Aine agregaatolekud Eidapere kool 2009 Aine võib olla erinevates olekutes Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Milline on tahke aine ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Milline on vedeliku ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Vi...
muutumatu suurus. 4. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Keemilised elemendid- konkreetne tuumalaenguga aatomite klass Keemilised ühendid - moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 5. Aine agregaatolekud. Tahkesaines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaasidepuhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda Plasma 6. Aatom- ja molekulmass. Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes
· Süsteemide tasakaalu (mida suurem on entroopia väärtus, seda rohkem tasakaalus on süsteem). · Informatsiooni kvaliteeti (mida rohkem on infot, seda madalam on entroopia). 9) Millised on entroopia väärtused? Millal on 1 ja 0? Entroopia väärtused jäävad 1 ja 0 vahele. 1 korral on segadus täielik ning 0 korral on täiuslik kord. Entroopia väärtus ei saa kunagi olla ei 1 ega 0. 10) Millised on agregaatolekud ja nimeta neid (5-6)? Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Agregaatolekud: · Tahke · Vedel · Gaasiline · Ülijuht - aine kaotab elektritakistuse. · Plasma - laenguga gaas. · Singulaarsus - selles olekus puudub aatomi tuum, kuna see on lagunenud oma algkoostisosadeks (stringid). 11) Mille poolest erineb tahke aine vedelast ainest ja gaasilisest ainest?
Agregaatolek-Kui üks ja seesama aine võib esineda erinevatel välistingimustel erinevates olekuvormides. Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.Kapillaarus esineb peenikestes torudes.Kapi...
11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti
Neid jag. N: kordinatsiooniarvu järgi, ligandite doonoraatomite mitmest eriom-ga osast e.faasist. Süst on avatud, kui tema ja spintkvantarvuga ekt-dena st.ekt-d asuvad antud alatasemel aga järgi, tsentraalaatomite järgi. ümbruse vahel toim ainevahetus. Süst on suletd, kui ainevah puud. igaüks eraldi orbitaalidele, paaristumata elektronidena. Aatomite 4) Aine agregaatolekud. 5.2 Keemiliste reaktsioonide soojusefektid. elektronkatete ehituse sümboolseks tähist kasut (2.5) Mok-de vah jõudusid nim.van der Waasi jõududeks ja nad on ting Reakts-i soojusefekti all mõist-se soojushulka, mis püsival temp-l Elektronvalemeid, kus elektronide asetust tasemetele ja ekt-de ebaühtl-st jaotusest ning ekt-de liik-st atm-st
Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim
Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine Faasid on aine olekud, agregaatolekud eri olekut.Kõik agregaatolekud on eri faasid, erinevate omadustega on aga kolm aine eri kuna eri faasides on aine molekulide või olekut.Kõik agregaatolekud on eri faasid, aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom kuna eri faasides on aine molekulide või erinev.Faasisiire on protsess, kus aine aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom läheb ühest faasist teise.Siirdesoojus on erinev.Faasisiire on protsess, kus aine soojushulk, mis neeldub või eraldub läheb ühest faasist teise.Siirdesoojus on faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta
Füüsika KT - Faasisiirded 1. Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? 2. Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! 3. Mis on faasisiire? 4. Mis on siirdesoojus? 5. Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? 6. Mida nim. aurumiseks? 7. Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? 8. Mida nim. sulamiseks? 9. Mida nim. sublimatsiooniks? 10. Mida nim. härmatumiseks? 11. Mida nim. rekristallisatsiooniks? 12. Mis on kolmikpunkt? 13. Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! 14
FAASISIIRDED Faasisiireteks nimetatakse neid protsesse, kus keha läheb üle ühest faasist teise. Agregaatolekud ja faasid Aineid jaotatakse agregaatolekuteks ehk faasideks, kus ühte olekusse klassifitseeritakse ained, millel on ühesuguseda füüsikalised omadused. Selgub, et ühes olekus võib olla veel alagruppe ehk faase, millel on faasi ühesugused füüsikalised omadused, erinevatel ainetel erinevad füüsikalised omadused. Nt. süsiniku aatomid võivad moodustada kas teemandile või grafiidile vastavad kristallvõred. Ühed ja samad süsiniku aatomid, erineva kujuga kristallvõred
See on seda efektiivsem, mida kõrgem on T1 ja madalam T2. Soojusmasina kasutegur- Tavaliselt protsentides väljendatud suhe, mis näitab, kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab. Termodünaamika II printsiip- Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. Entroopia- Suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Tähis: S Ühik: J/K Agregaatolekud- Aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Tahke aine- Molekulid asetsevad korrapäraselt ja lähestikku, molekulid ainult võnguvad. Vedelik- Molekulidel on mingid korrapära alged olemas, kuid kord ei ole püsiv, molekul sooritab võnkliikumisi naabermolekulidega nendega pidevalt põrkudes. Gaas- Molekulid asetsevad korrapäratult ja on kaootilises liikumises. Reaalne gaas- Reaalselt eksisteeriv gaas. Gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.
VESI JA TEMA OMADUSED Vesi mood. meie org. keskmiselt 2/3. Vananedes vee hulk meie kehast väheneb -->kortsud. Vesi vesinikust ja hapnikust koos. Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H 2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s
Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 4.3.4. Agregaatolekud ja faasid Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Aine omadused eri agregaatolekutes on erinevad. Erinevate agregaatolekute omadused Tahke olek Vedel olek Gaasiline olek Kristallvõre On Ei ole Ei ole Kindel kuju On Ei ole Ei ole
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeli...
Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut.
1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kii...
kirjeldamisel. Rõhk, ruumala, temperatuur 3. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria ja termodünaamika abil. 4. Molekulide liikumise õpetus- molekulaar kineetiline teooria. 5. Termodünaamika- Temperatuuri muutus. 6. Molekuraalkineetiline teooria põhineb kolmel väitel: aine koosneb molekulidest, osakesed on pidevad liikumises, osakesed mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõuduega. 7. Kaootiline liikumine- korrapäratu liikumine. Agregaatolekud: Tihke, gaasiline, vedel, plasma. 1. Gaasiline- Ei püsi koos, hõljub ringi, molekulide vahel palju vaba ruumi, selle tõttu ei ole molekulide vahel tõmbejõudusid ja selle tõttu ei püsi ka gaas koos. Gaas on kokkusurutav. Kokkusurutud gaas on elastne nt: pall põrkab. 2. Vedel olek- Vedelik on voolav, püsib sulgemata anumas, mingil määral omab juba kuju nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik
kõverdumise tahke keha lähedal Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või vedeliku molkulide vahelised on suuremad Kapillaarsuse all mõistetakse vedeliku tõusmist või langemist peentes torudeskapillaarides Vedeliku tõus kapilaaris lakkab, kui pindpinevusjõu arvväärtus võrdub raskusjõuga Fr=Fp >> Fr=mg=rhpir2g >> Fp=sl=spir >> h=(2s)/(rgr) AGREGAATOLEKUD ja FAASID Agregaatolekkolm olekut, milles ained võivad esinedagaasiline,vedel,tahke Faasidaine erinevate omadustega olekud (teemantgrafiit) Faasisiirdeks nim protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks Tasakaalujooni ja kolmikpunkti kujutatakse pTteljestikus. Seda graafikut nim faasidiagrammiks pk ja Tk on kolmikpunktile vastav rõhk ja temp. AURUMINE, KONDENSEERUMINE. KEEMINE
Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Agregaatolekud ja faasid: Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Aine omadused eri agregaatolekutes on erinevad. Erinevate agregaatolekute omadused: Tahke olek Vedel olek Gaasiline olek Kristallvõre On Ei ole Ei ole Kindel kuju On Ei ole Ei ole
arvutatud soojushulkade summa Q = Q1 + Q2 + Q3 + Q4 + Q5 = 3044,6 kJ = 3,04 MJ. Vastus: 1 kilogrammi - 5 0C jää muutmiseks 110 0C veeauruks vajaminev soojushulk on 3,04 MJ. Kui võrrelda üksikuid soojushulki, siis kõige rohkem soojust kulub vee aurustamiseks, vee soojendamiseks ja jää sulatamiseks kulub vähem soojust, kõige vähem aga jää soojendamiseks ja auru soojendamiseks. Antud ülesanne illustreerib seda, et juhul kui soojendamisel agregaatolekud muutuvad, tuleb vajaminevaid soojushulki arvutada järk-järgult, analüüsides eelnevalt, millised protsessid selles süsteemis toimuvad. Nagu me siin nägime, ei ole see keeluline, kuid nõuab tähelepanelikkust, ka tuleb ülesande teksti algandmeid vajaminevate konstantidega (erisoojused, sulamissoojus, aurustumissoojus, jne) täiendada. Näidisülesanne 6. Kalorimeetrisse, kus on 87 g vett temperatuuril 295 K, pannakse 27 g sulamistemperatuuril olevat jääd
o MKT põhivõrrand (+ valem) o Gaasi temperatuur, selle seos mikroparameetritega (+ valem) o Kaks põhilist soojusfüüsika konstandi (+ arv ja mõõtühik) o Osakeste ruutkeskmised kiirused, võrdlus keskmiste kiirustega o Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) o Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) o Ülekandenähtused gaasides 15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded o Põhilised agregaatolekud (+ joonised) o Faas ja faasisiire o Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) o Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt o Siirdesoojused (+ valemid ja mõõtühikud) o 2. järku faasiüleminekud 16) Termodünaamika II. printsiip ja soojusmasinad o Protsesside mittepööratavus o Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused)
pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Selliseid rannikuid võib leida Norras, Uus-Meremaal ning Tsiilis. Eestis sellist tüüpi ei esine. 9. NIMETA 3 külma ja 3 sooja hoovust. Külmad: Kanaari hoovus, Lääne-Austraalia hoovus, Peruu hoovus Soojad: Kariibi hoovus, Norra hoovus, Golfi hoovus 10. Veeringe. JUTUSTA 10 lausega. Veeringe on vee ringkäik. Maa vesi liigub pidevalt maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus muutuvad vee agregaatolekud. Veeringe on osa Maa ainerigest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike. See soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri. Seal hakkab see kõrguse kasvades jahtuma kuni kondenseerumiseni. Selle tagajärjel moodustuvad pilved. On olemas väike veeringe ja suur veeringe. 11. Ilmakaardid. JUTUSTA 10 lausega. Kaart, millele on kantud mingis piirkonnas teatud ajal tehtud ilmavaatluste või -prognoosi
Fotoefekti käigus emiteeruvaid elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Pilet 7.3 Ül: Coulomb'i seaduse kohta. 1C=1A1s 1C=1F1V Pilet 8.1 Liikumishulk. Liikumishulga jäävuse seadus. Liikumishulgaks e. Impulsiks nim kehamassi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus ja impulssi vektori suund ühtib kiirus vektori suunaga. Impulssi täht on p(nool peal). Valem p(noolega)=mv(noolega). Pilet 8.2 Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud: Tahke, Vedel, Gaasiline Pilet 8.3 Ül: Valguse murdumise kohta. Sin/Sin=n Pilet 9.1 Mehaaniline töö, võimsus. Mehaaniline töö - nim füüsikalist suurust, mis võrdub kehale mõjuva jõu, selle jõu mõjul keha poolt sooritatud nihke ning nihkevektori ja jõuvektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. valem A=Fscos tähis A, ühik 1J. Mehaaniline võimsus - füüsikaline suurus, mis võrdub kha poolt tehtud tööja selle tegemiseks kulunud aja suhtega, näitab töö tegemise kiirust
Eutrofikatsioon võib aset leida nii mageveelistes kui soolase veega veekogudes. Mis on veeringe? Looduses toimub pidev veeringe. Vesi esineb looduses vedelas, tahkes ja kaasilises. Aur – vesi – jää = kondenseerumine. Vett aurustub õhku praktiliselt kõikjalt, kõige rohkem maailmameredel. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks
SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse.
temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eriosades on ainel erinev temperatuur. 3. Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. 15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded o Põhilised agregaatolekud (+ joonised). Plasma, vedelik, tahke,gaas o Faas ja faasisiire Faas- on aine olek milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faasisiire – aineüleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis välistingimuste muutumisel. Nt jää - veeks o Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) Olekute jaotumine rõhu ja temperatuuri järgi. Vt joonis paremal
enam võimalik. •Ülekandenähtused gaasides 1. Soojusjuhtivusest (energia ülekanne) •• Konvektsioon (soojuse liikumine gaasi liikumisel) •• Läbi liitplaati (ainete kokkupuutel) •• Kiirgus (kontaktivaba soojusjuhtivus) •2. Difusioonist (massi ülekanne) •3. Sisehõõrdest (impulsi ülekanne) 15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded •Põhilised agregaatolekud (+ joonised) Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm (rõhu ja emperatuuri vahemik), mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. § Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite (tasakaaluoleku) ümber § Kristallides moodustavad need asendid perioodilise kristallivõre; esineb ka amorfne kuju (klaas, merevaik, plastiliin jne.)
ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni- Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid p, V ja T Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast 11. ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Aine agregaatolekud Kui süsteem ei ole tasakaalus ja ta isoleeritakse, siis algab tasakaalustumise protsess, mille käigus süsteemi entroopia kasvab. (TAHKE, VEDEL, GAASILINE) Aine üleminekut ühest agregaatolekust teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Vaatleme kolme tasakaalu poole liikumise protsessi: Süsteemi ühest osast kandub teise: Mass -- Difusioon Siseenergia -- Soojusülekanne Liikumishulk – Sisehõõre Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused:
Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põhjal järgnevalt: TAHKIS ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala. · Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt. · Vastastikmõju osakeste vahel on tugev. · Osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva.
süsteemi kaugust tasakaalust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. · Entroopia on suurus, mida kasutatakse TD II printsiibi sõnastamisel. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab. · Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Ainete klassifitseerimine agregaatolekute alusel AINED Agregaatolekud Gaasid Tahked ained Vedelikud Aine lõtvolek Aine tihkolekud Molekulidevahelised jõud · Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. · Tõmbejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on suurem kui molekuli diameeter · Tõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust Reaalsed gaasid · Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel
ruumalaühekutes ● kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessid ● isotermiline protsess (T=const.) p1 V 1 = p2 V 2 V1 V2 ● Isobaariline protsess (p=const.) T1 = T2 p1 p2 ● isohooriline protsess ( V=const) T1 = T2 28. Aine agregaatolekud ● Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke. Neid nnimetatakse ka agregraatolekuteks. ● tahke oleku korral- aine molekulid ja aatomid sooritavad vaid väikesi võnkumisi, tasakaaluoleku ümber.Kristallides moodustavad need asendid perioodilise kristallivõre, esineb ka amorfne kuju. Tahked kehad säiltavad kuju ja ruumala. ● vedela oleku korral- molekulid saavad vabalt liikuda, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral
1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seot...
moodustuvad uued ained. H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. Viia Lepane 5.09.2012 9 Viia Lepane 5.09.2012 10 Ainete klassifikatsioon Aine kolm olekut (agregaatolekud) Anorgaanilised Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja Orgaanilised nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus Ained: lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest
Siseenergia muutmine Q=U+A*Q=cm(t2-t1) FAASISIIRDED SOOJUSHULK Q J ERISOOJUS c J/kg*K SULAMISSOOJUS J/kg AURUMISSOOJUS L J/kg MASS m kg TEMPERATUUR T või t K või C Agregaatolekud-aine tahke, vedel ja gaasilised olekud Reaalne gaas- gaas mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist(reaalselt eksisteeriv gaas) Difusioon- nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunelime soojusliikumise tagajärjel Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel Konvektsioon- ????? Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on
Eristatakse järgmisi kareduse liike: karbonaatne karedus · mittekarbonaatne ehk jäävkaredus · üldkaredus (karbonaatne + mittekarbonaatne karedus) Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. MIS ON VEERINGE? Veeringe ehk vee ringkäik on Maa Vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni
koosnevad ühest või mitmest tasakaalulisest faasist. Eksotermilistes reaktsioonides (soojus eraldub) - U väheneb Endotermilistes reaksioonides (soojus neeldub) - U kasvab qv = U, qv - isokoorse reaktsiooni soojusefekt ; U - saaduste ja lähteainete siseenergiate erinevus. Termokeemiavõrrand - reaktsioonivõrrand, mis sisaldab soojusefekti väärtust. Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes. Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusefekti väärtus. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Reaktsiooni entalpia = saaduste tekke-entapia – lähteainete tekke-ent. Põlemissoojus ühe mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojushulk Orgaanilise aine põlemisel - iga koostiselement põleb ära “eraldi” H H2O ; C CO2 ; S SO2 Sidemeentalpia e
Mida lähemale minna ekvaatorile seda soojemaks läheb ja päike on serniidis maapinnaga. Ilma on kuiv ja sademete vaene. Lähisekvatoriaalses kliimas on kliima soe ja niiske jne. b. Laamtektoonika ülesanne c. Kaardi tundmine 18. a. Vee jaotumine Maal ja veeringe. Maailmamere tähtsus. Maailmamere roll kliima kujunemises. Veeringe ehk vee ringkäik on maa vee järjepidev liikumine maapinnal, all ja üleval. Ringlemisel võib muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks onPäike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Vee jaotumine maal: Maailmameri a) Vaikne ookean b) Lõunaookean c) Atlandiookean d) Ingia ookean e) Artika ookean f) Mered g) Lahed h) Väinad Siseveed
seaduspärasuste kasutamise vajalikkus mikromaailmas toimuvate protsesside kirjeldamiseks. Ainehulk. Molaarmass. Molekuli mass. Aine ehituse lihtsaim mudel ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand rõhu kohta. Molekulide kiirused ja ruutkeskmised kiirused. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad (Celsius, Kelvin, Fahrenheit). Temperatuuri absoluutne null. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid gaasides. Agregaatolekud ning faasisiirded: Aine ehituse mudelid: tahkis, vedelik, gaas. Tahkete ainete klassifikatsioon. kristalliliste ainete ruumvõre, defektid. Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Reaalne gaas. Gaaside segu. Osarõhk, Daltoni seadus. Küllastumata ja küllastunud aur. Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline
põhjavees 600 aastaga, maailma meres 4000 aastaga, Antarktise mandrijääs 14000 aastaga. Veeringe on vee pidev liikumine maapinnal, taevas ja maa-all. Selles ringluses on osa ka mõningatel bakteritel, näiteks osaleb jääkristallide moodustumise protsessis taimedelt veekeskkonda sattunudPseudomonas syringae. Ringlemise käigus võib vesi esineda jääna, auruna või veena. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringes ei ole võimalik eraldada ringe algust ega ka lõppu. Veeringe toimumise eelduseks on päikeseenergia. Päikse soojendab vett seni, kuni tekib vee aurustumine ning aur tõuseb õhku. Õhu kerkimine kõrgematesse kihtidesse põhjustab õhu jahtumise ning selle tagajärjel tekib kondenseerumine. Taevas näeme me seda pilvedena. Õhuvooludest põhjustatuna hakkavad pilved liikuma ning kui nad ühinevad üksteisega, siis nad suurenevad suurenevad seni, kuni küllastuvad. Siis
Energia muundumist iseloomustab mehaaniline töö. Koosneb soojendist, jahutist ja töökehast. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q muundab masin kasulikuks tööks A . A =Q - Q Valem: =(Q Q )/Q 100%=A/Q 100% Termodünaamika teine printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Aine agregaatolekud: gaasiline, vedel, tahke. Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk kristalliseerumine, aurustumine, kondenseerumine (gaas->vesi), sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke). Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist
arvutamine ja mõõtmine. Soojusefekte uuritakse tavaliselt tingimusel, mil üks olekuparameeter on const. V=constisokoorne ; P=const isobaarne. Termokeemiavõrrandid: - reaktsioonivõrrand, mis sisaldab soojusefekti väärtust. Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes : 1 atm (0,1 MPa), 25°C (298 K) siis tähistus H298 (reaktsiooni standardentalpia). Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusef.väärtus. Koefitsiendid võrrandites võivad olla murdarvulised. Reaktsiooni standardentalpia leidmiseks lahutatakse saadus(t)e tekke-entalpia(te)st lähteaine(te) tekke-entalpia(d). reaktsioonide soojusefektid on väljendatavad siseenergia ja entalpia kaudu. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Sidemeentalpia e. sidemeenergia (SE) -
Mõningais allikas jagatakse soolane vesi omakorda vähesoolaseks, ülisoolaseks jne. - Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. 20. Suur ja väike veeringe. -Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud(vedel, gaasiline ja tahke). Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. -Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved.Õhuvoolude mõjul hakkavad
Võimsuse mõõtühikuna on kasutusel veel hobujõud ( hj ehk hp) 1 hj = 735,5 W = 0,7355 kW ( USA - s 1hp = 0,7457 kW ) Näidisülesanne Milline on ideaalse soojusmasina kasutegur, kui jahuti temperatuur on 325°C ja soojendi temperatuur 500°C ? T1 = 500°C + 273 = 773 K = ( T1 T2 ) / T1 T2 = 325°C + 273 = 598 K = ( 773 - 598 ) / 773 = 0,226 =? ehk 22,6 % 2.9. Aine agregaatolekud Agregaatolek on aine olekuvorm , mille määrab molekulide soojusliikumise laad. Kui välistingimused ( rõhk, temperatuuur, ruumala ) muutuvad, siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teise. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut: gaasilist, vedelat ja tahket. Gaaside tihedus on suhteliselt väike, seepärast on molekulidevahelised jõud nõrgad, molekulid liiguvad korrapäratult ja peaaegu vabalt ning täidavad ühtlaselt suvalise ruumi.
hallituskahjustusest põhjustatud terviseprobleemid, korrosioon, külmumis - sulamisest põhjustatud struktuursed kahjustused, siseviimistlusmaterjalide niiskuskahjustused). Probleemide vältimiseks on oluline aru saada niiskuse olemusest, materjalide vastuvõtlikkusest ja niiskuse mõjust materjalidele, sest siis saame projekteerida, ehitada ja kasutada hooneid just nii, et nad oleksid tervislikud, vastupidavad ja energiatõhusad. 2.Veemolekuli agregaatolekud. -Veemolekulil on 3 agregaatolekut: tahke, vedel, gaasiline. -Tahke aine säilitab raskusjõudude mõjumisel oma kuju. Vedelik valgub laiali ja võtab anuma kuju. Gaasides on aine aatomid või molekulid kaootilises liikumises ja liiguvad kogu hõivatud mahus. Tahkest vedelasse olekusse minekut nimetatakse sulamiseks, vastupidist nähtust külmumiseks. Vedelast olekust gaasilisse minekut nimetatakse aurustumiseks, vastupidist kondensatsiooniks.
Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks
Antud väljenduse mõte oli selles, et nii nagu tekstid koosnevad lõppkokkuvõttes kirjatähtedest, nii moodustuvad loodusnähtused neljast nimetatud algest, ja nii nagu kirjatähed on edasijagamatud tekstiosad, nii ka nimetatud neli alget on kõige elementaarsemad loodusliku maailma osad. “Timaios”`es üteldakse aga et need neli traditsioonilist alget pole isegi mitte kosmose silbid (48 b-c). Niisuguse väite põhjendamiseks viidatakse kogemusele, mis kinnitab ju seda, et erinevad agregaatolekud – ehk siis maa, vesi, õhk ja tuli – lähevad looduses üksteiseks üle. Nii ei saa eelpool osutatud traditsioonilisi elemente pidada kosmose viimseteks koostisosadeks, vaid peab eeldama, et on veel miski neile ühine, mis ilmneb erinevates elementides kui enda erinevates olekutes. Platon taandabki need neli elementi edasi neljale geomeetrilisele figuurile. Tuli koosnevat püramiididest, mille lõikav teravatipulisus seletavat tule omadusi. Õhk
sideme tekkimisel annab üks aatomitest elektronpaari, teine vakantse orbitaali. 30. Kompleksühendid looduses - Eluslooduse oluliseim reaktsioon fotosüntees peale kogu elusa materjali alusaine loomise on selle reaktsiooni tulemusena atmosfääris vaba hapnik ja maapõues taandatud süsiniku varud (süsi, nafta, põlevkivi, turvas jne.). Kompleksühendid on ka hemaglobiin ja müoglobiin. 31. Aine agregaatolekud mille poolsest erinevad gaasilised ained, vedelikud ja tahkised - Gaasides toimub praktiliselt piiramatu difusioon selle tulemusena jaotub gaas ühtlaselt temale ettenähtud ruumi ja seepärast puudubki gaasil kindel kuju ja maht viimased olenevad selle anuma kujust ja mahust, milles gaas viibib. Vedelikel on vedelike faasis alati kindel ruumala, sest nende molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal
Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia – aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas – aine erinevate omadustega olekud Faasisiire – protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee
Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee
Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid organisme nimetatakse fotoautotroofideks. Üldjuhul eraldub fotosünteesi käigus kõrvalsaadusena hapnik (oksügeenne fotosüntees), kuid osadel fotosünteetilistel bakteritel esineb ka ilma hapniku tekkimiseta fotosüntees (anoksügeenne fotosüntees). Aine agregaatolekud. Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O)
annaabi.ee 
