Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon – näitab lahustunud aine moolide arvu ühe kilogrammi lahusti kohta nlahus Valem: Cm = mlahusti n – 1 mol m – 1 kg Lewis'e struktuurid – harjutan!!!, molekuli elektronasetus ja ruumiline struktuur, nimetused ja sidemetevaheliste nurkade väärtused, resonants ja resonantsstruktuurid A X n Em VSEPRi valem: Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Formaalne laeng – q = V - (2L+S) , milles q= formaalne laeng; V= valentselektronide arv vabas aatomis; L= elektronipaaride arv; S= sidemete arv ühendis Molekulorbitaali diagrammi joonistamine - O, F, Ne jaoks ühte moodi, teised teisiti. Kui töös on mõni
mass aatommassiühikutes, tähis A, relatiivne molekulmass- Mr(aatomite masside summa), relatiivne aatommass- Ar(aatommass ümartatud täisarvuks) ) Mr(HCl)= 1+35,5=36,5 amü 3. Elektronskeemi koostamine aatom- ja ioon- on laenguga aatom, mis on elektrone loovutanud või vastu võtnud Element: süsinik Elektronskeem: C +6/ 2)4) aatomskeem ja iooniline kui loovutab või võtab Kihi nr Elektronide max arv 1 2 2 8 3 18 4 32 5 32 6 32 7 32 4. Okteti reegel- kõik aatomid(v.a. elemendid 1-5) soovivad saada viimasesse kohti 8 elektroni. Elemendid liidavad või loovutavad selleks elektrone 5. Mida näitab A-rühma number- väliskihi elektronide arv aatomis, mida perioodi number- elektronkihtide arv aatomis 6. Mida teevad metallid ja mittemetallid oma väliskihi elektronidega, kui nad moodustavad liitaineid?- Metall loovutab ja mittemetall võtab vastu, et mõlemale tekiks viimasesse kihti 8 elektroni 7
2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada 3)elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trendid on vähem väljendunud kui ionisatsioonienergiat korral Keemiline side 1)Iooniline 2)Kovalentne 3)Metalliline Sideme aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine Lewisi sümbolid ja struktuurid Aatom püüab saavutada lähima väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni (okteti, dubleti) Kovalentne side – kui aatomid jagavad ühist elektronpaari; kordsete sidemete puhul jagatakse kahte või kolme elektronpaari (väga harva enamat) Sideme elektronipaar – paar, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar – paar, mis kuulub vaid ühele aatomile Valents – sidemet arv, mida aatom moodustab Resonants – elektronide delokalisatsioon. Kasutatakse mitut piirstruktuuri, kusjuures ühend on tegelikult nende resonantshübriid
2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada 3)elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trendid on vähem väljendunud kui ionisatsioonienergiat korral Keemiline side 1)Iooniline 2)Kovalentne 3)Metalliline Sideme aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine Lewisi sümbolid ja struktuurid Aatom püüab saavutada lähima väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni (okteti, dubleti) Kovalentne side kui aatomid jagavad ühist elektronpaari; kordsete sidemete puhul jagatakse kahte või kolme elektronpaari (väga harva enamat) Sideme elektronipaar paar, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar paar, mis kuulub vaid ühele aatomile Valents sidemet arv, mida aatom moodustab Resonants elektronide delokalisatsioon. Kasutatakse mitut piirstruktuuri, kusjuures ühend on tegelikult nende resonantshübriid
CH3COO-Na+ ; CH3CH2O-Na+ Vesinikside vesinikside moodustub elektronegatiivse aatomiga (N;F;O) seotud vesinikuaatomi (+) ja mõne teise üldiselt elektronegatiivse aatomi () vaba elektronpaari vahel. Võib olla nii intermolekulaarne kui intramolekulaarne. 2. Lewise struktuurvalemid ja formaalse laengu arvutamine Väärisgaasidel on stabiilne elektronkonfiguratsioon, teised aatomid soovivad reageerida saavutamaks samasugust stabiilsust. Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Lewis'i struktuurid: sidet tähistame kriipsuga, ülejäänud elektrone punktidega. Formaalse laengu leidmiseks tuleb leida aatomi valentselektronide arv, kusjuures: igast sidemest kuulub aatomile 1 elektron; vabad elektronipaarid kuuluvad täielikult aatomile. Laengu leidmiseks tuleb valentselektronide
asukohtadele), muud aatomid keskele (tsentraalsetele asukohtadele); 3. Molekulides, kus pole vesinikke, pannakse keskele tavaliselt aatomid, millel on võrreldes teiste aatomitega vähem elektrone väliselektronkihil; 4. Joonistatakse välja elektronid, mis moodustaksid elektronipaari; 5. Ülejäänud elektronid paigutatakse esmajärjekorras terminaalsete aatomite ümber, seejärel, niipalju kui võimalik, tsentraalsete aatomite ümber; 6. Tavaliselt on aatomitel Lewise struktuuris okteti nõue väliselektronkihil peab olema 8 elektroni. Vesinikul on dueti nõue kaks elektroni väliselektronkihil; 7. 2. perioodi elemendid (Li...Ne) alluvad hästi okteti nõudele, järgnevate perioodide elementide puhul võib esineda kõrvalekaldeid; 8. Kui tsentraalsetel aatomitel jääb oktetist elektrone puudu, moodustatakse kordseid sidemeid, nihutades vabu elektronipaare sidet moodustavatele asukohtadele; 9
EKSAM S Väävel on 16. Element, seega on tema tuumas 16 prootonit ja elektronkattes 16 elektroni. Ta asub 3. Perioodis, seega on tema elektronkattes 3 kihti. Ta asub 6.a rühmas seega on tal 6 väliselektroni. Elektronskeem: S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) Elektronvalem: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p4 Okteti täitmiseks võib väävel siduda 2 elektroni S + 2e = S2- min oksüdatsiooniaste on -II Samuti võib ta loovutada kuni 6 elektroni S -- 6e = S6+ max oksüdatsiooniaste on +VI levik looduses Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase
Hinnake erinevate resonantsstruktuuride osakaalu, kasutades formaalseid laenguid. Resonants ühelgi elemendil ei saa olla rohkem elektrone kui mahub tema valentskihile. Molekuli laneg peab jääma samaks. Formaalse laengu järgi saab aru, kas anioon või katioon. Sidemed aatomite vahel saavad olla delokaliseeritud nii et nad ei ole sideme kordsed. Sideme kordsed saavad olla mittetäisarvuline. Formaal laeng V-(2L+S). V- valents(paardumata+S); L-paare; S-sidemeid 14. Kirjeldage okteti reeglit ja selle erandeid näidete abil. Iga aatom võtab oma valentskihile 8 elektroni ja saavutab sellega väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni ns2np6. C, N, O, F järgivad seda reeglit. Mittemetallid alates 3.perioodist võivad oma valentskihti võtta ka rohkem kui 8 elektroni, sest tulevad mängu d-orbitaalid (10, 12 või enam) PCl6-. Erand radikaalid paardumata (spinniga) elektroniga. Radikaalid tekitavad kovalentse sideme homolüütilisel katkemisel (kasutik). 15
koostist. See meetod avas täiesti uue võimaluse senitundmatute keemiliste elementide avastamiseks. 1860 61. a. avastasid Bunsen ja Kirchhoff spektrijoonte järgi tseesiumi ja rubiidiumi Ramsay: Avastas süsteemse uurimise kaudu väärisgaasid: neoon, krüptoon, ksenoo, heelium, argoon. Algselt nim neid inertgaasideks, kuid kui argooniga avastati mõned ühendid, siis nim ümber väärigaasideks. Nende gaaside inertsus sai aluseks Lewisi okteti- reeglile. Guldberg ja Waage: sõnastasid massitoimeseaduse, millest avaldasid tasakaalukonstandi avaldise Gibbs: Töötas välja tänapäevase termodünaamika alused, võttis kasutusele keemilise potentsiaali ja vabaenergia (Gibbsi energia) mõisted (Gibbsi energia termodünaamiline funktsioon, mis võtab kokku entalpia ja entroopia faktori ning määrab protsesside isevoolulise kulgemise suuna ja maksimaalse kasuliku töö); selgitas heterogeense faaside
algustähega Kõikide arvutivõrkude võrku nimetatakse Internetiks – suure algustähega 54. Füüsiline aadress, MAC aadress Reaalselt on igal arvutivõrgus oleval seadmel vähemalt üks füüsiline aadress Tavaliselt on selleks kaheteistkümnekohaline number mida nimetatakse MAC (Media Access Control) aadressiks. MAC – 48 bitine (kuus baiti ehk oktetti) Esitlusviisid: 01-23-45-67-89-AB 01:23:45:67:89:AB 0123.4567.89AB Esimese okteti esimene bitt: • 0 – globaalselt unikaalne aadress • 1 – lokaalselt muudetud Multiedastus (Multicast): Esimese okteti nullis bitt: • 0 - unicast • 1 – multicast Leviedastus (Broadcast): FF-FF-FF-FF-FF-FF 55. Ethernet (IEE802.3), Etherneti kaadri struktuur ja selle väljad Enamlevinud võrgustandard on IEEE 802.3 Ethernet
elektronokteti moodustumisest. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt EN >1,9. 65 Iooniline side (NaCl) NaCl sideme tüübi määramine: EN(NaCl)=EN(Cl)-EN(Na)=3,0-0,9=2,1 Tegemist on ioonilise sidemega, kusjuures Na ja Cl omandavad mõlemad väliskihile elektronide okteti ja laengu. Erinimeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt ja tekib iooniline side. Positiivsed ioonid katioonid. Negatiivsed anioonid. 66 Iooniline side (NaCl) Kuna erinimeliste ioonide arv on suur, võib valemi kirjutada ka kujul NanCln Kristalse ioonilise sidemega ühendid ei koosne molekulidest, vaid erinimeliselt laetud ioonidest seega on tegemist
oktetiks OKTETT. molekulide osakeste mõõtmetega võrreldes suured ja molekulide Molekul lihtaine või ühendi väiksem osake, mis eksisteerib Metalli aatomitel on kergem loovutada väliskihilt 1-3 elektroni, kui vastastik toime suhteliselt nõrk. Sellist oletatavat gaasi, milles iseseisvalt, säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama neid liita okteti tekkimises. gaasimolekulide vahel ei esine jõudusid ja mille molekulid ei oma elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. N: C Väärisgaasid, mille valis elektron kihtidel on 8 elektroni (va. He, ruumala. Kui tingimused ei erine palju normi tingimistest on võib esineda mitmes kristallvormis (grafiit, teemant, garbüüt). See millel on 2 elektroni) on passivsed
Jood võib olla ühendeis juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja fosfaadis (IPO4). Halogeenide aatomite väliselektronkihil on seitse elektroni ja elektronkihi ehitust iseloomustab järgmine struktuur: s2p5. Halogeenide keemiline altiivsus on seotud aatomiraadiusega. Et fluori aatomite väliselektronkihis on teine kiht (2s22p5), siis liidab ta kergemini kui teised halogeenid oma väliselektronkihile ühe elektroni, moodustades 8 elektronist koosneva okteti. Fluor on mitte ainult kõige altiivsem halogeen, vaid üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seepärast on aatomituuma ja väliselektronikihi vaheline mõju väiksem kui fluori puhul. Aatomiraadiuse suurenemisel FAt väheneb halogeenide keemiline aktiivsus. HAPNIK--OXYGENIUM--O. 1s22s22p4 1. Leidumine looduses. Hapnik on looduses kõige levinum element. Maa (õhkkonna, vesikonna ja maakoore) massist moodustab hapnik ligi 50%
N: N2O, NO, N2O3 rida nim.oktetiks OKTETT. Boyle´-Mariotte´I seaduse definitsioon: vastavad ühele N-le O-u aatomi massid,suht nagu arvud 1:2:3:4:5. Metalli aatomitel on kergem loovutada väliskihilt 1-3 elektroni, kui Jääval temp-l on gaasi antud massi ruumala pöördvõrd-ne temale 1.5 Ekvivalentide seadus ained reag-d teineteisega alati neid liita okteti tekkimises. avaldatud rõhuga. PV=nRT, nT=const. Kui konstantsed on ekviv-tes hulkades,mis on võrdel-d nende ainete ekviv.t massiga. Väärisgaasid, mille välis elektron kihtidel on 8 ekt-i (va. He, millel on moolide arv ja rõhk, siis on tuletatav Gay-Lussac´i seadus. Jääval 1.6. Ruumalaliste suhete seadus kehtib kulgevate keemiliste 2 ekt-i) on passiivsed
vajaliku osa teise temperatuuriga, et lõhkuda jällegi kristalliseerunud pind. Kristalliseerunud pind peegeldab valgust paremini ning seega saavutatakse sarnane effekt CD-Ri ja CD- ROMiga. 32.Magnetmäluseadmed[1] Kõvaketas: *Info salvestamine kõvakettale toimub tehniliselt tema magnetpinna ümbermagneetimisel. Iga bitt kujutub doomeni (see on piltlikult nagu kompassinõel) asendiga: kas üles või alla (0 või 1). Kaheksa sellist doomeni moodustavad okteti (ehk baidi). Tehnoloogilistel põhjustel loeb ja kirjutab pea terve bloki korraga - see on füüsiliselt paljudel kõvaketastel 512 B. *Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal
Mõõtmised näitavad, et sidemed osooni molekulis on võrdse pikkuseega. Tegelik molekul on nende kahe äärmusliku variandi vahepealne, joonistatud äärmusi nimetataksevresonantsstruktuurideks: Resonantsstruktuuride vahele joonistatakse kahe otsaga nool (). Molekulid, milles aatomitel ei ole 8 valentselektroni · Paarituarvulise elektronide arvuga molekulid (ioonid). Nendes on paratamatult vähemalt üks aatom, mille jaoks okteti nõuet ei ole võimalik täita. Sellised molekulid on paramagnetilised. · Mittetäielikud oktetid. Kui aatomite elektronegatiivsuste erinevus on suur, mistõttu side läheneb ioonilisele, võib vähem elektronegatiivse aatomi okteti nõue jääda rahuldamata. · ,,Laiendatud" oktetid. Esinevad 3. ja järgnevate perioodide elementide juures, milles sideme moodustamises saavad osaleda ka kõrgema peakvantarvuga (täitmata) orbitaalid. Näiteks : PCl5, SF6 Molekulide kuju
I2+H2OHOI+H+ + I-. Soolad on hüpojoditid- tuntud vaid lahjades vesilahustes, dissotseerub nii happe kui alusena: HOIH+ + IO- ja IOH+H2OIH2O+ + OH-. HIO3 joodhape- soolad on jodaadid. HIO4*2H2O perjoodhape- soolad on perjodaadid. Mõlemad happed on värvitud, püsivad kristalsed ained, moodustavad püsivaid sooli, mis on tugevad oksüdeerijad. 58. Selgitage väärisgaaside madalat reaktiivsust ja põhjendage selle kasvu liikudes rühmas ülevalt alla. Valentskihil paikneva okteti tõttu on nende reaktsioonivõime piiratud. Välise energiataseme orbitaalid on täielikult täitunud ja st elektronkihtide stabiilsus on maskimaalne, keemiline aktiivsus äärmiselt väike. Väärisgaaside ionisatsioonienergiad on väga kõrged, kuid vähenevad rühmas ülalt alla. 59. Iseloomustage ksenooni tähtsamaid ühendeid (fluoriidid, oksiidid ja neile vastavad happed). Happed ????? Väärisgaasidest on ksenoon kõige rikkama keemiaga.Ksenooni ja fluori segu
annaabi.ee 
