Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Kindel. 42. Vesinikelektrood. 42.-45 ei tule. 43. Kalomelelektrood. 44. Kontsentratsioonelemendid. 45.Galvaanielemendi termodünaamika Kirjeldage lihtsamat auru ja vedeliku tasakaalu faasidiagrammi kahekomponendilisele süsteemile kui komponendid ei moodusta aseotroopset segu. Kuidas joonistate diagrammi T-x ja p-x teljestikus. Kuidas oleks komponente teineteisest võimalik eraldada? Kuidas mõista termodünaamika seisukohast temperatuuri? Kuidason saadud absoluutse temperatuuri skaala ja tuletatud absoluutse
*soolasild- väldib analüüsitava lahuse komponentide segunemist võrdluselektroodi lahusega, difusioonipotentsiaal Ed; *Elektrokeemilise ahela potentsiaal: E= Ei - Ev + Ed Potentsiomeetrilise analüüsi käigus mõõdetakse ahela potentsiaal ja indikaatorelektroodi potentsiaali järgi arvutatakse analüüsitava aine kontsentratsioon Võrdluselektroodid Ideaalne võrdluselektrood omab täpselt teada potentsiaali, mis on konstantne ja ei sõltu analüüsitava aine lahuse koostisest. Standard vesinikelektrood (SHE) Keeruline töötada H2 juhitakse läbi 1M HCl lahuse Plaatina musta korraliku pinna saamine on tülikas; Pöörduv elektrood, saab kasutada nii anoodi kui ka katoodina: Anood kui tekib H+; Katood kui redutseeritakse molekulaarse H2 Võrdluselektroodid Hõbe-hõbekloriid elektrood Difusioonipotentsiaal *Difusioonipotentsiaal Ed tekib kahe erineva koostisega elektrolüüdi lahuste kokkupuutepinnal; *Näiteks 1M HCl ja 0,01M HCl on eraldatud poorse klaasmembraaniga
olevatest, mida on õige patareiks nimetada.seade, milles iseeneslikud elektrokeemilised reaktsioonid tekitavad elektrivoolu väkisahelas. 2. Elektroodipotentsiaalid on pinge metalli ja elektrolüüdi vahel. 3. Elektroodide liigitus elektroodid jaotatakse selle alusel, mis määrab elektroodidi ja lahuse vahelise tasakaalu katiooni suhtes pöörduvalt töötavad elektroodid. Teist liiki elektroodideks on lahuses oleva aniooni suhtes pöörduvalt töötavad elektroodid. 4. Vesinikelektrood Vesinikelektrood on katioonide suhtes pöörduvalt töötav elektrood, selle kandjaks on tavaliselt plaatinaelektrood, mille pind on absorbtsioonivõime tõstmiseks kaetud plaatinamusta kihiga. Niisuguse elektroodi sukeldamisel vesinikuga küllastunud ja vesinikioone sisaldavasse lahusesseomandab ta kindla potentsiaali, mis iseloomustab tasakaalu elektroodil absorbeerunud vesiniku ja lahuses olevate vesinikioonide vahel. 5
Arvestab NO3- -ioonide ülekandearvu, mõjutab EMJ. Ülekandega konts element E=E+-E-+ 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Nersti võrrand metallelektroodi tasakaalupotensiaali sõltuvust vastavate ioonide aktiivsusest lahuses. Kui metallioonide aktiivsus võrdub ühega, siis elektronpotensiaal =0=const RT = 0 + ln a M 2+ 2F 42. Vesinikelektrood. Kadoodide suhtes pöörduvalt töötava gaaselektroodi näiteks on vesinikelektrood. Vesinikelektroodi kandjaks on tavaliselt plaattinaelektrood, mille pind on adsorptsioonivõime tõstmiseks kaetud dispersse plaattina kihiga. Niisuguse elektroodi sukeldamisel vesinikuga küllastatud ja vesinikioone sidaldavasse lahusesse omab kindla potensiaali, mis iseloomustab tasakaalu elektroodil adsorbeerunud vesiniku ja lahuses olevate vesinikioonide vahel: 2H3O++2e-=H2+2H2O. Tasakaalupotensiaal
elektrivoolu toimel. Elektroodipotentsiaal keskkonna ja metalli vahel tekkiv teatav potentsiaalide vahe (võib olla nii positiivne kui negatiivne ei saa mõõta) Galvaanielement seade, milles redoksreaktsiooni tulemusena tekib elektrivool (näiteks vask- ja tsinkplaat lahuses, ühendatud juhtmetega) Kõikide metallide elektrokeemiline korrosioon toimub suuremas osas galvaani elemendina. Standardpotentsiaal galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood Kui ehitada metallidest galvaani element, siis hävib see elektrood, mille potentsiaal on negatiivsem. RT Nernsti võrrand EMe = EMe 0 + ln[ Me n + ] (F Faraday arv 96485C/mol) nF Järeldused : on võimalik koostada galvaani element, milles mõlemad elektroodid on samast
elektrivoolu toimel. Elektroodipotentsiaal keskkonna ja metalli vahel tekkiv teatav potentsiaalide vahe (võib olla nii positiivne kui negatiivne ei saa mõõta) Galvaanielement seade, milles redoksreaktsiooni tulemusena tekib elektrivool (näiteks vask- ja tsinkplaat lahuses, ühendatud juhtmetega) Kõikide metallide elektrokeemiline korrosioon toimub suuremas osas galvaani elemendina. Standardpotentsiaal galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood Kui ehitada metallidest galvaani element, siis hävib see elektrood, mille potentsiaal on negatiivsem. RT Nernsti võrrand EMe = EMe 0 + ln[ Me n + ] (F Faraday arv 96485C/mol) nF Järeldused : on võimalik koostada galvaani element, milles mõlemad elektroodid on samast
paaridena me elektroode kombineerime eri galvaanielementideks. Kuna galvaanielementides esinevad elektroodid alati paaridena (katood ja anood), ei ole v~oimalik m¨a¨arata elektroodide "absoluutseid" potentsiaale, vaid alati suhtelisi mingi teise elektroodi suhtes. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 6 Vesinikelektrood Elektroodipotentsiaalide skaala kokkuleppeliseks nullpunktiks loetakse vesinik- elektroodi potentsiaali: Pt 11 00 00 11 00 11 11 00
võrrand = 0 - ln(), kus E elektroodi potentsiaal, V E° elektroodi standardpotentsiaal, V R universaalne gaasikonstant, 8,314 J/(K·mol) F Faraday konstant, 96485 C/mol T temperatuur, K n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv a potentsiaali määratava iooni aktiivsus. Esimesse rühma kuuluvad gaasielektroodid, millest tuntuimaks on vesinikelektrood. Teise rühma kuulub ka laialdaselt võrdluselektroodina kasutusel olev kalomelelektrood, kus elavhõbe asub elavhõbe(I)kloriidiga küllastatud KCl lahuses. Ioonvahetuslike omadustega membraanelektroodi potentsiaal oleneb membraani ja lahuse vahelise ioonivahetusprotsessi tasakaalust. Kõige tuntumaks membraanelektroodiks on klaaselektrood. Ioonselektiivsed elektroodid. Elektroodid on kas homogeense või heterogeense membraaniga.
järgi arvutatakse analüüsitava aine kontsentratsioon 89. Elektrokeemiline ahel. Skeem. 90. Võrdluselektroodid potentsiomeetrias. Ideaalne võrdluselektrood omab täpselt teada potentsiaali, mis on konstantne ja ei sõltu analüüsitava aine lahuse koostisest. Standard vesinikelektrood (SHE): Keeruline töötada. H2 juhitakse läbi 1M HCl lahuse Plaatinamusta korraliku pinna saamine on tülikas; Pöörduv elektrood, saab kasutada nii anoodi kui ka katoodina: Anood kui tekib H+; Katood kui redutseeritakse molekulaarse
lahuses ja lahuse temperatuurist. Kui metallist varras (elektrood) panna lahusesse, mis sisaldab selle metalli ioone (näit. tsinkvarras tsinksulfaadi lahuses), siis läheb lahusesse vähem ioone, kui puhtasse vette, ja seda vähem, mida suurem on ioonide kontsentratsioon lahuses. Kuna elektroodipotentsiaalide absoluutseid väärtusi on raske mõõta, kasutatakse suhtelist potentsiaali -võrdlust mingi kindla kokkuleppelise elektroodiga, milleks on vesinikelektrood (vt joonist), mõõtes potentsiaali juba nende kahe erineva elektroodi vahel. Vesinikelektrood koosneb plaatina traadist, mida mööda liiguvad elektronid ja mis on elektrijuhiks välisahela alguses, ning plaatina plaadist. Plaatina plaadil toimub kas vesiniku dissotsiatsioon vesinikioonideks H2(g) 2e 2H+(vl) või lahuses olevate vesinikioonide redutseerumine gaasiliseks vesinikuks 2H+(vl) + 2e H2(g) sõltuvalt sellest, kas
Elektrolüüdiks on HClO4 . Oksüdeerimise korral kasutatakse detaili anoodina. 30. Elektrood mittemetallilise kekskkonna kokkupuutes olev juht, mis ühendab kk elektriahela teise osaga. Ülesandeks on el. juhtimine kk või sellest välja, aga ka el. välja tekitamine. Aktiivne elektrood - toimub protsessi käigus keemiline muutus (lahustuv) Interne elektrood ei muutu. Standardpotensiaal Galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritav2a elektroodid pot. saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potensiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Arvutamine: E= Eo H+ - Eox kus Eo H+ > Eox Suurus: oleneb metalli ioonide konstruktsioonile lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V) Kontaktkorrusioon Korrusioon erinevate metallide kokkupuutekohtades. (Al ja Cu, Cu ja teras)
tootmisel. Kasutatakse üks kord, mille lõppedes “saab otsa”: Sekundaarpatarei – ehk aku on galvaanielement, mida peab enne kasutamist laadima. Kütuseelement – primaarpatarei, millesse lähteaineid saab pidevalt lisada. Sageli kasutavad kütuseelemendid põlevkütuseid (vesinik, metanool, metaan jne) Standardpotentsiaal. Kui kõik osalevad ained on standardolekus, on tegemist elemendi standardpotentsiaaliga. Standarpotentsiaalide kokkuleppeline nullpunk on vesinikelektrood. Mida positiivsem on elektroodi potentsiaal, seda paremini tarbib poolreaktsioon elektrone ja seda tugevam oksüdeerija on redokspaar. Mida negatiivsem on elektroodi potentsiaal, seda kergemini loovutab poolreaktsioon elektrone ja seda tugevam redusteerija on redokspaar. Tugevamad redutseerijad asuvad perioodilisuse süsteemis kahes esimeses rühmas. Tugevamad oksüdeerijad asuvad fluori lähedal. Mida negatiivsem on redokspaari standardpotentsiaal, seda tugevam redutseerija ta on.
(Volta element: anoodil Zn=Zn²-+2e ja katoodil (Cu) tsink hävib. 25. Elektroodi mõiste.: Elektrood on mittemetallilise keskkonnaga kokkupuutes olev juht, mis ühendab keskkonna elektriahela teise osaga. Elektroodi ülesandeks on voolu juhtimine keskkonda või sellest välja, aga ka elektrivälja tekitamises, mistõttu on elektrood tavaliselt: metallist ja sihipärase kujuga. Standardpotensiaal E+ on (galvaani elemendi omadus), milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood ja teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potensiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potensiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standard-potensiaali arvutatakse E=EH-EX, kus EH>EX. Metallielektroodi potensiaali uurus oleneb metalli ioonide konsentratsioonist lahuses. Pingerida: K, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Fe, Ni, Sn, Pb, Cu, H, Hg, Ag, Au. 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: Nersti võrrand: E =E 0 +
katood (+) Elektronid liiguvad anoodilt katoodile! anood | lahus | soolasild | lahus | katood + (-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) 109. Elektroodpotentsiaalid, standartne elektroodpotentsiaal. 2Ag+ + Cu = 2Ag + Cu2+ Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood Pole võimalik mõõta üksiku elektroodi elektromotoorjõudu, tuleb kasutada võrdlust mingi kindla kokkuleppelise elektroodiga - vesinikelektrood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel nim. standardseteks redokspotentsiaalideks (E0, V). Standardsete redokspotentsiaalide (ka nn. standardpotentsiaalide) väärtused on toodud vastavates käsiraamatutes 110. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest). E0 = E0 oks E0 red Katood anood (-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+)
E = Ekatood Eanood Portland tsement betoon: n Pole võimalik mõõta üksiku elektroodi elektromotoorjõudu, tuleb kasutada § Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest võrdlust (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. mingi kindla kokkuleppelise elektroodiga - vesinikelektrood. § Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga kallis. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel § Liivaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel tingimustel Põhiline konstruktsioonimaterjal: saab valada kohapeal, kõveneb nim. standardseteks redokspotentsiaalideks (E0, V). Standardsete toatemperatuuril
süsinikelektroodid. elektroodpotentsiaal. 2Ag+ + Cu = 2Ag + Cu2+ n Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide 111. Elektrolüüsiahel, töötamise põhimõte, näide. potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood n Pole võimalik mõõta üksiku elektroodi elektromotoorjõudu, tuleb kasutada võrdlust mingi kindla kokkuleppelise elektroodiga - vesinikelektrood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel nim. standardseteks redokspotentsiaalideks (0, V). Standardsete redokspotentsiaalide (ka nn. standardpotentsiaalide) väärtused on toodud vastavates Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeallikat käsiraamatutes n Ag elektrood on positiivne anood
25. Elektrood on mittemetallilise keskkonnaga kokkupuutes olev juht, mis ühendab keskkonda elektriahela teise osaga. Elektrood võib olla metall, hüdroksiid, sool. Ta peab juhtima elektrit ja sisaldama aatomeid, mis muudavad o.-a.-d. Elektroodi ülesandeks on voolu juhtimine keskkonda või sellest välja, aga ka elektrivälja tekitamine, mistõttu on elektrood tavaliselt metallist ja sihipärase kujuga. Standardpotentsiaal E0 on galvaani elemendi emj., milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood ja teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Stand. pot. iseloomustab elektroodi redutseerimis-oksüdeerimisomadusi. Metallielektroodi pot.-i suurus oleneb metalli ioonide kontsentratsioonist. Standartsete pot.-ide suurenemise järgi reastatud metallide jada nimet. pingereaks. Al Zn Fe Sn Cu. 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid, näitab Nernsti võrrand:
praktikas? a. Keemias on kasutusel kahte tüüpi elektroode: lahustuvad elektroodid ja ainult elektrone üle kandvad elektroodid. Elektroodi, mille standardpotentsiaal on kõrgem nim. katoodiks ning elektroodi, mille standardpotentsiaal on madalam nim. anoodiks. b. Elektroodi standardpotentsiaal on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks elektroodiks on uuritav metall. Galvaanielemendi elektromotoorjõud o c. n leitav valemist:. Nt. vasest ja tsingist galvaanielemendi standardpotentsiaal on E = E Cu - E Zn = 0,34 - ( - 0,76) = 1,1V . d. Metallide järjestus standardpotentsiaalide kasvu järgi ühtib metallide aktiivsuse reaga: Mg, Al, Zn, Fe, Sn, Cu. e. Kontaktkorrosioon on tingitud eri omadustega metallide kokkupuutest
hõbeda eraldamine. 28. Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standartne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on taval met elektrood, millega elektr ajal toimub keem muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi pot saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotents suurus oleneb met ioonide konstruktsioonist lahuses Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri metallide kokkupuutekohtades (ei tohi ühendada otseselt Al ja Cu elektrijuhtmeid, vahetus
Need ei ole muutumatud suurused. Sõltuvad aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormide kontsentratsioonide suhtest, temperatuurist, lahusti loomusest, keskkonna pH-st. Slaidilt: 2Ag+ + Cu = 2Ag + Cu2+ Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood – Eanood Pole võimalik mõõta üksiku elektroodi elektromotoorjõudu, tuleb kasutada võrdlust mingi kindla kokkuleppelise elektroodiga - vesinikelektrood. Aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormide kontsentratsioonide võrdsuse korral E=E 0. Seda nim standardpotentsiaaliks. Mida suurem positiivne on E0, seda tugevam oksüdeerija; mida väiksem on E0, seda tugevam redutseerija, seega anoodiks (redutseerijaks) on element, mille E 0 on väiksem (tsink), katoodiks (oksüdeerijaks) element, mille E0 on suurem (vask). Tugevaim tuntud oksüdeerija on fluor F2
elektroforees- laetud osakeste miratsioon elektroodil 6) Elektrodialüüs- kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist. 26) Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standartne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Elektroodi standardpotensiaal (E 0) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teine elektrood on uuritavast metallist või kompositsioonist. Galvaanielemendi emj. E-E Cu 0- E Zn 0=0,34-(- 0,76)=1,1V. Galvaanielemendi emj. On katoodi ja anoodi elektroodpotensiaalide vahe. Anoodiks on alati negatiivsema potensiaaliga elektrood. Standardpotensiaalide järgi on koostatud metallide aktiivsuse rida (pingerida). Järjestage standardpotensiaalide suurenemise järjekorras 1. Al 2. Zn 3. Fe 4. Sn 5. Cu
Elektroodi ül-ks on voolu juhtimine kk või sellest välja, aga ka el.välja tekitamine, mistõttu on elektrood taval metallist ja sihipärase kujuga. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on taval met elektrood, millega elektr ajal toimub keem muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi pot saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Stand potentsiaali arvut: E = E°H+ - E°X, kus E°H+ > E°X. Standardpotents suurus oleneb met ioonide konstruktsioonit lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(- 0,14V), Cu(0,34V); Kontaktkorrosioon on korr eri met kokkupuutekohtades (ei tohi ühendada
Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standardne redokspotensiaal E 0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on tavaline metall elektrood, millega elektrolüüsi ajal toimub keemiline muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri metallide kokkupuutekohtades. Kontaktkorrosiooni kohad: vasest veetorud ühendatud
elektriahela teise osaga. Elektroodi ülesandeks on voolu juhtimine keskkonda või sellest välja, aga ka elektrivälja tekitamine, mistõttu on elektrood tavaliselt metallist ja sihipärase kujuga. Inertne elektrood elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on tavaliselt metall-elektrood, millega elektriseerimise ajal toimub keemiline muundumine (lahustub). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotentsiaali arvutamine: E = E°H+ - E°X, kus E°H+ > E°X. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(- 0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri metallide kokkupuutekohtades (ei tohi ühendada
mistõttu on elektrood tavaliselt metallist ja sihipärase kujuga. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on tavaliselt metallelektrood, millega elektriseerimise ajal toimub keemiline muundumine (lahustuv). Katoodiks on elektrood, mille standardne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses. Standardpotentsiaali arvutamine: E = E°H+ - E°X, kus E°H+ > E°X. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V).
annaabi.ee 
