Ammoniaagi sünteesil N2 + 3H2 2NH3 tekitab rõhu suurendamine süsteemi vastumõju, mis püüab moolide arvu vähendada reaktsioonisuuna nihutamisega NH3 tekke suunas (4 mol 2 mol). Seetõttu toimub NH3 tööstuslik süntees kõrgetel rõhkudel. Kui gaasil. ainete hulk reaktsioonis ei muutu (n = 0) või gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutmine keemilist tasakaalu ei mõjuta. 4) Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni (H > 0) korral saaduste tekkimise suunas, endotermilise reaktsiooni (H < 0) korral saaduste vähenemise (lagunemise) suunas. Atmosfäär - Püsivad komponendid: N2 78% ; O2 21%; väärisgaasid 0,93% Ar, ülejäänud vähe. Muutuvad komponendid: peam. CO2 0,04 mahu% ja veeaur H2O: 10-3 – 4%. Juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt.esinevad tööstusrajoonides, linnades jm. Atmosfääri ülakihtides osoon (O3) - madalamal sisaldus väga väike
vähendamisel lähteaine tekke suunas Tasakaal nihkub saadud kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas vähendamisel saaduste tekke suunas Tasakaal nihkub rõhu tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas alandamisel suurema gaasi molekuilide arvu suunas *kui võrrandi mõlemal poolel on gaasiliste ainete molekulide arv võrdne, siis rõhu muutumine tasakaalu ei mõjuta. Tasakaal nihkub temperatuur Tõstmisel endotermilise protsessi suunas (H > 0) Alandamisel eksotermilise protsessi suunas (H < 0) *kui pärisuunaline reaktsioon on eksotermiline, siis vastassuunaline reaktsioon on endotermiline. Ning vastupidi. Kui mingi reaktsioonivõrrandi kohta on öeldud, kas ta on ekso- või endotermiline, siis käib see pärisuunalise reaktsiooni kohta. Tahke aine kogus või peenestamine, segamine ja katalüsaatori kasutamine tasakaalu ei mõjuta. Endotermiline protsess toimub energia neeldumine.
Keemiline reaktsioon-protsess, kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet; Lähteainete osakeste vahel sidemed katkevad ja tekivad uued sidemed teiste osakeste vahel; Reaktsioon toimub juhul, kui reageerivate ainete põrkuvad osakesed on küllalt kiired; Aktiveerimisenergia- vähim energia, mida tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et reaktsioon toimuks; mida väiksem on aktiveerimisenergia seda kergemini reaktsioon kulgeb; Aktiveeritud kompleks- paralleelselt toimub vanade sidemete katkemine ja uute tekkimine; Soojusefekt- reaktsiooniga kaasnev energia muutus; Eksotermiline/endotermiline: 1. energia eraldub/neeldub 2.entalphia väheneb/suureneb 3.ümbritseva keskkonda eraldub soojust/kulgemisel võetakse energiat ümbritsevast keskkonnast 4.ühinemisreaktsioon/lagunemisreaktsioon, metalli tootmisega seotud reaktsioonid; Reakt...
ΔH – reaktsiooni soojusefekt, Ea – otsesuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia, Ea’ – pöördsuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiviseerimisenergia Ea – energiabarjääri kõrgus, reaktsiooni toimumiseks vajalik energiavaru, mis peab olema osakestel võrreldes keskmise energiaga. endotermilise reaktsiooni Ea on suurem kui eksotermilise oma. aktiivne vahekompleks – barjääri tipule vastav aktiivne ebapüsiv vaheolek mida madalam on „barjäär“, seda kiiremini reaktsioon toimub! c) kiiruse sõltuvus katalüsaatorist katalüsaator – aine, mis suurendab võimalikku reaktsiooni kiirust ning võtab sellest ühe lähteainena osa, kuid vabaneb reaktsiooni lõpus esialgsel kujul ja koguses. katalüsaatori toimemehhanism: !
või kergemaid aatomituumi ise tuumas neeldumata. Indutseeritud gammakiirgus on tuumareaktsioon, milles peale aatomituuma osalevad ainult footonid (). Gammakiirguse neeldumisel tuumas läheb tuum Ergastatud seisundisse . Ergastatud seisundist saab tuum väljuda kiirates gammakiirgust. Energia jäävus Endotermilise reaktsiooni puhul tuleb reaktsiooni toimumiseks Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energia ehk soojusena . energia, mis reaktsiooni käigus neeldub. Tuumareaktsiooni võrrandid Iga reaktsioonis osalev aatomituum kirjeldatakse tema keemilise elemendi tähisega,
Termokeemiline võrrand- Reaksioonivõrrand, mis sisaldab reaksiooni soojusehvekti väärtust. 12. Milliseid reaktsioone nimetatakse: pöördumatuteks- Reaksioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. Pöörduvateks- Kahes suunas(otse- ja vastasuunas) toimub reaksioon. Eksotermilisteks- Soojuse(energia) eraldumisega kulgev keemiline reaksioon. Endotermilisteks- Soojuse(energia) neeldumisega kulgev keemiline reaksioon. 13. Mida näitab suurus H- ja milline on H märk ekso- ja endotermilise reaktsiooni korral? 14. Milles seisneb Le Chatelier' printsiip? - See ütleb kui muuta tasakaaluoleku tingimusi siis nihkub tasakaal vastupidi tekitatud muutusele. 15. Kuidas nihkub reaktsiooni tasakaal temperatuuri-temp.tõstmisel seega lähteainete tekkimise suunas,temp.alandamisel aga ammoniaagi tekke suunas., rõhu-tõstmisel nihkub tasakaal suunas,kus gaasiliste ainete moolide arv on väiksem,rõhu vähendamisel vastupidi. või ainete
Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon. Reageerivate ainete kontsentratsioon mida kõrgem on lähteainete konsentratsioon, seda kiirem on reaktsioon. Temperatuur mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ja endotermilised reaktsioonid ·Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus, kuid endotermilise korral neeldub. ·Eksotermilise reaktsiooni korral kulub lähteainete sidemete lõhkumiseks vähem energiat, kui saadusel sidemete tekkimisel vabaneb. · Keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub ning katkemisel energia neeldub Kütused ja kütteväärtused ·Energia salvestamise võimalused: mehaaniline- salvestatud suurde hoorattasse, mis pöörleb, Elektrienergia- kondensaator, Soojusenergia- väikesteks kogusteks termonõu
liikumise suunda), siis on tegemist elastse hajumisega, mitte tuumareaktsiooniga. Aatomituuma spontaansel lagunemisel on tegemist tuumareaktsiooniga ainult sellisel juhul kui lagunemine on põhjustatud kokkupõrkest mõne elementaarosakesega. Tuumareaktsioon võib olla eksotermiline reaktsioon või endotermiline reaktsioon. Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energiana (soojusena). Endotermilise reaktsiooni puhul tuleb reaktsiooni toimumiseks anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline energia, mis reaktsiooni käigus neeldub. Tuumamudelid:Tuum koosneb nukleonidest prootonitest ja neutronitest.
2 SO2 + O2 ↔ 2 SO Keemiline tasakaal- Olek kus keemilise reaktsiooni saaduste tekkekiirus võrdub nende lagunemisreaktsiooni kiirusega N2 + 3 H2 ↔ 2 NH3 8.See on tööstuses rakenduslikult oluline, et tõsta reaktsiooni saagist. 9. • Lähteainete kontsentratsiooni- kontsentratsiooni kontsentratsiooni vähendamisel lähteainete tekke suunas Kui kahandatakse lähteainete kontsentratsiooni, siis süsteem kasvatab seda saadusi lagundades. • Temperatuuri- Temperatuuri tõstmisel endotermilise reaktsiooni suunas- Kui väljast antakse energiat juurde, siis süsteem üritab vaba energia hulka vähendada seda endasse neelates. • Temperatuuri- Temperatuuri alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas- Kui väljast võetakse antakse energiat ära, siis süsteem üritab seda tagasi juurde anda, eraldades energiat. • Rõhu tõstmisel- väiksema gaasi moolide arvu suunas Kui väljast tõstetakse rõhku, vähendab süsteem enda rõhku (võtab väiksema ruumala).
Meenutamiseks: Ekso- ja endotermilised reaktsioonid Eksotermiline reaktsioon: õppisime, et energiat eraldub. Õige see ongi, kuid teaduses on rohkem levinud termodünaamiline lähenemine, mis vaatleb protsesse süsteemi seisukohalt (mitte välise vaatleja seisukohalt, kes käe näiteks ära kõrvetas). Kui energiat eraldub keskkonda, siis süsteemi energiasisaldus väheneb. Õeldakse, et entalpia muut( H) on negatiivne Seega Q > 0 ja H < 0 Endotermilise reaktsiooni korral, mis kulgeb ainult välise energiaallika arvel - süsteemi energiasisaldus loomulikult suureneb Q < 0 ja Δ H > 0 Tasakaalu nihutamine le Chatalier` printsiip Tasakaal on konservatiivne, see tähendab, et tasakaalu nihe püüab kompenseerida välisjõudude tõõd. Kui muuta tasakaalulise süsteemi ühte parameetrit, siis tasakaal nihkub selles suunas, mis vähendab meie poolt tehtud muutuse mõju. Rõhu mõju
38. Looteline areng e. Embrüogenees. Etapid inimesel: morula e. Kobarloode; blastotsiit e. Põisloode; gartreela e. Kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. 41. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. 42. Geneetika üleasnne vererühmadega: Vererühmad POLÜALLEELSUS 1. Lapse veregrupp ABO-süsteemis on AB, emal A. Millised veregrupid võivad olla isal? Andke kõik võimalikud feno...
Kõik lihtainete molekulid on mittepolaarsed. Polaarse sidemega ainetes tõmbab tugevama tõmbejõuga aatom elektronpaari rohkem enda poole, mis tingib elektronpilve nihkumise ka selle aatomi poole. Selle tulemusel saavutab aatomi see osa väikese negatiivsete osalaengute ülekaalu. - Väiksema tõmbejõuga aatomil on väike positiivne osalaengute ülekaal. + 9) ÜLESANDED: keemilise sideme tüübi määramine aines elektronegatiivsuse vahe alusel, eksotermilise või endotermilise reaktsiooni eristamise reaktsiooni soojusefekti alusel, ainete tekke täppskeemide koostamine, polaarsete ja mittepolaarsete ainete määramine
tasakaalu saabumise punkti reaktsiooni ulatuse suhtes) on võimalik nihutada. See on tööstuses rakenduslikult oluline, et tõsta saagist. Tasakaalu nihutame vastavalt le Chatelier' printsiibile: pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. 4. REAKTSIOONI TASAKAAL · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas · Lähteainete kontsentratsiooni vähendamisel lähteainete tekke suunas · Temperatuuri tõstmisel endotermilise reaktsiooni suunas · Temperatuuri alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas · Rõhu tõstmisel väiksema gaasi moolide arvu suunas · Rõhu vähendamisel suurema gaasi moolide arvu suunas 4. REAKTSIOONI TASAKAAL · NB! · Tahke aine kontsentratsioon, peenestuaste, segamine või katalüsaatori kasutamine mõjutavad vaid reaktsiooni kiirust, mitte aga tasakaalu! ÜLESANDED · Kuidas mõjutavad allpool loetletud tegurid gaaside vahel kulgeva reaktsiooni kiirust
Kõik lihtainete molekulid on mittepolaarsed. Polaarse sidemega ainetes tõmbab tugevama tõmbejõuga aatom elektronpaari rohkem enda poole, mis tingib elektronpilve nihkumise ka selle aatomi poole. Selle tulemusel saavutab aatomi see osa väikese negatiivsete osalaengute ülekaalu. - Väiksema tõmbejõuga aatomil on väike positiivne osalaengute ülekaal. + 9) ÜLESANDED: keemilise sideme tüübi määramine aines elektronegatiivsuse vahe alusel, eksotermilise või endotermilise reaktsiooni eristamise reaktsiooni soojusefekti alusel, ainete tekke täppskeemide koostamine, polaarsete ja mittepolaarsete ainete määramine
Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (KC) [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutusele. Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl, katseklaaside komplekt Katseandmed, katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tasakaalukonstandi avaldis reaktsiooni jaoks : Kui suurendada
TAN-Total Ammonia Nitrogen Lämmastiku üldsisaldus Kjeldahlil (TKN) Orgaanilise lämmastiku ja ammooniumi sisaldus vee sees nagu on kindlaks määratud Kjeldahli meetodiga. Üldlämmastik(TN)- Erinevate lämmastiku liikide summa kuidas lämmastik on vees esindatud näiteks NO3, NO2 . Üldfosfor(TP)- Üldfosfor hõlmab endas fosfori kogust lahuses. Van't Hoff`i seadus See seadus ütleb ,muutes temperatuuri põhjustab endotermilise reaktsiooni kiiruse suurenemist. Zeta potentsiaal () Elektrostaatiline potensiaal , toodetud ioonide akumulatsiooni käigus.Moodustavad elektroonilise topeltkihi.
Ebapüsivuskonstandi pöördväärtus püsivuskonstant. (pk= -log(K) mida suurem seda püsivam). TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES. Lahustumisprotsess, -soojus HL sõltub kristallvõre lõhkumise entalpiast Hv ja temaga suuruselt ligilähedasest kuid vastasmärgiga solvatatsioonientalpiast Hs. (HL=Hv+Hs). Kuna spontaanse protsessi korral peab Gibbsi vabaenergia muut G (G=H L-T*S) olema negatiivne, siis peab endotermilise lahustumise korral kasvama süsteemi entroopia (S > 0) st. (T*S > HL). Elektrolüüdid happed, alused ja soolad. Dissotsiatsioonimäär () ioonideks jagunenud molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvusse. =ioniseerunud molekulide arv/kogu molekulide arv lahuses. Tugevad elektrolüüdid enamus sooladest, happed: Hci, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4; mõned hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2. Nõrgad elektrolüüdid H2O, NH3(NH4OH); üksikud
kui temperatuuri muutus ei muuda aine keemilist koostist. Ühikuks J/K . Sõltub temperatuurist. Keerukate ainete soojusmahtuvus on suurem, kuna neis on rohkem võimalusi energia salvestamiseks. Vedelikel reeglina suurem kui tahkistel . Entalpia Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi koguenergiamuut võrdne süsteemile antud soojusega . Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. On olekufunktsioon . Endotermilise puhul suurem 0 , eksotermilisel väiksem kui 0 . Standartne aurustumisentalpia on soojushulk, mis on vajalik ühe mooli puhta vedeliku üleminekul auruks , kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhuga 1 Bar. Sublimatsioonisoojus soojushulk, mis on vajalik ühe mooli tahke aine üleminekul auruks. Hessi seadus entalpiamuut sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust , mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest !
Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - reageerivate ainete eripära, kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatori toime ja reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid – kontsentratsioon (lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale, saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas), temperatuur (temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule), rõhk (rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb) Katalüüs, katalüsaatorid - Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
c) 2 CO(g) + O2(g) 2 CO2(g), trimolek; II v=kc(CO)2c( O2) d) MgCO3(t) MgO(t) + CO2(g), monomolek; I v=k e) NH4Cl(l) + H2O(v) NH3H2O(l) + HCl(l). bimolek; II v=kc(NH4Cl)c( H2O) 4. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Kuna piisavalt kõrge energiaga osakeste arv kasvab. 5. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Aktiveerimisenergia on suurem endotermilise raktsiooni suunas, kuna osakstele on vaja rohkem energiat barjääri ületamiseks. 6. Miks kulgevad ioonidevahelised reaktsioonid lahustes praktiliselt silmapilkselt, molekulidest koosnevate ainete vahelised reaktsioonid kulgevad aga enamasti suhteliselt aeglaselt (ning nende kiirus sõltub oluliselt temperatuurist)?
O O C C algtemp.-st Vesi + ammooniumnitraat 19,5 2 -17,5 Vesi + naatriumsulfaat 19,5 31 + 11,5 Järeldused: Soojusefekt võib olla nii positiivne kui negatiivne, ehk endo- ja eksotermilised reaktsioonid. Kui reaktsiooni käigus lahuse temperatuur tõuseb, on tegu endotermilise reaktsiooniga (soojusefekt on positiivne) ja süsteem saab energiat juurde. Kui reaktsiooni käigus ga temperatuur langeb, on eksotermiline reaktsioon, kus soojusefekt on negatiivne ning süsteem annab energit ära. Katse nr 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Saada teada, mitu mooli vask(II) sulfaati on ühe mooli vee kohta. Reaktiivid: CuSO4 vask(II)sulfaat ; H2O vesi
Autotroofid- organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineis ise. Heterotroofid- organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja nad ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Termodünaamika I seadus ehk Energia jäävuse seadus- energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisele. Endotermiline reaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne, süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. Eksotermiline reaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne, süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustamine on alati eksotermiline protsess. Redoksreaktsioonid- on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid. Redoksreaktsioonides elementide oksütatsiooniaste muutub
..D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige: · lähteainete kontsentratsioon - lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. · temperatuur temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule. · Rõhk rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel.
süsteemis vastassuunaliselt tehtud muudatus, proovides välise muutuse mõju vähendada. Tasakaaluasendi nihutamine: 1) Lähteaine kontsentratsiooni tõstmisel nihkub tasakaaluasend saaduste suunas. - nt: Kui lisada N reaktsioonis N + 3H 2NH tekib rohkem amoniaaki(NH) 2) Lähteaine kontsentratsiooni alandamisel nihkub tasakaaluasend lähtaine suunas 3) Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaaluasend endotermilise (külmeneva) reaktsiooni suunas 4) Temperatuuri alandamisel nihkub tasakaaluasend eksotermilise (soojeneva) reaktsiooni suunas - pärisuunas on endotermiline reaktsioon - vastassuunas on eksotermiline reaktsioon 5) Rõhu tõstmisel nihkub tasakaaluasend väiksema gaasi sisaldusega suunas. - nt: reaktsioonis N + 3H 2NH liigub NH suunas kuna kordajaid vaadates on seal vähem gaasi Ainete lahustumisprotsess
vähendamisel lähteaine tekkimise suunas. Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal lähteainete tekke suunas, vähendamisel saaduste tekke suunas. Rõhu tõstmisel nihkub tasakaal väiksema gaasi molekulide arvu suunas, alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. (Kui võrrandi mõlemal poolel on gaasiliste ainete molekulide arv võrdne, siis rõhu muutumine tasakaalu ei mõjuta.) Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise protsessi suunas (H>0), alandamisel eksotermilise protsessi suunas (H<0). Nt. Reaktsiooni N2 + 3H2 2NH3 (H<0) tasakaal nihkub a) temperatuuri tõstmisel vasakule, alandamisel paremale b) rõhu tõstmisel paremale, alandamisel vasakule c) N2 või H2 kontsentratsiooni suurendamisel paremale, vähendamisel vasakule d) NH3 kontsentratsiooni suurendamisel vasakule, vähendamisel paremale. Redoksprotsessid
· Lahteaine kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal saaduste tekke suunas, vahendamisel lahteainete tekke suunas. · Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal lahteainete tekke suunas, vahendamisel saaduste tekke suunas. · Rohu tostmisel nihkub tasakaal vaiksema gaasi molekulide arvu suunas, alandamisel suurema gaasiliste ainete molekulide arvu suunas. · Temperatuuri tostmisel nihkub tasakaal endotermilise protsessi suunas (_H>0), alandamisel eksotermilise protsessi suunas (_H<0). Elektrolüüt- aine, mille vesilahus sisaldab ioone Elektrolüütiline dissotsiatsioon- ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. pH- iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Määramine: · Matemaatiliselt: pH = -log [H+] Aine olek- aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom Põhiolekud:
nihutatud paremale saaduste tekke suunas. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Kontsentratsioon Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Temperatuur Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol dm3 s1). Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt: kus
saaduste tekke suunas. Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Lähteainete kontsentratsiooni suurendades nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, saaduste suunas, saaduste kontsentratsiooni suurendades lähteainete suunas. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1). Eristatakse keskmist kiirust ajavahemikus ja kiirust mingil ajahetkel . Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega
Le Chatelier’ printsiip – Tingimuste muutmine tasakaausüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Kontsentratsioon – kui lisatakse lähteaineid, liigub tasakaal produktide suunas, Kui lisatakse produkte, liigub tasakaal ähteainete suunas. Kui vähendada mingit ainet, liigub tasakaal sinna poole, kus ainet vähemaks jäi. Temperatuur – Tõstmine nihutab tasakaalu endotermilise reaktsiooni suunas. Alandades temperatuuri, liigub tasakaal eksotermilise reaktsiooni suunas. Rõhk – Kehtib ainult gaasiliste ainete puhul. Kui rõhku tõstetakse, liigub tasakaal sinna poole, kus on väiksem arv gaasi molekule. Reaktsioonikiirus näitab reageerivate ainete kontsentratsiooni muutust ajaühikus. [mol/dm3*s] Temperatuuri tõstmine 10 ° C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. t 2−t 1
aA + bB cC + dD Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (KC) [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutusele. · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale · Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule · Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatavad ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad:
tasakaalu paremale. Lähteainete konsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ammoniaaki (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni). Saaduse konsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temeratuur- Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. NH3 süntees on eksotermiline protsess, sest reaktsiooni käigus eraldub soojust. Temperatuuri tõstmisele avaldab see süsteem vastupanu sellega, et kulutab rohkem soojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides
iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, s.t. mida vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes, seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. sõltub temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. Dissotsatsioonikonstandi leidmine Dissotsatsiooni α mõjutavad tegurid 1. mida kõrgem temperatuur, seda suurem on dissotsatsioon (tegemist on endotermilise protsessiga) 2. mida lahjem lahus, seda suurem on dissotsatsioon (Ostwaldi lahjendusseadus – kontsentratsiooni vähenemisel dissotsatsioon kasvab, lõpmatul lahjendamisel saab α võrdseks ühega) 3. mida rohkem elektrolüüdi molekule, seda nõrgem dissotsatsioon (vastavalt Le Chatelier’i printsiibile) ALUSED HAPPED Arrheniuse teooria hape – aine, mis vesilahuses dissotsieerub vesinikioonideks ja anioonideks
A, b, c, ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige: lähteainete kontsentratsioon - lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. temperatuur – temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule. Rõhk – rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl
Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant ∆ n(gaas) Kp K p=K c ∙(R ∙T ) tavaliselt osarõhkude kaudu ( ) Le Chatelier' printsiip: Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tasakaalu mõjuvad faktorid: Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale, aga produktide kontsentratsiooni suurendamine - vasakule Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. ∆C Reaktsiooni kiirus:
Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). · Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. · Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik
METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA: 1. 1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest. 2) tardlahus- nim. faase, kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute krist...
paremale. Lähteainete konsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ammoniaaki (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni). Saaduse konsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temeratuur- Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. NH3 süntees on eksotermiline protsess, sest reaktsiooni käigus eraldub soojust. Temperatuuri tõstmisele avaldab see süsteem vastupanu sellega, et kulutab rohkem soojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab
olevat süsteemi. Kontsentratsioon Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteainete kontsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde. Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temperatuur Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Keemilise reaktsiooni kiirus Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne.
kiiruskonstantide suhet. Keemilist tasakaalu on võimalik välistingimuste (rõhu, temperatuuri, ainete kontsentratsiooni) muutmisega nihutada päri- või vastassuunas. Keemilise tasakaalu nihkumist kirjeldab Le Chatelier' printsiip: kui muuta ühte neist tingimustest, mille korral süsteem on keemilises tasakaalus, nihkub tasakaal selle reaktsiooni suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Vastavalt Le Chatelier' printsiibile: a) temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni suunas, temperatuuri alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas; b) rõhu tõstmisel nihkub tasakaal gaasiliste ainete moolide arvu (st. ruumala) vähenemise suunas, rõhu alandamisel vastupidi; c) reaktsioonis osaleva aine lisamisel nihkub tasakaal selle aine kontsentratsiooni vähenemise suunas, aine eemaldamisel tema tekke suunas. II. LAHUSED A
Kolloidlahus- süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv. Lahused võivad olla mitmes olekus: tahke(pronks, teras), gaas (õhk, CO2), vedel (bensiin). Samuti on olemas ka superkriitiline olek ja plasmaolek (virmalised). Näiteks: Millest sõltub, kas lahustumine on endotermiline või eksotermiline? Kui kristallvõte lõhkumiseks kulub vähem energiat kui solvatsioonil vabanev energia, siis on tegu eksotermilise protsessiga, vastasel juhul on tegemist endotermilise protsessiga. Mille mõõtmiseks kasuatakse järgnevaid ühikuid ja mida nad näitavad. Mool- aine hulga ühik (mol) Aatommassiühik- ühe aatomi mass (g) g/cm3- tihedus pascal- rõhk dzaul- energia, soojus (J) Näiteks: Mitu aatomit on 3g grafiidis? Näiteks: Kui suure ruumala võtavad enda alla 5*10 astmes 25 etanooli molekuli, kui etanooli tihedus on 0,79g/cm3? Iooni laeng- Oksüdatsiooniaste- kirjutatakse elemendi peale
Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik...
süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele.Seetõttu väheneb ka teise lähteaine konsentratsioon ja suurened saaduste konsentr. *Mingi komponendi eraldumisel tasakaalul süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. *rõhu suurendamine põhjustab konsentratsiooni tõusu süsteemis. Kui gaasiliste ainete hulk reaktsioonis ei muutu või gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutumine keemilist tasakaalu ei mõjuta. *Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise suunas, eksotermilise reaktsiooni korral saaduste vähenemise suunas. III RÜHM 1) Einsteini valem - E= mc2. energia ja massi ekvivaletsuse seadus(1905). Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste(elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul 'puudujääk'.Massidefekt moodustub energiana eraldunud massi osa. Eriti oluline suurte energiate füüsikas.massidefektile vastab nukleonide
Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete kontsentratsioon ja suureneb saaduste kontsentratsioon. 2. Mingi komponendi eraldamisel tasakaalul. süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. Sel põhjusel kulgevad reaktsioonid selle aine tekke suunas lõpuni, mis mingil põhjusel väljub tegeliku reaktsiooni sfäärist. 3. Rõhu suurendamine põhjustab kontsentratsiooni tõusu süsteemis. 4. Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise suunas, eksotermilise reaktsiooni korral saaduste vähenemise suunas. III RIDA 1. Kompleksühendite sisesfäär: ehitus, sfäärilisus sisesfäär koosneb kompleksimoodustajast ja ligandidest. kompleksimoodustaja on tsentraal-aatom, mis on võimeline endaga liitma kindla arvu teisi osakesi ja siis ligand ongi see ioon või molekul, mis kompleksimoodustaja ümbrusesse paigutub. ta peaks seal kindlale kohale minema, mitte suvaliselt asuma
paremale. Lähteainete konsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni. Saaduse konsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). 2 Temeratuur. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse.
Lähteainete kontsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ainet (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni). Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temperatuur: Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk: Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalu-reaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale.
· suurendamisel saaduste tekke suunas, · vähendamisel lähteainete tekke suuns. b.saaduse kontsentratsiooni · suurendamisel lähteainete tekke suunas, · vähendamisel saaduste tekke suunas. c.rõhu · tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas, · alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. Kui võrrandi mõlemal poolel on gaasiliste ainete molekulide arv võrdne, siis rõhu muutmine tasakaalu ei mõjuta. d. temperatuuri · tõstmisel endotermilise protsessi suunas (deltaH>0), · alandamisel eksotermilise protsessi suunas (deltaH<0). Katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katalüsaatori abil. Katalüsaatorid:
Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete kontsentratsioon ja suureneb saaduste kontsentratsioon. *Mingi komponendi eraldamisel tasakaalul. süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. Sel põhjusel kulgevad reaktsioonid selle aine tekke suunas lõpuni, mis mingil põhjusel väljub tegeliku reaktsiooni sfäärist *Rõhu suurendamine põhjustab kontsentratsiooni (moolide arv ruumalaühikus) tõusu süsteemis *Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni (H > 0) korral saaduste tekkimise suunas, endotermilise reaktsiooni (H < 0) korral saaduste vähenemise (lagunemise) suunas. Reaktsioonide kiirus: Vastavalt massitoimeseadusele on keemil.reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Kui reageeriva aine kontsentratsioon on järjestikustel ajamomentidel t1 ja t2 vastavalt c1 ja c2, siis avaldub kontsentratsioonimuutuse keskmine kiirus v järgmiselt: V= (c2 - c1): (t2 -
kuna korgemal temperatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. Kuigi korgemal temperatuuril on porked molekulide vahel sagedasemad, on sellest tingitud reaktsioonikiiruse kasv siiski tuhine. Kaugelt olulisem on toik, et temperatuuri tousuga kasvab molekulide hulk, millel on piisav energia reageerimiseks ehk mille energia uletab aktivatsioonienergiat. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia vaartus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul. 49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni?
vastassuunas tekitatud muutusele. Tasakaal nihkub lähteaine kontsentratsiooni: *suurendamisel saaduste tekke suunas *vähendamisel lähteainete tekke suunas Tasakaal nihkub saaduse kontsentratsiooni *suurendamisel lähteainete tekke suunas *vähendamisel saaduste tekke suunas Tasakaal nihkub rõhu *tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas *alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas Tasakaal nihkub temperatuuri *tõstmisel endotermilise protsessi suunas (H>0) *alandamisel eksotermilise protsessi suunas (H<0) 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH arvutatakse valemist pH= -logCH C= lahuse vesnikioonide konsentratsioon (mol/l). pH+pOH=14 pOH=-logCOH Neutraalne lahuses pH=7; Happelises keskkonnas pH<7; Aluselises
kontsentratsioon väheneb, laguneb antud ajavahemikus vähem molekule ning molekulid kohtuvad harvem. Selle tulemusena reaktsiooni kiirus väheneb. 47. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Keemilise reaktsiooni kiiruse olulist sõltuvust temperatuurist seletame aktiivsete osakeste suhtelise sisalduse suurenemisega T tõustes ja nende sisalduse vähenemisega T langedes. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul. 49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
