Tahkised Mis on tahkis? Tahke aine, millel on kristallstruktuur. Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Klaas, plastmass, pigi. Puudub sulamistemperatuur. Voolavad raskusjõu mõjul. Molekulide paiknemine Terve ainekogus sama süsteemi järgi monokristall. Ainekogus koosneb paljudest monokristallidest polükristall. Anisotroopia Molekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast. Ülekandenähtused Difusioon ühed monokristallid tungivad teiste vahele. Soojusjuhtivus võnkumisenergia antakse edasi. Sisehõõre amorfsete ainete puhul. Tänan kuulamast! ...
molekuli kristallvõre, ei pruugi parameetritel D ja B või J suund, milledele mõjub E või H-väli, olla sama suund nagu rakendatul väljal. Selliseid materjale nimetatakse anisotroopseteks, mis tähendab et , ja väärtused on sõltuvad mõõdetavast suunast. Sel juhul võib parameetreid , ja määratleda kui tensorit (elektrilise anisotroopia puhul (või ), magnetilise anisotroopia puhul ). Näiteks elektriline anisotroopsus jaoks on väljendatav kui teist järku tensor ja omab 9 sõltumatut liiget: Anisotroopia puhul keskkonna magnetilised või elektrilised omadused sõltuvad väljavektori orientatsioonist keskkonna suhtes, s.t. keskkond ise omab nagu mingit orientatsiooni. Seos induktsiooni- ja väljavektorite vahel muutub küllalt keeruliseks. Üldiselt, kui E omab kõiki kolme välja komponente, siis suvalise nurga jaoks keskonnas (n. kristallis).
puhul on ka saadava kiu struktuur grafiitsem. Kõrgsitked HT-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale karboneerimist, samas kui kõrgelastsusmooduliga HM-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale grafitiseerimist. Anisotroopne pigi on loomupäraselt sobivama molekulaarstruktuuriga kui isotroopne pigi ja ei vaja kiudude venitamist, mis on kallis protsess, grafitiseerimise ajal. Isotroopne pigi muutub anisotroopseks, kui seda kuumutada mõned tunnid 350-450°C juures. Anisotroopsus tekib tänu vedelkristalse mesofaasi esinemisele. Mesofaasiline pigi on ebaühtlane segu isotroopsest pigist ja mesofaasist. Kahe faasi suhtelised kogused saab umbkaudu kindlaks teha, eraldades sellest püridiini ja hinoliini. Kui mesofaasi osa kasvab, siis ka pigi viskoossus suureneb. Mesofaasi kuumutamisel tuleks vältida koksi tekkimist süsinikkiudude moodustamisel, sest siis muutuvad kiud ebaühtlaseks. Viimasest hoolimata on mesofaasiline pigi tähtis kõrge
26. Millest sõltub biokoe elastsus? Jõududest, mis ei ületa teatud piirväärtust, pingest, Poissoni tegurist. 27. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne)? Biopolümeeride 28. Milline on biopolümeeridel ehitus? Koosnevad ainete rühmadest, mehaanilised omadused erinevad teistest ainetest. Suure tugevuse, vastupidavusega deformatsioonile. Suure viskoossusega. Ehituatud monomeeridest. 29. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus suunast. 30. Milline aine on komposiitaine? Komposiitaine on bioloogiline aine, mis koosneb erinevatest komponentidest. 31.Millest sõltuvad luu, naha, veresoonte elastsus? Luule annavad elastsuse orgaanilised ühendid ja kollageenikiud 32 .Reoloogia mudelid. Viskoelastsus. Maxvelli ja Kevin-Voigti mudelid
Elastiin-on lineaarne ja elastne. E= 6×105Pa. (Leidub soontes, kopsudes, kabjaliste turjalihastes) 30. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne?) Kuuluvad kristallide, amofsete ainete ja polümeeride klassidesse. 31.Milline ehitus on biopolümeeridel? Nimeta ained- looduspolümeerid. Biopolümeeril on ruumiline primaarstruktuur. Näiteks on biopolümeerideks valgud, nukleiinhapped. 32. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroop keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast
Reaalgaasid - Erinevalt ideaalgaasist on kõik reaalgaasid muudetavad vedelateks ja tahketeks - küllalt kõrgel rõhul ja madalal t-l. Reaalgaasidel esineb kriitiline olek, millele vastavad igale gaasile iseloomulikud kriitilised parameetrid: Tk, Pk, Vk Kriitilises olekus kaob faasidevaheline eralduspiir (erinevus gaas-vedelik kaob). Amorfsed ained - kristallivõre puudub, kuid omavad (praktil.) kindlat kuju (silikaatklaas, pigi, paljud org. polümeerid) Vedelad kristallid - omaduste anisotroopsus (vedelikud, kuid säilinud kaugmõju elemendid. Kristallilisus on tahke aine oleku vorm, milles aineosakesed (molekulid, ioonid, aatomid) moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri: toimub vaid teatud võnkumine tasakaaluasendi ümber. Need tasakaaluasendi punktid moodustavad kujutletava ruumilise kujundi – KRISTALLIVÕRE on mudel. Kristallivõred klassifitseeritakse osakeste geomeetrilise paigutuse põhjal - aluseks võre sõlmpunktide sümmeetria
Kõik kristallilised kehad on anisotroopsed. Nende füüsikalised omadused on piki kristalli erinevad, võrreldes omadustega risti kristalli. Nagu soojusjuhtivus, elektrijuhtivus. Erandiks on metallid, mis omades kristallvõre, ei ole anisotroopsed. Kristallilised kehad sulavad kindlal temperatuuril, mida nimetatakse. Kogu sulamise jooksul on temperatuur jääv. Tahkiseid, millel puudub kindel sulamistemperatuur, kristallvõre (ruumvõre) ja anisotroopsus, nimetatakse ( klaas, pigi, vaha, või, rasvad jne.). Faasiks nimetatakse termodünaamilise süsteemi kõigi ühesuguse keemilise ja füüsikaliste omadustega osade kogumit, mis on süsteemi teistest osadest eraldatud piirpinnaga. Näiteks vesi (ka udupiiskadena) ja veeaur moodustavad kaks eri faasi. Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise. Näiteks jää vesi aur või jää
(temperatuur, kontsentratsioon, pH-tase) korral. Moodustub kolmemõõtmeline mitteperioodiline striuktuur, kuid tahkise viskoelastsete omadustega. Mittetasakaalulise üleminekuna võib mainida ka ülemineku kolloidaalsesse faasi, mis on tegelikult kahefaasiline segu, kus ühes faasis olev on peenelt pihustunud teise faasi sisse. 3.5. Kristallid. Kristallilise oleku omadused Mitte kõik tahked kehad ehk tahkised ei ole kristallilised olekus. Kristallilisi kehasid iseloomustab anisotroopsus – füüsikaliste omaduste sõltuvus valitud sihist. Näiteks keha mehaanilised omadused (elastsuskoefitsent, purunemispinge vms), optilised omadused (murdumisnäitaja vms), soojuslikud omadused (soojusjuhtivus) või elektrilised omadused on erinevates sihtides erinevad. Keha omaduste anisotroopsus on tingitud aatomite korrapärasest asendist. Erinevatelt vedelikest paiknevad aatomid kristallides korrapäraselt, kuid aatomitevahelised kaugused erinevates sihtides
saadakse kui luuakse tingimused kristalli kasvuks ühest kristalliseerumise keskmest. Tuntumad lahendused on Bridgmani ja Czochralski meetodid. Mida väiksem on niitkristall, seda vähem on kristallvõres defekte ja seda tugevam on monokristall. Mistahes tüüpi kristallvõres paiknevad aatomid korrapäraselt, kuid aatomite arv kristallvõre erinevates tasapindades ja suundades on erinev.Sellest on tingitud ka kristallvõre erinevad omadused erinevates suundades (anisotroopsus). Tehnilised metallid on polükristallilised, milles üksikud kristallid on erinevalt orienteeritud üksteise suhtes. Omadused detaili erinevates suundades on enamvähem ühesugused. Sellist omaduste isotroopsust ei täheldata, kui kiu kristallid on saanud ühese orientatsiooni teatud suunas. Töötlemise tulemusena (valtsimine, tõmbamine) võivad kristallid saada ühesuunalise orientatsiooni. Selline metall on oma olemuselt anisotroopne
kõrge kvaliteedikoefitsient tõmbel ületades paljusid metalle, olles samal real profiilteraste kvaliteedikoefitsiendiga. Puidu kvaliteedikoefitsiendiks nimetatakse tugevuse suhet tihedusse. Vähene soojusjuhtivus. Lihtne töödelda ja liimida. Hea värvida, lakkida, poleerida, sageli ilusa tekstuuriga. Puit on elastne, vastupidav hapetele ja sooladele. Puuduseks võrreldes metalliga on ebaühtlased füüsikalis-mehhaanilised omadused (anisotroopsus) sõltuvalt kiudude suunast, tüve osast (säsi, küpspuit, maltspuit), rikete esinemisest ja nende jaotusest, puuliigist, sõltuvusest kasvukohast, niiskusest ja reast teistest faktoritest. Teiseks suureks puuduseks on kuju ja mõõtmete muutumine temperatuuri ja niiskuse mõjul. Näiteks, välisukse niiskussisaldus aasta jooksul muutub 10 kuni 26% -ni. Köetavates ruumides mööblil niiskuse kõikumine 3,5-4 %. Võib arvestada, et kuivamisel kahanemine 30% kuni 0 -ni on kahanemine ühtlane.
elektriväljad jne) võib murduv laine jaguneda kaheks: tavaliseks ja ebatavaliseks laineks, kusjuures mõlemad on polariseeritud omavahel risti olevais tasandeis. Nähtust kutsutakse kaksikmurdumiseks ja seda kasutatakse polariseeritud valguse saamiseks seadme abil, mis koosnevad kahest osast kokkuliimitud prismadest. Tuntum neist on Nicoli prisma ehk lihtsalt 32 nikol. 60. Optiline anisotroopsus. Valguse kaksikmurdumine. Kaksikmurdumiseks nim nähtust, mille puhul ainele langev loomuliku valguse laine jaguneb murdumisel kaheks - tavaliseks laineks (o) ja ebatavaliseks laineks (e), mis levivad aines erinevais suundades erinevate kiirustega, olles omavahel ristsuundades polariseeritud. Igas kaksikmurduvas aines esineb kas üks või kaks sihti, milles kaksikmurdumist ei esine. Neid suundasid nim optilisteks telgedeks. Kaksikmurdumist esineb ainult anisotroopsetes ainetes, s
) ja on piires 0,01…0,1 mm. (A) 8...10 Ni korrosiooni- Tera struktuuri mõjutab ka terase survetöötlus – kindlus terad venitatakse ühes suunas välja, mille tule- musena tekib kihtstruktuur (tekstuur) ja omaduste anisotroopsus. Süsiniku ja raua kristallivõred Tabel 1.21. Valuterased Terase erinevate struktuuride tekke eri termo- töötlusviiside korral teeb võimalikuks eelkõige raua Margitähis Koostis %, Omadused, polümorfism – erinevate kristallivõrede esinemine
monokliinne, trigonaalne ja trikliinne. Jaotuse aluseks on sümmeetriatelgede pikkus (a, b, c) ja telgede vahelised nurgad (, , )Süsteemid jaotuvad omakorda klassideks ja tüüpideks. Näit. kuubilise võre puhul a=b=c ja ===90°. Tahke keha väline sümmeetria on tingitud ruumvõre sõlmpunktides asetsevate osakeste korrapärasest ja perioodilisest kordumisest. Elementaarrakk on kristallivõre korduv element, millel on antud kristalli kõik sümmeetriaelemendid. Kristalle iseloomustab anisotroopsus kristalli mehaanilised, elektrilised jt omadused on kristalli eri suunades erinevad. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näiteks: süsinik - teemant, grafiit, fullereenid; väävel monokliinne, rombiline. Isomorfism - erinevad ühendid, sarnase kristallivõrega. Ca5(PO4)3F, Ca5(PO4)3OH. Anorgaaniliste ühendite kristallivõrede tüübid Olenevalt jõudude iseloomust osakeste vahel jaotakse kristallivõred ioon-, aatommetalli- ja molekulvõredeks .
moodustavad terad, mille ulatuses kristallivõre on Elektrijuhtivus 1/ 15% IACS orienteeritud üheselt. Tera suurus sõltub väga pal- Korrosioonikindlus Hea judest mõjuritest (kuumutustemperatuur ja kestus, jahutuskiirus, koostis jpt.) ja on piires 0,01...0,1 mm. Tera struktuuri mõjutab ka terase survetöötlus terad venitatakse ühes suunas välja, mille tule- musena tekib kihtstruktuur (tekstuur) ja omaduste anisotroopsus. Fe(K8) Süsiniku ja raua kristallivõred Terase erinevate struktuuride tekke eri termo- töötlusviiside korral teeb võimalikuks eelkõige raua polümorfism erinevate kristallivõrede esinemine erisugustel temperatuuridel. Raual on kaks polü- morfset kuju: -raud (Fe) ruumkesendatud kuup- võrega (tähistatakse K8) ja -raud (Fe) tahk- kesendatud kuupvõrega (K12). Temperatuurid 911 °C (tähistatakse A3-ga) ja 1392 °C (A4) on raua
annaabi.ee 
