Variant 1 1) Keemilise sideme tekkimisel püüavad aatomid (elektronide liitmisel või loovutamisel) saavutada endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9)
Moodustus iooniline side. Täida tabeli esimesed kolm rida eelnevate ülesannete alusel. Kolm viimast rida täida mudeli abil, kasutades tabelis osaliselt antud andmeid. Vasta tabeli põhjal järgmistele küsimustele: 7. Milliste aatomite vahel moodustub iooniline side? aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli aatomite vahel 8. Milliste aatomite vahel tekib kovalentne side? esineb mittemetallilistest elementidest koosnevates liht- ja liitainetes 9. Milles seisneb ioonilise ja kovalentse sideme erinevus? Ioonilise sideme korral moodustuvad ioonid,kovalentse sideme korral elektronpaarid. Ülesande nr Esimene aatom Teine aatom Elektroni(de) üleminek / elektronipaari moodustumine Keemilise sideme tüüp 2 Cl Na elektroni üleminek iooniline 4 F F elektronipaari moodustumine kovalentne 6 F Mg elektroni üleminek iooniline * H elektronipaari moodustumine kovalentne side * H elektronipaari moodustumine iooniline side * Cl Al elektroni üleminek
väärisgaaside aatomid. · Aatomid mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni , loovutavad need kiiresti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. · Aatomid mille väliskihil on 6 kuni 7 elektroni, liidavad kergesti elektrone ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks. · Tekivade ioonide ehitus sarnaneb väärisgaasi struktuurile · Kokku peab liidetud elektronide arv võrduma loovutatud elektronide arvuga. · Erinimeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt. · Ioonilise sidemega ainete ehk iooniliste ainete kristallides molekule ei esine. Ioonilise sidemega ühendid ei koosne tahkelt molekulidest, vaid erinimeliselt laetud ioonidest, mis moodustavad ioonkristalli.
Ennem omastavad elektrone, kui loovutavad. 24. Millised on elektronegatiivsed elemendid? Ennem loovutavad elektrone, kui omastavad 25. Mida näitab elektronegatiivsuse väärtus? Aine keemilist aktiivsust, oksüdatsiooni astet??? 1. Millal tekib aatomite vahel keemiline side? Keemiline side tekib aatomite vahel siis, kui selle tulemusena väheneb süsteemi potensiaalne (vaba) energia. Iseloomusta ioonilist sidet? Suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud ioonilise sideme juhul on põhjustatud kulonilistest (elektrostaatilistest tõmbejõududest) jõududest negatiivsete ja positiivsete ioonide vahel, mis tekivad elelektronide üleminekul ühelt sidet moodustavalt aatomilt teisele. Iooniline side on suhteliselt tugev ilma suunata side. 2. Iseloomusta kovalentset sidet? Suhteliselt tugev aatomite vaheline side, mis tekib elektronpilvede jagamisel sidet moodustavate aatomite vahel. Side on suunatud. 3. Iseloomusta metallilist sidet
· Neutralisatsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi. · Soola hüdrolüüs 2. Oska eristada : · Elektrolüüte ja mitteelektrolüüte · Tugevaid ja nõrku elektrolüüte 3. Oska kirjutada elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandeid ja neid ülesannetes kasutada. 4. Vahetusreaktsioonide toimumise tingimused !!! 5. Oska kirjutada reaktsioonivõrrandeid molekulaarse, ioonilise ja taandatud ioonilise kujul, neid ära tunda, täiendada. 6. Oska määrata anorgaaniliste ainete vesilahuste keskkonda. 7. Teada pH väärtuseid erinavates keskkondades. 8. Teada lakmuse, fenoolftaleiini ja metüüloranzi värvuseid neutraalses, happelises ja aluselises keskkonnas. 9. Harjutused 1 15 lk 58 60.
Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga.
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüdid on ained, mille lahused sisaldavad ioone. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Neis on palju vabu laengukandjaid. · Mitteelektrolüüt - on molekulaarne aine, mille lahustumisel ei moodustu ioone. · Ioonilise sidemega aine lahus juhib elektrit (NaCl Na+ + Cl-). · Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O). 2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess · Ioonilise aine lahus sisaldab ioone. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4.3) · Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks (CaCO3Ca2+ + CO32-). · Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO3). · Nõrgad elektrolüüdid lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt
elemendi aatomi poole. Kui elementide elektronegatiivususte vahe on väiksem, kui 1,9 siis on valdavaks sideme tüübiks polaarne kovalentne side. Metalli ja mittemetalli aatomite vahel, kui elektronegatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9 moodustub iooniline side. Vastasnimeliste ioonipaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse mitte polaarseks. Vesiniksideme korral peab molekulis esinema vesiniku aatom ja teise aatomina, kas O, F, N või S. Ioonilise sidemega ühendid on: 1) tahkes olekus, 2) vees lahustuvad, 3) elektrit juhivad sulas olekus või vesilahuses Ioonilise sidemega ühendid moodustavad tahkes olekus kristalli, mis koosnevad ioonidest. Metallilises sidemes osalevad 1) metalliaatomid, 2) katioonid, 3) vabad elektronid Metallid on head elektrijuhid, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi.
elektronkihtides Hape-aine mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hapniku sisaldav mineraalaine Hüdrooksiid-anorgaaniline ühen mille koostisesse kuuluvad hüdrooksiidioonid OH- või hüdroksiidrühmad OH Hüdrolüüs-aine keemiline reaktsioon veega:soola hürdolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördereaktsioon Ioon-laenguga aatom või aatomi rühmitus Iooni laeng-iooni positiivsete või negatiivsete elementaarlaengute arv Iooniline aine-ioonilise kristallvõrega aine milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega Iooniline side-ioonidevaheline keemiline side mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu Iooniline kristallvõre-kristallvõre kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid Ioonvõrrand-reaktsioonivõrrand milles tugevad hästilahustuvad elektrolüüdid kirjutatakse ioonsel kujul kõik ülejäänud ained aga molekulaarsel kujul Katioon-positiivse laenguga ioon
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust?
1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust
Mittemolekulaarne aine Väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Küsimused : Selgitage, miks aatomid ei esine üksikult, vaid ühinevad molekulideks ja kristallideks. Aatomid ei esine üksikult sellepärast, et keemilise sidemete moodustamisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Aatom püüdleb alati põhioleku poole. Selgitage kovalentse sideme teket ja ioonilise sideme teket. Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil. Kovalentse sideme tekkeks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektroide orbitaalid osaliselt kattuvad. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud.
sulamiseks), elutegevuseks vajalik (5 g päevas). Looduses lahustunult merevees, soolajärvedes. Naatrium- ja kaaliumioonide vaheline tasakaal reguleerib organismide veesisaldust. Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse
viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht • Ioonide tekkimine • Mg aatomi ja katiooni võrdlus • Cl aatomi ja aniooni võrdlus • Ioonide jagunemine • Katiooni ja aniooni võrdlus • Aatomite ja ioonide mõõtmete võrdlus • Ioonide nimetuste moodustamine • Ülesanne 1 Täida lüngad Sisuleht • Iooniline side • Iooniline side • Slaid 14 (Ioonilise sideme tekkimine NaCl) • Slaid 15 (Ioonilise sideme tekkimine • Ioonide tekkimine (video) • Ioonidest koosnevad ained • Ülesanne 2 • Teemaga seotud lingid • Kasutatud materjal Ioonide tekkimine • Ioon – laenguga osake. • Aatomid liidavad või loovutavad väliskihi elektrone, et saavutada elektronoktett. • Elektronoktett – 8 elektroni väliskihil. Mg aatomi ja katiooni võrdlus Magneesiumi aatom Magneesiumioon
valikust. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Ilmselt paigutuvad ioonid kristallvõresse mingi sellise korra kohaselt, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel. Elektrilised tõmbejõud mõjuvad igas suunas ühte moodi (nagu gravitatsioongi), seega ei saa kristallivõrest eraldada üksikut molekuli. Tahkes ja vedelas olekus, ioonilise sidemega ainetes, molekule ei eksisteeri. Gaasilises olekus on molekulid mõeldavad, kuid ioonikristallid on kõik väga kõrgete keemistemperatuuridega ja enamasti lagunevad enne aurustumist. Kovalentne side side, milles kaks mittemetalli aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavad elektronpaari. H* *H H:H Kovalentses sidemes eristatakse polaarset ja mittepolaarset sidet. 7
Side erinevate elementide aatomite vahel on alati rohkem või vähem polaarne. Seda põhjustavad aatomite erinevad mõõtmed ja erinev elektronegatiivsus. Näiteks HCl molekulis on siduv elektronpilv nihutatud elektronegatiivsema (kloori) aatomi suunas. LiF molekulis muutub mittepolaarne side valdavalt iooniliseks sidemeks. Siduva elektronipilve nihkumise ulatuse alusel jaguneb keemiline side mittepolaarseks, polaarseks ja iooniliseks. Metalliline side Kovalentse ja ioonilise sidemega võrreldes on metallilisel sidemel kaks iseärasust. Esiteks, metallidel on kõrge elektri ja soojusjuhtivus, teiseks on nad tavalistes tingimustes kõrge kordinatsiooniarvuga kristallilised ained. Esimesesest iseärasusest järeldub, et vähemalt osa elektrone võib liikuda kogu metalli ulatuses. Teisest küljest võib metallide struktuuri tundes väita, et aatomid pole üksteisega ühinenud lokaliseeritud
3) ☺Näide Millised antud loetelus olevate ainete vesilahused kuuluvad elektrolüütide hulka? Naatriumhüdroksiid- elektrolüüt, sest on alus, suhkur- mitte elektrolüüt ei juhi elektrit , väävelhape- elekrtolüüt aine on hape, kaaliumhüdroksiid- elektrolüüt aine on alus ja iooniline, piiritus- elektrolüüt aine laguneb vees ioonideks, kaltsiumoksiid- mitte elektrolüüt aine on oksiid 4) Osata iseloomustada lähemalt ioonilise sidemega aine (NaCl) ja polaarse kovalentse sidemega aine elektrolüütilist dissotsiatsiooni. NaCl lahustub täielikult ioonideks ja vesilahus juhib elektrit. Na ja Cl ümber tehib hüdraatmantel. Sama asi toimub polaarse kovalentse sidemega HCl ainega. 5) Osata selgitada dissotsiatsiooni erinevust polaarse ja ioonilise aine vahel. Ioonilistel ainetel on ioonid algselt olemas, polaarsetel ioonid tekivad vee molekulide mõjul
mittepolaarne elektronid jaotuvad võrdselt mõlema aatomi vahel, sest moodustub sama elemendi aatomite vahel ja nendel on ühesugused jõud sees.. ja seega tõmbavad ühesuguse tugevusega.. polaarne erinevate mittemetalliliste aatomite vahel ja seega üks tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole (elektronegatiivsem tõmbab) 4. ioonvõre ioonkristallid (vastaslaengutega ioonid) moodustavad kristallvõre mille keskmetes asuvad ioonid moodustavadki ioonilise kristallvõre e ioonvõre... Neid hoiab koos iooniline side.. 5. elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, mis takistavad katioonide omavahelist tõukumist. Korrapäevalt liikuvad elektronid moodustavad elektronpilve, mis ulatub üle kogu metallikristalli. Metallis liiguvadki elektronid vabalt nagu gaasides.. 6
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained.
6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8. Koloid lahus- Pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 - 10-5 cm (1-100nm) 9. Suspensioon- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus 10. Emulsioon- pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 11. Kirjelda ioonilise aine lahustvusprotsessi vees .Vee molekulid avaldavad ainele nii suurt tõmbejõudu, et vee molekulid põõrduvad aine kationide poole oma negat. Poolusega ja aine anionidele posit poolusega. Tekivad hüdraatunud ioonid. 12. Kirjelda polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustuvus protsessi vees. Polaarse molekuli umber võtavad vee molekulid samuti kindla suuna, pöördudes positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. 13
Al, Sn ja Pb ühendid Üldiseloomustus p-metallide ühendites on ioonilise sideme osatähtsus ühendites märgatavalt väiksem kui s-metallide IA ja IIA rühmade metallide ühendites. Vees raskesti lahustuvad. Alumiiniumi ühendid Alumiiniumoksiid Al2O3 Polümeerse struktuuriga valge aine Inertne aine ehk väga vastupidav vee toimele Ei reageeri hapete ja leeliste lahjendatud lahustega Ühend looduses Tuntuim teisend alumiinium oksiidile looduses on korund Läbipaistvad suured korundikristallid on vääriskivid Kasutusalad
Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivse elemetide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga.
Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel. Nt: NaCl Polaarne kovalentne side Erinevate mittemetallide vahel. Nt: Hcl, CO2 Mittepolaarne kovalentne side Ühesuguste mittemetallide vahel. Nt: H2, Cl2, O2, N2 Vesinikside Esineb kui vesinik on ühenduses fluori (F), hapniku (O2) või lämmastiku (N2) aatomiga. 4) Kristallvõre tüübid: 1) Molekulvõre Tahked ained, mis koosnevad molekulidest. Nt. suhkur 2) Ioonvõre Ioonilise sidemega ained. Nt. sool 3) Aatomvõre Aatomitest koosnev aine. 4) Metallvõre Esineb metallidel. 5) Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Madala sulamistemperatuuriga tina (230 kraadi) Keskmise sulamistemperatuuriga alumiinium Kõrge sulamistemperatuuriga vask, raud, volfram. Kõvadus Vastupidavus kriimustustele. Tugevus Vastupidavus painutustele.
Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilist sidet, mis on tekkinud elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele. Ioonilise sidemega ained on kõik kristallilised ained. Nad koosnevad positiivsetest metalliioonidest ja negatiivsetest metalliioonidest. Positiivsete ja negatiivsete ioonide arv on võrdne ja seetõttu on kristall neutraalne. Iooniline side tekib aktiivse metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Mittepolaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses.
peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8.
Näitab milline osa molekulidest on jagunenud ioonideks. <3% - nõrk elektrolüüt =3-30% - keskmise tugevusega elektrolüüt. >30% - tugev elektrolüüt. ioonideks dissotseerunud molekulide arv * 100% = ------------------------------------------------------------- lahustunud aine molekulide üldarv MITTEPOLAARSED AINED mittepolaarsetest molekulidest koosneb aine. POLAARSED AINED polaarsetest molekulidest koosnev aine. IOONILISED AINED ioonilise kristallvõrega aine, milles osakesed on seotud ioonilise sidemega. ELEKTROLÜÜDI LAHUS elektrolüüdid on jagunenud ioonideks, juhib elektrivoolu. LAHUSE ELEKTRIJUHTIVUS kui lahuses on ioonid, juhib lahus elektrit. HAPE (aine, mis annab lahusesse vesinikioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil katioonidena moodustuvad üksnes vesinikioonid. HAPPELINE OKSIID mittemetallioksiid, mis vastab mingile happele; alusega reageerides annavad soola ja vee.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. Dissotsiatsioonimäär ekh dissotsiatsiooniaste on dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe. Mittepolaarne aine mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Iooniline aine ioonilise kristallivõrega aine, milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega. Elektrolüüdi lahus juhib elektrivoolu. Lahuse elektrijuhtivus Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone ehk loovutab vesinikioone ekh prootoneid. Happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid, mis reageerib alustega. Tugev hape hape, mis dissotsieerub vees täielikult (HI; HClO4; HBr; HCl; H2SO4; HNO3).
56) Elektrolüütiline dissotsiatsioon - ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. 57) Elektrolüüt - aine,mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 58) Dissotsiatsioonimäär - on keemias dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe. 59) Polaarne aine - polaarsetest molekulidest koosnev aine. 60) Iooniline aine - ioonilise kristallvõrega aine, milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega. 61) Hape - on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62) Happeline oksiid - hapnikhappele vastav oksiid, reageerib alustega. 63) Tugev hape - on hape, mis dissotsieerub vees täielikult. 64) *Tuntuimad tugevad happed: HI, HClO4 , HBr, HCl , H2SO4 , HNO3. 65) Nõrk hape - on hape, mis ei lahustu vees täielikult. 66) Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. 67) Aluseline oksiid - hüdroksiidile vastav oksiid, reageerib hapetega. 68) Leelis - vees hästi lahustuv tugev alus
Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu Iooniline side-ioonidevaheline keemiline side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Iooniline kristallivõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid. Keemiline side-aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju,mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine-aine,milles aatomid on seotud kovalentsete sidemetega
hapnik. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana hüdroksüülrühma -OH. Varem õpitud ainetest sisaldasid samasugust rühma hüdroksiidid ja siis nimetatakse täpselt sama koostisega funktsionaalset rühma hüdroksiidrühmaks. Erinev nimetus rõhutab erinevust keemilises sidemes. Alkoholides on hüdroksüülrühm seotud kovalentse sidemega, hüdroksiidides aga ioonilise keemilise sidemega. Alkohol võib sisaldada mitut hüdroksüülrühma. Alkoholide valemeid on väga lihtne tuletada vastava süsivesiniku valemist, kui asendame viimase molekulis ühe vesiniku aatomi alkoholide funktsionaalse rühmaga. Alkoholidest tuttavamad on: · metanool CH3OH, mida rahvasuus nimetatakse puupiirituseks, sest varem toodeti seda puidu utteveest. Metanool on väga mürgine. Eksikombel tarvitatud metanool on juba väga väikestes
Kovalentne polaarne keemiline side keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronipaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud, tekib 2 erineva mittemetalli vahel Keemiline iooniline side - Kristalli moodustavate ioonide korrapärane ruumiline asetus, tekib metalli ja VIA ja VIIA elementide vahel Ioonilist sidet iseloomustab : 1)esinevad ainult molekulidena või auru olekus 2)moodustavad ioonilise kristalli võre 3)nendel on iseloomulik tahke agregaatolek 4)hea lahustuvus vees 5)tahkena ei juhi elektrivoolu, vees lahustunult juhib 6)kõrge sulamistemperatuur, alates 2000 kraadist 7)mehaaniliselt kõvad ained 8)haprad Elektronegatiivsus avastas 1932.a teadlane Linus Pauling, EN all mõistetakse aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes elektronid enda poole ja moodustada ühist elektronpaari. Mida parempoolsem tabelis on element, seda elektronegatiivsem ta on
Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained,
muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. BaO, NaNO3 Metallivõre – metalli aatomid, seotud metallilise sidemega. Head elektri- ja soojusjuhid, küllaltki plastlised. Li, Cr Aatomvõre – aatomid, seotud kovalentse sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. SiO2, C (teemant) Molekulvõre – molekulid, seotud molekuli vaheliste jõududega. Pehmed, madal sulamis- ja keemistemperatuur. C2H6, I2
Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid Kovalentne mittepolaarse sidemega ained Aatomivõre mittemetallid, oksiidid, orgaanilised polümeerid Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Kovalentne polaarse sidemega ained Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Ioonilise sidemega ained Ioonvõre soolad, ioonsed oksiidid, leelised Molekulvõrega ainete iseloomustus Koosnevad molekulidest. Molekulide vahel mõjuvad nõrgad jõud. Madala sulamis- ja keemistemperatuuriga. Väiksemate molekulidega eined on tavatingimustes kas gaasid või kergesti lenduvad vedelikud, suuremate molekulidega ained on tavatingimustes tahkes olekus. Tahkes olekus on suhteliselt pehmed ja kergesti peenestatavad
tekstiilmaterjalid) Stabilisaatorid lisatakse, et suurendada valgus ja kuumuskindlust, kaitsta oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid suurendavad plastmassi painduvust. Enamus lisanditest on mürgised. ! Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsioonil. Ahelreaktsioonides osalevad aktiivsed osakesed on kas ioonid või radikaalid, sõltuvalt tehnoloogiast. Radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene e. polüalküleene e. polüolefiine. Polüalkeenid Monomeer Polümeer Omadused Rakendused Eteen Polüeteen Läbipaistev või tuhm, Plastkotid, veega ei märgu, isolatsioonimaterjalid,
välisel kihil 7 elektroni ehk siis 1 on puudu ja nende vahele tekib ühise elektronpaari vaheline side. 5. Kovalentse sideme liigid ja nende tunnused (mittepolaarne ja polaarne side), näited. · Mittepolaarne kovalentne side Nt. Kõik mittemetallide ühe elemendi molekulid.(O2, H2) · Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetallide elementide aatomite vahel. (HCl) 6. Ioonilise sideme tunnused ja näited. · Vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone.(mittemetall ja metall). (NaCl) 7. Oska määrata keemilise sideme tüüpe valemi järgi (harjutused). 8. Kuidas sõltuvad keemilise sideme tüübist järgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, lahustuvus. 9. Kuidas sõltuvad aine ehituse tüübist (molekulaarne või mittemolekulaarne aine)
5. Mida näitab A-rühma number- väliskihi elektronide arv aatomis, mida perioodi number- elektronkihtide arv aatomis 6. Mida teevad metallid ja mittemetallid oma väliskihi elektronidega, kui nad moodustavad liitaineid?- Metall loovutab ja mittemetall võtab vastu, et mõlemale tekiks viimasesse kihti 8 elektroni 7. Kuidas moodustub kovalentne side molekulides ja iooniline side ioonilises aines?- kovalentse sideme moodustamisel annab mittemetall elektrone mittemetallile jagavad, Ioonilise sideme moodustamisel annab metalliline element täielikult oma väliskihi elektronid mittemetallile. 8. Miks VIIIA rühma elemendid esinevad lihtainetena ükskikaatomitena?- sest nende aatomitel on püsiv väliselektronkoht 9. Millised mittemetallide lihtained esinevad kaheaatomiliste molekulidena?- Vesinik H2, lämmastik N2, hapnik O2, kloor CL2, väävel S8, jood I2 10. Mis on allotroopia? Mis on allotroop?- Lihtained(mittemetallidel) võivad esineda mitmel erineval kujul
energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline. Eksotermiline protsess Endotermiline protsess 7) Keemiliste sidemete liikide (ioonilise, mittepolaarne kovalentne, polaarne kovalentne side) iseloomustus (mis aatomite vahel esineb, kuidas tekib, iseloomulik omadus) ja nende ühiste ning erinevate tunnuste võrdlus. Elektronegatiivsuse vahe alusel sideme tüübi määramine. 8) Polaarsed ained ja mittepolaarsed ained ning sellest sõltuv aine lahustumine vees. Pähe õppida tuntumate ainete molekuli kujud vihikust, et hinnata nende sümmeetriat ja ebasümmeetriat.
Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt. Kristallide difraktsioon-uuringuiks tuleb asutada lühikesi laineid: röntgenkiirgust, elektornide või neutronite kimpe. 1.1.2 Metalliline side Metall koosneb positiivsetest aatomitest. Iga metalli aatom:ä
energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline. Eksotermiline protsess Endotermiline protsess 7) Keemiliste sidemete liikide (ioonilise, mittepolaarne kovalentne, polaarne kovalentne side) iseloomustus (mis aatomite vahel esineb, kuidas tekib, iseloomulik omadus) ja nende ühiste ning erinevate tunnuste võrdlus. Elektronegatiivsuse vahe alusel sideme tüübi määramine. 8) Polaarsed ained ja mittepolaarsed ained ning sellest sõltuv aine lahustumine vees. Pähe õppida tuntumate ainete molekuli kujud vihikust, et hinnata nende sümmeetriat ja ebasümmeetriat.
Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused: · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) · Rabedad, ei ole sepistatavad · Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas. Vesinik Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2.
Vees vähelahustuv. Kui lisada vett tekib lubjapiim, mida filtreerides või setitades saame lubjavee. Ca(OH)2 kasutatakse koos vee ja liivaga lubimördi (sideaine müüride ladumisel ja krohvimisel) koostises. Ca(OH)2 kasut. ka põllumajanduses mulla happelisuse vähendamiseks. · Ca2+ ioonide tõestamine lahusest juhitakse läbi CO2 lahus muutub häguseks (tekib CaCO3 valge sade). Tähendab lahuses on Ca2+ ioone. · Ca ja Mg soolad ioonilise sidemega ained. Lahustuvad vees vähem kui IA rühma metallide soolad. · Kaltsiumsulfaat tavaliselt CaSO4 2H2O kips. Kasut. ehituses, meditsiinis. · Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) väga levinud, on mitmeid esinemisvorme marmor, lubjakivi (paekivi), kriit. · Dolomiit CaCO3 MgCO3. Leidub Saaremaal. · Ca3(PO4)2 luude põhiline koostisosa. · Ca ja Mg on elusorganismides väga tähtsal kohal. Mg - taimedes (klorofüll). 4. Veekaredus
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ja tänu sellele ta juhib sulatatud olekus või vesilahuses elektrivoolu. Elektrolüüdid sisaldavad ioone juba tahkes olekus või moodustavad neid lahustumise protsessis. Tahkes olekus ei juhi elektrolüüdid elektrivoolu, sest tugeva ioonilise sideme tõttu ei suuda ioonid kritallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke aine soola sulatamisel või selle lahustamisel vees. Seega elektrijuhtivuse kaudu saabki kindlaks määrata, kas aine on elektrolüüt või mitte. -Keemilise sideme isloomu järgi jaotus: 1) Ioonilised elektrolüüdid. Esindajad: kõik soolad, tugevad alused(leelised). Nt. NaCl(keedusool), LiOH. 2) Molekulaarsed ehk polaarsed elektrolüüdid
Keemiline side Keemiline side moodustub aatomite väliskihi elektronide osavõtul ( põhjus - osad aatomid tahavad haarata, teised loovutada). Keemilise sideme tekkepõhjuseks on elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele või aatomeid siduva ühise elektronpaari moodustumine. 2 Iooniline side (M+MM) Iooniline side tekib elektrone loovutava metalli aatomi ja elektrone haarava mittemetalli aatomi vahel. Näiteks Ba Cl2 ; Ba S; Fe2 O3; Ioonilise sideme tekke käigus muutub metalli aatom + iooniks,( sest ta annab elektrone ära) ja mittemetalli aatom muutub iooniks (,sest ta haarab elektrone endale juurde.) Ioonilise sidemega aineteks on ioonvõre. Ioonvõrega ainetes ei ole molekule. Teeme näiteks NaCl ioonivõre moodustumise: Aatom Na+11| 2)8)1 aatom Cl +17 | 2)8)7) Na + Cl - naatriumkloriid Na + Cl Na +ioon Cl ioon +ioon Na+ +11| 2)8) -ioon Cl- +17| 2)8)8) Elektroodid + ja
· Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets)- võrestikstruktuuriga polümeerid- ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult- ei pehmene ega sula kuumutamisel- lahustites ainult punduvad- jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri. Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsioonil. Ahelreaktsioonides osalevad aktiivsed osakesed on kas ioonid või radikaalid, sõltuvalt tehnoloogiast. Radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene e. polüalküleene e. polüolefiine. Polüestrid On polümeersed ained, mida saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. Tuntuim neist on lavsaan (PET), millest valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmeid tekstiiltooteid. Polüestrist toodetakse ka joogipudeleid, mis on praeguseks tõrjunud klaaspudelid täiesti välja
POLÜMEERID Polüalkeenid Polüalkeenid ehk polüalküleenid ehk polüolefiinid on valmistatud radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel. Tehnikas kasutatakse kõige rohkem asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. Homopolümeerid polümeerid, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. A A A A A A A A Kopolümeerid segu, mis saadakse mitme erineva monomeeri polümeerimisel. -A B A B A B A B -A B B A B B A B Karl Ziegler - keemiaprofessor
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel
päevas). Looduses lahustunult merevees, soolajärvedes. Naatrium- ja kaaliumioonide vaheline tasakaal reguleerib organismide veesisaldust. Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse. Mõnevõrra kõvemad ja kõrgema
Ajalugu v Fosfori avastas Saksa alkeemik Henning Brand 1669 aastal Hamburgis. v Ta püüdis destileerida "Tarkade kivi" oma uriinist aga sellest ta sai valge aine ,mis pimedas helendas. v Fosfori põlemine toimub väga aeglaselt ja sellepärast Henning ei näinudki mingit tuld ega sädet ja selle tõttu ta ei tundnud ära põlemist. Fosfaadid v On fosfohapete soolad. v Koosnevad kahest ioonist.Metalli katioonist ja fosfaadtioonist.Omavahel seotud ioonilise sidemega. v Enamik fosfaate lahustuvad tugevates hapetes , leelismetallidega seondunud fosdaadid ka hästi vees. v Kasutatakse:väetistes ja pesupehmendajates. Fosfaat Fosforiringe Üldine Ø Fosforiringe on biogeokeemiline ringe,mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris , hüdrosfääris ja biofääris. Ø Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluses samaks. Ø Seda omastavad peaaegu kõik organismid. Fosfor keskkonnas Ø
annaabi.ee 
