Katseandmed: 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet (segu #6) Kaalutised: m, H2O 4,95 g m, HCl 4,937 g m, etaanhappe 1,057 g m, etüületanaat 3,547 g Katseandmete töötlus: 1) HCl-ga sisseviidud vee hulga HCl lahustega kolvides: mHCl = VNaOH * CN(NaOH) * EHCl MHCl=36,5 g/mol Kuna saab kirjutada, et EHCl = MHCl, siis mHCl = 0,0313 * 0,5010 * 36,5 = 0,5724 g. Seega on HCl-ga sisseviidud vee hulk mH20 = 4,937 0,5724 = 4,3646g. Summaarne vee hulk lähtelahuses on aga: mH20 sum = 4,95 + 4,3646 = 9,3146g n=m/M ,Mvesi=18g/mol n=9,3146g/18g/mol=0,5175 mool 2) Summaarne vee hulk reaktsioonilahuse nr 6 kolvides on võrdne HCl-ga sisseviidud vee hulgaga: 4, 3646g n=4,3646g/18g/mol=0,2425mool 3)Etüületanaati lähtelahuses, mooli Metüületanaat=88,11 g/mol n=3,547/88.11=0,0403 mool 4)Etaanhapet lähtelahuses, mooli Metaanhappe=60,05 g/mol n=1,057/60.05=0,0176mool
xCH 3COOC2 H 5 xH 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katseandmete töötlus: 1) Esimesena leian HCl-ga sisseviidud vee hulga HCl lahustega kolvides: mHCl = VNaOH * CN(NaOH) * EHCl Kuna saab kirjutada, et EHCl = MHCl, siis mHCl = 0,0291 * 0,5 * 36,5 = 0,5310 g. Seega on HCl-ga sisseviidud vee hulk mH20 = 5,066 0,5310 = 4,5350g. Summaarne vee hulk lähtelahuses on aga: m H20 sum = 4,872 + 4,535 = 9,4070g, moolides 9,4070/18 = 0,5226 mol. 2) Summaarne vee hulk reaktsioonilahuse nr 6 kolvides on võrdne HCl-ga sisseviidud vee hulgaga: 4, 535g (0,2519 mol). 3) Etaanhapet tasakaalusegus : nCH3COOH = ekv = CN(NaOH) * VNaOH [L] = 0,5 * 0,073 = 0,0365 mol tasakaalusegus!
o C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 1,50 % o V = 250 ml = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutan saadud lahuse massiprotsendi: C% = C%1 + * ( 1) C% = 0,50 + * (1,020 1,0019) = 1,821% Lahuse massi arvutamine: m=*V m = 1,020 g/cm3 * 250 cm3 = 255 g NaCl mass lahuses: mNaCl = mNaCl = = 4,64 g Lahuse molaarsus: CM = nNaCl = nNaCl = =0,079 mol M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol CM = = 0,316 mol/dm3 Lahuse molaalsus: Cm = mH20 = mlahus - maine mH2O = 250 6,64 = 245,36 g = 0,245 kg Cm = = 0,322 mol/kg Lahuse moolimurd: Cx = H2O = 1,00 g/cm3 mH2O = * V = 1,00 * 250 = 250 g M(H20) = 2*1 + 16 = 18 g/mol nH2O = = 13,8 mol Cx = = 0,00579 NaCl % sisalduse liiva-soola segus: %==*100%=87,6% Lahuse normaalsus: CnNaCl = mNaCl = 4,64g = 0,00464 kg Vlahus = 250 dm3 = 0,250 dm3 = 0,00025 m3 CnNaCl = = 0,317 g*ekv/dm3 Leian NaCl % sisalduse liiva-soola segus : %NaCl =100%*=83% Lahuses oli 90% soola Veaarvutus:
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Leian otsitava massiprotsendi C%: C% = C%1 + * ( 1) C% = 0,50 + * (1,0051 1,0019) = 0,9571% Lahuse massi arvutamine: m=*V m = 1,0051 g/cm3 * 250 cm3 = 251,275 g NaCl mass lahuses: mNaCl = mNaCl = = 2,405 g Lahuse molaarsus: CM = nNaCl = nNaCl = =0,0411 mol M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol CM = = 0,1644 mol/dm3 Lahuse molaalsus: Cm = mH20 = mlahus - maine mH2O = 251,275 - 2,405 = 248,87 g = 0,24887 kg Cm = = 0,165 mol/kg Lahuse moolimurd: Cx = H2O = 1,00 g/cm3 mH2O = * V = 1,00 * 250 = 250 g M(H20) = 2*1 + 16 = 18 g/mol nH2O = = 13,8 mol Cx = = 0,00297 Lahuse normaalsus: CnNaCl = mNaCl = 2,405g = 0,002405 kg Vlahus = 250 dm3 = 0,250 dm3 = 0,00025 m3 CnNaCl = = 0,1644 g*ekv/dm3 · g/dm3-> kg/m3 NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus A:
mNaCl = 253,1 g = 5,01 g 100 Lahuse molaarsus: n aine CM = V lahus m nNaCl = M 5,01 nNaCl = = 0,0856 mol 58,5 M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol 0,0856 CM = = 0,0342 mol/dm3 2,50 Lahuse molaalsus: naine Cm = mlahusti mH20 = mlahus - maine mH2O = 253,1 5,01 = 248,09 g 0,2481 kg 0,0856 Cm = = 0,345 mol/kg 0,24809 Lahuse moolimurd: naine Cx = n ainen lahusti H2O = 1,00 g/cm3 mH2O = V = 1,00 250 = 250 g M(H20) = 2 1 + 16 = 18 g/mol m 248,09 nH2O = = = 13,78 mol M 18 0,0856
markeeritakse tähisega Бр (бронза). Põhitähise Бр järel tuuakse sulami margitähises kõigi legeerelementide tähttähised ja arvuga iga elemendi keskmine sisaldus protsentides. Vasesulameid, kus põhiliseks legeerelemendiks on nikkel (melhiorid) või nikkel ja tsink (uushõbedad), markeeritakse ainult metallide tähttähiste abil, näidates koostist samuti nagu teiste vasesulamite puhul, näiteks MH20 – melhior, mis peale vase (M) sisaldab 20% niklit (H); MHЦ 15-20 – uushõbe, mis sisaldab vastavalt 15% Ni ja 20% Zn. 25. MAGNEESIUM JA MAGNEESIUMISULAMID Magneesium on maakoores oma 2,1% sisaldusega väga levinud metall, millest poole rohkem on vaid alumiiniumit ja rauda. Elemendina avastati magneesium 1808.a H. Davy poolt. Maakides esineb magneesium peamiselt karbonaadina (magnesiit Mg C l2 , dolomiit Mg C O3 , Ca C O3 jm), millest töötlemise tulemusena saadakse Mg C l2
suurem gaasiosakeste summaarsest ruumalast; · molekulide mõõtmed on väga väikesed võrreldes nendevaheliste kaugustega; · molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises (Browni liikumises); · molekulidevahelised jõud (van der Waalsi jõud) on väga väikesed, seetõttu on gaaside tihedus väike. Gaasi olekut iseloomustavad: 1)rõhk, P 2) temperatuur, T 3) ruumala, V Normaaltingimused: T = 0 °C = 273,15 K P = 1 atm = 760 mmHg = 101 325 Pa = 10 mH20+4°C Viimasel ajal soovitatakse kasutada mõistet standardtingimused järgmises tähenduses: T = 0 °C = 273,15 K P = 1 bar = 100 000 Pa Standardtingimused termodünaamikas tähendavad: T = 25 °C = 298,15 K; P = 1 atm; uus süsteem kasutab mõistet standardolek: T = 25 °C = 298,15 K; P = 100 kPa 1 mool gaasi hõivab ruumala 0°C ja 101 325 Pa juures (st normaaltingimustel) 22,414 liitrit. Kui rõhu ja temperatuuri väärtused muutuvad, siis muutub ka molaarruumala. Standardtingimustes (0
annaabi.ee 
