istutusmaterjali, mida ei ole käideldud kemikaalide ega geneetiliselt modifitseeritud. Muidugi tuleb arvesse võtta, et ka meie esivanemad ei kasutanud külviks seemneid, mis oleks olnud keemiliselt töödeldud. Kuid kas mahepõllundust saab võrrelda naasmisega juurte juurde? Muidugi tuleb silmas pidada, et Mahepõllumajandus on loodusega kooskõlas olev tootmisviis, kus mulla, taimede ning loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud ained ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilise koostöö kaudu. Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaoluga. Ei kasutata hormoonpreparaate ega
Sissejuhatus: Kulgemise peamised põhjused : 1 Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2 Gaasi teke 3 Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke 4 Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi 5 Kompleksühendi teke Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone,
Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx. 16. Reaktsiooni isoterm. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist Ainult valem. 17. Gibbsi faaside reegel 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27
Mahepõllumajandus. MAHEPÕLLUMAJANDUS ON loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata kemikaale, geneetiliselt muundatud aineid/taimeliike. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt kõigi nende osade harmoonilises koostöös. MULLAVILJAKUST säilitatakse ja parandatakse: liblikõieliste taimede abiga, kes toodavad mullas mügarbakterite abiga lämmastikku ehk rikastab mulda toitainetega. Orgaaniliste väetistega (nt sõnnik), samuti rikastab mulda.
vähem moole. Kui temperatuur, siis sinna poole, mille ∆ H on suurem. 20. Millised järgmistest väidetest on õiged? Põhjenda! a) Tasakaalu saabumisel reaktsioon peatub. ÕIGE b) Tasakaalulist reaktsiooni ei mõjuta produktide lisamine. VALE(mõjutab lähteainete suunas) c) Kui tõsta reagendi rõhku, siis muutub tasakaalukonstant suuremaks. VALE? (tegelikult peaks minema väiksemaks) d) Kui tõsta lähteainete kontsentratsiooni, siis produktide tasakaalulised kontsentratsioonid kasvavad. VALE 21. Millised järgmisetest väidetest on õiged, millised mitte (kui valed, siis põhjenda, miks)? a) Tasakaalulises reaktsioonis hakkab pöördreaktsioon toimuma kohe, kui on hakanud tekkima produktid. ÕIGE b) Kui muuta reaktsioon kiiremaks, siis produktide tasakaalulised kontsentratsioonid suurenevad. ÕIGE c) Tasakaaluolekus on reaktsiooni Gibbsi energia võrdne nulliga. ÕIGE
astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid (Kulgemise peamised põhjused): · Sademe (vähelahustuva ühendi) teke · Gaasi teke (CO karbonaatidest, HS sulfiididest, NH kuumutamisel ammooniumisooladest) · Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke · Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi · Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin
H2O ning muud vähedissotseeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3H2O, CH3COOH jt), kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3- jt) 4. laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool. 2 Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevate reaktsioonide kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe teke 2. Gaasi teke 3. Vähedissotseeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke, nõrga happe teke, nõrga aluse teke, vee teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid, mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi (kui lahuses ülekaalus OH- ioonid, lahus aluseline; kui lahuses ülekaalus H+ ioonid, lahus happeline. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres
CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke. 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed – kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu)
ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42+ ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH- (aq) + Cu2+ (aq) → Cu(OH)2(s) Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest). 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed – kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites
Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke: BaCl2 (aq) + Na2SO4 (aq) BaSO4 (s) + 2NaCl (aq) Ba2+ (aq) + SO4 2 (aq) BaSO4 (s) 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest): Na2CO3 (aq) + 2HCl (aq) 2NaCl (aq) + H2O (l) + CO2 (g) CO32 (aq) + 2H+ (aq) H2O (l) + CO2 (g) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke: H2SO4 (aq) + 2KCN (aq) K2SO4 (aq) + 2HCN (aq) H+ (aq) + CN (aq) HCN (aq) nõrga aluse teke NH4Cl (aq) + NaOH (aq) NaCl (aq) + NH3 H2O (aq) NH4+ (aq) + OH (aq) NH3 H2O (aq) vee teke NaOH (aq) + HCl (aq) NaCl (aq) + H2O (l) OH (aq) + H+ (aq) H2O (l) 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad
Estrid Estrite süntees Karboksüülhapete reageerimisel alkoholidega moodustuvad kondensatsiooni reaktsioonil estrid s.o esterifikatsioon. Reaktsiooni üldskeem: O O HA C + R' OH C + H2O R OH R OR' Esterifikatsioonireaktsioonid on happe-katalüütilised. Happe puudumisel kulgevad need väga aeglaselt. Reaktsioonid on tasakaalulised ja reaktsiooni saab estri tekke suunas nihutada ühe lähteaine liias kasutamisel või vee eemaldamisel reaktsioonisegust. ..+ .. H .. .. O H O: + H O .. H O: H +CH 3 OH ..
koostis, kui lisada või eemaldada reagente, segu kokku suruda või lasta sellel paisuda või muuta temperatuuri. 9. Millised järgmistest väidetest on õiged, millised mitte (kui valed, siis põhjenda, miks)? a) Tasakaalu saabumisel reaktsioon peatub. b) Tasakaalulist reaktsiooni ei mõjuta produktide lisamine. c) Kui tõsta reagendi rõhku, siis muutub tasakaalukonstant suuremaks. d) Kui tõsta lähteainete kontsentratsiooni, siis produktide tasakaalulised kontsentratsioonid kasvavad. 10. Millised järgmisetest väidetest on õiged, millised mitte (kui valed, siis põhjenda, miks)? a) Tasakaalulises reaktsioonis hakkab pöördreaktsioon toimuma kohe, kui on hakanud tekkima produktid. VALE, sest reaktsioon peab jõudma enne tasakaaluolekusse (reagendid tekivad sama kiiresti, kui nad ära tarbitakse) b) Kui muuta reaktsioon kiiremaks, siis produktide tasakaalulised kontsentratsioonid suurenevad
SO2 sisaldus on 21%. Kuna ahju antakse lisaõhku, siis saadakse ahjugaas, milles on 12-16% SO2. Ahjudena kasutatakse pihustusahjusid või tsüklonahjusid. 2.SO2 oksüdatsioon SO3ks. SO2(g) + ½ O2 SO3 (g) SO2 oksüdatsioon SO3-ni on eksotermiline pööratav reaktsioon tasakaalukonstandiga Kp = p SO3 / p SO2 x pO2 0.5Kp = f (T) Tasakaalulise muutuse aste avaldub: xP = p* SO3 / p*SO2 + p* SO3 SO2 konversioon väheneb temperatuuri tõusuga · 400°C juures, kus tasakaalulised tingimused on väga soodsad (peaaegu 100%), on tasakaaluni jõudmine väga aeglane· 500°C juures kiirus kuni 100 korda suurem· on soovitav alustada reaktsiooni 550-600°C juures, jahutades seejärel kuni 400°C-ni, et ära hoida tagasipöörduvat reaktsiooni. SO2 konverteerimisel SO3-ks on selge konflikt kõrgete konversiooni astmete vahel madalatel temperatuuridel ja suurte kiiruste vahel kõrgetel temperatuuridel! 3.Kontaktväävelhape tootmine. Väävli
· Le Chatelier` printsiip. · Le Chatelier' printsiip - Dünaamilises tasakaalus olev süsteem reageerib talle avaldatud mõjule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele. · Katalüsaator kiirendab ühtviisi nii päri-kui vastassuunalist reaktsiooni. Seega ei mõjuta katalüsaator keemilise tasakaalu asendit. Muudab ainult tasakaalu saabumiseks kuluvat aega. · Tasakaalulised protsessid: o Aurustumine küllastunud auru rõhk lahuse kohal on tasakaalu tingimustes konstantne suurus o Lahustumine: - lahustunud aine jaotumine kahe omavahel mitteseguneva lahusti vahel vastavalt jaotuskoefitsiendi väärtusele · Keemiline kinemaatika o Füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega o Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale.
2. Püsiseisundis on kasvumäärad vastavalt Solow mudelile järgmised: kapitalil efektiivse töötaja kohta on kasvumäär 0, väljundil töötaja kohta on kasvumäär g ning kasvumääraga n+g kasvab kogutoodang 3. Kui lahutada piirproduktist MPK amortisatsiooni, siis saame kapitali puhaspiirprodukti. 4. Konvergentsiks nimetatakse kasvutempode lähenemist. Konvergentsihüpotees väidab, et madalama per capita kogutoodanguga riigid kalduvad kasvama kiiremini. 5. Kui riikide tasakaalulised kasvuteed on sarnased ja nad stardivad samalt püsiseisundi tasemelt, kuid erineva kapitali varuga, siis nad konvergeeruvad. Väiksema kapitali varuga riik kasvab kiiremini. Kui aga riikide tasakaalulised kasvuteed on erinevad, siis nad ei konvergeeru. 6. Kui majandus on tegutseb olukorras, kus kapitalivarustatus on väiksem kui püsiseisundi kuldreeglile vastav tase, siis MPK –d> n + g . Sellisel juhul toob säästumäära suurendamine kaasa kapitali akumulatsiooni kasvu
kritalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaas). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke olek ja vedela oleku vahel nn viskoelastne oleks (polümeerid) 2. Punkdefektid ja joonedefektid kristallides. Punkdefektid- oma ja lisadefektid 1)Omadefektid- 1.1)Vakantsid e. Tühjad võresõlmed-Tekivad kritallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid. Tegelikult, kui temperatuur alaneb alla 0,6 T (sul) jääb defektide kontsentratsioon püsivaks, st defektid nagu ,,külmutatakse kinni", nende kontsentratsioon ei saa enam väheneda, kuna aatomid muutuvad väheliikuvaks. 1.2)Võre sõmede vahelised aatomid.- Kui aatom läheb võtesõlmest vahlisse tühimikku, siis tekibki võrevaheline aatom. Kuna toimub võre deformatsioon, siis tekkeenergia on suurem, kui Ev ja võrevaheliste aatomite kontsentratsioon on tavaliselt väiksem. 1
Keskmine eluiga on väga kõrge, ravimid ning arstiabi on inimestele kättesaadav+ kõrge elukvaliteet. Sündimus on madal, kuna inimesed kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid ning soovida ennast harida ja pühenduda karjäärile, ka naised. Naiste rolliks ühiskonnas ei ole vaid laste sünnitamine. 14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused). Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata kemikaale, geneetiliselt muundatud aineid/ taimeliike. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt kõigi nende osade harmoonilises koostöös. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse looduslikult. (viiepõllusüsteem, orgaanilised väetised). Intensiivne põllumajandus- kasutatakse väikest maa-ala, mahutatakse sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja palju väetist. Kasutatakse palju tehnikat.
või reagentide suunas. 60. Arvutage kontsentratsiooni muutusega kaasnev vabaenergiamuut. - 61. Leidke reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldise abil reaktsiooni vabaenergiamuut. - Gr=-RTlnK 62. Arvutage reaktsiooni vabaenergiamuudu abil reaktsiooni tasakaalukonstant. K=e-Gr0/RT 63. Teisendage K Kc-ks ja vastupidi. K=(RT)nKc 64. Leidke tasakaalulistest kontsentratsioonidest tasakaalukonstant. lnK2/K1=(Hr0/R)*(1/T1-1/T2) 65. Arvutage tasakaalulised kontsentratsioonid. - 66. Hinnake reaktsiooni pööramise ja / või reaktsioonivõrrandi mingi arvuga läbikorrutamise mõju reaktsiooni tasakaalukonstandile. 72. Kuidas teha vahet homogeense ja heterogeense tasakaalu vahel? Avaldage mõlemat tüüpi (tasakaalustatud) reaktsioonidest tasakaalukonstant. 69. Kasutage Le Chatelier' printsiipi, ennustamaks, kuidas mõjutab reaktsiooni segu tasakaalulist koostist reagentide lisamine või eemaldamine, rõhu ja / või temperatuuri muutmine. 70
abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös????. Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse kohalikesse oludesse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetiste abil
abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös????. Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse kohalikesse oludesse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetiste abil
Kui palju energiat saame, kui selle suhkrutüki ära sööme? Mis vahe on soojusmasinal ja soojuspumbal? Mitu bitti sisaldab 1 mool gaasi? Iga gaasi aatom salvestab informatsiooni oma asukoha ja kiiruse näol. Info arvuline väärtus sõltub nende suuruste mõõtmis täpsusest, millele seab piirid kvantmehaanika. Oletame, et iga gaasi aatomsalvestab 10+10=20 bitti (see vastab mõõtmise suhtelisele täpsusele 10-3) 1 mool gaasi salvestab seega 1025bitti BIOENERGEETIKA Tüüpilised tasakaalulised membraanipotentsiaalid: 0.1-0.2 V Sellele vastab elekriväljatugevus 105 V/cm. Miks? Kui suurt ioonide kontsentratsiooni erinevust on selle potentsiaali hoidmiseks vaja? Vee kadu läbi taime pinnanimetatakse transpiratsiooniks. Kuidas see veevarustus toimib? Vesi liigub puus mõnekümne mikromeetrilise läbimõõduga ksüleemtorudes. Et kapillaarjõudude abil kõrgemaid puid varustada peaksid torud ~100 x peenemad olema. Ei ole, sest torude voolutakistus kasvab proportsionaalselt 1/r4
S - S kristallub 100%-line ühend seda nim püsiva keemilise ühendiga dP diagramm. H m.pot. on seotud aururõhuga saasidel vedelikul kontsentrat-ga, = ;S21.- S alusel Faasidiagrammi = loetleda tasakaalulised faasid aktiivsustega. Gibbsi-Duhemi võrrand, st juhul kui lahuse V - V koostis on lõplik , siis ükskõik millisest omadusest (x) dT diagrammil;
Sugukromosoomides asuvate geenide suhtes ei saabu geneetiline tasakaal mitte ühe põlvkonna jooksul nagu autosoomsete alleelide korral, vaid alles 5...6 põlvkonna järel. Seda tingib asjaolu, et X-kromosoomid ei kombineeru igas põlvkonnas vabalt. Geenisageduste määramisel on loomakasvatuses oluline tähtsus. Teades kasulike või kahjulike mutantsete alleelide sagedust populatsioonis, on võimalik arvutada vastavad tasakaalulised genotüübisagedused uuritavas populatsioonis ja võrrelda neid faktiliste genotüübisagedustega. Võrdlustulemuste põhjal saab otsustada populatsioonile mõjuvate dünaamikategurite üle, selgitada nende toimet populatsiooni geneetilisele struktuurile ja planeerida selektsioonimeetodeid. 4. POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA Populatsioon püsib geneetilises tasakaalus seni, kuni talle ei toimi geeni- või genotüübisagedusi muutvad faktorid
süsteemi oleku. Kui süsteemi olek välismõjude puudumisel (isoleeritud termodünaamiline süsteem) iseenesest ei muutu, on tegemist tasakaalulise olekuga. Süsteemi isoleeritus tähendab siin lisaks välisjõudude tasakaalule ka (ja eriti) soojuslikku isoleeritust siseenergia vahetuse puudumist ümbruskonnaga. Kui ümbruskonnaga energiavahetuses olev süsteem mingil hetkel isoleerida, siis omandavad kõik termodünaamilised parameetrid teatud aja jooksul tasakaalulised väärtused, st. süsteemis tekib pärast isoleerimist iseeneslikult tasakaaluolek. Sellist tasakaaluoleku väljakujunemist nimetatakse relaksatsiooniprotsessiks. Termodünaamiliste parameetrite väärtused ongi kogu süsteemi jaoks üheselt määratud vaid tasakaaluolekus, seepärast nimetatakse neid ka oleku parameetriteks. Ühe või mitme termodünaamilise parameetri muutumine süsteemis on termodünaamiline protsess
Ning naftatööstuse ja muudes jääkgaasides H 2S kujul. p*SO2 + p* SO3 SO2 konversioon väheneb temperatuuri 7. Ammoniaagi oksüdatsioon NOx ks Elementaarse (vaba) väävli kaevandamine ja tõusuga 4NH3 + 5 O2 4NO + 6 H2O (g) - H tootmine: · 400°C juures, kus tasakaalulised tingimused on väga 2NO + O2 2NO2 H Frasch'i protsess soodsad (peaaegu Kõik NH3 oksüdatsiooni reaktsioonid on mittepööratavad. Maa sisse viiakse 3 kontsentrilist toru: 100%), on tasakaaluni jõudmine väga aeglane· 500°C Esimese reaktsiooni selektiivsus on 95%, tegelikult
Neil on tahke (klaasitaoline) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed; keraamilised materjalid suurem osa kristalsed; polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Punktdefektid ja joon defektid kristallides. Jaotatakse omadefektideks ja lisanddefektideks. 3.2.1 Oma-punktdefektid 1) Vakantsid e tühjad võresõlmed (joon 3-1). Tekivad kristallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid, st temperatuuril T>0,6 Tsul on nende kontsentratsioon määratud temperatuuriga: (3.1) kus N - üldine osakeste kontsentratsioon (aatomit/cm3) EV vakantside tekkeenergia k Boltzmani konstant (1,38·10-23 J/K·aatom = 8,62·10-5 ev/K·aatom) Valemit võib kirjutada ka nii: Kui T Tsul N/NV 104 Kui T0, siis NV0 Tegelikult, kui temperatuur alaneb alla 0,6 Tsul, jääb defektide kontsentratsioon püsivaks, st defektid nagu
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteises...
Kui kõikides laikudes on ühed liigid, siis on beeta võrdne ühega. Beeta muutub vahemikus 1 kuni keskkondade laikude arv. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna vaheldumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Väljendatud diversiteet homogeenses koosluses(keskkond on homogeenne) diversiteet. Liigi vahelduvus diversiteet. 46. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, diviersiteediteooriate klassifikatsioon( tasakaalulised vs mittetasakaalulised, interaktiivsus vs mitteinteraktiivsus, koosluste liikedga küllastumist eeldavad sv mitte eeldavad)? Wallace Püüdis seletada troopika suurt liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju liike, kuna seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud.
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Joonisel 2.21 on esitatud mõlemad energiakomponendid ja kaugusel 0 miinimumi omav summaarne energia. Energia miinimumipunktis on jõud, mis mõjub ioonide vahel, võrdne nulliga. Tuleb rõhutada, et ioonide kaugus energia miinimumi punktis on võrdne kahe iooni raadiuste summaga. 0 = + Kõigest ülaltoodust tuleneb materjaliteadusele väga tähtis põhimõte, mida me jälgime läbi kogu kursuse: ioonide tasakaalulised asukohad vastavad ioonide süsteemi energia miinimumile. Süsteemile tuleb anda täiendavat energiat, et viia ioone välja sellest tasakaaluolekust. 21 3.2.3. Ioonide paiknemine ioonsetes tahketes ainetes (joonis 2.23). Seni vaatlesime sidet kahe iooni vahel ioonpaaris. Järgnevalt käsitleme lühidalt ioonsidet kolmemõõtmelises ioonses tahkes kehas. Eeldades elektronkihtide ligikaudset sümmeetrilist
) ja vett kasutada korduvalt. Toiteelementide korduvkasutuse efektiivsus sõltub aga ökosüsteemi tüübist (korallriff korduvkasutus puudub). Looduslikes ökosüsteemides kehtivad kindlad seaduspärasused, mis määravad nende stabiilsuse. Kõik ökosüsteemid sisaldavad ökoloogilisi komponente (nii abiootilisi kui ka biootilisi) ja nende ökoloogiliste komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud. Enamasti on põhjuseks inimese teadmatus. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa Endla Reintam, 2008/2009 12 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2
Heterosügootide Aa moodustumise tõenäosus on 2pq, sest on võimalik, et alleel A munarakust kombineerub alleeliga a seemnerakust ja vastupidi. Seega saab genotüüpide tõenäosust populatsioonis esitada valemi näol (p + q)2 = p2 + 2pq + q2 = 1 See valem töötab suurte populatsioonide puhul, kus populatsioonisiseselt toimub vaba ristumine (panmiktiline populatsioon). Sellises populatsioonis ei toimi evolutsioonitegurid (mutatsioonid, valik, migratsioon) ning tasakaalulised alleeli- ja genotüübisagedused säiluvad muutumatuna põlvkonnast põlvkonda. Hardy-Weibergi seaduse illustreerimiseks toome järgmise näite. Oletame, et populatsioonis on 1000 isendit genotüüpidega AA (490), Aa (420) ja aa (90). Milline on nende genotüüpide sagedus järgmises põlvkonnas, eeldades, et isenditevaheline populatsioonisisene ristumine toimub vabalt. Esmalt leiame alleelide A ja a sagedused populatsioonis
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
Integreeritud taimekaitse on süsteem, milles kõik majanduslikult ja toksikoloogiliselt sobivad meetmed kasutatakse võimalikult keskkonnaseisundiga kooskõlastatult, et hoida kahjulikud organismid allapoole majandusliku kahjulikkuse astet. Seejuures seatakse esiplaanile looduslike piirangufaktorite teadlik kasutamine. FAO DEFINITSIOON Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse kohalikesse oludesse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra ja orgaaniliste väetiste abil. Sünteetilisi agrokemikaale mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja
TsüklilineAMP siseester (diester), sama suhkru 5 ´ja 3´ süsinik on ühendatud sama fosfaatrühma kaudu estersidemesse, tsükliline ester. EC 5. Isomeraasid Katalüüsivad ühe substraadiga toimuvaid reaktsioone, molekulisiseseid reaktsioone. Klassifitseeritakse isomerisatsiooni tüübi järgi (trans), substraadi tüübi järgi jne. Isomerisatsiooni reaktsioonid on tasakaalulised reaktsioonid, erinevate isomeeride vahel pole tihtipeale energeetilisi erinevusi. NH2 NH2 O O C C R R C C HO OH H H L-alaniin D-alaniin Ntx EC 5.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
