vees. Selgita mõisteid: Halogeen-VII A rühma elemendid.(fluor,broom,kloor,jood) Fluoroos- fluori üleküllus Kloorivesi- kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. Kuningvesi- on kontsentreeritud lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu. Lahustab kulda ja plaatinat jms. Osteoporoos-luude hõrenemine Ateroskleroos-veresoonte lupjumine. Broomivesi-broomi vesilahus. Sublimeerumine- ehk sublimatsioon on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta Jooditinktuur-joodi lahust etanoolis nim jooditinktuuriks. Struuma- ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine, põhjustab joodi puudus. !!REAKTSIOONIVÕRRANDID!!
Agregaatolek-Kui üks ja seesama aine võib esineda erinevatel välistingimustel erinevates olekuvormides. Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.Kapillaarus esineb peenikestes torudes.Kapi...
Füüsika ,,Aine agregaatoleku muutumine" 1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sula...
arvutamine? Aurustmissoojus= aine aurustamiseks vajalik soojuhulk aine mass 14. Mida näitab aurustamissoojus? Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või kondendseerumiseks jääval temperatuuril. Tähis L, ühik 1 J kg 15. Mis on keemine? Keemine on vedeliku aurumine koge vedeliku ulatuses. 16. Mis on sublimeerumine? Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks 17. Mis on härmatumine? Aine üle minek gaasist tahkesse.
Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi. Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi. Joodi puudujääk võib tekitada ka kilpnäärmehaigust- struumat. Joodi sublimeerumine Jood on ainuke halogeen, kes suudab sublimeeruda Teeb seda tahkes olekus ja kuumutamisel. Kui jood on aurustunud, moodustuvad aurude jahtumisel uuesti tahke aine kristallid. Füüsikalised omadused Hallikasmust värvus Terava lõhnaga Sööbiva toimega Mürgine Saamine Joodi saadakse merevee töötlemisel klooriga 2I + Cl = 2Cl + I Laboris saadakse I konts. väävelhappe toimel vastavalt NaBr-st või NaI-st Kasutamine meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks
Aatomiehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Elektronite arv: 53 Neutronite arv: 74 Prootonite arv: 53 Oksüdatsiooniastmed ühendites: I...VII Loodusliku joodi moodustab isotoop, millel on ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust. Looduses peamiselt ühendeina. Joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Joodi leidub veel vees ja toidus. Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem. Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I vabaks joodiks I2. 2MnO4 + 10I + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või pu...
et muuta see sama temperatuuriga auruks. · Tähis L · Valem L=Q/m · Ühik 1J/kg · Antakse kindlal temperatuuril, milles on vedeliku keemistemperatuur- keemissoojus · Igal puhtal ainel on oma keemistemperatuur. · Keemine on vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal, · kõrgusest üle merepinna, · vedeliku puhtusest. Kondenseerumine on protsess, mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks. Sublimeerumine on protsess, mille käigus tahke aine muutub gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Andmed =m/V=>m=V N=1kW=1000W m=1000kg/m³*0,0013 m³=1,3kg t=0,5h=1800s N=A/t=Q/t=>Q=Nt V=1,3l=0,0013m³ Q=1000W*1800s=1800000J H2O Q=Lm t=100°C Q=2300000J/kg*1,3kg=2990000J Q=? Qv>Qp
Teiselt poolt, troopiliste piirkondade kõrgem õhutemperatuur võimaldab seal õhus suuremat absoluutset niiskust enne kui tekib küllastus. Pilvede ja sademete moodustumisel on oluline roll tõusvatel õhuvooludel, kus õhu ja veeauru segu temperatuur langeb. Kondenseerumistemperatuurini (= normaalrõhu korral kastepunkt) jõudmise korral algab kondenseerumine ning pilvede moodustumine. Pilvedes toimub lisaks kondenseerumisele ka veetilkade külmumine ning aurumine/sublimeerumine. Need faasimuutused ei ole pidevad, vaid nõuavad kondensatsioonitsentreid. Õhukestes pilvedes on kondenseerumine ning aurumine/sublimeerumine tasakaalus ning sademeid ei teki. Sademete tekkeks on vaja veetilkade ja/või jääkristallide suuruse kasvu üle kriitilise piiri, et sademed hakkaksid raskusjõu mõjul alla kukkuma. Pilvesid iseloomustavad vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus. Sademete intensiivsusel 1 mm/h
b) temp. tõstmisega. Kastepunkt- temp, mille juures veeaur küllastub (hakkab tekkima või kaduma udu) Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga, selle jälgimine on väga tähtis eluruumides, kasvuhoonetes, ladudes, hoidlates. Faasid ja faasisiirded Termodünaamiline faas on ühesuguste omadustega aine, mis on piirpinnaga eraldatud teistsuguste omadustega ainetest. I liiki faasisiirded: sulamine, tahkumine, aurustumine, veeldumine, härmatumine, sublimeerumine. II liik (joonis) Aine sulamisekt vajalik või tahkumisekl eralduv soojushulk Q= (lamda)m (lamda- sulamissoojus- soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemp. juures. Sulamistemp. määratakse norm. rõhul). Vedeliku aurustamiseks vajalik või kondenseerumisel eralduv soojushulk Q=Lm (L- aurustumissoojus- soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku. Määratakse keemistemp, norm. rõhul) Keemiseks nim. vedeliku sisest aurustumist mullide kaudu
Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre. Aurumine on vedela aine gaasilisse agregaatolekuse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Enamasti mõistetakse aurumise all vedela vee muutumist gaasiliseks veeks. Sublimatsioon ehk sublimeerumine on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Protsessi käigus neeldub energia. Aastas aurab maakera pinnalt atmosfääri u. 518 600 km3 vett. Selline hulk vett loob veevarud atmosfääris. Kondensatsioon on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis tavaliselt sademete hulka kuuluvaks ka härmatist, kastet, halla ning vedelta ja tahket kirmet.
51.aine osaku muutumisega kaasneb aine energia neeldumine või vabanemine. 52.Mõned ained lähevad tahkest gaasiliseks, teatud ained võivad muutuda gaasilisest tahkesse. 53.Sulamine on muutumine aine muutumine vedelaks aineks.Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. 54.Aine sulamiseks kulub energiat ja sama palju annab aine tahkumisel. 55.Sulava või tahkuva aine temperatuuri nimetatakse sulamis temperatuuriks. 56.nt:soolaveel on vaja tahkumiseks -18C aga tavalisel veel -1C. 57.Sublimeerumine-tahke aine muutumine gaasiliseks. Härmatumine- aine üleminek gaasilisest tahkesse. 58.vesi keeb temperatuuril 100C 59.aurustamine-tegevus kui aine muutus gaasilisest vedelaks. Velldumine-gaasilise aine muutub vedelaks (ka konsenseerub) Kristalliseerumine- vedela aine muutumine tahkeks. UDU!! :D -piiskade kontetseerunud vesi õhus. 60.Maa vahevöös, kõrges temperatuuris kus need lõpuks tahkuvad.
Selgita vee molekulide näitel. Vee molekuli kuju tingib molekuli polaarsuse ehk erinimelise laengu molekuli eri otstes. Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel. 7. Mida nimetatakse aine faasiks? Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus? Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga. 9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3
Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. *Temperatuuri ööpäevane käik sõltub pilvisusest. Päeviti peegeldavad pilved osa soojusest tagasi sing õhtuti käituvad pilved nagu tekina maapinnale, peegeldades soojust tagasi maa peale selle asemel, et lasta sellel atmosfäärist lahkuda. 1) AINEOLEKU MUUTUMINE T-tahkis V-Vedelik G-Gaas T-V sulamine V-T tahkumine V-G aurumine G-V konsdenseerumine T-G sublimeerumine G-T härmatumine Energia neeldub kui aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma. Energia vabaneb kui aineosakesed liiguvad aeglasemini. *Kaste on eseme pinnal, udu on gaasilises olekus kuigi mõlemad koosnevad veepiiskadest. *Rohule tekib hommikuti kaste enne udut kuna maapind jahtub kiiremini. KOKKUVÕTE: VALEMID JA TÄHISED S= pindala S= l2 V= ruumala V= l3 = tihedus = m:V l= pikkus -- m= mass --
71) koks-süsinik 72) liig- 73) saagis-keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset produkti saamise efektiivsust 74) elektrolüüs-lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel 75) vee karedus-on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees 76) allotroop-sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena 77) isotoop-Mingi keemilise elemendi aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu poolest 78) sublimeerumine-tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta 79) happevihm-vihm, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 80) seebikivi-keemiline ühend valemiga NaOH. 81) Akuhape- H2SO4, kasutatakse igasugustes akudes 82) kustutamata lubi-keemiline sööbiv aine valemiga CaO 83) kustutatud lubi-keemiline ühend valemiga Ca(OH)2, värvitu kristall või valge pulber 84) keedusool-eluks vajalik aine, NaCl 85) sooda-NaHCO3, karastusjookides
Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Aurustumissoojus keemistemperatuuril on keemissoojus. Kondenseerumisel vabaneb soojushulk, aurumisel neeldub. Tahkete ainete aurumine sublimeerumine. L=Q/m Q = Lm 11) keemine Keemise tunnus mullid paisuvad ja lõhkevad veepinnal ( tekib mulin ). Keemistemperatuur sõltub rõhust. Keemine on intensiivne aurumine.
Tahke (juht või ülijuht, ferromagneetiline või paramagneetiline) Vedel (voolav, ülivoolav) Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire protsess, mille korral aine läheb ühest faasist teise. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku koha nim. siirdesoojuseks. Tahke vedel sulamine Vedel tahke tahkestumine (kristalliseerumine) Vedel gaas aurustumine Gaas vedel kondenseerumine (veeldumine) Tahke gaas sublimeerumine Gaas tahke härmastumine Kolmikpunkt kolme oleku tasakaalule vastava rõhu ja temperatuuri väärtus (normaalrõhul ja 0 juures vesi ei külmetu ja jää ei sula).
faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= m (m- keha mass, - sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril.) Sulamisel kristallvõre laguneb,
teise määravad suures osas molekulaarjõud . Aatomeid hoiavad molekulides keemilised sidemed. Keemilisi sidemeid põhjustab laetud osakeste vaheline elektromagnetiline vastastikmõju ❏ Sublimeerumine - tahke->gaasiline (vahepeal vedelaks muutumata). Näiteks märg pesu kuivab talvel õhu käes ära vaatamata sellele, et see algul kõvaks külmub. Jääs asi vm radikaalselt kuuma keskkonda -> aurustub ❏ Ka aine olekuid on kolm: tahke, vedel,
soojemale. Põle võimalik protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud soojushulga muundumine tööks. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muudab masin kasulikuks tööks. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. ELEKTROMAGNETISM: Elektriväli: Elektrilaeng iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Elektrilaengu jäävuse seadus Suletud süsteemis on kõikide osakeste laengute algebraline summa jääv. Punktlaeng on elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus Kaks paigalseisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on
_ jõud molekulide/ioonide/aatomite vahel (van der Waalsi jõud, keemiline side); _ vesiniksidemed; _ osakeste mass (aatommass või molekulmass); _ osakeste kuju. Aurustumine vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub Edasisel jahutamisel vesi kondenseerub: tekib udu või kaste. Külmumine _ Rõhu tõstmisel külmumistemperatuur reeglina tõuseb. _ Tänu jää mahukale vesiniksidemetega struktuurile on vesi anomaalne: rõhu tõstmisel vee külmumistemperatuur langeb. Sublimeerumine _ Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. _ Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. _ Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. Kriitiline temperatuur temperatuur, mille korral auru ja vedeliku tihedus on võrdsed (ei saa eristada vedelat ja gaasilist faasi) Lahus _ Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.
massiühikule, et ta muutuks auruks. Väheneb temp tõustes, kaob aine kriitilisel temperatuuril. Sulamissoojus – näitab aine sulamiseks vajatava energia hulka. 28. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedel => gaasiline Kondenseerumine – gaasiline => vedel Keemine – vedel => gaasiline, vedelike omadus Külmumine – vedel => tahke Sulamine – tahke => vedel Sublimeerumine – tahke => gaasiline 29. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. Heterogeensed süsteemid koosenvad vähemat kahest faasist. Üle kolme faasi ühes kohas korraga tasakaalus olla ei saa. 30. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Olekudiagramm annab ülevaate, milline faas on teatud temperatuuril ja rõhul kõige stabiilsem. Sõltub rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkt, kriitiline punkt. 31
Ideaalse gaasi oleku võrrand: (P1V1)/T1=(P2V2)/T2 P on rõhk paskalites, V on gaasi ruumala m3, T on temperatuur Kelvinites. PV/T=A Clapeyroni võrrand. pVkm=RT R=8,31*10astmes3 J/kmol*K – uinuv. Gaasi konstant. Vkm=22,4 mastmes3/kmol Tahke keha soojuspaisumine: deltal=lt-l0 lt=l0(1+alfat) 1+alfat=joonpaisumise binoom. DeltaV=Vt-V0 Vt=V0(1+beetat) 1+beetat =ruumpaisumise binoom. Beeta =3alfa. Vt=V0(1+3alfat) Aine agregaatoleku muutused: Tahke – sulamine ja tahkumine, sublimeerumine(tahke-gaas). Vedel – aurustumine ja kondentseerumine. Aine oleku diagramm: Y = temperatuur ja X = energia lisamine... Algab siis tahkest... tõuseb kuni Tsulamine.. on stabiilne, mingi hetk hakkab tõusma jälle ja on vedel, kuni keemistemperatuurini.. seal siis on stabiilne. Energia jällegi neeldub ja edasi siis hakkab temperatuur tõusma ning aine on gaasiline. See on kristallilise aine puhul. Amorfsel ainel on sinkavonka joon, ilma stabiliseerumiseta tahkest gaasini.
Termodünaamika II seadus soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q 1 muudab masin kasulikuks tööks Akas. Q -Q A = 1 2 100% = kas 100% Q1 Q1 Aine agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. Gaasi rõhk p Pa = N/m2 kg/(s2*m) 3 Gaasi ruumala V l = dm Gaasi absoluutn temperatuur T K o Gaasi temperatuur Celsiuse skaalas t C Gaasi mass m kg Gaasi molaarmass M kg/mol
Termodünaamika teine printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Aine agregaatolekud: gaasiline, vedel, tahke. Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk kristalliseerumine, aurustumine, kondenseerumine (gaas->vesi), sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke). Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg) Tahkestumine: Q = -m Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk. Valem: Q =Lm (L aurustumissoojus, mis on võrdne soojushulgaga, mida on tarvis, et muuta 1kg vedelikku auruks antud temperatuuril ; ühik 1 J/kg)
Kastepunkti defitsiit - vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel [tsat-t]. Küllastusvajak - antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe [psat – p]. Niiskusvajak e. niiskusdefitsiit - vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel [νsat – ν] 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid: aurustumine, kondenseerumine, jäätumine, sulamine, sublimeerumine, soojenemine, jahtumine ning selleks vajaminev energia 7. Ehitusfüüsikalised koormused: temperatuur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus (otsene-, hajuskiirgus, kogukiirgus), soojuskiirgus, tuule suund ja kiirus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, niiskustootlus, ventilatsioon 8. Eesti kliima ehitusfüüsikalisteks arvutusteks, energiaarvutusteks
24. MAG keevituse eelised? Puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, õmbluste kvaliteet on hea, lihtne mehaniseerida ja automatiseerida, keevitamisel ei teki räbu seetõttu ei esine ka räbupesasid, termomõju tsoon on kitsas, võimalik keevitada kõigis ruumiasendites, lühike keevitaja väljaõppeaeg 25. Termolõikamise meetod? on metallide ja teiste materjalide lõikamisprotsesside, millega kaasneb lõigatava materjali põlemine, sulamine, aurustumine või sublimeerumine. Termolõikamismeetodeid liigitatakse materjali lõiketsoonist eemaldamise viisi, kasutatava soojusallika ja kasutusotstarbe järgi. 26. Mille poolest erineb silindrilise detaili töötlemine tasapinnalisest? 27. Ultrahelitöötlus- on materjalide mehaanilise töötluse eriliik. Põhineb töödeldava materjali eemaldamises abrasiivterade poolt, millele ultrahelisagedusega võnkuv tööriist annab perioodilised löögid
Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Agregaatolekute muutumised on: sulamine, tahkestumine, sublimeerumine, härmatumine, aurumine ja kondenseerumine. Keemine on aurustumine kindlal temperatuuril keemistemperatuuril. Keemine esineb siis, kui vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseke välisõhu rõhuga. Küllastunuks nimetatakse auru, kui ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid
moodustumisega, kusjuuresjäävad deformatsioonid on väikesed tavaliselt kuni 2%. Plastsete deformatsioni tekitamisega paindekohas vähenevad märgatavalt elastse järelmõjuga seotud probleemid paindenurga suurenemine peale deformeeriva jõu eemaldamist. 33. Termolõikamine Termolõikamine(thermal cutting) on metallide ja teiste materjalide lõikamisprotsesside,millega kaasneb lõigatava materjali põlemine,sulamine,aurustamine või sublimeerumine,üldnimetus.Termolõikamismeetodeid liigitatakse materjali lõiketsoonist eemaldamise viisi,kasutatava soojusallika ja kasutusotstarbe jäargi. Materjali lõiketsoonist eemaldamise viisi järgi eristatakse hapnikulõikamist(oxygen cutting,oxygen torch cutting) ja sulatuslõikamist e.terolõikamist sulatamisega(fusion cutting).Lõikamisel kasutava soojusallika järgi eristatakse gaaslõikamist (elekter)kaarlõikamist(arc cutting),plasmalõikamist(plasma
Temperatuuri, mille juures tahke ja vedelfaas on tasakaalus rõhul 1 atm, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Antud aine sulamissoojuseks (sulamisentalpiaks) (ΔHs, kJ/mol) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust vedelasse konstantsel temperatuuril. Sulamine on endotermiline protsess, tahkumine eksotermiline protsess. Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu. Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. 5. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. (Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.) Gibbsi faaside reegel
broom (Br2) kergesti lenduv punakaspruun vedelik ning jood (I2) hallikasmust metalse läikega kristalne aine. Tsinkkloriid (ZnCl2) jootevedeliku koostisosa Hõbekloriid (AgCl) kasut. valgustundlikkuse tõttu fotopaberi valmistamisel. Kaaliumkloriid (KCl) kasut. kaaliumväetiste tootmisel. Halogeenid asuvad VIIA rühmas (4 tk. F, Cl, Br, I) Hammaste tugevdamiseks kasutatakse hambapastades fluori. Sublimeerumine Minek tahkest olekust otse gaasilisse ilma vahepealse veeldumistea (nt. jood) Halogeenide tähtsamad ühendid ja nende kasutusalad Kloor selle lahustumisel vees tekib nn kloorivesi, mis on tugevate oksüdeerivate omadustega. Seega kasutatakse seda joogi- ja basseinivee desinfitseerimisel. Sissehingamisel on kloor mürgine. Fluor helekollase värvuse ja terava lõhnaga väga mürgine gaasiline aine, kõige aktiivsem mittemetall. Ühinemisreaktsioon vesinikuga toimub plahvatuslikult
Ideaalse soojusmasina kasutegur on avaldatav temperatuuride T1 - T2 kaudu: = 100% , kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti T1 temperatuur. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Ülesanne 9.9. Mitu aatomit sisaldab 1 kg heeliumi? m M m NA m0 = = N= N NA M N A = 6,022 10 23 mol -1 m =1kg M ( He) = 2 kg kmol = 2 10 -3 kg mol 1kg 6,022 10 23 mol -1 N = = 3 10 26 aatomit 2 10 -3 kg mol Ülesanne 9.10. Mitu molekuli on ühes grammis hapnikus? m M m NA
Ideaalse soojusmasina kasutegur on avaldatav temperatuuride T1 - T2 kaudu: = 100% , kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti T1 temperatuur. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Ülesanne 9.9. Mitu aatomit sisaldab 1 kg heeliumi? m M m NA m0 = = N= N NA M N A = 6,022 10 23 mol -1 m =1kg M ( He) = 2 kg kmol = 2 10 -3 kg mol 1kg 6,022 10 23 mol -1 N = = 3 10 26 aatomit 2 10 -3 kg mol Ülesanne 9.10. Mitu molekuli on ühes grammis hapnikus? m M m NA
Sulamine on endotermiline protsess, tahkumine eksotermiline protsess. Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu. Tahke aine sulamisel neeldub samapalju soojust, kui eraldub sama aine tahkumisel: Enamasti on ainete sulamissoojus väiksem (kuni 10 korda) kui aurustumissoojus. Enamuse tahkete ainete ruumala tahkumisel väheneb ja tihedus suureneb, üheks erandiks on vesi. Sublimeerumine Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse vedelat olekut läbimata. Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. Ka tahke aine kohal on fikseeritav aururõhk (pesu kuivab ka talvel õues). Faasidiagrammid Faasidiagramm on joonis, mis kujutab aine olekuid sõltuvana rõhust ja temperatuurist suletud süsteemides. NB! Sageli on faasidiagrammide teljed mittelineaarsed.
Toimumine: osakesed, mille soojuskiirus on keskmisest suurem, nemad lahkuvad vedelikust, jäävate osakeste kiirus langeb, see väljendub temperatuuri languses. Aurumise intensiivsus oleneb: energia hulgast, mis langeb vastuvõetava pinnale vee molekulide kontsentratsioonide vahest (õhus ja vedelikus) õhurõhu vahest Aurumine leiab aset kõikjal – veepinnalt, maapinnalt, taimedelt (transpiratsioon), lume pinnalt. Aurumine erinevatelt aluspindadelt on erinev. Sublimeerumine - jää ja lume aurumine Evaporatsioon – aurumine maa, vee või lume pinnalt Transpiratsioon – aurumine taimede kaudu Evapotranspiratsioon – maapinnalt toimuv kogu summaarne aurumine : evaportatsioon + transpiratsioon Potentsiaalne evapotranspiratsioon – evapotranspiratsioon taimestikuga alalt, mis on küllastunud veega – vee puudujääk ei mõjuta aurumist Potentsiaalne aurumine – vabast veest toimuv aurumine. Sõltub ka mullavee sisaldusest, mulla tüübist ja taimkatte vormist.
annaabi.ee 
