et kiirema sõidu korral ei ole võimalik kodaraid enam eristada. Kodarad oleksid nagu laiali määritud üle kogu ratta. Sama võime märgata ka muude esemete väga kiirel liikumisel. Tänapäevase aatomimudeli aluseks on võetud elektroni leidumise tõenäosus aatomi erinevates osades. Seal, kus elektron liigub sagedamini, on tema leidumise tõenäosus suurem. Teisiti väljendades elektronpilve tihedus on selles kohas suurem. Orbitaal näitab elektroni liikumisel tekkiva elektronpilve kuju. Elektron liigub põhiliselt vaid orbitaaliga määratud alas. Väljapoole orbitaali satub ta üsna harva. Kõik orbitaalid ei ole ühesuguse kujuga. Osa on kerakujulised, kuid on ka keerukama kujuga orbitaale. Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Kaks elektroni, mis asuvad samal orbitaalil, moodustavad elektronipaari. Elektronidel on lisaks negatiivsele laengule ka magnetilised omadused. Selleks, et elektronid
Mõisted Aatom aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituum aatomi osa, kuhu kuuluvad prootonid ja neutronid Elektronkate aatomi osa, mille moodustavad elektronid Aatommass (Ar) ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone Orbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel
Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur; · peakvantarv, n määrab elektroni energianivoo, n = 1, 2, 3, 4 ... , (kihid: K, L, M, N ..); · orbitaal- ehk kõrvalkvantarv, l määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju, l = 0, 1, 2, 3, ..., n-1 (orbitaalid: s, p, d, f ..); · magnetkvantarv, ml määrab orbitaalide arvu alanivool, iseloomustab orbitaali orientatsiooni ruumis, ml = 0, ± 1, ± 2, ± 3 ..
Elektronide paigutust orbitaalidel väljendatakse ruutskeemidega. 2) Keemilise sideme liigideriti tähtis on polaarne side. Keemilise sideme omadused on määratud selles osalevate tuumade omadustega ja elektronide summaarse laenguga. Sideme polaarsus ei sõltu tuumade ja elektronide kontakteerumise mehhanismist - pole vahet, kas kattuvad kahe aatomi ühe-elektronilised orbitaalid või näiteks ühe aatomi kahe-elektroniline orbitaal ja teise aatomi asustamata orbitaal. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. · Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal. · Keemilise sideme liigid on: kovalentne, iooniline ja metalliline.
1. AINE EHITUS Aatom koosneb aatomituumast (+) ja elektronkattest (-). Aatomituuma koostisesse kuuluvad prootonid (+) ja neutronid (0). Elektronkatte moodustavad elektronid (-). Elektronide max arvu kihis saab arvutada valemiga 2n2 Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-) Elektronvalem näitab elektronide paiknemist mitte ainult elektronkihiti, vaid ka alakihiti. Alakihid täituvad energiataseme kasvu järgi. Enne ei hakka täituma uus alakiht, kui eelmine pole täitunud. Energia kasv: 1s<2s<2p<3s<3p<4s<3d<4p<5s<4d<5p<6s<4f<5d<6p<7s<5f<6d<7p<8s
Väliskihi elek. 4 s-orbitaalid 3 *Mida vähem elektrone on väliskihil seda metallilisem on aine. *Aatomorbitaal on ruumiosa, milles on elektron oma keerukal liikumisel köige sagedamini esineb. *Aatomi ergastumisel lähevad elektronid madalama energiaga kihtidelt üle körgema energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles leelismetallide (IA rühm) keemiline aktiivsus väheneb. *Elektroni mass on väiksem kui prootonimass. *1s orbitaal on mõõtmetelt väiksem kui 3s orbitaal. *p-orbitaalid on hantlikujulised. *Ühel elektronkihil võib olla kuni 10 d-elektroni. *Järjenr. perioodilisustabelis näitab prootonitearvu tuumas. *Tuumale kõige lähemal asuvad kõige aeglasemalt liikuvad elektronid. *Ühel orbitaalil saab olla kaks elektroni siis , kui nende pöörlemissuunad on erinevad. *Aatomi üleminekul ergastatud olekust pöhiolekusse lähevad elektronid körgema energiaga kihtidelt üle madalama energiaga kihtidele.
7. Millised elemendid aatomi ehituse järgi kuuluvad : a) ühte perioodi, b) ühte peaalarühma (A rühma)? · Ühte perioodi kuuluvad elemendid, millel on sama palju elektronkihte. · Ühte rühma kuuluvad elemendid, millel on välisel elektronkihil sama palju elektrone (va. B rühma elemendid) 8. Mis on : · Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Orbitaal elektronkihid jaotatakse väiksemateks üksusteks : orbitaalideks. Orbitaal on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. · S element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on s orbitaal. · P element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on p - orbitaal. 9. Millise kujuga on s orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub? · Kerakujuline · 2 elektroni 10
Ei vasta enam tänapäeva teadusele Bohri mudel Tänapäevane aatomi mudel Rajajad 1926. a: Werner Heisenberg (saksa teadlane) Erwin Schrödinger (austria teadlane) Tänapäevane aatomi mudel Põhimõte: Elektorid liiguvadaatomis ülikiiresti 1923 tänapäevane aatomimudel e kvantmehaaniline mudel- elektronid liiguvad ülikiirelt ümber tuuma, omamata ajahetkel kindlat asukohta, moodustades elektronpilve. Orbitaal on ruumiosa aatomis, kus on suur elektroni leidumise tõenäosus. Tuum koosneb väiksematest tuumaosakestest Tänapäevane aatomi mudel Kerakujuliseelektrono pilve läbilõige Rohkem täpikesi tähistab elektroni leidumise suuremat tõenäosust Orbitaalid S-orbitaal- kerakujuline Orbitaalid P-orbitaal- piklik, hantlikujuline Elektronkihtidel on alakihid S-alakiht P-alakiht D-alakiht F-alakiht
elektroni kirjeldamisel lainefunktsiooni ·Born - lainefunktsiooni ruut 2 on tõlgendatav kui elektroni leidmise tõenäosustihedus ·Lahendades Schrödingeri võrrandi võime leida elektroni paiknemise tõenäosuse suvalises ruumalaelemendis tuuma mõjuväljas tulemuseks on orbitaalid Niels Bohr elektron saab omada ainult teatud energia väärtusi energia on kvantiseeritud Seletas ära vesinikuaatomi joonspektri H aatomi ionisatsiooni energia on 13,6 eV ehk 1300 kJ/mol Iga orbitaal on kirjeldatav kolme kvantarvu abil · n peakvantarv elektronkiht · l orbitaalkvantarv orbitaalide kuju (s, p, d ja f orbitaalid) · m magnetkvantarv orbitaali orientatsioon ruumis (px, py, pz) Mida suurem on peakvantarv seda kaugemal tuumast võib elektroni kohata ja seda kõrgem on elektroni energia Orbitaal- ja magnetkvantarvud s orbitaal sfääriline ja igas suunas
liigub sama n-väärtusest omavad elektronid asuvad kõik samal energia peanivool - samas elektronkihis! 2) orbitaalkvantarv l = 0 ; 1 ; 2 ; 3 (n - 1) seotud peakvantarvuga määrab ära energia alanivood peanivoo piires, orbitaali kuju ning tüübi: l=0 s - orbitaal -6 l=1 p - orbitaal ruumiline "kaheksa" l=2 d - orbitaal ruumiline l=3 f- orbitaal - -
väliskihil kuni 8 elektroni Näiteks: Cl +17 2)8)7) kolm kihti võib kloorile kohe ära märkida kuna perioodilisussüsteemis asub ta komandas reas. Sama näide nikkliga Ni +28 nikkel asub neljandas reas, märgime ära 4 kihti Ni +28 ) ) ) ) ja numbrid Ni +28 2)8)10)8) viimasel kihil peab olema 8 elektroni kuna nikkel asub B elementide seas ja rühmas VIII B. Elektronkihid jagunevad alates teisest kihist alakihtideks ja igale alakihile vastab kindla kujuga aatomiorbitaal. Orbitaal- ruumi osa, kus elektroni leidmise tõenäosus on suur. 1)s-orbiaal (sfääriline) 2)p-orbitaal (ruumiline) 3)d-orbitaal 4)f-orbitaal Ühele orbitaalile mahub kuni kaks vastassuunalise spinnidega (pöörlemisega) elektroni. Orbitaal võib olla: 0 elektroni- tühi 1 elektron- paardumata 2 elekrtoni- elektronpaar, vastassuunaliste spinnidega Elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem:
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1) Elemendi elektronskeem näitab elektronide arvu ja nende asetsemist elektronkattes. Nt: Na: + 11| 2) 8) 1) 2) Elektronvalem aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutis, mis näitab elektronide energiatasemeid ja -alatasemeid ning elektronide arvu nendel. Nt: Na 1s22s22p63s 3) Elektronorbitaal ruumi osa, kus elektronid liiguvad. 4) S-element Kui viimane täituv orbitaal on s-orbitaal, siis on tegemist s-elemendiga. (IA ja IIA elemendid) 5) P-element Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. (IIIA VIIIA rühm) 6) D-element Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB VIIIB rühm) 7) Metallilisus -suureneb Mendelejevi tabelis rühmas ülevalt alla, väheneb vasakult paremale. 8) Aatomiraadius Suureneb rühmas ülevalt alla. 9) Elektronegatiivsus Aineväärtus, mis näitab kui palju mõjutab üks element teist elementi
Molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. CH3COOH - äädikhape Orgaaniliste ühendite 3 olulisemat elementi on C,H,N. Vitalism on elujõuõpetus. Vitalismi järgi org. ained tekivad ainult elujõu mõjul. Vitalism kõrvaldati kusiaine, äädikhappe, benseeni jpt ainete sünteesiga laboris. Valentselektron - paardumata elektron saab moodustada keemilist sidet. Valentsorbitaal on orbitaal, mille paardumata elektronid saavad moodustada keemilisi sidemeid. Ergastumine on paardunud elektroni üleminek tühjale orbitaalile sama elektronkihi piires. Hübridisatsioon on valentselektronide energia võrdsustamine, tekivad ühesuguse energiaga hübriidsed orbitaalid. ??Hübriidne orbitaal on võrdse energiaga orbitaal ? Orgaanilises ainetes moodustuvad ahelad: · hargnemata · hargnenud · tsükliline Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud
– Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline element (kindla tuumalenguga aatomite liik) – Isotoobid (keemilise elemendi erineva massiarvuga teisendid) Aatomnumber (järjekorranr) Z = tuumalaeng (prootonite arv) = elektronide arv (neutraalses aatomis) Massiarv A = tuumaosakeste arv aatomis (prootonite arv Z + neutronite arv N) Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur. Ühel rbitaalil saab olla kuni 2 elektroni (elektronipaar). Aatoni väline elektronkiht koosneb kahes alakihist; s- alakiht, milles on 1 orbitaal; p-alakiht,milles on 3 orbitaali. Orbitaalide täitmist elektronidega kirjeldab ruutskeem (orbitaale tähistavad ruudud, elektrone noolekesed). Orbitaalid täituvad elektronidega energia kasvu järjekorras – enne s-orbitaal, seejärel p- orbitaalid
võtma vabu või osaliselt vabu elektronpaare neile vabadele orbitaalidele. Nukleofiilne tsenter- vabad või osaliselt vabad elektronpaarid võivad hõivata teiste elementide vabasid või osaliselt vabasid orbitaale, seda piirkonda nimetataksegi nukleofiilseks tsentriks. Lewise hape-aine, mis on võimeline liitma elektronpaari. Lewise alus- aine, mis on võimeline looutama elektronpaari kovalentsesideme moodustamiseks. Orbitaal- ühe elektroni või elektronpaari poolt hõivatud ruumiosa. Aatomiorbitaal- piirkond, kus asuvad elektronid. Molekulaarorbitaal- piirkond, mis moodustub aatomiorbitaalide katkemisel ja keemilise sideme moodustamisel. Elektron- negatiivselt laetud osake. Prooton-vesinikioon H+, tuuma osake. Radikaal- ühend, millel on valentsorbitaalil paardumata elektron. pKa- kasutatakse hapete tugevuse määramisel. Mida väiksem on pKa, seda tugevam on hape,
Kordamine kontrolltööks II Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad
b. Leelismuldmetallid – metallid, mis kuuluvad IIA rühma. c. Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Kui karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel, siis on see mööduv karedus ning kui ka vee kuumutamisel see ei kao, siis on jääv karedus. d. Siirdemetallid – metallid, mis kuuluvad B-rühma. e. P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia
lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal
Struktuuriom.-halogeenis on C-st el.neg-ad.Hal.aat. kuulub suurem osa ühisest el.pilvest(neg.laengust)-polaarne kovalentne side.delta rõhutab osalaengu olemasolu, kuid ei näita suurust. Mittepolaarse sideme katkemisel jagatakse sidet moodustunud el.paar osanike vahel võrdselt-kumbki saab pool ja muutub radikaaliks.Mida polaarsem on side, seda kergem on el. Aatomite vahel ebavõrdselt jaotada.El.neg partner haarab lahkudes kaasa kogu ühisvaranduse, saab neg.laengu 1.Teisele jääb tühi orbitaal ja laeng +1. H(d+)-Cl(d-)., HCl> H+ + :Cl-.Elektrofiil on tühja orbitaali ja posit.laenguga osake.Nukleofiil-vaba el.paariga osake ja kannab neg.laengut. Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on vaba orbitaal. Nukleofiilne tsenter-aatom, millel on vaba el.paar.Igas ühendis, mis sisaldab polaarset kov. Sidet, võime eristada elektrofiilset ja nukleofiilset tsentrit.Nukleofiil ühineb elektrofiiliga e. Ründab el.fiili. El.fiil ei ühine el.fiiliga ega nuk.fiil nuk.fiiliga.
-sideme tekkimiseks on järgnevad võimalused: a) elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal s-orbitaalid Aatomorbitaalid, hübridisatsioon. b)Elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal sp orbitaalid · Elektroni olekut kirjeldab olekufunktsioon (orbitaal) ja tema (või ainult p) pöörlemist iseloomustav spinn. c) Elektronpaari moodustavatel elektronidel on vastavalt s ja sp (p) orbitaalid · Molekulorbitaalid: 2) Kahes ruumiosas kattuvad sidemed, nimetatakse -(pii)sidemeteks. -
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele
Lisaks voib ta p-orbitaali arvelt anda -sideme. · sp-hubriidses olekus susinik moodustab kaks -sidet uksteisega 180° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaalide arvelt anda kaks -sidet. Töö ülesanded: Aatomiorbitaalidest -ja -sidemete tekkimimine Sidemete geomeetria ja elektronide paigutus keemilistes sidemetes Mittepolaarse- ja polaarse resonantsi resonants- piirstruktuurid KONSPEKT · Orbitaal on uhe elektroni voi elektronpaari poolt hoivatud ruumiosa; piirkond, kus elektronpilv asub · elektronide liikumist kirjeldab lainefunktsioon (Schrodingeri vorrand) · Uksikside on alati -side, kaksikside on -side + -side ja kolmikside on -side + 2 -sidet. · -side tekib kahe p-orbitaali kulgpidisel kattumisel. Selle sideme ruumiline struktuur teeb voimatuks vaba poorlemise kordsete sidemete umber.
AATOMIEHITUS, OMADUSED orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidmise tõenäolsus on suur peakvantarv n – määrab elektroni energiataseme/nivoo, näitab elektronkihtide arvu aatomis // vastav perioodi numbrile tabelis n = 1, 2, 3, ..., 7 kihid K, L, M, N, O, P, Q mida kaugemal tuumast elektron on, seda nõrgemini on ta seotud tuumaga ja seda suurem on ta energia. 2
Selle aatomi massiarv on 40. Keemilise elemendi aatominumber on 25 ja massiarv 55. Mitu neutroni on selle elemendi aatomi tuumas? Selle elemendi aatomi tuumas on 30 neutroni.Kirjutage elemendi elektronskeem, kui selle elemendi aatomnumber on 17.+17| 2) 8) 7)Mis on elektronpilv? Mida iseloomustab elektronpilve tihedus? Elektronpilv on elektronide liikumise tõttu moodustuv negatiivse laengu pilv. Elektronpilve tihedus iseloomustab elektronide leidmise suuremat tõenäosust. Mis on orbitaal?Orbitaal on ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Mis on aatomi põhiolek?Aatomi põhiolek on selline aatomi olek, kus energia on võimalikust väikseim. Keemilise elemendi elektronvalem on (vaata õpikust seda) ..... . Mitu elektronkihti on selles aatomis? Mitu elektroni on aatomi väliskihis ?+32| 2) 8) 18) 4) Mitu elektronkihti ja mitu väliskihi elektroni on elemendi aatomis, kui see element asub:a) 4. perioodi VI A rühmas.b) 5. perioodi I A rühmas
docstxt/14432793318283.txt
võrdsustunud-ühtlustunud).Tasandilisel ehk sp² - süsinikul on sest nende aatomite vahelised nurgad on 180º. Etüüni molekul väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kolm orbitaali koosneb kahest süsiniku ja kahest vesiniku aatomist. Seega (üks s- ja kaks p-orbitaali).Süsiniku aatomi väliskihi kolmas p- paiknevad etüüni molekulis kõik neli aatomit ühel sirgel. orbitaal ei hübradiseeru ja jääb kõrgemale energeetilisele Alkeenides sisalduv kaksikside koosnes ühest sigma () ja ühest tasemele.P-orbitaalide kattumisel tekkinud ühise elektronpaari pii () sidemest. Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest jaotamist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavat sirget sigma () ja kahest pii()- sidemest. Lineaarsel ehk sp - süsinikul nimetatakse -(pii) sidemeks
11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone. 14) Oksüdeerumine-elektronide loovutamine 15) redoksreaktsioon-on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone 16) s-orbitaal-kerakujuline, mahutab 2e 17) s-alakiht-iga elektronkihi esimene alakiht, koosneb s-orbitaalist 18) p-orbitaal-hantlikujuline, mahutab 6e 19) p-alakiht-alates teisest elektronkihist, järgneb s-alakihile, koosneb 3st p-orbitaalist 20) d-orbitaal- lutikujuline-mahutavad 10e 21) d-alakiht- koosneb 5st d-orbitaalist 22) molekul- koosnevad aatomitest 23) lihtaine-on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon – toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur; • peakvantarv, n – määrab elektroni energianivoo, n = 1, 2, 3, 4 … ∞, (kihid: K, L, M, N ..); • orbitaal- ehk kõrvalkvantarv, l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju, l = 0, 1, 2, 3, …, n-1 (orbitaalid: s, p, d, f ..); • magnetkvantarv, ml – määrab orbitaalide arvu alanivool, iseloomustab orbitaali
madalam, seega on benseen palju püsivam, kui tüskloheksatrieen. Hilisemad uuringud tõestasid, et kõik benseeni sidemed on ühepikkused (sidemed on poolteisekordsed) ja sama energiaga. Lisaks on benseeni molekul tõiesti sümmeetriline moodustis, milles kõik aatomid asetsevad ühel tasapinnal, erinevalt tsükoheksaanist, mis moodustab ruumilise struktuuri. Joonis 1. Benseeni kujutamine. Kõik süsinikud on sp² valentsed. Igal süsinikul on hübridiseerimata(?) p-orbitaal ja nende orbitaalide kattumisel tekib -elektronpilv kahel poolel -sidemete tasapinda. Aromaatne struktuur benseeni molekuli struktuur. Aromaatne tuum asendatud benseeni molekulides sisalduv benseeni tuum. Aromaatsed tuumad on tasapinnalised ( sisaldavad ainult sp² valents olekus süsinikke ). Tuumaks on terve tsüklit hõlmav -elektronpilv. Aromaatse struktuur -elektronpilv võib hõlmata ainult üheainsa tsükli, aga ta võib ulatuda ka üle terve mitmetsüklilise molekuli. Nt
- keemilised reaktsioonid kulgevad aeglaselt keemistemperatuuri tõusu - lagunevad 400kraadi juures - põlevad · Hübridisatsioon: Hübridiseerunud orbitaalideks nimetatakse selliseid orbitaale, mis erinevad aatomi lähteolekust suurema · Elektri olekut kirjeldab orbitaal ja tema pöörlemist iseloomustav radiaalse suunitluse poolest. spinn. (Molekul ajab end laiali ning seejärel saab paremini moodustada keemilisi sidemeid, tugevamad.) · Osalaeng: väiksem elektroni laengust Tekib s ja p orbitaalidest sp:
Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronkiht - Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa. Orbitaal - Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekuliorbitaal). Elektronpilv - Elektronkate Vakantne orbitaal tühi orbitaal. Molekul - Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
loovutab ühe 2selektronidest, muutub ta iooniks N . Doonoraktseptor mehhanism Kovalentne side ei moodustu mitte ainult üheelektroniliste orbitaalide kattumisel, vaid ühe aatomi kaheelektronilise orbitaali (doonori) ja teise aatomi vaba orbitaali (akseptori) kattumisel. Näiteks tekib + kovalentne side kompleksiooni NH4 moodustumisel. Ammoniaagi molekulis on lämmastiku aatomil jagamata elektronpaar (kahelektroniline orbitaal). Vesinikioonil on vaba 1s orbitaal. NH3 molekuli ja H+ iooni teineteisele lähenemisel satub lämmastiku aatomi kaheelektroniline orbitaal H+ tõmbejõudude sfääri. Seega kaheelektroniline aatomiorbitaal muundub kaheelektroniliseks molekulorbitaaliks ja moodustubki neljas kovalentne side lämmastiku ning vesiniku aatomi vahel. Doonoraktseptorside tekib sageli kahe vastasnimeliselt laetud iooni vahel: + H + :H H : H Doonor aktseptorside tekib samuti katioonide ja vaba elektronpaari omavate molekulide vahel:
* Elektronpilv on elektronide kiire liikumise tulemusel tekkiv ruumiline negatiivse laenguga pilv. -) Igale alakihile vastavad kindla kujuga aatomiorbitaalid. * Aatomiorbitaal (elektronorbitaal) on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. -) Orbitaale tähistatakse orbitaali tüübile vastava tähega, mille ees on kihi number. * Ühele orbitaalile mahub kuni 2 vastassuunaliste spinnidega (pöörlemissuunaga) elektroni. * Orbitaalil võib olla: 0e (tühi orbitaal); 1e (paardumata/üksik elektron); 2e (elektronpaar). Kihi Alakihid Alakihtide Maksimaalne Elektronide numbe orbitaalide arv elektronide arv maksimaalne arv kihil r alakihis 1. 1s 1 2 2 2. 2s, 2p 1, 3 2,6 8 3. 3s, 3p, 3d 1, 3, 5 2, 6, 10 18
annab reaktsioonil veega hüdroksiidiooni veisinikiooni Brönsted-Lowry Prootoni (vesinikiooni) Prootoni (vesinikiooni) doonor aktseptor Lewis Atomaarne või Atomaarne või molekulaarne osake, molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal ja millel on vaba mis võib vastu võtta elektronpaar ja mis võib elektronpaari loovutada vaba elektronpaari Stöhhiomeetria – kui palju ainet kulub või moodustub Kvantteooria Kuumutatud kehad kiirgavad Max Planck – energia kiirgub kvantide kaupa E= hv (h – Plancki konstant) Footon – ühe korraga kiirguv valguseosake ehk kvant
annab reaktsioonil veega hüdroksiidiooni veisinikiooni Brönsted-Lowry Prootoni (vesinikiooni) Prootoni (vesinikiooni) doonor aktseptor Lewis Atomaarne või Atomaarne või molekulaarne osake, molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal ja millel on vaba mis võib vastu võtta elektronpaar ja mis võib elektronpaari loovutada vaba elektronpaari Stöhhiomeetria kui palju ainet kulub või moodustub Kvantteooria Kuumutatud kehad kiirgavad Max Planck energia kiirgub kvantide kaupa E= hv (h Plancki konstant) Footon ühe korraga kiirguv valguseosake ehk kvant
55. Elektroni kvantarvud aatomis. Nende võimalikud väärtused Peakvantarv n eristab seisulaineid, mis on moodustunid keralaineist (radiaalselt levivast lainest, ringlained). Selle kvantarvu väärtuseks võib olla suvaline positiivne täisarv. Määrab energiataseme. Orbitaalkvantarv l määratleb orbitaallained, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber läbivaist laineist. Kuna l on seotud elektroni tiirlemisega, määrab ta ühtlasi elektroni orbitaal-impulsimomenti (pöördeimpulsi) L. Orbitaalkvantarv iseloomustab elektroni liikumishulga momentdi absoluuväärtust. l-ist oleneb orbiidi kuju l=0, s- orbitaal, l=1, p-orbitaal, l=2, d-orbitaal, l=3, f-orbitaal. Väärtuse on diskreetsed ja täisarvkordsed. Magnetkvantarv ml määrab orbitaallainete tiirlemistelje (impulsivektori L ) orientatsiooni ruumis. Elektroni seisulaine tervikuna moodustab radiaalselt ja orbitaalselt kulgevate lainete summana
Aatomiehitus Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kusasuvad elektronid. Elektronkihid jagunevad alakihtideks ehk orbitaalideks. Orbitaal on ruumi osa, kus elektronid asuvad suure tõenäolsusega kõige rohkem ning elektronidel on seal ühesugune energia. Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Elemendi massiarv A = tuumaosakeste arv = prootonite arv Z + neutronite arv N. Elektronkihid: 1. kiht 2 el. 2. kiht 8 el. 3. kiht 18 el. 4. kiht 32 el. Orbitaale tähistatakse väikese tähega, mille ees on kihinumber: 1 el. k. s
halogeeni poole ja tekib polaarne kovalentne side. · Keemilised omadused: o Mittepolaarse kov. sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (C-H side on mittepolaarne) nt alkaanides o Polaarse kov. sideme katkemisel jaotuvad elektronid aga ebavõrdselt nt halogeenid. Ebaühtlane jaotus tähendab et elektronegatiivsem element haarab endale terve elektronpaari ja saab neg. laengu, s.t on nukleofiil. o Teisele elemendile jääb aga tühi orbitaal ja pos. laeng, s.t on elektrofiil. o Elektrofiil võtab endale igal võimalusel elektrone, nukleofiil otsib aga kuhu panna. o Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused o Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused o Nukleofiil ühineb ALATI elektrofiiliga. · Halogeene kasutatakse rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks.
asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või osalaeng elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan
(üksikelektron) 1. 1)Pol.kov.side- moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel ühiste el.paaride abil 2)Halogeeniühend- orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)Osalaeng- väga väike laeng, väiksem kui elektroni laeng 4)Elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter 5)Nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter 6)Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning posit. laeng või osalaeng 7)Nukleof. tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg. laeng või osalaeng 8)Radikaal- osake, millel on paardumata elektron 9)Freoon- madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid 10)Pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatavad mürkkemikaalid
Korda kontrolltööks- halogeenühendid 1. Halogeenühendid- orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi(tega) 2. Nukleofiil- osake, mille on negatiivne laeng või vaba elektronpaar (NH2, Cl, Br, S2, OH) nõrkadeks nukelofiilideks on halogeenid(Fl, Cl, Br, I) ja tugevate hapete anioonid (HSO4, NO3) ELEKTROFIILSUSTSENTER PAIKNEB ALATI NÕRGA NUKLEOFIILI KÕRVAL!!!!!!! 3. Elektrofiil- osake, millel on positiivne laeng või vaba orbitaal. Kõik katioonid on elektrofiilid. (H, Li, Ca) 4. Hüdrofiilsus- aine omadus märguda e. Seonduda vee molekulidega 5. Hüdrofoobsus- veega vastastikmõju puudumine. Ei moodusta veega vesiniksidemeid. 6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju veega a.iv
Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke. Pestitsiid Mürkkemikaal taimehaiguste, kahjurite, ja umbrohu tõrjeks. Isomeeria: C5 H11 Cl - kloropentaan: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 Cl 1-kloropentaan
1)Mis on mikroosakesed? Aatomid ja nendega seotud koostisosad 2) Osata iseloomustada prootonit, elektroni, neutronit (kus asub, mass, tähistus, laeng) Prooton ja elektron on samad nad asuvad aatominumbril. Neutron on aatommass- aatomnumber. 3) Kuidas tekib ioon ? Mis on anioon? Mis on katioon? Kui aaton loovutab või liidab elektroni 4) Millega võrdub elemendi järjekorra number? 5) Mis on orbitaal? Ruumi osa, kus electron paikneb sagedamini 6) Mis on spinn? Spinn on elektroni pöörlemine 7) Mis on ruutskeem? Näitab elektronide jaotust orbitaalidel 8) Mis on elektronvalem? Elektronvalem näitab elektronide jaotust kihtidel ja alakihtidel 9) Mis on elektronskeem? On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi, elektronvalemit 11) Mis on a) periood b) rühm?
2. Keemiline element on teatud kindel aatomite liik. Selle massiarv A=p+n 3. Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. 3 vesiniku isotoopi: 1) tavaline vesinik H; 2)raske vesinik H; 3) üliraske vesinik H. 4. Bohri järgi on elektronkatte ehitus kihiti. Elektronide arv elektronkihil 2n . 5. Tänapäeva mudeli järgi ei paikne kihiti vaid moodustub energiatasemete järgi elektronpilv- s.o. negatiivsete laengute pilv. Orbitaal on ruumi osa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem.s-kera, p-hantel 6. Elektronkihtides alakihid : I kiht 1s (saab olla 2 elektroni) II kiht 2s 2p III kiht 3s 3p Järjekord näitab elektronide energiataset. 7. Ruutskeem näitab paardunud ja paardumata elektrone elektronskeem P +15| 2)8)5) elektronvalem P 1s 2s 2p 3s 3p ruutskeem 8. Sama alakihi orbitaalid täituvad elektronidega ühekaupa. 9
elektroni mõlemalt sidet moodustuval aatomil peab olema vähemalt üks paardumata elektron. Kovalentse sideme tekkeks on ka teine võimalus:üks aatom hakkab jagama oma elektronpaari teise aatomiga. Üks aatom annab kovalentse sideme moodustumiseks oma vaba elektronpaari, teine aga tühja orbitaali. Kovalentse sideme tekkimiseks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osaliselt kattuvad. Nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal molekulorbitaal. Elektronpaari doonor aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari Elektronipaari aktseptor teine aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Doonorakseptorside keemiline side, mis tekib siis, kui üks aatom annab vaba elektronpaari ja teine annab tühja orbitaali. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil.
et ta saaks uuesti kiirata. (kiiritada valgusega/kuumutamine) 3. Seisulained-lained millel on täisarvulised kordajad. Elektron lainetab ja tema laineid nim tõenäosus e. leiulaineteks (tähis psii Ψ ) elektroni lainepikkus λ =h(konstant)/p(impulss) p=mv 4.orbitaallaine-tal on kindlad orbiidid. Lained täisarv kordsed. Kvantarv-iseloomustab elektroni võimalikku seisulainet (3). n-peakvantarv(määrab ära energia nivoo kuhu elektron kuulub 1,2,3 jne), l-kõrval kvantarv (orbitaal)-määrab ära orbitaali ruumilise kuju 0,1,2 (n-1)) me-magnet kva(orbitaallaine tiirlemistelje orjentatsiooni ruumis -l,-(l-1)...0,1,...l) elektroni spinn(s)-väärtused ½ või -1/2. 5.keeluprintsiip- samas aatomis ei saa olla 2-te ühesuguste kvantarvudega elektroni. Tuum on positiivselt laetud. Elektronid tiirlevad ümber tuuma. Elektronidel on määratavad erinevad energiatasemed. Elektroni jaoks on määratav ainult tema tõenäoline asukoht. Elektronpilve kuju sõltub energiatasemest
Kui elektron tiirleb orbiidil, siis peavad tema leiulained olema orbitaallained. Bohri postulaadid. 1) Statsionaarsete olekute postulaat elektron saab ümber tuuma tiirelda mingil kindlal orbiidil 2) Lubatud orbiitide postulaat ehk kvantreegel elektronil saab olla ümber tuuma tiireldes mitu kindlalt orbiiti, kuid mitte samaaegselt 3) Kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab elektronmagnetilise kvandi. Mis on orbitaal? Elektroni leiutõenäosus. Millised kvantarvud on olemas ja millised on nende tähised? Peakvant arv (n), orbitaalkvantarv (l), magnetkvantarv (m1) ja spinn(s) Mis on spinn? Spinn iseloomustab osakese magneetilisi omadusi. Pauli printsiip. Aatomis ei saa olla kahte samade kvantarvude komplektiga elektroni. Valem, millega määratakse elektronide arv elektronkihtidel? Lk 51 Mis määrab elementide keemilised ja füüsikalised omadused? Elementide keemilised ja
Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Nii ehitusel, laboris kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), marmor (CaCO3) ja valge kvartsiliiv (SiO2). 6. S, p ja delemendid, nende omadused ja kasutamine Selement Kui viimane täituv orbitaal on sorbitaal, siis on tegemist s elemendiga. (IA ja IIA elemendid) Pelement Kui viimane täituv orbitaal on porbitaal. (IIIA VIIIA rühm) Delement Kui viimane täituv orbitaal on dorbitaal. (IB VIIIB rühm) 7. Aineklassidevahelised seosed vaata punkt 5 8. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine ja tasakaalustamine 9. Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal 10. Vee karedus ja selle eemaldamine
Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom molekulis,negat laeng v osalaeng. Ründav osake-millel on LAENG(molek ioonide side) metII/I A+mittemet tugev, katkeb keemiline side Reakt tsent-koht molekulis kus toimub rühmade vahetumine Katkev side-rünnatavas molekul olev kov side mis lõhutaxe Lahkuv rühm-osake,mille on OSALAENG,kov side
Tavaliselt sisaldavad need sondid ka veel väikseid kulgureid, mis on võimelised koguma pinnas proove ja liikuma kaugjuhtimise abil mööda planeedi pinda. USA NSVL Mariner 4 Luna 1 Mariner 9 Luna 9 Spirit ja Opportunity Luna 18 Voyager 1 Lunar Prospector Kosmosejaamad on tehis keskkonnad, mis on mõeldud inimestele elamiseks kosmoses. Hetkel on kasutusel ainult madala maa orbiidi jaamad ehk siis orbitaal jaamad. Kosmosejaamad on mõeldud keskmise pikkusega elamise jaoks. Varieerudes nädalatest kuudeni ja kuudest aastateni(väga harva). Hetkel on kasutusel ainult üks kosmosejaam International Space Station. Ennem on kasutusel olnud neli kosmosejaama Almaz, Salyut series, Skylab and Mir. Ze interwebz
annaabi.ee 
