Keemia kordamine (0)

1 Hindamata

Keemia kordamine

Mateeria ja aine mõisted.

Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga
Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus
Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained
Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest.

Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov)
Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne . Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga .

Energia jäävuse seadus (1760)
Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses

Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted
Element - kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid (118 elementi, 83 looduses)
Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul .
Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt
eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega

Aine agregaatolekud
Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak , kuld , hapnik)

Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik
Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda
Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda , molekulidevahelised jõud on väikesed

Aatom - ja molekulmass
Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt
(veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi moodustumisel tuumast ja elektronidest), määratakse aatomite massid eksperimentaalselt.
Sama elemendi eri isotoopide aatomite massid erinevad ligikaudu neutroni massi võrra. Aatomite massid on väga väikesed. Vältimaks arvutamist väikeste arvudega kasutatakse suhtelisi aatommasse. Suhtelise aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsinik -12 aatomi (12C) mass, mida nimetatakse aatommassiühikuks (amü). Prootoni ja neutroni massid on ligikaudu võrdsed amü-ga.
Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes, arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana.
Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest vaid näiteks ioonidest, kasutatakse molekulmassina enamasti aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi.
Näiteks keedusool (NaCl) koosneb Na+ ioonidest ja Cl- ioonidest, molekulmass arvutatakse valemi NaCl põhjal

Mooli mõiste ja arvutamine tahkele , vedelale ja gaasilisele ainele.

Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s.
NA: Avogadro arv, osakeste arv ühes moolis aines 6,022* 1023 . NA on valitud selliselt , et ühe mooli mistahes aine mass grammides võrduks arvuliselt tema molekulmassiga.

Aine koostise püsivuse seadus (19.saj. algul J. Proust ja J. Dalton )
Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist
2H2 + O2 = 2H2O
2H2O2 = 2H2O + O2
NaOH + HCl = NaCl + H2O Tahkele ainele: CaCO3 = CaO + CO2 ; Ca(OH)2 =CaO + H2O

Kordsete suhete seadus (1808 J. Dalton)
Kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi mingi kindla massiga seotud teise elemendi massid suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud.
CO2 CO NO, NO2, N2O
12 g C 12 g C
32 g O 16 g O 32 : 16 = 2 : 1

Avogadro hüpotees (A. Avogadro, 1811)
Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule
Normaaltingimustel (nt., 0°C ja 760 mm Hg) on ühe mooli mistahes gaasi maht ehk ruumala 22,4 L.
1 mool gaasi = 22,4 L gaasi = 6,02*1023 molekuli gaasi

Anorgaaniliste ühendite nomenklatuur - vt vihik

Daltoni aatomiteooria põhiseisukohad

Elemendid koosnevad väga väikestest osakestest - aatomitest.
Sama elemendi kõik aatomid on identsed.
Ühe elemendi aatomid erinevad teiste elementide aatomitest.
Ühendid koosnevad mitme elemendi aatomitest.
Keemilises reaktsioonis aatomid paigutuvad ümber, eralduvad üksteisest või ühinevad, aatomeid ei teki juurde ega kao kuskile

Orbitaalid

Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga ruumipiirkondades – orbitaalidel. Orbitaal - sellise ruumiosa piirpinda, kus elektron 99%-se tõenäosusega viibib, igal orbitaalil on oma

kindel energiatase. Eristatakse s, p, d ja f orbitaale.

Elektroni üleminekul kõrgema energiaga orbitaalile (ergastamine) neeldub kvantenergiat, üleminekul

madalama energiaga orbitaalile kiirgub kvantenergiat

Kui aatomeid on palju, siis toimub neid üleminekuid palju ja tekib erinevatest diskreetsetest lainepikkustest koosnev kiirgus, mida saab lahutada üksikuteks kindla lainepikkusega komponentideks ja registreerida (emissioonspektraalanalüüs).
Igale orbitaalile mahub maksimaalselt kaks elektroni

Bohri vesinikuaatomi mudel

Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron .

Elektron saab liikuda ainult tuumast kindlatel määratud kaugustel asetsevatel orbiitidel ja igal orbiidil on kindel energiatase
Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda juurde energiat (näit. soojusenergiat)
Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama tasemega orbiidile - kiirgub valgusena üks kvantenergiat (eraldub üks footon ).

DeBroglie hüpotees
Lainelised omadused ei ole omased ainult footonitele, vaid kõikidele elementaarosakestele. Elektronil on ka lainelised omadused, kusjuures lainepikkus on määratud liikuva osakese massi ja kiirusega.
Et laine ei sumbuks - orbiidid peavad olema kindlate läbimõõtudega, mis on määratud elektroni massi ja kiirusega.

Schrödingeri mudel (1926 kirjeldab mikroosakese liikumist (ka laine võrrand))

Schrödingeri võrrandis sisalduvad osakese omadused (mass, m) ja lainelised omadused ( lainefunktsioon , y-psii ) E

H- Hamiltoni operaator
H annab eeskirja süsteemi üldenergia arvutamiseks, E on energia konkreetne väärtus.

Lainefunktsioon kirjeldab elektroni liikumist iseloomustavate lainete amplituudi, nende faasi (pluss või miinus ); ta määrab elektroni lubatud energiatasemetele vastavad ruumikoordinaadid (x, y, z).
Lainefunktsiooni ruut annab elektroni leidumise tõenäosuse mingis ruumiosas aatomituuma ümbruses
Elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsiooni kirjeldatakse kolme kvantarvuga, mis saadakse Schrödingeri võrrandi lahendamisel.

Kvantarvud : pea-, orbitaal-, magnet- ja spinnkvantarv – vt vihik

Hundi reegel.

Alanivoo piires elektronid püüavad paigutuda nii, et nende summaarne spinn oleks maksimaalne (et

täidaksid maksimaalse arvu orbitaale) st. ühesugused orbitaalid ( samade n ja l väärtustega)
täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega

Neutraalsete aatomite orbitaalid täituvad nende energiatasemete kasvu järjekorras järgmiselt (iga järgmise taseme energia on eelmisest kõrgem):

Elektronvalem ja selle kirjutamine

Orbitaali energiadiagramm.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse

Periood – elektronkihtide arv
Rühm – elektronide arv väliselektronkihis
Keemiliste omaduste põhjal – metallid, mittemetallid, poolmetallid , leelismetallid, leelismuldmetallid , halogeenid, väärisgaasid, lantanoidid, aktinoidid
Elektronkonfiguratsiooni alusel – s-, p-, d-, f- blokiks vastavalt sellele, millisel orbitaalil paikneb suurima energiaga elektron
Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv.
Paremale liikudes aatomi raadius väheneb, sest tuumalaeng kasvab, elektronid paikneva tuumale lähemal.
Ülalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv.
Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ülalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused.
Ülalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad väliskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega nõrgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb, sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone

Elementide perioodilised omadused

Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks).
Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi.
Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus , magnetilised omadused, kristallstruktuur
Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass)

Ionisatsioonienergia
Ionisatsioonienergia - energiahulk, mida tuleb kulutada, et elektroni aatomist eraldada ja tuuma mõjusfäärist kõrvaldada. Ühik kJ/mol. Tähis I. I1 0 sulamine , aurustumine, lahustumine , temperatuuri tõstmine (intensiivistub osakeste liikumine), reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk (maht, moolide arv) kasvab;

Entroopia kahanemine DeltaS

Gibbs ´i energia

Termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul, energia, mis on töötamise jaoks "kättesaadav". Võrdne maksimaalse kasuliku tööga, mida suudab teha suletud süsteem pöörduval protsessil ilma paisumistööta.
Kui Gibbs´i energia on väiksem kui null, siis keemiline reaktsioon toimub antud tingimustel spontaanselt. Kui see on suurem kui null, siis reaktsioon ei toimu spontaanselt

Keemiliste reaktsioonide pööratavus

H2 ja I2 segamisel temperatuuril 600K moodustub HI. Molekuli moodustumine sõltub kui palju on molekule antud ruumalas st. mida suurem on aine kontsentratsioon.
HI tekkimise kiirus on võrdne H2 ja I2 kontsentratsioonide korrutisega
HI tekkimisel osa tema molekulidest põrkub omavahel ja lagunevad tagasi lähteaineteks ehk reaktsioon kulgeb mõlemas suunas
Reaktsioonid kulgevad mittepööratavalt (st ühes suunas) ainult siis kui üks või mitu reaktsiooniprodukti eemaldada keskkonnast. Näiteks gaaside teke, sademete teke reaktsiooni tulemusena
pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul aA + bB ↔ cC + dD

Keemilise reaktsiooni tasakaal ja tasakaalukonstant

Reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks , vaid jäävad seisma nn. tasakaaluoleku saavutamisel.
Nii päri kui vastassuunaline reaktsioon kulgevad tasakaaluolekus edasi, kuid nende kiirused on võrdsed ja süsteemi koostis püsiv.
Kõik suletud süsteemides toimuvad keemilised reaktsioonid jõuavad tasakaaluolekusse, st. olekusse, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu.
Tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant (Kc v K), mis reaktsioonile aA + bB = cC + dD avaldub järgmiselt:
[A] - vastava ühendi molaarne konts. tasakaaluolekus, mol/L
Kc sõltub vaid temperatuurist, mitte kontsentratsioonist.
Tasakaalukonstanti, mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud
Homogeensetele gaasidega toimuvatele reaktsioonidele kirjutatakse tasakaalukonstant kasutades osarõhku (Kp)
Mida suurem on Kc või Kp seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas

Le Chatelier printsiip
Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama
vastupanu tekitatud muutustele.

Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine ja produktide kontsentratsiooni vähendamine (saaduste eemaldamine süsteemist) tasakaalusüsteemis nihutavad tasakaalu paremale - produktide tekke suunas
Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale - saaduste tekke suunas, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule - lähteainete tekke suunas;
Gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem

Keemilise reaktsiooni kiirus.

Reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus
Reaktsiooni kiirus v = (C2–C1)/t, kus C2 on kontsentratsioon ajahetkel t2, C1 on kontsentratsioon ajahetkel t1 ning t = t2–t1 on kontsentratsiooni muutumiseks kuluv aeg, ühik mol/l∙s

Massitoimeseadus

Massitoimeseadus- kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega.

Kehtib ideaalgaasi ja lahjendatud lahuste korral.

Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid

Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust.
Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, temperatuur, reageerivate ainete kontsentratsioon, katalüsaatorid.
Heterogeensed reaktsioonid: kõik tegurid samad, mis homogeenstel reaktsioonidel, kokkupuutepinna suurus, tahkiste struktuur ( poorsus jm)

Reaktsiooni mehhanism

Kirjeldab reaktsiooni tegelikku protsessi, selgitab järjestikku ning paralleelselt kulgevaid reaktsioone ning tekkivaid vaheühendeid
Monomolekulaarsed A → saadused , reageerib (laguneb) üks molekul N2O5 = N2O4 + ½O2, ei toimu molekulide kokkupõrget
Bimolekulaarsed (enamik reaktsioone), kaks reageerivat molekuli põrkuvad A + B → saadused (H2 + I2 ↔ 2HI), 2A→saadused
Trimolekulaarne reaktsioon - 3 molekuli põrkuvad (vähetõenäoline), 2NO + O2 = 2NO2 ,

A + B + C → saadused, 2A + B →saadused, A + 2B → saadused, 3A → saadused

Reaktsiooni järk

Reaktsiooni järk - võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsioonikiiruse võrrandis
I järku reaktsioonid: v = k⋅c (kiirus oleneb ühe aine kontsentratsioonist); II järku reaktsioonid: v = k⋅c1⋅c2 (kiirus olene kahe aine kontsentratsioonist), v = k⋅c2; III järku reaktsioonid v = k⋅c1⋅c2⋅c3 (kiirus sõltub kolme aine kontsentratsioonist); 0-järku reaktsioon – kiirus ei sõltu ainete kontsentratsioonist, sõltub difusiooni kiirusest

Katalüüs ja katalüsaator

Reaktsiooni kiirus sõltub süsteemi viidud ainest - katalüsaatorist. Protsesse, millest need ained osa võtavad nim. katalüüsiks.
Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid mille kontsentratsioon reaktsioonis ei muutu. Ta ei mõjuta reaktsiooni tasakaalu, vaid mõjutab kiirust, millega tasakaaluolekusse jõutakse.
Homogeenne katalüüs - katalüsaator ja lähteained samas faasis, enamasti vedelfaasis
Heterogeenne katalüüs - katalüsaator ja lähteained eri faasides . Tekivad vaheühendid katalüsaatori pinnal, mis on ebapüsivad pindühendid
Promootorid - ained, mis veelgi kiirendavad katalüsaatori toimet
Inhibiitor – aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust - negatiivne katalüüs, urotropiin.
Katalüsaatori funktsioon: luua alternatiivne reaktsiooni tee, millel on võrreldes tavalise reaktsiooniga madalam aktivatsioonienergia

Keemiliste reaktsioonide tüübid (paralleelsed-, konjugeeritud-, järjestikused, mitmeastmelised jm)

Paralleelsed reaktsioonid- samade lähteainete reageerimine mitmel viisil, tavaliselt lagunemisreaktsioonid. Temperatuuri muutmisega võib lõppproduktide suhtelist hulka muuta. Spetsiaalsete katalüsaatorite kasutamisega võib saavutada olukorra, kus ühe aine saagis on ~100%.Tavaliselt tekib rohkem kui üks produkt
Konjugeeritud ( seostatud ) reaktsioonid- mitmed reaktsioonid kulgevad vaid siis, kui samas segus kulgevad ka teised reaktsioonid. Aktiivsed osakesed tekivad teise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Tekivad vabad radikaalid. Näiteks benseeni oksüdatsioon vesilahuses H2O2 toimel ei toimu, kuid kui lisada Fe(II) soola, siis toimub lisaks Fe oksüdatsioonile ka benseeni oksüdeerumine fenooliks ja difenüüliks.
Järjestikused reaktsioonid - keemilised reaktsioonid, milles esmase reaktsiooni stabiilne produkt on lähteühendiks teisele reaktsioonile, tekivad ebapüsivad vahesaadused (vaba radikaal , aatom, tahkel pinnal adsorbeerunud osake). Nt metaani kloreerimisel moodustuvad üksteisele järgnevalt CH3Cl, CH2Cl2, CHCl3 ja CCl4
Ahelreaktsioonid - mitmeastmelised reaktsioonid, milles moodustub vaba radikaal ( paardumata elektroniga osake), mis algatab reaktsiooni, ning milles seda radikaali taastoodetakse
Fotokeemilised reaktsioonid - kulgevad valguskiirguse (nähtava valguse, infrapunase kiirguse, ultraviolettkiirguse) mõjul – fotosüntees
Sadestamisreaktsioonid – tekib sade ( katlakivi )
Neutralisatsioonireaktsioonid – omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid, happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist osa ei võta ja jäävad ioonidena lahusesse. Kasutatakse palju heitvee puhastamisel ja soolade valmistamisel

Sadestusreaktsioon ja lahustuvuskorrutise mõiste

Ks – konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses

Neutralisatsioonireaktsioon

Redoksreaktsioonide mõiste ja tasakaalustamine

Keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon ) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.
Oksüdeerija liidab elektrone - tema oa väheneb (redutseerub), lihtained , millede aatomid seovad suhtelised kergelt elektrone: O2, F2, Cl2, Br2, I; liitained , mis sisaldavad metallide aatomeid, mis võivad siduda elektrone (Sn, Fe, Cu, Cr, CrO42-
Redutseerija loovutab elektrone - tema oa kasvab (oksüdeerub), aktiivsed metallid, gaasiline vesinik , CO ja süsinik

Metallide pingerida

Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks
Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku
Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli.
Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+)

Standardne elektroodpotentsiaal

Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes (E0,V) standardolekus (25C ja kõikide ioonide konts lahustis 1M). Standardsete redokspotentsiaalide väärtused on toodud vastavates käsiraamatutes
Mida suurem positiivne on E0, seda tugevam oksüdeerija; mida väiksem on E0 , seda tugevam redutseerija, seega anoodiks (redutseerijaks) on element, mille E0 on väiksem ( tsink ), katoodiks (oksüdeerijaks) element, mille E0 on suurem (vask).
Tugevaim tuntud oksüdeerija on fluor F2 (fluoril puuduvad positiivse oa-ga ühendid), tugevaim redutseerija metalliline liitium

Nernsti võrrand

Kuna elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist, siis on sellist süsteemi võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks . Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand

Galvaanielement , töötamise põhimõte, näide

Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud, muudab keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks
Elektroodides ja juhtmetes liiguvad elektronid tsinkelektroodilt vaskelektroodile.
Lahustes toimub ioonide liikumine:

Vasakpoolses anumas liiguvad tsingi ioonid elektroodist eemale ja sulfaatioonid elektroodi poole

Parempoolses anumas liiguvad vase ioonid elektroodi poole ja anioonid sellest eemale

Soolasillas positiivsed ioonid liiguvad paremale ja negatiivsed vasakule.

Elektroodide pinnal toimub elektronide ülekanne ioonidele ja vastupidi:

Tsinkelektrood lahustub: Zn → Zn2+ + 2e- Aktiivsem metall oksüdeerub ehk loovutab elektrone ehk läheb lahusesse

Vask sadestub elektroodi pinnale: Cu2+ + 2e- → Cu ↓

Elektronid liiguvad anoodilt katoodile
Elektrivool ongi elektronide suunatud liikumine

Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest).

Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid ), Pb aku, kütuseelement (H-O)

Kuivelement - elektrokeemilised alalistoiteallikad, mille elektromotoorjõud (emj) on tavaliselt 1,5 V ja sisetakistus suurusjärgus 1 oom. Patareid on tavaliselt jadamisi ühendatud kuivelementide või akumulaatorite kogumid

Mn-Zn element - • anoodiks tsink • katoodiks süsinikvarras ja MnO2

• elektrolüüdiks NH4Cl , ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris
• anood : Zn - 2e- = Zn2+ • katood : 2NH4 + + 2MnO2 +2e- = Mn2O3 + 2NH3 + H2O

Hg-pataerei – kasutatakse kellades, kalkulaatorites, väike patarei
Sama kui Mn-Zn patarei kuid: • 1) sisaldab aluselist elektrolüüti KOH • 2) Zn pind kare = suurem pind, pikem kasutusiga, Emj E = 1,5 V
Anoodil Zn + 2OH- = Zn(OH)2 + 2e- Katoodil 2MnO2 + 2H2O + 2e- = 2MnO(OH) + 2OH-
Pliiaku – anoodiks Pb, katoodiks PbO4, elektroodid asetsevad elektrolüüdis, milleks on väävelhappe (H2SO4) 33,6%-line vesilahus (ruumala järgi).
Tühjakslaetud olekus on mõlemad elektroodid muutunud plii(II)sulfaadiks (PbSO4), samas on elektrolüüt kaotanud enamiku väävelhappest ja muutunud põhiliselt veeks (H2O)
Voolu võttes sadeneb mõlemale elektroodile valge PbSO4, väävelhappe H+ ja SO42 - ioone kulub ja moodustub vesi. Seega väävelhappe kontsentratsioon väheneb.
Aku laadimisel tekkinud PbSO4 lahustub, väävelhappe lahus kontsentreerub ja tihedus kasvab.

Kütuseelement

Anoodile juhitud vesiniku (H2) aatomeist eralduvad plaatinakatalüsaatori kaasabil elektronid (e‒), mis suunduvad välisahela ( elektritarviti ) kaudu katoodile;

Vesiniku positiivsed ioonid, s.o prootonid (H+) lähevad läbi polümeermembraani katoodi juurde;

Katoodil liituvad elektronid katalüsaatori toimel (õhu)hapniku (O2) molekulidega; nii moodustunud negatiivsed hapnikuioonid muutuvad prootonitega (H+) reageerides veeks

Elektrolüüsiahel, töötamise põhimõte, näide

Elektrolüüs: sulatatud soolade ja vesilahuste elektrolüüs, näited

Elektrolüüs on protsess, kus mittespontaanse keemilise muutuse esilekutsumiseks kasutatakse elektrienergiat.
Muundub elektrolüüsil elektrienergia keemiliseks energiaks.
Elektrolüütide lahused ja sulas olekus elektrolüüdid sisaldavad ioone. Alalisvoolu läbijuhtimisel liiguvad katioonid katoodile ja anioonid anoodile. Elektroodidel toimub ioonide osavõtul elektrokeemiline reaktsioon, mille tulemusena ioonid kaotavad oma laengu ja muutuvad neutraalseteks osakesteks.
Katoodil ioonid redutseeruvad, anoodil oksüdeeruvad.
Elektrolüüdi lagunemine on võimalik ainult elektrienergia kulutamisega
Sulas NaCl lahuses saavad Na+ ja Cl- ioonid liikuda, sest kristallvõre laguneb. Na+ ioonid liiguvad katoodile ja Cl- ioonid anoodile (siin + poolus ). Laengut kannavad ioonid, mitte vabad elektronid.
Sellist juhtivust nim. ioonjuhtivuseks.
Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- = Cl2 (roheline gaas )
Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e- = Na |*2

Elektrolüüsi seadused ( Faraday seadused)

Elektroodil eraldunud aine mass m on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga Q ja aine elektrokeemilise ekvivalendiga k. m = kIt = kQ I- voolutugevus , n – moolide arv, t – aeg, F- Faraday arv, const
Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsioonist osavõtvate elektronide arvuga z. m = MIt/zF

Elektrolüüsi kasutamine
1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine;
2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia);
3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika);
4) Leeliste ja raske vee tootmine;
5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine
6) Orgaaniliste ühendite elektrosüntees.

Korrosioon : mõiste, liigitus

Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu.

Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide , hüdroksiide ja karbonaate
Korrosioon sõltub keskkonnast (õhk, vesi, pinnas), mõjuteguritest ( mehaaniline pinge vedrudes,
koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb ), radioaktiivsest kiirgusest jm.
Korrosiooni tulemusena metallilised materjalid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad peaaegu kõik metallid ja sulamid
Üldine ja laiguline- atmosfääris, tekkinud kiht vähendab edasist korrosiooni.
Pisteline (auklik, nn pitting)- tekivad süvendid ja augud. Tekib C terasest kuumavee torudel , Al ja tema sulamitel , roostevaba teras merevees.
Pilu – detailide vahel, ka Cu ja Zn plekk , värvitud plekk.
Piirpinna- keevitus, kuni 2 cm eemal, põhjustatud temperatuuride erinevusest.
Hõõrde - elektrokeemiline + mehaaniline.
Kontakt- 2 või rohkem erinevat metalli või sulamit koos; teras koos Cu neetidega, Al plekk ja Fe poldid

Sise- ja välistegurid korrosioonil
Välistegurid

Keskkonna koostis st. lahustunud soolad

a) hüdrolüüsuvad soolad → pH muutub;
b) halogeniidioonid → suurendavad korrosiooni; kõrged kontsentratsioonid → vähendavad O2 lahustumist.

Temperatuur- ohtlik kui suletud süsteem
Vedelike ja gaaside liikumiskiirus - neutraalsetes keskkondades , soodustab O2 difusiooni
Rõhk- suurendab gaaside lahustuvust, mehaanilised pinged metallides. • pH

Sisetegurid

Metalli või sulami koostis
Mikro - ja makrostruktuur - Näiteks sulami struktuur ja kristallide suurus mõjutab kristallidevahelist korrosiooni. Mida suuremad kristallid , seda rohkem korrodeerub.
Sisepinged - metalli töötlemisel ( kuumutamine , jahutamine, pressimine, valtsimine jm.) tekkinud pinged.
Pinnatöötlus - hästi poleeritud metalli pind vastupidav niiskuse toimele, vähe mikropragusid

Keemiline korrosioon: mõiste, näited

Toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes ( naftasaadused , bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega, ei teki elektrivoolu
Raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht , mis koosneb mitmest oksiidist . Oksiidi kiht on poorne ja habras , sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid , sisepõlemismootori klapid , silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud.

Elektrokeemiline korrosioon: selgitus , näited

Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Toimub soolade, hapete, leeliste lahuses. Korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus ). Alati kaasneb elektrivool
Metallide hävimine õhus või pinnases, kus elektrolüüdiks on õhuke veekile, milles on lahustunud gaasid CO2, H2S, SO2, NO2 jt., need moodustavad veega reageerides elektrolüüte
Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. Toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli, Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe (anood) – Sn (katood). Passiivsem metall ei korrodeeru, tema pinnal toimub hapniku või H+ redutseerumine
Ei esine täiesti kuivas õhus, Hapniku juurdepääs pinnale kiirendab korrosiooni.

Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse

Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel.
Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo , elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid.
Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi.
Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km)

tsooni:

katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile.

tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik.

anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis

Uitvooludest põhjustatud kahjustused on väga suured
Torustike sektsioneerimine- nende elektrijuhtivus viiakse minimaalseks; isoleeritakse liited dielektrikutega;
Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; ühendatakse metalltorustik ja trammi relss omavahel keskkonnast isoleeritud juhtme abil. Saab kasutada kui torustiku potentsiaal on suurem uitvoolusid vastuvõtva süsteemi potentsiaalist (kui vastupidi, siis suurendab korrosiooni).
Katoodkaitse • Protektorkaitse
Pinnavete ärajuhtimine
Killustiku, kruusa kasutamine, vältida vettsiduvate materjalide (liiv, muld ) kasutamist

Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited

Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed

mikroorganismid ( bakterid , seened ja vetikad).

Organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli

Väävlibakterid toodavad väävelhapet,lämmastiku bakterid toodavad lämmastikhapet

Organismid lagundavad aineid näit. rauabakterid, seened.

Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid taandavad sulfaatioonid
sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi.

Soodustavad enamasti elektrokeemiliset korrosiooni
Metaani valmistavad bakterid redutseerivad süsiniku CO2 -st metaaniks ja kasutavad ära raua korrodeerumisel vabaneva vesiniku. Kiirendavad oluliselt raua korrosiooni.

Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida)

Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks

Korrosioonitõrje üldised meetodid

Metalli katmine vähem oksüdeeruva metalli kihiga ;
Metalli ühendamine (anoodiga) välise vana metalliga
Kaitsekile (metallioksiidi kiht)
Galvaniseerimine (terasele tsink kate)
Kaitsekiht (värvimine)

Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine

Legeerimine - sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasutatakse

põhiliselt räni, kroomi , alumiiniumit. Need vähendavad Fe-oksiidi tekkimist

Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis;
Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li, teraspleki ja –terasest konstruktsioonielementide kaitsmiseks Al-Zn sulamid

Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted

Kuumuskindlad kaitsekatted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid, ka mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr2O3 , TiO2, ZnO, SiO2 sisaldavad sulatised
Aatomite termodifusioon- element viiakse sulamipinnakihti kõrgel temp.-l
Termoaliteerimine
Termokroomimine- 1000-1150 C pulbrilise Cr ja kaoliini seguga vaakumis õhem kaitsekiht; kõva, kulumiskindel pind, vastupidav
Pealesulatusmeetod- vähem vastupidavate detailide katmine kuumuskindlama sulamiga; näiteks turbiinilabadele stelliidikiht (Co, Fe, Ni sulam + Cr ja W).
Termomehaaniline meetod (plakeerimine)- kasutatakse bimetall-lehtede valmistamisel; kuumuskindla metalli või sulami õhukesed lehed paigutatakse ühele või kahele poole kaitstavat metallilehte ja töödeldakse saadud paketti kuumvaltsimise või pressimisega.
Pihustusmeetod- kuumuskindel metall või sulam kantakse sulas olekus pihustatuna õhu- või inertgaasi kk-s metallile.
Galvaaniline meetod- saadakse õhuke kaitsekiht, gaasikorrosiooni puhul kaitseb madalal temp.-l
Kuumuskindlad emailid - klaasilise olekuni sulatatud keraamiline materjal, mis sisaldab kuumakindalid oksiide ja vähe difusiooni soodustavaid oksiide; vastupidavad kõrgel temperatuuril; puuduseks väike plastilisus , purunevad temp. järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel.
Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid , boriidid, silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur
Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle ;
Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone

Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted

Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) - galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 x ZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud , kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega läheb lahusesse ioonidena tsink, mitte raud

Al kaitse korrosiooni eest

Kõige stabiilsem on pH 4,5 juures. Reageerib kiiresti nii happelises kui aluselises keskkonnas. Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht (2 kihti: tihe sisekiht paksusega ja poorne väliskiht Al2O3).
Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnal, saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea
Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis, see on kindlam . Puudus: väike

värvide valik.

NB! Anodeeritud Al pind on tundlik nii happelistele kui aluselistele lahustele samamoodi kui anodeerimata Al pind.
Al plaate kasutatakse fassaadi katmiseks, osadel oksiidikiht väike (näha tooni erinevustest)

Oksiid - ja fosfaatkatted

Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel.
Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; K2Cr2O7 kui tugeva oksüdeerija lisamine jahutusvedelikesse tekitab passiveeriva oksiidikihi, samuti metalli kastmine hetkeks HNO3 lahusesse.
Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega . Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele

Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse

Saab kasutada seal, kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte
Protektorkaitse - raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane. Raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib
Katoodkaitse - kaitstav ese ühendatakse vooluallika negatiivse poolusega, et tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutatakse suvalist vanametallitükki. Nt - autode kerega ühendatakse just akumulaatori miinuspoolus, et tagasi hoida korrosiooni
Anoodkaitse - kasutatakse välist alalisvoolu allikat, kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika + poolusega; - poolusega ühendatakse sobivast materjalist elektrood. Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht. Võimalik ainult kui metall antud keskkonnas passiveerub ja passiivset olekut saab säilitada välisvoolu abil. Kasutatakse Al sulamite, roostevaba teraste ja vahel süsinikteraste korral. Saab kasutada kõigi kergelt passiveeruvate metallide ja sulamite korrosioonitõrjeks, ei kaasne ühegi metalli lahustumist.

Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm)

Kõige lihtsam viis on katta esemed mingi tiheda kattega , mis väldiks metallipinna kokkupuute õhu ja niiskusega (värvimine, lakkimine, õlitamine)

Korrosiooni inhibiitorid - toime, näited

Inhibiitorite lisamine keskkonnale ( karbamiid , urotropiin, NaNO2 , polüfosfaadid, kromaadid).
Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust.
Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes). Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga.

Korrosioonitõrje kuiva õhuga

Õhu suhtelise niiskuse vähendamine- tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga (amorfne niiskust imav ränihape ). Viimast kasutatakse kallite seadmete ja aparaatide transportimisel ja laos hoidmisel, ka allveelaevades.
Korrosioon toimub kui õhu suhteline niiskus on 50-70%, metallide pinnale tekib niiskuskiht

Biokeemilise korrosiooni tõrje

Mikroorganismid tuleb hävitada: lisatakse Hg, Cu jm. värvidele või metallide koostisesse;
Kõrvaldada mikroorganismide eluks vajalikud ained;
Isoleeritakse metall täielikult ümbritsevast keskkonnast;
Ümbritsevasse keskkonda lisatakse mürke. Ei tohi lisada avatud soojaveetorustikes kus on joogivesi .

Lahuse mõiste

Kahest või enamast komponendist koosnevat vedelat või tahket homogeenset süsteemi. Ka gaaside

segusid võib vaadelda kui lahuseid
Lahus koosneb lahustatud ainest ja lahustist, milles see aine on ühtlaselt jaotunud. Lahuste koostis võib muutuda laiades piirides

Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal (küllastunud, küllastumata, üleküllastunud).

Küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab maksimaalset kogust lahustunud ainet antud temperatuuril ja rõhul
Küllastumata lahus – lahus, kuhu saab veel juurde lisada ainet, mis lahustub
Üleküllastunud lahus – lahus, kus on rohkem lisatud ainet kui maksimaalne kogus, ebapüsiv süsteem

Ruumala- ja soojusefekt lahustumisel

Kontraktsioon - nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Tekkiva aine ruumala on väiksem kui segatavate ainete ruumala kokku. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid.
Aine lahustumisel või esineda soojusefekt – soojust eraldub või neeldub.

Näiteks hüdraatumine on eksotermiline protsess, millega kaasneb soojuse eraldumine (vedelikude ja gaaside lahustumine)
Tahke aine lahustumisel kaasneb soojuse neeldumine, sest vaja on lõhkuda kristallides olevad sidemed. Protsess on endotermiline

Lahustuvus ja seda määravad tegurid

Gaaside lahustuvus sõltub temperatuurist ja rõhust – suureneb temp alanemisel ja rõhu tõstmisel
Vedelike lahustuvus suurene temp tõstmisel, rõhust oleneb vähe. Teatud temp-l lahustuvus on piiramatu, see temp on lahustuvus kriitline punkt

Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid:protsent, molaarsus ,molaalsus, moolimurd , normaalsus . Vt vihik

Lahuse aururõhk (Daltoni seadus)

Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga; Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks;
Tasakaalu korral on auru faas küllastatud ja vedeliku kohal on küllastunud auru rõhk.
Temp. tõstmisel küllastunud auru rõhk suureneb.
Auru faas vedela lahuse kohal võib koosneda lahuse mõlema komponendi molekulidest

Raoult ´i seadus

Ideaalse lahuse aururõhk sõltub iga keemilise komponendi aururõhust ja komponendi moolosast lahuses
Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega
Seadus on rakendatav ainult tahkete ainete ja mittelenduvate vedelike lahustele. Lahuse aururõhu alanemise mõõtmist võib kasutada lahustunud aine molekulmassi määramiseks

Lahuse keemistemperatuuri tõus ( graafik ja selgitus)
130. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja selgitus).
131. Osmoos , osmootne rõhk, tähtsus.
132. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid.
133. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni mõiste.
134. Dissotsiatsioonimäär ja – konstant.
135. Dissotsiatsiooni astmelisus. Näide.
136. Ostwaldi lahjendusseadus.
137. Debye-Hückeli teooria.
138. Aktiivsus.
139. Hüdrolüüsi mõiste – ja hüdrolüüsimäär.
140. Tugeva aluse ja nõrga happe soola hüdrolüüs ja saadud lahuse pH.
141. Nõrga aluse ja tugeva happe soola hüdrolüüs ja saadud lahuse pH.
142. Nõrga aluse ja nõrga happe soola hüdrolüüs ja saadud lahuse pH.
143. Hüdrolüüsi astmelisus. Näide

.ODT Laadi alla originaalfail 26 lk · .odt · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Krizzzuu Õppematerjali autor

Keemia eksami kokkuvõte 120 küsimust

keemia biokeemia materjalid Aine agregaatolekud molekulmass Molekulmass Avogadro hüpotees

Sarnased õppematerjalid

odt

TTÜ YKI0150 Eksam

Kordamisküsimused 2021/2022 õppeaastal sügissemester YKI0150 Üldine keemia Legend ,,Keemia alused” Õpiku tekst on selline :P 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria– kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine– mateeria eksisteerimise vorm/on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. ,,Reaktsioonist osa võtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete

Üldine keemia

doc

Keemia eksami spikker

1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema

Keemia

doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne.

Keemia

docx

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955)

Keemia

pdf

Keemia kordamisküsimused 2020 2021 õppeaastal

Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside

Üldkeemia

docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde. Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda nii puhtana kui ühendites (on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega). Näide: hapnik Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott)

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia eksam 2011

1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi

Keemia ja materjaliõpetus

288

pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

31.10.2011 14 Joule (dzaul) ja kalor - veelkord 1 J = 0.2390 cal (kalorit) 1 cal = 4,184 J 31.10.2011 15 Maailm koosneb mateeriast ja kiirgusest. Mateeria erinevaid vorme nimetatakse aineteks. Keemia on teadus ainetest ainete ehitusest, aine omadustest, aine reaktsioonidest mille tulemusel ained lagunevad ja moodustuvad uued. Keemia tegeleb ainete värvuse uurimisega kiirgus kiirguse neeldumisega ainetes ja kiirguse tekkimisega ainetes. Ainet uuritakse tema muutumistes ka sel moel, kuidas kiirgus temas neeldub ja kuidas ta aines tekib. 16 Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist ruumi. Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas

rekursiooni- ja keerukusteooria

Rohkem sarnaseid