2. a) S=1m2, h=1m b) F=1N, v=1 m/s Joonis 1.2. Vedeliku kihtide nihkumise skeem: a) paigalseisus; b) liikumise alguses. SGS- süsteemis dünaamilise viskoossuse ühikuna võetakse see takistav jõud (düünides), mis avaldub kahe 1 cm2 suuruse ja teineteisest 1 cm kaugusel asuvate vedelike pindade suhtelisel liikumisel kiirusega 1 cm/s. Kui seejuures on takistava jõu suurus 1 düün, siis vedeliku viskoossus on 1 puaas (dünaamilise viskoossuse ühik). Vedeliku laminaarse voolamise puhul takistava jõu suurus düünides (eelpool märgitud tingimustel) on arvuliselt võrdne selle vedeliku viskoossusega puaasides (1 puaas on 100 sentipuaasi). Dünaamilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on paskal-sekund (Pas), tihti kasutatakse millipaskalsekundit (mPas). CGS- süsteemis on ühikuks puaas (P), tavaliselt tema sajandikosa sentipuaas (cP). Viskoossuse mõõtühikud erinevates mõõtühikute süsteemides
2. a) S=1m2, h=1m b) F=1N, v=1 m/s Joonis 1.2. Vedeliku kihtide nihkumise skeem: a) paigalseisus; b) liikumise alguses. SGS- süsteemis dünaamilise viskoossuse ühikuna võetakse see takistav jõud (düünides), mis avaldub kahe 1 cm2 suuruse ja teineteisest 1 cm kaugusel asuvate vedelike pindade suhtelisel liikumisel kiirusega 1 cm/s. Kui seejuures on takistava jõu suurus 1 düün, siis vedeliku viskoossus on 1 puaas (dünaamilise viskoossuse ühik). Vedeliku laminaarse voolamise puhul takistava jõu suurus düünides (eelpool märgitud tingimustel) on arvuliselt võrdne selle vedeliku viskoossusega puaasides (1 puaas on 100 sentipuaasi). Dünaamilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on paskal-sekund (Pas), tihti kasutatakse millipaskalsekundit (mPas). CGS- süsteemis on ühikuks puaas (P), tavaliselt tema sajandikosa sentipuaas (cP). Viskoossuse mõõtühikud erinevates mõõtühikute süsteemides
SI -süsteemis mõõtühik (m2/s) või (mm2/s). Mootoriõlide viskoossust mõõdetakse +100 oC juures. Tänapäevastel mootoriõlidel tuuakse välja ka nn. HTHS- viskoossus, mis iseloomustab õli omadusi suurematel koormustel ( määratakse + 150 o C juures ). Kui kinhemaatilise viskoossuse väärtus korrutatakse õli tiheduse näitajaga mõõtetemperatuuril, saadakse dünaamiline viskoossus. Mõõtühikuks tehnilises süsteemis on puaas (P). SI -süsteemis ühikuks paskalsekund (Pa.s) või (ns/m2). Viskoossus muutub temperatuuri muutudes. Seda muutust väljendab viskoossusindeks ( VI ). Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ( õli vedeldub ) ja temperatuuri langedes suureneb ( õli pakseneb ). Mida rohkem muutub õli viskoossus temperatuuri muutudes, seda väiksem on viskoossusindeks ja seda madalam on õli kvaliteet. Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus, · mootori käivitumine ja ökonoomsus,
PIIMA KOOSTISOSAD 1.Piimavesi Vett on piimas keskmiselt 87 %. Vees on lahustunud piimas olevad suhkrud, mineraalsoolad ja vitamiinid. Piimatoodetes esineb vesi kolmes erinevas vormis: · vaba vesi- on võimalik eraldada töötlemise käigus · kapillaarne vesi- eraldub temperatuuri toimel · keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber) 2. Kuivaine Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv, seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on...
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud 1) mõõte...
temperatuuril. Viskoossust võib defineerida kui tema vastupanuvõimet voolamisele, mis on tingitud molekulide sisehõõrdumisest. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik CGS- süsteemis stooks ( St), praktikas cSt. SI süsteemis mõõtühik (m2/s) või (mm2/s). 1 cSt = 1 mm2/s Mõõdetakse +100 oC juures. Kui kinemaatilise viskoossuse väärtus korrutatakse õli tiheduse näitajaga mõõtetemperatuuril, saadakse dünaamiline viskoossus. Mõõtühikuks tehnilises süsteemis on puaas (P). SI süsteemis ühikuks paskalsekund (Pa*s) või (ns/m2). 1 cP = 1 mPa*s Viskoossus muutub temperatuuri muutudes. Seda muutust väljendab viskoossusindeks ( VI ). Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ( õli vedeldub ) ja temperatuuri langedes suureneb ( õli pakseneb ). Mida vähem muutub õli viskoossus temp. muutudes, seda suurem on viskoossusindeks ja seda kõrgem on õli kvaliteet. Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus,
KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioon...
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
Newtoni seadus F = S dv/dy F - jõud, mida tuleb rakendada nihutamiseks teise pinna suhtes S - kihi pindala dv - suhteline liikumiskiirus dv/dy - kihtidevaheline kiirusgradient - võrdetegur, ehk viskoossus Ühikulise pindalaga vedelikukihid asuvad üksteisest ühikulisel kaugusel ja ülemine kiht liigub alumise suhtes suhtelise kiirusega 1 kiirusühik ühikulise jõuväärtuse mõjul. Kui need ühikud on CGSE süsteemis, siis on sellise vedeliku viskoossus 1 puaas (P), kui aga SI süsteemis, siis on sellise vedeliku viskoossuse ühikuks 1 Pas (1 Paskal x 1 sekund) 1P = 0,1Pas = 0,1 Ns/m2 Vee viskoossus toatemperatuuril on ~1 cP ehk ~10-3 Pas 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. Vedeliku pind võtab raskusjõu mõjul looduslikes veekogudes tasapindse kuju. Pind on väike võrreldes vee massiga. Veetilga vähenedes võtab see aga veetilga, veelgi vähenedes keraja kuju
Viskoossusel on kolloidsisalduse järgi kolm liiki. Üks on hajuspeenestatud süsteem, kus on peamiselt lahus. Teine on siduspeenestatud süsteem, mis on "paksude" lahuste korral n. vere korral. Selles ühendab kahte osakest jõud, mida nimetatakse koagulatsioonisidususeks Kolmas on faas, selles on jõuks faasisidusus. Kolme faasi jõud erinevad jõu suurusjärgu võrra. Viskoossuse valem on gradient, teisisõnu kiiruse muut ühest kihist teise üleminemisel. on viskoossus, selle ühik on puaas. Njuutoni ja mittenjuutoni vedelikud Njuutoni vedelike korral on viskoossus konstantne, mittenjuutoni vedelike korral on sõltuv nihkepingest e. Mittenjuutoni vedelikud on näiteks kiuliste makromolekulide lahused või kolloidid. Üldjoones iseloomustab nihkepinget järgmine valem Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott k on konstant Kolloidkeemia Kristian Leite 2012
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
Kui kahe vedelikupinna vahekaugus on dx ja nende pindade kiiruste vahe dv, siis pinnal A väljendub laminaarset liikumist alalhoidva jõu suurus valemiga dv F = A . dx Jõu F väärtus on iga vedeliku jaoks isesugune ja seda nimetatakse dünaamiliseks viskoossuseks. Dünaamiline viskoossus sõltub vedeliku molekulide koostisest ja temperatuurist. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ja vedeliku voolamiskiirus kasvab. Dünaamilise viskoossuse ühikuks on puaas (P): Ns 1P = 0,1 . m2 Naftatoodete voolavust mõõdetakse kineetilise viskoossusega, mis saadakse dünaamilise viskoossuse jagamisel vedeliku tihedusega. Kineetilise viskoossuse ühikuks on stooks (St). Paralleelselt stooksiga on kasutusel kineetilise viskoossuse ühikutena ka Saybolti sekund (Saybolt Universal Second, Saybolt Furol Second), Redwoodi sekund (Redwood Second) ja Engleri kraad (°E).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
