tema potentsiaal valemiga 1 Märgi muutus: log (1/x) = + log (x) Ag + , Ag = Ag 0 + , Ag + 0,059 log ( a Ag + ) Kuna aga lahus on küllastatud hõbekloriidiga, siis sõltub Ag +ioonide aktiivsus lahuses olevate kloriidioonide aktiivsusest vastavalt seosele L AgCl + a Cl - a Ag = kus LAgCl on AgCl lahustuvuskorrutis Seega on nimetatud elektroodi potentsiaal 0 Ag / AgCl ,Cl - - - = Ag / AgCl ,Cl 0,059 log (a Cl ) kus 0 0 - Ag + , Ag Ag / AgCl ,Cl = + 0,059 log (LAgCl) Samasuguse võrrandi saab, kui rakendada Nernsti võrrandit elektroodil toimuvale summaarsele reaktsioonile
Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: KONTSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE 19 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 12.10.2010 Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast al aCl- a2 mille elektromotoorjõud RT a2 E= ln F a1 kus a2 on Ag+-ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures, aCl- - Cl- -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures,
KBr lahus, mida järgnevalt küllastatakse AgBr-ga. Küllastatud AgBr lahuse saamiseks lisatakse KBr lahusesse intensiivsel segamisel mõni tilk 0,1 n AgNO3 lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Lahus sademe kohal on küllastatud AgBr-ga. Vahelahusena kasutatakse 1-molaalset KNO3. Edasi asetatakse kohale soolasillad (KNO 3-ga), hoolikalt puhastatud hõbeelektroodid ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Katsetulemustest arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis ning võrreldakse seda kirjanduse andmetega. Arvutustes vajalikud Cl- ja Ag+ aktiivsustegurid võetakse tabelist. KATSETULEMUSED Uuritav galvaanielement: Ag|AgBr|KBr||KNO3||AgNO3|Ag Küllast. Kontsentratsioonid 0,1 0,005
Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 nsentratsioonielemendi Uurimine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvusk valmistatakse element Ag /AgI / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag Töövahendid. Uuritav galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsiooniele valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsioon nõutava kontsentratsiooniga KCl (või KBr, KI jne.) lahus, mida järgnevalt küllast Küllastatud AgCl lahuse saamiseks lisatakse KCl lahusesse intensiivsel segamis
. Entroopia süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine S = q/T ; So = So(produktid) So(lähteained) Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama. Termodünaamika kolmas seadis kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Spontaansed protsessid iseeneslikult kulgevad protsessid. Mittespontaansed protsessid mitte iseeneslikult kulgevad protsessid. ...
Seejärel mõõdetakse kummagi elektroodi potentsiaalid standardse võrdluselektroodi (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti võrrandi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö teises osas valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr või AgI) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse selle vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teoreetiline osa: Galvaanielemendi emj. E võrdub juhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestata, elektroodide potentsiaalide vahega: E 2 1 (1) kus 2 ja 1 on vastavalt positiivse elektroodi (katoodi) ja negatiivse elektroodi (anoodi) potentsiaalid Kui elektroodil toimub reaktsioon
KONSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23 SIOONIELEMENDI UURIMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teooria. Minu konsentratsioonielement: Sg / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 /Ag Töövahendid. galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Valmistasn galvaanielemendi. Mõõtsin elektromotoorjõudu. t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal . Uuritav galvaanielement: Ag / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 / Ag Konsentratsioonid: m1-= Aktiivsustegurid: γ1=
Anorgaanilise keemia seminar X 1. Arvutage BaSO4 lahustuvus (mol/dm3, g/dm3 ja massiprotsentides). KL(BaSO4) = 1,1 10-10. (1,05 10-5mol/dm3 ; 2,45 10-3g/dm3; 2,45 10-4 %) 2. Arvutage Ba+2 BaSO4 küllastunud lahuses, millele on lisatud 0,01 mooli Na2SO4. Ruumalamuutust mitte arvestada. (1,1 10-8 mol/dm3) 3. Pliifluoriidi lahustuvus 25 °C juures on 0,64 g/1000 ml lahuses. Arvutage pliifluoriidi lahustuvuskorrutis. (710-8) 4. Arvutage kaltsiumhüdroksiidi molaarne lahustuvus (küllastunud lahuse molaarsus). Kl(Ca(OH)2) = 6,510-6. Eeldage, et kaltsiumhüdroksiid dissotsieerub täielikult. (1,210-2 M) 5. Arvutage kaltsiumfluoriidi lahustuvuskorrutis, kui ühes liitris tema küllastunud lahuses on 0,017 g kaltsiumfluoriidi. (4,14 10-11 ) 6. On 0,010 M MgCl2 lahus. a) Missugune peab olema lahuse pH, et sellest lahusest hakkaks sadenema Mg(OH)2 ? (9,4)
suunas. See on seotud vee ioonide reageerimisega nõrga happe või nõrga aluse ioonidega, mis rikub omakorda nende vahelise tasakaalu ja muutes lahuse pH-d. Kolmandas reaktsioonis hüdrolüüsireaktsioon ei toimunud, kuna vesi ei reageerinud NH4Cl-ga (google järgi reageerib, kuid saadused jäävad samaks, mis lähteained, seega sisuliselt reaktsiooni ei toimu, kuna ei teki uusi aineid. Küll aga langes lahuse temperatuur). Töö 11 : Sademete tekkimine ja lahustuvuskorrutis Katse b : Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos Töö eesmärk : Uurida sademe tekkimist Reaktiivid: 0,1 M plii(II)nitraat [Pb(NO3)2] ; 1 M Naatriumkloriid (NaCl), destilleeritud vesi Töö käik : Kahte TAP pessa mõõta ca 4 tilka 0,1 M plii(II)nitraadi lahust. Ühte pessa lisada 4 tilka 1M NaCl lahust ja teise 1 tilk 1M NaCl ja 3 tilka destilleeritud vett. Jälgida, kummas pesas tekib sade? Võrrelda katsetulemusi arvutuslike tulemustega, võttes arvesse, et aine
suurust. FK 18/19 1. Elektroodi normaalpotentsiaal võrdub elektroodi potentsiaaliga, kui reaktsioonist osavõtvate ainete aktiivsused on võrdsed ühega. 2. Difusioonipotentsiaaliks nim kahe eri lahuse piirpinnal esinevat potentsiaali hüpet, mille põhjustab eri ioonide isesugune liikuvus. 3. EMJ on mõõtmisel saadud maksimaalne elektroodide vaheline pinge. Galvaanielemendi emj E võrdub üldjuhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestata, elektroodide potentsiaalide vahega. E=pos- neg. 4. Lahustuvuskorrutis on ioonide molaarsete kontsentratsioonide (täpsemalt jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses, kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhiomeetriliselekoefitsendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antud temperatuuril.
See on tingitud hapete tugevusest: HCl on tugev hape, äädikhape aga nõrk hape. NaOH lisamisel tekib sade uuesti. Katse 3.3. 1) ei teki sadet 2) Katse 3.4. 1) 2) 4. Sulfiidide sadestumine Happelises keskkonnas tekkis sade: CuSO4, CdSO4, Hg(NO3)2 ja SbCl3 Aluselises keskkonnas tekkis sade: CaCl2, MnSO4, NiSO4 Happelises Aluselises keskkonnas Lahustuvuskorrutis keskkonnas Lahustuvuskorrutis tekkinud sade tekkinud sade CuS 8,710-36 Ca(OH)2 4,910-6 CdS 1,010-27 MnS 1,410-15 HgS 1,610-54 NiS 2,010-21 Sb2S3 1,610-93 Happelises keskkonnas lahustunud sulfiidide lahustuvuskorrutis on väiksem, aluselises
MnSO4 aluseline MnS beez NiSO4 aluseline NiS must CuSO4 happeline CuS must CdSO4 aluseline CdS kollane Hg(NO3)2 happeline HgS must SbCl3 happeline Sb2S3 oranz Happelises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on väga väike (väiksem kui 10-25) Aluselises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on suurem kui 10 -25
3. mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on hüdrolüüsi ulatus (Le Chatelier; hüdrolüüs endotermiline protsess ΔH > 0) 4. tugeva leelise lisamine (kui saadustes on OH- ioonid) või tugeva happe lisamine (kui saadustes on H+ ioonid) tõrjub hüdrolüüsi tagasi tavaliselt on hüdrolüüsi tasakaal lähteainete suunas (sest vesi on nõrgem elektrolüüt kui tekkiv nõrk alus/hape). LAHUSTUVUSKORRUTIS Lahustuvuskorrutis KL – ioonide molaarsete kontsentratsioonide korrutis (kusjuures kordajad reaktsioonivõrrandis lähevad astmeteks) rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses. ühend sadeneb välja, kui tema ioonide kontsentratsiooniline korrutis ületab lahustuvuskorrutise väärtuse. sadet moodustub seni kui need võrdseks saavad. mida väiksem on KL, seda halvemini aine lahustub!
Protsessi suund ja kiirus sõltub põhiliselt vähemlahustuvate ainete Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuse suhtest. Sellele reaktsioonile avaldub tasakaalukonstant järgnevalt: K= [ CaCO3 ][ NaOH ] 2 . [ Ca(OH ) 2 ][ Na 2 CO3 ] Kaustifitseerimisel osaleb ka tahke faas CaCO 3 ja Ca(OH)2 , seetõttu on nende kontsentratsioonid lahuses ja nende kontsentratsioonide suhe konstantsed. Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuskorrutis L avaldub kujul: L Ca(OH)2= (Ca2-)(OH-)2 LCaCO3=(Ca2-)(CO32-) LCa ( OH ) 2 K1 = LCaCO 3 NaOH tasakaalset saagist Na 2CO3-st mõjutab CO32- kontsentratsioon. Temperatuuri tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust ja CaCO3 sadenemiskiirust. Tööstuses kasutatakse 10-15% Na2CO3 lahust. Kaustifitseerimine toimub 80-100C juures, kaustifitseerimisaste Kkaust viiakse 90%-ni ja NaOH kontsentratsioon 100g/dm3-ni. Kkaust iseloomustab sooda ärakasutamise astet ja määratakse valemist:
raskestilahustuvat ühendit sisaldavad ja viimasega ühist aniooni omava hästilahustuva soola lahuses. Näiteks hobe-hõbekloriidelektrood AgAgCl, Cl-. Sellel elektroodil toimub reaktsioon Ag++e-Ag ja vastavalt Nernsti võrrandile avaldub tema potentsiaal . Kuna aga lahuses on küllastatud AgCl-ga, siis sõltub hõbeda ioonide aktiivsus lahuses olevate kloori ioonide aktiivsusest vastavalt seosele , kus LAgCl on AgCl lahustuvuskorrutis. Seega elektroodi potentsiaal , kus . Samasuguse võrrandi saame, kui rakendame Nernsti võrrandit elektroodil toimuvale summaarsele reaktsioonile AgCl+e-Ag+Cl-, kuna aAgCl=1 ja aAg=1. Katseandmed, tulemused ja arvutused Katse temperatuur: 25C (+)mõõdetud ja (-)mõõdetud võetakse tabelist B. (+)teoreetiline ja (-)teoreetiline võetakse tabelist C. A. Elektromotoorjõu mõõtmine
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruu...
C [ FeF ] ¿ 2+¿ [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust F- sisaldavale lahusele lisadele tekkis meil [FeF]2+ ioon, kuna selle pK on suurem kui tiotsüanatoraud(3+)ioonil ehk saadud kompleksioon on stabiilsem. Katse 11 NaCl + AgNO3 – tekib valge hõbekloriidi sade 1. reaktsioonivõrrand: NaCl + AgNO3 ↔ NaNO3 + AgCl↓ Lahustuvuskorrutis: Ks(AgCl) = 1,7 * 10-10 Eelmine lahus + NH3*H2O – sade kaob, tekib lahustuv kompleksühend 2. reaktsioonivõrrand: 2 NH4OH + AgCl → [Ag(NH3)2]Cl + 2 H2O – diammiinhõbe(I)kloriid Ebapüsivuskonstant: pK1-2([Ag(NH3)2] + )= 7,24 K = 5,8 * 10-8 Eelmine lahus + KI – tekib kollakas sade 3. reaktsioonivõrrand: AgOH + KI ↔ AgI↓ + KOH Lahustuvuskorrutis: Ks (AgI) = 8,5 * 10-17
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum IV Ühend pH FF Värv MP Värv Univ. ind. Aine Näit klass HCl; 0,01M 1,41 Värvusetu Roosa 4 Hape HNO3; 0,01M 1,97 Värvusetu Roosa 3 Hape H2SO4; 2,06 Värvusetu Roosa 3 Hape 0,01M H3PO4; 2,32 Värvusetu Kollane 4 Hape 0,01M NAOH; 0,01M 11,64 Roosa Kollane 8 Alus CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 4 Hape 1M CH3COOH; 3,22 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,01M NH3*H2O; 9,05 Värvusetu Kollane 6 Alus 0,01M NH3*H20; 10,41 Roosa Kollane 10 Alus 1M NaCl; 0,1M 4,97 Värv...
T: π= cRT (R= universaalne gaasikonstant) Osmoosi kasutatakse laboritehnikas kõrgmolekulaarsete ainete puhastamisel ja meditsiinis kasutatakse nn füsioloogilist lahust, mis on vereplasma suhtes isotooniline (ehk isoosmootne - lahus, mille puhul sisaldub ühesugusel temperatuuril võrdsetes ruumalades ühesugune arv lahustunud aine molekule ja millel on seetõttu ühesugune osmootne rõhk. Süstimislahused peavad olema vereplasma suhtes isotoonilised, muidu võivad vererakud kahjustuda. 3. lahustuvuskorrutis. v: rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1) 4. maakoore koostis/ maakoores leiduvad elemendid v: 47% O, 29,5% Si, 8,05% Al, levinud on ka Fe 4,65%, Ca, Na, K. 5. Humphry Davy v: Inglise keemik ja füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige ja president, uuris elektrivoolu toimet keemilistele ühenditele, üks elektrokeemia rajajaid
Aluse dissotsiatsioon: Mitmealuselised alused dissotsieeruvad mitmes järgus ja nendele tuuakse dissotsiatsioonikonstant igale astmele eraldi lahustuvuskorrutis : ioonide molaarsete kontsentratsioonide (täpsemalt muidugi jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses, kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antud temperatuuril. Lahuste elektrijuhtivus: Lahusekihi takistus, mis asub elektroodide vahel kaugusega 1 ja pindalaga s, väljendub valemiga , kus on eritakistus. Takistuse pöördväärtus iseloomustab tõepärasemalt lahuses toimuvaid dissotsiatsiooni protsesse. Lahuse erijuhtivus eritakistuse pöördväärtus Erijuhtivuse sõltuvus kontsentratsioonist (tugev elektrolüüt)
NaOH lahust kuni leelise reaktsioonini ning katseklaasisoojendati. Nessleri reaktiiviga märjestatud klaaspulka hoiti eralduvates aurudes. Klaaspulgale tekkis pruun sade, järelikult sisaldas lahus NH4+-ioone. Cd2+-ioonide eraldamine 2 mL analüüsitavale lahusele lisati 1 tilga konts. HCl lahust, 2 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendati veevannis. Tekkis kollane sade, mis eraldati tsentrifuugimisel. CdS lahustuvuskorrutis: . Katiooni sadestumist loetakse täielikuks, kui tema kontsentratsioon lahuses on vähenenud väärtuseni . Seega peab maksimaalne sulfiidide kontsentratsioon lahuses olema: Sellisele sulfiidide kontsentratsioonile vastava lahuse pH on: Fe2+/3+-ioonide eraldamine ja tõestamine CdS eraldamisel saadud tsentrifugaatleelistati 6M NH3H2O lahuse lisamisega ning lisati ka natuke tioatseetamiidi. Seejärel kuumutati lahust vesivannil. Sulfiidioonide toimel redutseeruvad Fe3+-ioonid Fe2+-ioonideks
pH sellele vastav pH muutus. 6. Soolade hüdrolüüs Soola hüdrolüüs neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles tekib nõrk elektrolüüt nõrk hape (happeline sool) ja/või nõrk alus (aluseline sool). c Hüdrolüüsimäär (): = hüdr. cs cs soola üldkontsentratsioon, chüdr hüdrolüüsunud soola kontsentratsioon. 7. Lahustuvuskorrutis Lahustuvuskorrutis (KL) elektrolüüdi küllastunud lahuses ioonide kontsentratsioonide korrutis (vastavates astmetes). Elektrolüüt MnAm, KL = [Mm+]n[An-]m . TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut
∆pH – sellele vastav pH muutus. 6. Soolade hüdrolüüs Soola hüdrolüüs – neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles tekib nõrk elektrolüüt – nõrk hape (happeline sool) ja/või nõrk alus (aluseline sool). c Hüdrolüüsimäär (β): β = hüdr. cs cs – soola üldkontsentratsioon, chüdr – hüdrolüüsunud soola kontsentratsioon. 7. Lahustuvuskorrutis Lahustuvuskorrutis (KL) – elektrolüüdi küllastunud lahuses ioonide kontsentratsioonide korrutis (vastavates astmetes). Elektrolüüt – MnAm, KL = [Mm+]n⋅[An-]m . TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut
Klaaspulgale tekkis pruun sade, järelikult sisaldas lahus NH4+-ioone. Cd2+-ioonide eraldamine 2 mL analüüsitavale lahusele lisasin 1 tilga konts. HCl lahust, 2 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendasin vesivannil. Esialgu kollast sadet ei tekkinud. Seega lisasin destilleeritud vett ning veel 1 mL tioatseetamiidi ning soojendasin. Tekkis kollane sade. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel. Arvutan CdS sadestamiseks vajaliku pH küllastatud H2S lahuses. CdS lahustuvuskorrutis: . Katiooni sadestumist loetakse täielikuks, kui tema kontsentratsioon lahuses on vähenenud väärtuseni . Seega peab maksimaalne sulfiidide kontsentratsioon lahuses olema: Sellisele sulfiidide kontsentratsioonile vastava lahuse pH on: Fe2+/3+-ioonide eraldamine ja tõestamine Leelistasin CdS eraldamisel saadud tsentrifugaadi 6M NH 3H2O lahuse lisamisega ning lisasin ka natuke tioatseetamiidi. Seejärel kuumutasin lahust vesivannil. Sulfiidioonide toimel
3. Lahus värvus tumepunaseks, järelikult leibud tekkinud lahuses Cu2+ ioone. Anioonide tõestamine lahuses 4. Alguses tekkis valge sade hõbekloriid. Peale lisamist sade lahustus. 5. Tekkinud lahus värvus tumepunaskeks. 6. Tekkinud lahus värvus kollaseks. Komplekside püsivus 1. Lahuses ei olnud vabu Fe2+ ega Fe3+ ioone. 2. Punane tiotsünatokompleks muutus värvituks. Tekkis uus, püsivam kompleks. 3. Tekkis õrnalt rohekas AgI sade (AgI lahustuvuskorrutis on kõige väiksem). Lahustuvuskorrutised: Kokkuvõte või järeldused Laboratoorse töö eesmärgiks oli katsete tegemine komleksühenditega ning nende saamine erinevate katsete käigus. Katsete tegemise ajal jälgisin, kuidas muutusid lahuste värvused, tekkis või kadus sade ning samuti eraldus mõne katse käigus ka lõhna.
kõrvalsaadused võivad olla igasugused, olenevalt ainetest ja tingimustest. Kui kompleksühendi lahusesse viia selliseid ioone, millega kompleksi koosseisus olevad ioonid annaksid rasklahustava ühendi, siis laguneb kompleksühend lihtsamateks sooladeks ja sademesse tuleb ühend, mis tekkis lisatud ioonide reageerimisel kompleksi juurde kuuluvate ioonidega. Igal juhul on reegel: kompleksühend reageerib, kui võimaliku saaduse lahustuvuskorrutis (Ks) on palju väiksem kompleksi ebapüsivuskonstandist(K1-2).
Aktiivsus- aine efektiivne (näiv kontsentratsioon). Väga lahjades lahustes on aktiivsus võrdne kontsentratsiooniga. 5. Lahustuvuskorrutis- Tahke soola dissotseerumise konstant lahuses. on ioonide molaarsete kontsentratsioonide(täpsemalt muidugi jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses,kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antudtemperatuuril. Ca3(PO4)2(s) ---- 3Ca2´+(aq) + 2PO43-(aq) . Vee dissotsiatsioon ja . pH on negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt, kuna 556 miljoni vee molekuli kohta dissotseerub üks molekul vett. H2O H + OH Vesi dissotseerub üheaegselt nii happe kui alusena, mistõttu tal on võrdselt nii happelisi kui ka aluselisi omadusi
CuSO4 + H2S → CuS↓+ H2SO4 Cu2+ + S2-→ CuS↓ d) CdSO4 lahusele TAA lahuse lisamisel CdSO4+H2S → CdS↓+ H2SO4 Cd2+ + S2-→ CdS↓ e) Hg(NO3)2 lahusele TAA lahuse lisamisel Hg(NO3)2 + H2S → HgS↓+ 2HNO3 Hg2++S2- → HgS↓ f) SbCl3 lahusele TAA lahuse lisamisel 2SbCl3 + 3H2S → Sb2S3 ↓+6HCl 2Sb3++ 3S2- → Sb2S3 ↓ Mis on põhjuseks, et osa sulfiide sadeneb happelises, osa aluselises keskkonnas? Happelises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on väga väike (väiksem kui 10-25). Aluselises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on suurem kui 10-28. Sellist sulfiidide sademete tekke sõltuvust keskkonna happelisusest kasutatakse katioonide kvalitatiivsel analüüsil katioonide jagamiseks rühmadesse. Nii kuuluvad katioonide II rühma metallid, mille sulfiidid sadenevad välja happelises keskkonnas, III rühma aga metallid, mille sulfiidid sadenevad välja aluselises keskkonnas (vt laboratoorset tööd 6).
Keemia eksam. Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enama...
Redutseerijate standardlahused: Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria: Titrant: I2+ KI ja Na2S2O3 Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, ...
kompleks, mis on värvitu. F- + [Fe(SCN)]2+ [FeF]2- 3 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3- AgCl + NH3 * H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O [Ag(NH3)2]Cl + KI AgI + KCl+ 2NH3 Tekkiv sade on AgI, sest AgI lahustuvuskorrutis on väiksem kui AgCl- i oma ning seega lahustub see halvemini kui hõbekloriid ning sadestub.
x ioonid: CaSO 4 D Ca2+ + SO42 Et leida lahustuvust grammides liitri kohta, tuleks saadud molaarlahustuvus korrutada veel ühendi molaarmassiga. Lahustuvuse tasakaalu kirjeldab lahustuvuskorrutis S (PbCl2) = 0.016 mol/l Üldjuhul avaldub lahustuvuse tasakaalu kirjeldav võrrand rasklahustuvale ioonilisele Lahustuvus = 0.016 mol/l * 278 g/mol = 4.5 g/l ühendile valemiga AxBy järgmiselt: st. küllastunud lahus sisaldab 1-s liitris 4.5 g lahustunud PbCl2
Nõrk Tugev Dissotseerub halvasti Dissotseerub hästi H+ - annab ph happesuse NaCl + H2O ->Na+ OH- + H+ + Cl- TUGEVAD Järeldus: hüdrolüüsi annavad soolad milles üks pool on hästi dissotseeruv ning teinepool on halvasti dissotseeruv. Alari Allika pedl-2 092126 Töö 11 Katse b sademete tekkimine ja lahustuvuskorrutis Töö eesmärk: Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos. Töö käik: Kate TAP pesse mõõta 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust. Ühte pessa lisada 4 tilka 1M naatriumkloriidi lahust ja teise 1 tilk 1M naatriumkloriidi lahust ning 3 tilka destilleeritud vet. Kummas pesas tekib sade? Võrdleme katsetulemusi arvutuslike tulemustega, votes arvesse, et aine sadeneb, kui ioonkorrutis jääb väiksemaks lahustuvus korrutisest , siis sadet ei teki
Tähelepanu- katseklaasi kuumutamisel veevannil võetakse kork ära. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Konts. HCl lahuse lisamisel läks lahus kollasemaks, lisa 1 mL TAA lisamisel ning soojendamisel tekkis piimjasvalge sade. Kirjutada CdS tekkereaktsiooni võrrand. Cd2+ + S2– → CdS↓ CdCl2 + CH3CSNH2 + CdS↓ + CH3CNH2Cl2 Arvutada CdS sadestamiseks vajalik pH küllastatud H2S lahuses. CdS lahustuvuskorrutis: K s =1∙ 10−27 . Katiooni sadestumist loetakse täielikuks, kui tema kontsentratsioon lahuses on vähenenud −6 väärtuseni 1∙ 10 mol/L. Seega peab maksimaalne sulfiidide kontsentratsioon lahuses 2−¿ ¿ S ¿ 2+¿ olema: ¿ Cd ¿ ¿ ¿ 2−¿ S¿ ¿ ¿ Sellisele sulfiidide kontsentratsioonile vastava lahuse pH on: + ¿¿ H ¿ −¿ HS ¿
vask metalliliseks aatomiks ja sadestus sinna samasse, kust sai elektronid: tsingi pinnale: CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH) 2 sade? Sade tõesti tekkis, sest formeerus püsivam ühend vask(II)hürdoksiid, mis oligi see sinakas sade, mis katseklaasi põhja rändas. Vask(II)hüdroksiidi lahustuvuskorrutis on oluliselt väiksem antud kompleksühendi ebapüsivuskontsandist: [Cu(NH3)4](OH)2 + NaOH Cu(OH)2+NaOH + 4NH3 b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada. Selles katses ei tekkinud mingit vase kihti tsingile ega läinud ka tsinkioone lahusesse vase asemele kompleksi. Vaskammiin kompleks on liiga püsiv, lisaks on ta ümbritsetud ligandidest, mis takistavad
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemi...
kompleksioonid. Lisaks eelpooltoodule on võimalik kompleksioone lagundada selliste ioonide viimisega kompleksioone sisaldavasse lahusesse, millised moodustavad kompleksi kuuluvate ioonidega rasklahustuvaid ühendeid. Kompleksiooni lagunemise võimalikkuse orienteeruvaks määratlemiseks võrreldakse kompleksiooni üldist ebapüsivuskonstanti võimaliku rasklahustuva ühendi lahustuvuskorrutisega (Ks). Kui ebapüsivuskonstandi väärtus on oluliselt suurem kui võimaliku rasklahustuva ühendi lahustuvuskorrutis, siis kompleksioon laguneb ja moodustub rasklahustuva ühendi sade, ning vastupidi. Määratlemine on ligikaudne seepärast, et rasklahustuva ühendi lahustuvus sõltub suuremal või vähemal määral lahuse ioontugevusest. Nii kompleksiooni tekkimise kui lagunemise võimalikkuse täpsemaks määratlemiseks tuleb arvestada lahuses kõikide ioonide kontsentratsioone. Näide: Kas [Ag(NO2)2]- sisaldavale lahusele kloriidioonide lisamisel tekib AgCl sade või mitte ?
nôrk hape ja/vôi nôrk alus. 1) Tug. hape + tug. alus: HCl + NaCl NaCl + H2O = H+ + OH- H2O. ei toimu hüdrolüüsi. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu, sest nende soolade lahused on neutraalsed. Tegurid: 1) Aniooni môju H2O molekulile sôltub laengu tugevusest (mida negatiivsem) ja tema môôtmetest (mida väiksem seda tugevam). 2) Katiooni môju on seda suurem, mida suurem laeng ja mida väiksemad môôtmed. 3) Hmm...osad puudu! VIII Lahustuvuskorrutis. Näitab vähelahustuvate vôi raskestilahustuvate ühendite lahustes ioonide c-d. N: AgCl(t) Ag(l)+ + Cl(l)-; K = [Ag][Cl] / [AgCl(t)] = [Ag][Cl] = KL. Raskesti lahustuva ühendi küllastunud lahuses on ioonide c-de korrutis antud T-l konst. suurus. N2: CaF2(t) Ca + 2F; K = [Ca2+] [F-]2. Ioonide konts. lahuses: 1) BaSO4(t); jaotub vôrdselt [Ba][SO4] = 10-10; [Ba] = 10-5M. 2) lisame Na2SO4 (0,1M) ja baariumsulfaadi lahustuvus väheneb; [Ba] = x; [SO4] = x + 0,1; x << 0.1 ja st.
NaCl + AgNO3 → AgCl + NaNO3 valge sade diamiinhõbekoriid AgCl + 2NH3∙H2O → [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O (selge lahus) [Ag(NH3)2]Cl + KI + 2H2O → AgI + KCl + 2NH3 ∙ H2O valge sade K 1 2 Ag NH 3 2 5,8 10 8 Ks (AgCl) = 1,7∙10-10 Ks (AgI) = 8,5 ∙ 10–17 Ks (AgOH) = 1,5 ∙ 10–8 Siit on näha, et AgI lahustuvuskorrutis on kõige väiksem nendets kolmest ainest ning erinevus [Ag(NH3)2]+ ebapüsivuskonstandiga on kõige suurem, järelikult on see aine kõige püsivam antud olukorras.
reageerimisel ammoniaagilahusega lahustuv hõbeda ammiinkompleks [Ag(NH3)2]+. [Ag(NH3)2]+ + KI AgI + NH3 + K+ - hõbeda ammiinkompleks reageeris vette lisatud KI-ga ning moodustus rasklahustuv AgI sade. Lahustuvuskorrutised: Ks (AgCl) = 1,7·10-10 Ks (AgI) = 8,51017 K (AgOH) = 1,5108 s Võimalike tekkivate rasklahustuvate ühendite lahustuvuskorrutisi vaadates on näha, et tekkinud sade oli AgI, kuna selle ühendi lahustuvuskorrutis on kõige väiksem ning sool seega kõige püsivam. Ebapüsivuskonstant: [Ag(NH3)2]+ pK1-2=7,24 K1-2= 5,8*10-8 AgI lahustuvuskorrutis on oluliselt väiksem kui [Ag(NH3)2]+ ebapüsivuskonstant, selle tõttu suhteliselt püsiv kompleksioon lahustus ning tekkis rasklahustuv AgI sade. 6. Kokkuvõte või järeldused Kõigepealt sain hõbekloriidi sademe, seejärel hõbeda ammiinkompleksi. Lahusesse KI lisamisel hõbeda ammiinkompleks lagunes ning moodustus rasklahustuv AgI, kuna AgI
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l, Kw = 1,8 · 10-16 · 55,4 = 1,0 · 10-14 pH vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt. pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi. 33. Lahustuvuskorrutis Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const 34. Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid.
ioonil. või tugevalt polaarse keemil. sidemega. Elektrolüüdid jagatakse 1) sümmeetrilisteks ja ebasümmeetrilisteks. Otswaldi lahjendusseadus: lahuse lahjendamisel suurenb elektrolüüdi dissotsionatsiooniaste. Aktiivsus: lahuses olevate ioonide efektiivse konts. Iseloomustaja sõltumata kõrvalekalde põhjusest (formaalne suurus). Ühesuguse laenguarvuga ioone moodustavate elektrolüütide korral on ühesuguse ioontugevusega lahjendatud lahustel ka ühesugune aktiivsustegur. Lahustuvuskorrutis: Rasklahustuv sade on tasakaalus vastava küllastunud lahusega. Massitoimeseaduse kohaselt: K= a+ a-: at . (K - tasakaalukonstant, a - aktiivsused). Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1). Happelised ja aluselised omadused: Lavoisier (1778) seostas happelisust hapnikusisaldusega. Liebig (1837) : hapete vesinikteooria (vesinik asendatav metalliga)
Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: ρ = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l, Kw = 1,8 · 10-16 · 55,4 = 1,0 · 10-14 pH – vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt. pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi. 33. Lahustuvuskorrutis Ks – konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const 34. Hüdrolüüs – lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad – NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid.
00 ml IO3 , siis on sadestusreaktsioon lõpuni jõudnud, sest IO3 on lisatud - rohkem kui on ekvivalentpunkti maht. Meil on (36.00 – 35.69) = 0.31 ml IO3 liias - ning [Hg22+] määrab produkti lahustuvuskorrutis Ksp = [Hg22+][ IO3 ]2 . - Kuna Hg22+ kontsentratsioon sõltub IO3 kontsentratsioonist, siis leiame kõigepealt viimase: - IO3 liia maht [IO ] = (0.05789) 25.000.+3136.00 = 2.9
78. Sademete kuivatamine ja kuumutamine. Kaalumiskujule viimine. Selliseid meetodeid, kus aine sadeneb, nim sadestusmeetoditeks. Lähteaine on erinev sellest, millesse ta satub. Võib juhtuda nii, et see ei sobi kohe kaalumiseks, kuna ta sisaldab vett. Vesi tuleb välja aurutada. Fe(OH)3 sadeneb välja suure hulga veega, kõrgema temperatuuri mõjul Fe(OH)3 laguneb. Millisesse olekusse sade pärast kuumutamist läheb, sõltub kuumutamise temperatuurist. 79. Lahustuvuskorrutis Ioonide molaarsete kontsentratsioonide korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses. 80. Lahustuvus Termodünaamiline parameeter, mis näitab, kui palju ainet võib antud keskkonnas maksimaalselt lahustuda, st kui suur on maksimaalne kontsentratsioon antud tingimustel. 81. Lahuse ioontugevuse mõju soolade lahustuvusele. Mida suurem ioontugevus, seda paremini sool lahustub 82. Temperatuuri ja lahusti mõju lahustuvusele. Kõrgem temperatuur=suurem lahustuvus 83
võrdne puhta aine aururõhu ja tema moolimurru korrutisega lahuses (Raoult'i seadus): Et üldine aururõhk lahuse kohal p koosneb lahuse komponentide aururõhkudest, siis Kontraktsiooninähtus Ainete lahustumisel esineb kontraktsiooninähtus lahuse (süsteemi) ruumala vähenemine, mis on tingitud lahusti ja lahustunud aine osakeste erinevast suurusest ja kujust. Kontraktsiooni tõttu on tekkiva lahuse ruumala väiksem kui lahustunud aine ja lahusti ruumalade summa. Lahustuvus ja lahustuvuskorrutis Lahustuvus - aine maksimaalne kogus, mis lahustub kindlas koguses puhtas lahustis antud tingimustel. Vees lahustuvuse järgi võib jagada aineid: · hästi lahustuvad; · vähelahustuvad; · praktiliselt lahustumatud. Ainete lahustuvust mõjutavad: · temperatuur. Tahkete ainete lahustuvus vees üldjuhul suureneb temperatuuri tõusuga, temperatuuri tõusu ulatus sõltub ainest ja võib olla väga erinev. · gaaside lahustuvust soodustab rõhk. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõusuga
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
Keemia ja materjaliõpetus vedelike lahustuvust: Gaaside korral gaasimaht liitrites N:milline lahustub 100 g vees. Sellest tulenevalt on lahustuvuse ühikuteks kas 1/100 g või g/100 g. Temp tõusuga tahkete ainete lahustuvus suureneb. Mõnede ainete korral ka väheneb. Gaaside korral lahustuvus temp tõusuga vedelikes väheneb, rõhu tõstmisel suureneb. Lahustuvuskorrutis KS=[Ba2+][SO42-] =1,1*10-10 (25°C) on küllastatud lahuses olevate ioonide kontsentratsioonide korrutis. Vees abs lahustumatuid ühendeid ei ole, seepärast on mõtet raskesti lahustuvate soolade korral rääkida lahustuvuskorrutisest. Lahustuvust kasut praktikas a)tahkete ainete puhastamiseks. Selleks valmist tahkest ainest võimalikult kõrgel temp küllastatud lahus. Küllastatud lahuse aeglasel jahutamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
