, et vajalikud veerud lehele ära mahuksid. Teed
kontoritööd on muutunud suuresti arvutipõhiseks (võimaldades vähemalt aeg-ajalt kodus või mujal töötamist) või nõuavad klientidega suhtlemiseks reisimist. See on organisatsiooni seisukohast tarbetu kulu (elekter, internetiühendus, ruumi rent jmt.). Probleemi lahendamiseks hoitakse töökohale tööle tulevate töötajate jaoks teatud arv töölaudu töövalmis (see arv on väiksem kui personali arv) ja töölaudu kasutatakse mitme töötaja poolt vahetuse põhimõttel. Tööaegade kattumise (s.t. töölaudade puuduse) vältimiseks on osades organisatsioonides sisse viidud ka tööle tulemise eelneva registreerimise kohustus. Satelliitkontori idee on välja arenenud vajadusest pakkuda inimestele, kes ei saa kodus töötada või ei taha iga päev pikka vahemaad tööle sõita, töö tegemiseks võimalust. 66 Organisatsioon rendib sellistele töötajatele lähemal asuva ruumi ja varustab selle tööks
ülelaadimissüsteemi korral kasutatakse käivitus ja suureneda 20...25%. silindritesse liikuvast õhu hulgast ja ressiiverisse võib tekkida mänööverreziimide töö parandamiseks ülelaadimisrõhu tõstmisel Kattumise intensiivsus oleneb aasta-ajast, päikesekiirgusest, vee alarõhk. Normaalseks tööks tuleb ressiiveri luugid avada st. ühendada kolvialuseid ruume või elektriajamiga täiendavaid ülelaadimisõhu temperatuurist, soolsusest jne. Eriti kiire laevkere kattumine leiab aset ressiiver atmosfäärse õhuga. Mehaaniliste võõrkehade sattumise kompressoreid. Impulsülelaadimisega mootorid, ülelaadimisrõhuga
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
