Na2O2 naatriumperoksiid; O3- osoniidid; O2- hüperoksiidid. Soolad: Kristallveega soolad hüdraat. Vesiniksoolad aat. Kordinatiivühendid e. Kompleksühendid: S2- tio-, sulfido-, CH3COO- atsetato-, O2- okso-, NH2- amido-, (asanido-), H2O akva-, CO karbonüül-, NH3 ammiin-, H2S sulfaan-. Komplekskatiooniga kompleksimoodustaja nimetus eestikeelne. Kompleksaniooniga komleksimoodustaja ladinakeelsele tüvele lisatakse lõpp aat. KOORDINATIIVÜHENDID - Valemites eristatakse koordinatiivne rühm nurksulgudega. Cu+ 2,4; Ag+ 2; Au+ 2,4; Fe2+ 6; Co2+ 4,6; Ni2+ 4,6; Cu2+ 4,6; Zn2+ 4; Pt2+ 4; Al3+ 4,6; Sc3+ 6; Cr3+ 6; Fe3+ 6; Co3+ 6; Au3+ 4; Pt4+ 6. :NH2(CH2)2H2N: ehk (en) etüleendiammiin ehk [Pt(en)2]2+ ; (COO)22- (:OOC-COO:)2- ehk (ox) oksalato- [Cr(ox)2(H2O)2]-. Kompleksühendite püsivus Mida väiksem ebapüsivuskonstant K I-n, sda püsivam kompleks on. Ebapüsivuskonstandi pöördväärtus püsivuskonstant. (pk= -log(K) mida suurem seda püsivam).
Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. 6. Keemilise sideme liigid: a. Kovalentne side: Mittepolaarne (samade mittemetallide vahel) nt: S 8, P4, H2, O2, N2, Cl2 ja polaarne kovalentne side (erinevate mittemetallide vahel) nt:H2O, NH3, HCl, CH3Cl . b. Ioonline side (üldiselt metalli ja mittemetalli vahel) . c. Metalliline side (on elektronpilves). d. Vesinikside( on täiendav side). e. Koordinatiivne side (doonor- akseptor side) 7. Soolade hüdrolüüs- on vastandreaktsioon neutralisatsioonireaktsioonile nt: K2S + H2O= 2K+S+H++OH- = KHS+KOH a. Tugeva happe ja nõrga aluse soolad hüdrolüüsivad, keskkond on tugeva happe järgi happeline b. Tugeva aluse ja nõrga happe soolad hüdrolüüsivad, keskkond on aluseline c. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad EI hüdrolüüsu, keskkond on neutraalne. d
on siduv elektronpaar nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside keemiline side, mille ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. Sideme polaarsus eri elementide vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada
Assotsiaatide esinemise tõttu on veel tunduvalt kõrgem keemis- ja külmumistemperatuur, kui peaks olema lähtudes ainuüksi vee valemist H2O. Veeaurus vesiksidemeid praktiliselt ei esine 28. Molekulidevahelised jõud - Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad nende vahel külgetõmbejõud van der Waalsi jõud.Kohesioon-tõmme ühesuguste molekulide vahel (A-A või BB).Adhesioon-tõmme erinevate ainete molekulide vahel (A-B). 29. Kompleksühendid koordinatiivne side - kompleksühendid moodustuvad lihtsamatest ühenditest ilma uue elektronpaari loomiseta. Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik. doonor-aktseptorside ehk koordinatiivne side. Erinevus tavalisest kovalentsest sidemest on kui kovalentse sideme moodustamisel annab kumbki reageeriv aatom elektronpaari tekkeks ühe elektroni siis koordinatiivse sideme tekkimisel annab üks aatomitest elektronpaari, teine vakantse orbitaali. 30
keeli eri ümbruses ja eri asjadest rääkimisel. Emergentsionistlikud lähenemised: keel pole kaasasündinud, ent on tekkinud aeglaselt evolutsiooni käigus. Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid. Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem. Kui inimene ei omanda teatud vanuseks emakeelt, ei omanda ta emakeelt perfektselt ega ka muid keeli. Weinreich 1968 kakskeelsuse liigitus: A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog B) segatüüp – tähendused on ühised, nt koer = dog C) subordinatiivne – üks keel teise kaudu, nt keeleõppimisel õpid, et üks sõna tähendab teist. Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt vene perest pärit laps käib eesti koolis. Samas olukorras/tingimustes, nt kodus kaht keelt läbisegi, tekib pigem segatüüp.
4. diskursuse vead oskamatus koostada võõrkeelset teksti Igas valdkonnas 1) interferentsi vead: L1 mõju, 2) intralingvaalsed vead 15. Teise keele pragmaatika omandamine (interlanguage pragmatics) 16. Kakskeelsuse tüübid. Kakskeelsus a) ühiskondlik sotsiolingvistika b) individuaalne psühholingvistika Kakskeelsuse üldaktsepteeritud määratlus puudub. Kakskeelsuse tüübid Weinreich: koordinatiivne(coordinative) ja kombineeritud (segatüüpi, compound). Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. koodivahetus, koodivaheldus Kakskeelsuse uurimine Põhiprobleeme: - kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? - statistilised tulemused: mõjutab küll - nn kriitiise ea teooria (alates Lenneberg 1967);
saj teisest poolest. Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud. Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks ükskeelsuse kõrval. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes kontekstist tema mudel koosnes järgmistest komponentidest-ümbrus, osalejad, eesmärgid, kõneaktide järgnevus, modaalsus, suhtluskanal, normid ja zanr. 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov on tuntud kui prototüüpanalüüsi alusepanija ja suulise kõne analüüsi (narratiivianalüüsi) alusepanija. mikrosotsiolingvistika on keelenähtuste analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. Kui varem leiti
-) Esineb elektroni üleminekul aktiiselt metallilt aktiivsele mittemetallile. -) Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. -) Molaarmass tõmbab M-i aatomilt viimase kihi elektrone ära. -) Ioonilised kristallid on tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, rabedad ja juhivad voolu lahustatult ja sulatatult. (nt. NaCl, ViS) Nt: NaCl Na11/2)8)1); Cl17/2)8)7) * Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu, jne) * Doonor akseptorside e. koordinatiivne side. -) Vesinikside on doonor-akseptorsideme erijuht. * Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad OH, -NH2, -NH, HF. -) Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuris tõusu. -) Vesiniksideme tee vee molekulide ja lahustuva aine molekulide vahel soodustab lahustumist. * Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat.
sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks.Nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara Uriel Weinreich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Dell Hymes – kommunikatiivse kompetentsi mõiste (rmt 1971) Hymes’i SPEAKING-mudel • (näit aeg ja ruum) - ümbrus• osalejad• eesmärgid• kõneaktide järgnevus• modaalsus • suhtluskanal• normid• (nt religioosne) - žanr 1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega
sünteetilised kiud nailon, teflon jt. 116 Kompleksühendite mõiste Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi ehk kompleksühendid moodustuvad lihtsamatest ühenditest ilma uue elektronpaari loomiseta. 117 Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik Nii NH3 ja H+ reageerimisel loovutab lämmastiku aatom oma vaba elektronpaari ja vesinikioon oma tühja orbitaali kovalentse sideme moodustamiseks. Elektronpaari loovutaja on DOONOR. Tühja orbitaaliga ioon elektroni vastuvõtja - on AKTSEPTOR. 118 Koordinatsioonisidemed skeemil 119 Koordinatiivne side kui kovalentse sideme
Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:))
kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise kui küllastunud lahusele lisada sademega ühist iooni sisaldava aine lahust, nihkub tasakaal sademe tekke suunas. Vee karedus Ca2+, Mg2+üldkaredus mööduv karedus (e. karbonaatne karedus) Ca(HCO3)2 CaCO3 (t) + CO2 (v) + H2O püsiv (jääv) karedus CaSO4, MgSO4 ja teised soolad. KompleksühendidKeemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Komplekse moodustavad ligandid vees Kloriidid (merevees), Humiinained; AminohappedAntropogeense päritoluga ligandid _ Na-tripolüfosfaat;_ Na-etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA);_ Na-nitrilotriatsetaat (NTA). Komplekseerumine humiinainetega Vegetatsiooni bioloogilise lagunemise jäägid HUMIINAINETE KLASSIFIKATSIOON: humiinid,humiinhapped,fulvohapped !
Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:))
Sarnaste elementide (X<1,9) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side H H N º N · Liitainetes polaarne kovalentne side d O=Cd+ =Od Od d+ H Hd+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na + Cl: Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonoraktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H + ® NH + 4 Vesinikside on doonoraktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH , NH 2, NH , HF Od d+ H Hd+ Od d+ H Hd+ + d elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal)
aatomid, on siduv elektronpaar nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside keemiline side, mille ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. Sideme polaarsus eri elementide vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. 47. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu
side ühesugustest aatomitest koosnevad lihtaine molekulid H2, Cl2, O2 Polaarne side: erinevatest molekulidest koosnevad molekulid N:HCl Heterolüütiline katkemine- elektronpaar läheb üle ühele aatomitest Homolüütiline katkemine:sümmeetrilise lõhustumise korral viib vabade radikaalide või aatomite tekkele Kovalentne side-kõige üldisem keemilise sideme liik:ühe võo mitme valentselektroni üheaegse toime mõlema osaleva aatomituumaga Doonor-akseptormehhanism- koordinatiivne side:sideme tekkimiseks peab olema vaba jagmatu elektronipaar, akseptori vaba orbitaal -side- sidemed, mis moodustavad aatomituumasid ühendava sirge sihis ja on sirge suhtes telgsümmeetrilised -sidemed- keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel Valentssidemete meetod:side moodustub paaristumata elektronidega Hübridisatsioon- eri tüüpi orbitaalide selline liitumine, et tekivad ühesuguse kujuga energeetiliselt
aatomid, on siduv elektronpaar nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside – keemiline side, mille ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. Sideme polaarsus – eri elementide vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne – sümmeetriline. 47. Lewise teooria – teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu
elektronide aktseptoriks elektronide transpordiahelas. Tsütokroom c oksüdaas koosneb 13 subühikust ning kasutab + katalüüsis 2 heemi ja 2 Cu tsentrit. Samal ajal kompleks IV transpordib/pumpab ka H membraanidevahelisse ruumi. Tsütokroomid on väikesed valgud, sisaldavad tugevalt seotud kofaktorit heemi. Heem- tetrapürrool, seotud koordinatiivselt Fe aatomiga. Fe iooni viies koordinatiivne side moodustub valguga, kuues tavaliselt substraadiga. 3 klassi heeme: (1) Fe- protoporfüriin IX: lihtsaim heem, biosünteesi raja esimene produkt. Esineb b-tüüpi tsütokroomides. (2) Heem A: üks Me oksüdeeritud formüüliks, vinüülrühm seotud isoprenoidiga. Esineb a-tüüpi tsütokroomides. (3) Heem C: Mõlemad vinüülid on seotud tsõsteiinide kaudu valgu külge. Esineb c-tüüpi tsütokroomides. a ja b tsütokroomid on integraalsed
elektroni, koordinatiivse sideme tekkimisel annab aga üks aatomitest elektronipaari, teine teine vakantse orbitaali. 19 KEEMILINE SIDE KOVALENTNE IOONILINE VESINIKSIDE METALLILINE KOORDINATIIVNE Metall + mittemetall Metallide väliskihis NH4 Cl Ühiste elektron- 1 3, mis kergesti paaride abil. O Ehk doonor aktseptorside x 1,7 (1,9) H F loovutatakse
Tema sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest. sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13.3%tina ja 10% kaadium. Sulamil on omapärane sulamistemperatuur, kuna ta sulab temperatuuril 70kraadi, lisaks on ta tihedus 9700 kg/kuupm. Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur 5jääb 300°C juurde. 21. Kompleksühendid. ● Keemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side ● Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor- aktseptor mehhanismi järgi 22. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne; ligand. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega.
saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna seoste uurimist. Normiks peetakse pigem mitmekeelsust kui ükskeelsust. Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes: Kommunikatiivne kompetents - sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti. Ta moodustas akronüümi SPEAKING: Setting and scene (aeg ja ruum, üldisemalt füüsiline olustik) Participants (osalejad, kõneleja ja kuulaja) Ends (eesmärgid ja tulemused) Act sequence (tegevuse järjestus ja olukorra vorm)
Tahkete aatomite vahelised keemilised sidemed, seejuures eraldub või neil ühtne klassifikatsioon. Neid jagatakse N: kordinatsiooniarvu ainete puhul võib esineda kõrvale kalduvusi koostise püsivuse neeldub energiat. Eristatakse mitmesuguseid sideme tüüpe: järgi, ligandite doonoraatomite järgi, tsentraalaatomite järgi. seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu kovalentne, iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. 4) Aine agregaatolekud. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga Molekulide vahelisi jõudusid nim.van der Waasi jõududeks janad FeO ühe O kohta on 0,9 Fe (Bertalliidid) (ms= -1/2; +1/2), elektroniga. Kui kumbki aatom annab sidemesse on tingitud elektronide ebaühtlasest jaotusest ning elektonide 1
s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. Molekulide vastastik toime summaarne potensiaalne energia võrdne lõppsaaduste masside summaga. (A.larosier 1774) Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga (Ep) moodustuv kõiki kolme energiate summast. 1.2 Energia jäävuse seaduse järgi en. ei teki ega kao. Kui süst. (ms= -1/2; +1/2), ekt-ga. Kui kumbki atm ann sidemesse ühe oma Ep = Eor + Eind +Edisp
Sidemete pikkused ja energiad sõltuvad mõnevõrra molekulist, milles side esineb; tabelis toodud väärtused on keskmised. Kuna sidemete pikkused võrduvad ligikaudu vastavate aatomite kovalentsete raadiuste summaga; siis on võimalik ennustada tundmatute sidemete pikkusi. Sidemete energiad on ligikaudu seotud keemilise reaktsiooni energeetilise efektiga, teades ühte saab arvutada teist. Sidemeenergiatest lähtudes on juba ilma arvutusteta võimalik ennustada reaktsiooni soojusefekti: Koordinatiivne e. doonor-aktseptorside Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronipaar läheb teise elemendi aatomi vabale (tühjale) orbitaalile. Elementi, mis annab elektronipaari, nimetatakse doonoriks. Element, millel on tühi orbitaal, on aktseptor. Selline sidde esineb näiteks ammooniumioonis (NHH4+), oksooniumioonis (H3O+) ja paljudess kompleksühendites.. Amoni agi NH3 molekulis on kolm kovalen set N--HH sidet ja lämmastikul vaba elektronipaar. Vesinikioonil HH+ on tühi s-orbitaal
3. Keemiline side ja molekuli ehitus keemiline reaktsioon on lähteainete molekulides sidemete katkemine ja saaduste molekulides uute molekulide tekkimine. Reaktsioonides ei muutu aatomite arv ja liik, kuid muutuvad sidemed, mille juures eraldub või neeldub energia. Uue sideme tekke põhjuseks on ühinevate aatomite elektronide kollektiveerumine molekulis, millega võib kaasneda ka laengu ülekandumine. Eristatakse mitmesuguseid sidemetüüpe: kovalentne-, iooniline, metalliline, koordinatiivne-, vesinikside. Keemilise sideme puhul on süsteemis energia väiksem aatomite energiate summast. Sideme tekke puhul toimub aatomite elektronkate ümberkorraldumine ja suureneb elektronpilve tihedus tuumade vahel. Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga elektroniga, kui kumbki aatom annab sidemesse ühe oma paardumata elektroni, tekib kovalentne side. 3.1 Kaasaegseid seisukohti keemiliste sidemete kohta 3.2 Kovalentne side ja tema omadused
moodustamine. Metalli katioon on seejuures kompleksi moodustajaks e. tsentraaliooniks, mis seob endaga kas vastasnimelised ioonid või neutraalsed molekulid. Neid osakesi nimetatakse ligandideks. Neil molekulidel peab olema vabu elektronpaare ja nad moodustavad tsentraalaatomi ümbere sisesfääri. Igale kompleksimoodustajale on iseloomulik kindel ligandide arv ehk koordinatsiooniarv. Kroom(III) korral on see kuus 6-. Kompleksimoodustaja (antud juhul kroom) ja ligandide vahel tekib koordinatiivne side ehk doonor aktseptorside. Moodustub sarnane side kovalentse sidemega, aga tekke mehhanism on erinev: Üks aatom (doonor) annab oma vaba elektronpaari teise aatomi (aktseptori) tühjale orbitaalile ja selle tagajärjel moodustub ühine elektronpaar doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Selgituseks saab kasutada ammooniumiiooni tekkemehhanismi. H H H N: + H HNH
20. sajandi keskpaik • terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks • nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara • Uriel Weinreich Languages in contact 1953: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. • 1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika TERMINID: William Labov - Ameerika keeleteadlane mikrosotsiolingvistika - keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. William Labov
annaabi.ee 
