Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused (0)

ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED
1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos?
Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita
2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed ?
Molekulaarne-> rakuline ->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid , koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna.
3.Mis on homöostaas?
Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun , trenn vms), aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks ( arterioolid laienevad ja kapillaarid täituvad sooja verega ja soojus kandub kehalt ära) ja tekib higistamine(higi näärmed aktiveeruvad). Higi aurab keha pinnalt ja keha temperatur alaneb ja hüpotalamuse termostaat reageerib sellele.
4.Kuidas hoitakse stabiilsena füsioloogilisi parameetreid?
Näiteks hüpotalamuses aktiveerub temperatuuri langetamise/tõstmise keskus(kui keha on vastavalt kuum või külm), arterioolid laienevad/ahenevad. Ülekuumenemise vältimiseks peab inimene pidevalt soojust ära andma, ta kas kiirgab soojust, soojus siirdub kehalt ära või nahapinnalt veeaurustumisega antakse soojust ära ja hoitakse keha temperatuuri stabiilsena.
Palavik on vajalik selleks, et soodustada paranemist. Palavik soodustab leukotsüütide suuremat liikuvust, endotoksiinide effektide vähenemise.
5.Keha kirjeldamise peamised suunad ja tasapinnad
Kraniaal -ja kaudaalsuund= otse inimese pea keselt alla suund.
Ventraal -ja dorsaalsuund=ninast otse alla viiv plaat, mis teeb inimese paremaks ja vasakuks pooleks
Lateraal-jamediaalsuund=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks ja tagumist osa on näha
Frontaaltasand=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks, aga esimest osa on näha(nägu, kõht jne)
Sagitaaltasand= sama mis ventraal ja dorsaalsuund
Horisontaalsuund=läbi kõhu olev plaat mis teeb inimese keskelt pooleks, ülemine ja alumine osa
6.Peamised kehaõõned
Peaajuõõs, seljaajuõõs, rinnaõõs, kõhuõõs, vaagnaõõs, diafragma ehk vahelihas (rinna-ja kõhuõõne vahel)
7.Organite ehitusprintsiibid
Organid jagunevad näärmelised ehk kompaktsed organid ja torujad ehk õõnsad organid.
Torujad organid on kihilise ehitusega- kestad koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta- limaskest , lihaskest ja adventitsiaalkest.
Näärmelised organid on väljast kaetud sidekoelise kihnu ehk kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad ehk septid. Vaheseintest hargneb sidekoelinevõrgustik ehk strooma . Strooma võrgusilmades paiknevad parenhüüni rakud, mis on igal organil erinevad. Näärmelised organid on näiteks lümfisõlm, neer, neerupealis ja munasari.
8.Luustiku funktsioonid
Toetab ja kaitseb siseorganeid, kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar, vereloomeorgan(toodab luuüdi), lihaste kinnituskohaks ning osteokaltsiinide tootmine(osteoblastid)
9. Luukoe keemiline koostis
25%vett ja 75%kuivmassi, millest 30%moodustab orgaaniline aine(kollageen) ja ca60-70% anorgaaniline aine, mis peale tuhatamist jääb alles luutuhana.
10.Milline on kaltsiumi ja fosfaadi tasakaal? Kaltsiumi funktsioonid?
Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab veres kaltsiumisisaldust(suurendab osteoklastide hulka, suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes, vähendab kaltsiumi eritumist sülge), aga fosfaadile on mõju vastupidine (vähendab veres fosfaadi hulka).
Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks, lihaskontraktsioonideks, ensüümide aktiveerumiseks ja rakusiseseks signalisatsiooniks.
11.Milline on luukoe mikroskoopiline ehitus?

Osteon ehk plinkollus
toruluu(embrüonaalne luu)
12.Millised on luukoe rakud ja nende funktsioonid?
Osteoblastid- luurakkue noorvormid( rakuvaheaine tootjad)
Osteotsüüdid-moodustavad luu
Osteoklastid -luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet)
13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu?
Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele . Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon .(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon , kaltsitoniin ja D vitamiin
14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll?
Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk. Luudes on seotud hüdroksüapatiidiga ja lahustunult vereplasmas dekarboksüleeritud vormis. Kui organismis OK hulk suureneb, siis see suurendab insuliini tootmist, kudede insuliini tundlikkust ning testosterooni tootmist.
15.Keha suuremad luud ning põlve-ja puusaliigese ehitus
(eraldi lehel terve skelett)
Põlve liigesja puusaliiges eraldi lehel
16. Skeletilihase morfofunktsionaalsed tasemed
17.Milline on vöötlihaskiu ehitus
18.Milline on müofibrillide ja müofilamentide ehitus?
Jäme müofilament koosneb mitmest omavahel põimunud müosiinist. Peenike filament aga aktiini molekuli ja tropomüasiini omavahelises põimumisest.
19.Milline on sarkomeeri ehitus?
Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust.
20.Millised on motoorsed lõpp- plaadid ?
Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp- plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin.
21.Milline on libisevate filamentide mudel?
Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse.
22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid?
Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja lihases sisaldab üks motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakspealihas aga ca 750.
Lihaste kontraktsioonivormid: Üksikkontraktsioon ehk tõmmak(kestab ms) tavaliselt pole see veel lõppenud, kui algab juba uus. Tetaaniline kontraktsiooni jaoks on vaja 10-200 impulssi sekundis, peaaegu kõik meie liigutused on tetaanilised. Isomeetriline kontraktsioon -lihase pikkus jääb samaks, kuid lihase pinge muutub. Isotooniline-lihase pinge jääb samaks, kuid lihasepikkus lüheneb.
23.Millised on lihastöö energiaallikad ?
ADP otsesel fosforüülumisel on kreatiinfosfaadi lagundamine energiaallikaks. Anaeroobne(glükolüüs) on energiaallikaks glükoos. Aeroobne (rakuhingamine) on energiallikas glükoos, püruvaat jne.
24.Millest tekib hapnikuvõlg?
Lühiajalise pingutuse korral kulub lisahapnik organismi hapnikusisalduse jaoks( hemoglobiin ) ja lihaste energiamahukate fosfaatide (ATP, kreatiinfosfaat) taastamiseks. Pikemaajalise pingutuse korral kulub lisahapnik glükoneogeneesiks ja piimhappe eemaldamiseks organismis.
25.Missugune on müoglobiini roll lihastes ja missugused protsessid tekitavad lihastes väsimust?
Müoglobiin on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas pikaajaliseks tööks.
Lihastes tekitavad väsimust kuhjuvad ainevahetuse lõppproduktid( piimhape , CO2, fofaadid). Väsimus tekib, kuna väheneb glükogeeni hulk ja halveneb O2 varustamine ning ülemäärane pingutus tekitab lihastes miktrotraumasid(põletik)
26.Kuidas reguleerib lihasjõudu lihaskiudude suurus, stimulatsiooni sagedus ja venitatuse mõju?
Lihaskiudude suurus – mida pikem on lihas, seda väiksem on ta lihasjõud.
Stimulatsiooni sagedus-suurendab lihasjõudu
Venitatuse mõju-
27.Millised on kiired ja aeglased lihaskiud?
Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad(näiteks selgroosirgestaja). Valged lihased on kiired, kuid kiired väsija(näiteks silmaliigutajalihas)
28.Millised on suuremad kerelihased?
Reie kakspealihas, trapetslihas, seljaalalihas, suur tuharalihas , deltalihas, kõhusirglihas, välimine kõhupõiklihas, õlavarre- kodarluu lihas,
29.Mis on klassikaline ja mis on laiendatud hormoon?
Klassikaline-hormoon on bioaktiivne endogeenne aine, mida sünteesitakse endokriinnäärmetes ning sekreteeritakse otse verre või lümfi.
Laiendatud-hormoonid on rakkude poolt toodetavad primaarsed signaalmolekulid, mis edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid . Hormoone võivad toota kõik rakud, mitte ainult spetsiaalsed näärmerakud.
30.Serotoniini toimed KNS ja väljaspool seda.
KNS-mõjutavad tuju, mälu, isu, sõltuvust, hirmu, agressiivsust, kehatemperatuuri, ärkvelolekut jne
Väljaspool KNS-reguleerib südame arengut, löögisagedust. Kopsudes hingamise automatismi ja hüpertensiooni. Seedetraktis mao tühjendamist, peensoole peristalkiat, jämesoole toonust, kõhunäärme sekretsiooni. Veresoonte ahenemist, urineerimise regulatsiooni, rinnanäärmete arengut.
31.Millised on rakkude vahelise signalisatsiooni variandid?
Endokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul seostub märklaudraku retseptoriga.
Parakriinne -endokriinrakus sünteesitud interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga
Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga.
Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga.
32.Millised on inimese endokriinorganid?
Pankreas, munasari, munandid , hüpotalamus, käbikeha, kilpnääre, ajuripats , neer ja harkeelund
33.Kuidas hormoone klassifitseeritakse?
Steroidhormoonid (moodustuvad kolesteroolist), aminohapete derivaadid (kilpnäärme hormoonid, katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid
34.Steroidhormoonide, aminohapete derivaatide ja peptiidhormoonide toimemehhanismid?
Steroidhormoon-hormoon difundeerub läbi raku plasmamembraani ja seostub retseptoriga. Hormoonretseptorkompleks translotseerub rakutuuma ja mõjustab raku DNA sünteesi. Tagajärjeks on rakufunktsiooni muutus.
Aminohapete derivaadid ja peptiidhormoonid- retseptor on peptiidahel, mis läbistab mitmeid kordi rakumembraani. Hormooni ühinemine retseptoriga mõjutab rakumembraani sisepinnal olevat G-proteiini, mis aktiveerib adenülaattsüklaasi. See ensüüm katalüüsib omakorda tsüklilise AMP’i moodustumist ATP’st.
35.Milline on hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem?
See juhib teisi hormoone tootvate näärmete tööd. Hüpotalamus reguleerib vabastajahormoone ja pärssivate hormoonide kaudu hüpofüüsi eessagara tööd.
36.Millised on hüpotalamuse vegetatiivsed funktsioonid?
Kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhuregulatsioon, elektrolüütide konsentratsiooni hoidmine kehavedelikes ja joomise / soolase isu ning emotsioonid , uni.
37.Milline on hüpofüüsi ehitus ja selle paiknemine ?Hormoonid hüpofüüsis?
Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelrakkudest,mis migreeruvad aju alla. Sinna ei tule juhtteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu.Hüpotalamuses paiknevad neuronite jätked eritavad verre hormoone, liberiine ja statiine. Mitmeid eessagara hormoone nimetatakse tropiinideks, mis edendavad teiste organite tööd ja kasvu( somatotropiin , kortikotropiin, follitropiin )
Hüpofüüsi tagasagar koosneb hüpotalamuse paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni.
38. Hüpofüüsi eessagara hormoonide sekretsiooni regulatsioon?
Hüpotalamus vabastab vereringesse prolaktoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks prolaktiin. Tema mittendokriinne märklaud on rind.
Samuti vabastab hüpotalamus vereringesse türeoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks türeotropiin. Tema endokriinseteks märklaudadeks on kilpnääre ja kilpnäärme hormoonid. Mitteendokriinseteks märklaudadeks on mitmed koed.
39.Mille poolest erineb tagasagara ehitus ja talitlus teistest endokriinnäärmetest?
Hüpofüüsi tagasagar on arenenud vaheaju väljasopististest. Selles on vaheaju tuumadest tulevaid närvikiude ja tugirakke. Tagasagar on vaid hormoonidedepoo. Teised endokriinäärmed, näiteks neerupealised, asetsevad paksu rasvakihi sees neeru peal. Hormoonid, mida toodab, reguleerivad peamiselt süsivesikuainevahetust, naatriumi ja kaaliumiaine vahetust.
40.Millised on kasvuhormooni toimed ja mis on tema taset tõstvad/ langetavad tegurid?
Kasvuhormoon soodustab toruluude kasvu, suurendab lihasmassi, tõstab glükoosi taset.
Tõstvad tegurid on liikumine, nälg ja uni. Langetavad tegurid on ravumine ja kõrge veresuhkru tase.
41.Milline on neerupealiste ehitus ja asetus?
Nad asetsevad neerude peal paksus rasvakihis, parem on kolmnurkne, vasak on poolkuukujuline. Kaaluvad kokku 10-12g. Ehituslikult on neerupealistes koor ja säsi.
42.Millised on neerupealiste koore ja säsi hormoonid?
Säsi- eritab peamiselt adrenaliini ja noradrenaliini. Koor-eritab steroide(glükokortikoidid ja mineralokortikoidid ning suguhormoone.
43.Millised on adrenaliini ja noradrenaliini toimed?
Adrenaliin kiirendab südame löögisagedust ja suurendab vereringe minutimahtu. Noradrenaliin tõstab vererõhku, aeglustab südametegevust ja vereringe minutimahtu.
44.Millised on stressi füsioloogilised alused?
Stressi esile kutsuvaid ärritusi nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi ja psüühilisi pingutusi(külm ja kuum, raske kehaline töö, haigused, operatsioonid jne). Stressorite kauakestev toime võib kutsub esile adaptsioonisündroomi koos neerupealiste koore hüpotroofiaga.
Kiired stressi reaktsioonid- glükogeen laguneb glükoosiks, vererõhk tõuseb, ainevahetus suureneb, seedimine aegulustub
Aeglased stressi reaktsioonid- veresuhkur tõuseb, immuunsüsteem nõrgeneb, veremaht ja vererõhk suureneb
45.Millised on glükokortikoidide toimed?
Suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustumist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub glükokortikoididest.
46.Kuidas toimib hüpotalamuse-hüpofüüsi- neerupealise telg?
Kortisool pidurdab kortikoliberiinide ja kortikotropiini eritumist(negatiivne tagasiside).
47.Millised on oksütotsiini toimed?
Stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist
48.Milline on kilpnäärme ehitus ja paiknemine?
Kilpnääre paikneb kaela eesosas kõri lähedal. Kilpnäärme parem ja vasak sagar asuvad kõri ja hingetoru ülaosa külgedel ja neid ühendav kitsus hingetoru ees.
49.Millised on kilpnäärme hormoonid ja nende toimed?
Kilpnääre toodab türoksiini ja trijoodtüroniini. Nad mõjutavad rakkude ainevahetust. Mida rohkem on neid vereringes, seda enam kulutavad rakud toitaineid ja hapnikku. Türoksiinil on neli joodiaatomit, trijoodtüroniinil on kolm. Suurem osa türoksiinist muutub kudedes enne toime avaldamist trijoodtüroniiniks.
50.Milline on hormoonide mõju inimese kasvule ja arengule erinevates eluetappides?
Enne sündi toimuvat kasvu reguleerivad insuliin . Peale sündi tuleb esile kasvuhormoon, kilpäärmehormoonid on olulised kohe sündimisest saadik, sest emakas kasvab laps isegi siis kui kilpnäärmehormoone oleks vajaka. Et lapsekasv toimuks normaalselt, peab tema organismis olema lisaks insuliini ja neerupealisekoore hormoone. Kasvuhormoon ja kilpnäärmehormooni on vaja kuni 20nda eluaastani, peale seda pole neid enam nii suures koguses vaja. Suguhormoone hakkab alles keha tootma rohkem 9 aastaselt ja toodab rohkem kuni 18-20nda eluaastani. Peale seda on murdeiga läbi ning keha on kasvanud selliselt , nagu ta olema peaks.
51.Millised on kõhunäärme hormoonid?
Ta toodab insuliini ja glükagooni.
Vere glükoositaset reguleerivad –glükagoon, adrenaliin tõstavad vere glükoosi taset, insuliin langetab seda. Glükakoon tõstab veresuhkru taset, insuliin aitab transportida glükoosi teistesse rakkudesse, seega nad teevad koostööd.
Diabeeti on I ja II tüüpi. I tüüp – lapse või noorukieas, insuliinieritus beetarakkudes on vähenenud või lõppenud. Põhjuseks nende kahjustumine või hävimine. II tüüp-täiskasvanueas, beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres ja ei toodeta ka piisavalt insuliini.
52.Milline on seedeelundkond ?
Suuõõs, neel , kõri,hingetoru, söögitoru, magu ,kõhunääre, sapipõis, kaksteistsõrmiksool, peensool , jämesööl, umbsool , ülenev käärsool, ristikäärsool, alanevkäärsool ja sigmakäärsool ning pärasool.
53.Millised on seedeelundkonna peamised ülesanded?
Eluks vajaliku energia tootmine, organismi varustamine ehitusmaterjalidega, oluline bioloogiliste rütmide juhtorgan.
Seedetrakti üldine ehitusprintsiip-kogu seedetrakt on torujas organ, kihilise ehitusega(kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine)
54.Millised on serooskest ja soolekinnised?
Serooskest-see on ulatusliku kõhukelme üks osa. Vähendab soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist. Neil on siledad, vähese võidega pinnad, nende omavaheline liikumine toimub peaaegu hõõrdumiseta.
Soolekinnisti on kahekõhukelmelestme sidekoeline tekis, mis algab umbes 15cm pikkuselt alalt kõhuõõne tagaseinast, muutub lehvikuliseks ja lõpeb serooskestana soole pinnal.
55.Suu ja hambad(eraldi lehel)
Suus toimub toidu peenestamine, niisutamine süljega ja maitsmine.
Hambaid on kokku 32, purihambad , eespurihambad, silmhambad, lõikehambad, tarkusehammas.
Hambaehitus-alustades pealmisest kihist , koor- kael - juur -hambasäsi. Hamba peamise massi moodustab dentiin,dentiini sisepinnal on odontoblastide email.
56.Süljenäärmed
keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre, lõuaalune süljenääre.
Süljekoostis osad-anorgaanilised ained(99% vesi) orgaanilised ained(antibakteriaalse toimega valgud , alfa-amülaas jne)
Funktsioonid-suu limaskesta niisutamine kõnelemisel, toidu niisutamine ja libestamine, toitainete lõhustamise alustamine, kaitse mikroobide eest hammastele jne.
Neelamise etapid- Esimeses lükatakse toidukämp tahapoole, teises etapis on toidukämp neelus ja kolmandas toimetab söögitoru selle peristaltiliste lainete abil makku.
57.Magu(eraldi lehel mao joonis)
Mao osad- maolävis, maopõhi, maokeha, maolukuti .
Maolimaskesta kaitsemehhanismid -paks 1mm kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ja kiiresti uuenev pinnaepiteel.
Maonäärmete ehitus-koosneb maolohukesest, näärmete kitsustest, maopõhja näärmetest, näärmete lõpposast ning on kaetud limaskestaga.
Seedimine maos ja selle regulatsioon-toidu segamisel maomahlaga tekib kört, mis võib seal püsida 2-3h. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe, CH rikas toit läbib magu kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao ülaosas algab peristiline laine iga minut 3-4 korda. Enterogastriline refleks- toidukördi sattumine duodeeniumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat.
Mao üleminek peensooleks –maolukuti kanalist algab kaksteissõrmik sool, mis on peensoole üks osadest.
58. Pepsiini tootmine ja HCl tootmine ja nende iseärasused?
HCl teke-verest siirdub katterakkudesse vett, mis rakus oleva ensüümi toimel liitub süsinikdioksiidiga. Tekkinud süsihape dissotseerub .Tekkinud vesinikioonid ja vereringest pärit kloriidioonid ühinevad. Maomahl muutub sel teel tekkiva soolhappe toimel tugevalt happeliseks. Maoseinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline.
Pepsiin -mao pepsiini toimel algab maos valkude lõhustamine. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivset pepsinogeeni, mis puutudes kokku HCl’iga muutub taas pepsiiniks.
59.Peensool
Peensool koosneb kaksteistsõrmiksoolest, tühisoolest ja niudesoolest.
Funktsioonid- küümuse segamine pankrease , maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega, toidukoostisosade seedimine, mitmesuguste hormoonide sekretsioon .
Sisepinna struktuur-sool kui silinder , mis koosneb kurdudest, mis omakorda koosneb hattudest ning need mikrohattudest.
Seina ehitus-limaskest, mis koosneb soolehattudest ja soolekrüptidest ja limaskesta lihaskihist ning lihaskiht mis koosneb ringkihist ja pikkkihist.
Soolehatt-seda verega varustav arteriool hargneb alles hatu tipus . Imendumise käigus liigub veri ühtlaselt hatu tihedasse kapilaarvõrgustikku, kuid soole puhkeolekus kapillaaridest suur osa ei tööta ja enamus verest tuleb tagasi mööda veenulit. Soolehatt koosneb mikrohattudest, sidekoest ja epiteelrakkudest jne
Soolenäärmed-koosneb suurematest ja väiksematest foliikulitest
Soolenäärmete peptiidhormoonid- neid toodavad endorkinotsüüdid, mõjutab seedimist läbi seedetrakti närvisüsteemi või läbi KNS
Peensoole roll organismi kaitses-70-80% immuunrakkudest paikneb seedetrakti lümfikoes, erinevad sooleepiteelirakud toodavad alfa ja beeta defensiine.
Peensoole liigutused-rütmiline segmentatsioon(nagu kaks peegeldunud siinust), peristaltilised lained ja hattude pumpavad liigutused
60.Jämesool
Ehitus-jämesool, umbsool, ülenev käärsoo, ristikäärsool, sigmakäärsool ja pärasool.
Üleminek peensoolelt-umbsoole e ussjätke juurest, mis on ka peensoole viimane osa, algab jämesool umbsoole klapiga. Jämesooles ei ole hatte, kuid näärmeid on palju. Arvukad karikrakud eritavad palju lima,mis teeb rooja libedaks ja kaitseb limaskesta.
Funktsioonid- imendumata toiduosade väljutamine
Sisaldis-pea kõik imendumatu on kogunenud jämesoolde
Mikroorganismid -nad mõjutavad seedetraktis käitumist ja meeleolu. Terves organismis on normaalne soole mikrofloora , kuid haiges organismis on põletikku, kõhulahtisus jne.
Gastrokooliline effekt-roojamisvajaduse tekkimine, hommikune tõusmine ja söömine võivad põhjustada sageli jämesoole massperistaltika, mis võib põhjustada roojamisvajadust.
61.Kõhunääre
Paiknemine-Kõhunääre asub mao all
Endokriinne osa- ehk pankrease aatsinus, eritab pankrease seedenõret
Eksokriinne osa- ehk pankrease saar,eritab insuliini ja glükagooni
Nõre peamised ensüümid- peptidaasid, lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikuid. Lipaasid, segunedes sapiga, lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvu. Lagundatud toitained imenduvad peensoole epiteeli kaudu.
Kõhunäärme ja maksa talitluse humoraalne regulatsioon-Pankreosümiin tekitab sapipõie kontraktsioone ja intensiivistab kõhunäärme tööd.
Miks on koletsüstokiniin/pankreosümiin kaksiknimega-Sest esimese avastas Ivy ja Oldberg, nemad nimetasid selle nii, sest avastasid, et see on hormoon, mis stimuleerib sapipõie tühjenemist. Teise hormooni avastas Harper ja Raper. Alles 1966 said laboris Jorpes ja Mut’i nende ainete puhas ekstraktid ning indentifitseerisid nende AH koostise ning tuli välja et see on üks ja sama aine.
62.Maks
Maksa paiknemine-Maks asub paremal pool roiete all
Makroskoopiline ehitus-
Maksasagariku ehitus-Maksa vereringe
Maksa funktsioonid talletusorganina-varuainete talletamine( rasvad , vitamiinid A,D,K,E ja glükogeen)
Maksa funktsioonid ainevahetuse reguleerijana-Süsivesikute ainevahetus(glükoosi taseme tõstmiseks lagundatakse glükogeen glükolüüsiks ja langetamiseks glükoos muudetakse glükogeeniks.) lipiidide ainevahetus(lagundab rasvhappeid , sünteesib uusi kolesteroole ja fosfolipiide) ning valkude ainevahetus(sünteesitakse vereplasma valke-albumiin jne, asendatavate AH süntees-transamineerimine ning deamineerimine- eemaldatakse NH3 rühm)
63.Sapipõis
Ehitus ja paiknemine- Sapipõis paikneb -
Koostis ja funktsioonid- Eesmärgiks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuute pinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neil efektiivsemalt laguneda. Sapp koosneb ioonidest(K,Na,Cl,Ca,HCO3), sapphapetest, sapipigmendid, kolesterool ja letsitiin.
Sapphappe ringlus- Sapphapete koguhulk kehas on 3g, sellest ei piisa ühe toidukorra lagundamiseks. Rasvarikka toidu puhul on vaja 5korda suuremat kogust. Sellepärast ringlevad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa.Sapphappe ringlemise sagedus sõltub söömisest ning kõigub vahemikus 4-12ringi ööpäevas.
64. Seedekanal
Peamiste toitainete lõhustamine ja imendumine -Disahhariide lagundavad ensüümid on laktaas , maltaas ning sahharaas. Valke lõhustavaid ensüüme leidub maonõres, kõhunäärmenõres. Triglütseriidid lõhustatakse soolevalendikus lipaasi toimel rasvhapeteks ning lahustatakse mitsellaarselt ja mitsellidest võetakse rasvhapped enterotsüütidesse. Rakkudes pikaahelaga rasvhapetest sünteesitakse taas triglütseriidid ja kaetakse valgukihiga ning need liiguvad lümfi. Lühikese ja keskmise ahelaga RH liiguvad pärast resorptsiooni verre.
Rasvatranspordi peamine partikkel- lipaas ja kolipaas?
Üldised toitumissoovitused-enamasti tuleb usaldada oma isusid. Toit peab olema mitmekesine (või on kasulikum kui margariin , suhkur ei ole valge surm ,kui seda tarbida mõõdukalt ning lapsed/täiskasvanud peaksid tarbima piima ja piimatooteid ja terve inimene ei tohiks karta kolesterooli!)
Kolesteroolist sünteesitud hädavajalikud ained-Sapphapped, vitamiin D3, progesteroon, steroidsed mees/ naissuguhormoonid , koolhape. Kolesterool on kõikide rakkude membraani koostises.
65.Kardiovaskulaarsüsteem
Üldiseloomustus-koosneb südamest, soonest ja verest.
Südamega seotud suuremad veresooned- Aort ning veen
Südame paiknemine-Süda paikneb rinna keskel,alumine ots on suunatud veidi viltu vasakule poole.
Südame ehitus ja siseehitus(ERALDI LEHEL)
Südame klappide töö printsip-südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi veresoontesse. Aordi ja kopsuarteri algosas paikneb poolkuuklapid, mis väldivad vere tagasivoolu.
Miks toimub südame verega varustamine pärgarterite kaudu-Vatsakeste tsüstolis katavad avatud aordiklapid hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus .
Südamelihasrakkude morfofunktsionaalsed iseärasused-Südamelihaskiud koosnevad mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muudavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Rakupiird ei takista impulsi üleminekut rakust rakku.( Kõik või mitte midagi seadus.)
Mille poolest on kuulus A.Rauber-töötas Tartus anatoomia professorina, saavutas maailmakuulsuse anatoomiaatlasega(ilus saksamaal 1897 ).
Aktsioonipotentsiaal südamelihasrakkudes-Kui südametsükli kestus on 1-0,85 sekundit, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 20 sek. Sellele järgneb erutuse järkjärguline taastumine, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, siis hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö normaalne rütm.
Erutusjuhtesüsteemi osad-Sammuseadja, erutustekke-ja juhtesüsteem, kõik-või mitte midagi seadus, sinuatriaalsõlm
66.Südametsükkel
Tsükkel -üldine diastol (süda lõõgastub, diastoli lõpuks on südame õõned täitunud verega), kodade süstol(korraga tõmbuvad kokku mõlemad kojad , suruvad vere vatsakesse, osa verd surutakse juba suurtesse arteritesse), vatsakeste süstol(mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme, veri surutakse kopsütüvve ja aorti, poolkuuklapid avanevad , atrioventrikulaarklapid sulguvad), kodade süstol(vatsakesed on lõtvunud ja algab uuesti nende täitmine verega) ja üldine diastol(südamelihas kogub jõudu uueks kokkutõmbeks, tagasivoolav veri täidab poolkuuklappide taskud, need keerduvad üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu.
Toonid- Akustilised nähud, I südametoon e süstoolne toon tekib artioventrikulaarklapi sulgumisel, II südametoon e diastoolne toon tekib aordi ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol.
Löögi-ja minutimaht -Süda pumpab ühe löögi ajal nii aorti kui kopsutüvve umbes 70ml verd. See ongi löögimaht. Täiskasvanud inimese süda lööb puhkeolekus umbes 70korda. Löögimaht korda löögisagedus on mintumaht.
Verevarustus puhkehetkel ja füüsilise töö ajal-Füüsilise töö ajal pumpab süda 25 l/min ja maksa löögisagedus on 160x. (Näiteks aju läbib füüsilise töö ajal 1 l verd minutis ) Puhkehetkel pumpab süda 5 l/min.
67. Veresoon
Veresoonte liigid- Arterid , arterioolid, kapillaarid, veenulid , veenid,
Ehitus-
Verevool veenides- Seintes on klapid , mis takistavad vere tagasivoolu. Lihaste kokkutõmme surub veenid kokku ja veri suunatakse klappide poolt ainult südame poole.
Arteripulss-Südame süstoli ajal aordi alguses tekkinud seina võnkumine levib edasi mööda artereid ja seda nimetatakse arteripulsiks.
Mis määrab vererõhu-Vedelik liigub alati suure rõhuga alalt väiksemasse. Vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites . See sõltub nii minutimahust kui ka sellest kui kiiresti satub veri arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vere mahust, viskoossusest,
Kuidas mõõdetakse mitteinvasiivselt vererõhku- asetatakse mansett ümber õlavarre, stetoskoop asetatakse küünarvarre juurde, kus on tunda pulssi. Pumbatakse mansett täis(umbes 160ni) ning avatakse aeglaselt pump. Esimese plõksu juures on süstoolne ja kui plõksumine lõpeb on diastoolne rõhk.
Vererõhu neuraalne ja humoraalne regulatsioon-Humoraalne on hormoonide ja teiste veres lahustunud ainete kaudu. Neuraalne on ajutüves paiknevate närvistruktuuride kaudu, mida nimetatakse vereringe keskuseks. Sealt lähtuvad mõjud südamele ja veresoontele. Need antakse edasi vegetatiivse NS kaudu. Olulisim on sümpaatikuse mõju veresoontele(ahendab neid)
68.Veri
Koostis-verd on 5l, vereplasma(51-59%) ning vererakud(41-49%)
Funktsioonid-Transpordifunktsioon, kaitsefunktsioon( antikehad ) ja sisekeskkonna püsivuse säilitamine(ioonide ja veesisalduse regulatsioon)
Vereplasma valgud ja funktsioon-vereplasmas on 90% vett, 8%valku ning 2%madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 80g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Valgud võtavad osa ainete transpordist(albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud Ca, rasvhapped jne ja globuliinidega hormoonid, lipiidid jne) ja valgud osalevad kaitsefunktsioonid(antikehad)
Vere hüübimise etapid-Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest välja voolanud veri hüübib. Hüübimine tekib ensüümide abiga. 1-peale vigastust trombotsüüdid puutuvad kokku sidekoes oleva kollageeniga ning kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb ,trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavat ainet. 2-vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni. 3-Kui kahjustus on suur, tekib punane tromb, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustunud fibriini teke. Sellest tekkinud võrgustikku jäävad erütrotsüüdid kinni. Vigastus paraneb .
Mis on hematokrit -arv, mis näitab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust.
A. Schmidti põhipanus-Eesti füsioloog, lõi maailmakuulsa verehüübimise teooria, pani aluse kliinilisele hematoloogia ja vereülekande edenemisele .
Miks on vaja verd uurida-veri iseloomustab hästi terviklikku seisundit, mitmesuguste haiguste puhul muutub vere morfoloogia.
Tähtsamad vere parameetrid -Määratakse hemoglobiini hulk, punaliblede settimise kiirus, loendatakse puna ja valgeliblede üldine arv, vaadatakse, et pH oleks 7,4 juures umbes,
Puhversüsteemid-valkpuhver, vesinikkarbonaatpuhver ja fosfaatpuhver
69.Vererakud
Klassifikatsioon -Punalibled, valgelibled , vereliistakud
Funktsioon-hapniku transport, vere hüübimisel osalevad, antikehad
Punaliblede omadused-hapniku transport kudedesse
Vereloome organid-lootes eelkõige maksas ja põrnas, peale sündi pm luuüdis
Erütropoetiini toime-toodetakse neerudes ja pisut maksas.ravitakse aneemiat jne
Erütropoetiini toime regulatsioon- suurendab neurorakkude epoksia algust, kui hüpoksia lakkab, siis lõpeb ka kohe EPO vabastamine rakkudest.(negatiivne tagasiside
Leukotsüütide liigid/funktsioonid-granülotsüüdid ja agranülotsüüdid. Granülotsüüdid jagunevad veel basofiilseteks, eosinofiilseteks ja neutrofiilseteks granülotsüütideks. Agranülotsüüdid jagunevad veel lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Granülotsüüdid suurendavad veresoonte läbilaskvust, soodustades põletiku teket ja turse moodustumist. Osalevad allergilistes reaktsioonides.
Lümfotsüütide liigid/funtksioonid- Jagunevad veel omakorda T-lümfotsüüdid(vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ning produtseerida antikehi ning muudavad lümfotsüütide aktiivsust ning reguleerivad selle kauu immuunreaktsioone) ja B-lümfotsüüdid( plasmarakud ja B-mälurakud)
70.Organismi kaitsevõime
Organismi kaitsevõime-Kaasasündinud e loomulik immuunsus(reageerib mõjuritele kiiresti, tunneb ära patogeenide molekulaarsed struktuurid ) Omandatud ehk adaptiivne immuunsus(reageerib aeglasemalt, väga spetsiifiline ja efektiivne-suudab eristada keemiliselt sarnaseid aineid, on olemas mälu)
Loomulik humoraalne kaitse-Epiteeli pidev uuenemine, eritised (maomahl, higi, nõre, sülg jne), detoksikatsioon maksas, neerudes ja nahas, lüsosüümid(paljudes kudedes pidrudab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist)
Loomulik rakuline kaitse-mikrofaagid, makrofaagid ja NK.
Opsonisatsioon ja fagotsütoosi omavaheline seotus -nii fagotsüüdid kui ka võõrkehade pind on negatiivselt laetud, seega on nende lähenemine raskendatud elektrostaatilise tõukejõu tõttu. Opsonisatsioonil seonduvad võõrkeha pinnale antikehad ja fagotsütoosi pinnal on retseptorid, mis seonduvad opsoniinide molekulidega. Ilma opsonisatsioonita ei saa toimuda fagotsütoosi.
Eosinofiilide funkts. Seedetraktis- Neid paikneb rohkesti limaskestas ja soole valendikus. Kaitsevad organismi soolenugiliste, bakterite viiruste ja seente vastu.
Milliseid leukotsüüte on maksarakkudes- N neutrofiilsed granülotsüüdid, loomulikud tappurakud, makrofaagid.
Põletiku sümptomaatilised tunnused- Punetus , turse, temperatuuri tõus ja valu(põhjustavad veresoonte suurem läbilaskus, põletikurakkude kogunemine)
Kuidas tekib allergiline reaktsioon- Nuumrakud +IgE tüüpi antikehad, korduv võõrainele eksponeerimine võib viia organismi muundunud , enamasti suurenenud reaktsiooni valmiduseni. Üks ravi võimalus on hüposensibilatsioon. Tekivad IgG tüüpi antikehad.
71.Lümf
Lümfaatiline süsteem-koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga väiksem. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikkesse üleläinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2liitrit. Lümfi voolamise kiirus on väike.
Mis liigutab lümfi lümfisoontes-Lümf tuleb mööda toomasooni lümfisõlme. Pärast seal filtreerumist liigub lümf lümfisõlme väratist mooda viimasooni. Klapid suunavad voolu.
Lümfisõlmede ehitus-(ERALDI LEHEL)
Lümfoidkude sisaldavad organid-Harkeelund, põrn, neelumandel, suulaemandlid, keelemandel, ussripik
Harkeelunid ja luuüid roll immuunsuses-Harkeelund kaitseb organismi bakterite ja viiruste eest. Luuüdi toodab erütrotsüüte, trombotsüüte ja granülotsüüte, millel on ka roll organismi kaitses.
rakulise immuunsuse omadus-tagavad T-lümfotsüüdid,, jagunevad tappurakkudeks, T-helper rakud, T-supressorrakud(muudavad T ja B lümfotsüüdi aktiivsust ja sellega reguleerivad immuunreaktsioone), T-mälurakud( esindatud on igat liiki T-mälurakud, mis jäävad peale infektsiooni tükiks ajaks lümfi, sama patogeeni sattumisel organismi valmistatakse kohe palju T-rakkusid, mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse)
Tappurakkude iseloomustus-Kui raku pinnal on võõras antigeen , siis T-tappurakk hävitab selle perforiinproteiinide kaudu.
MHC I ja MHC II funktsioon- Esimesel kompleksid paiknevad kõigil tuumaga rakkudel, esitleb rakkude seest pärinevat valgufragmente T-lümfotsüüte, kahjustamata rakke ignoreeritakse, võõrvalke sisaldavaid rakke immuniseeritakse. Kaitseb organismi infektsioonide ja keharakkude mutatsioonide eest.
Teisel kompleksid paiknevad ainult mõnel rakul(makrofaagid, B-lümfotsüüdid), aktiveerivad T-helper rakud, mis aktiveerivad fagosüüdid ja arendavad põletikku ning aktiveerivad b-lümfotsüüdid antikehi tootvateks plasmarakkudeks. Selle kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakuderbise vastu.
humoraalse immuunsuse iseloomustus-B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide koguarvust. Antigeenid on keerulised orgaaanilised ained, mis organismi sattunult tekitavad immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, võõrastel rakkudel, organismi enda muunduunud rakkudel.
Humoraalse immuunsuse toimemehhaismid- immuunglobuliinid(neutraliseerivad, aglutineerivad või pretsipeerivad lahustuvaid haigustekitavaid võõraineid. Seejärel makrofaagid kõrvaldavad antikeha kompleksid.
72. Kuseelundkond
Anatoomilised osad-Neerud ja kuseteed
Neerude ehitus-Oakujulised (ERALDI LEHEL)
Neerude paiknemine- Paiknevad üks vasakul pool ja teine paremal pool kumbagi kopsu all selja poolel.
Neerude verevarustus- Arteriaalne veri kõhuaordist läbi mõlema neeruarteri, parem ja vasak neeruveen suunduvad õõnesveeni, neerude verevarustus moodustab 25% südame minutimahust puhkeolekus.
Neerude funktsioon-reguleerivad koevedelike hulka na ja vee väljutamise kaudu, kehavedelike osmootse rõhu kontroll, elimineerivad ravimeid ja mürke, elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte
Nefroni ehitus ja funktsioon- nefron=neerutorku+neerukehake (eraldi lehel joonis ehitusest)
Neerude põhiprotsessid- ultrafiltratsioon , reabsorbatsioon, sekretsioon,eksekretsioon
Mis on ultrafiltratsioon ja sedatagavad rõhud-Põhineb arteriaalsel vererõhul. Suuremad valgud jäävad kapillaari päsmakesse ja hoiavad vett seal. Esmauriin satub neerukehakese kihnu valendikku
Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon-Ultrafiltraati tekib u 160l ööpäevas, neerude vereringe ja ultrafiltr. Püsib muutumatuna kui arteriaalne rõhk on 75-200mmHg. Kui vererõhk päsmakeses, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb , kui vererõhk tõuseb, siis toomasoon aheneb.
Reabsorptsioon-Esmauriinist imendub tagasi kõik vajalikud lahustunud ained ja 99% veest. , selles protsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt.
Kus imendub tagasi enamus ultrafiltratsiooni- neerutorukestes.
Vee ja naatriumi imendumine- naatrium imendub kõige rohkem aktiivselt neerutorukeste kõigis osades, kuid õhukeseseinalises osas toimub passiivne imendumine.
Passiivne tagasiimendumine -toimub Henle lingu õhukeseseinalises osas
Aktiivne tagasiimendumine-toimub neerutorukeste kõigis osades, va õhukeseseinalises osas
Esmauriini koostis ja funktsioon-vesi, organismile vajalikud lahustunud ained(glükoos, AH, proteiinid). Esmauriini funktsiooniks on see, et imenduvad tagasi organismile vajalikud ained, mis ei tohiks uriiniga väljuda
Uriini koostis ja funktsioon-koosneb veest, kusihappest, kusiainest ja ioonidest (K,Na, Cl jne). Uriiniga väljutatakse jääkaineid kehast.
Sümpaatikuse mõju neerudele –Väheneb neerude vereloovutus ja ultrafiltratsioon, suureneb Na reabsorpatsioon, tõuseb vererõhk.
Neerutegevuse hormonaalne regulatsioon-antidiureetiline hormoon suurendab tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka, reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust, parathormoon suurendab Ca tagasiimendumist neerutorukestes,
Milline peptiidhormoon langetab vererõhku- aldosteroon
Reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem-Reniin vabaneb neerudest siis, kui neerude vereloovutus väheneb või naatriumi konsentratsioon langeb normist madalamale. Reniin kutsub esile vereplasmas valgu angiotensinogeeni, mida sünteesitakse maksas ja mis muutub angiotensiin I, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi abil muudetakse angiotensiin II.Angiotensiin ahendab arterioole(see põhjustab vererõhu tõusu ja suurendab vereloovutust neerudes), kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni, mis tingib Na konsentratsiooni tõusu, see põhjustab vere hulga ja rõhu tõusu.
Neeru talitluse seos vererõhuga-ANP on aldosteroonile vastupidine mõju. See suurendab ultrafiltratsiooni, pidurdab Na tagasiimendumist ja vähendab vere mahtu ja rõhku.
Missuguse katiooni jäämine organismi tõstab vererõhku-Naatrium
Vee ja naatriumi tasakaal-enam kui poole organismist moodustab vesi, vesi liigub läbi membraanide tänu osmoosile, seetõttu on see lähedalt seotud elektrolüütide liikumisega. Na moodustab 90% kõigist ekstratsellulaarselt lahustunud katioonidest. Ta hoiab endaga organismis vett tänu osmoosile. Na tagasiimendumist mõjutab kõige enam aldosteroon. Kui aldosterooni poleks, siis oleks organism kuiv, sest Na läheb välja ka vesi.
Happe-aluse tasakaal-Arteriaalne pH=7.4 pH kõikumine väljapoole 7-7,8 on eluohtlik. AV tekib rohkem happelisi jääke, kui aluselisi. Reguleeritakse CO2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretatsiooniga uriini.
Kuseteede ehituse iseärasused-
73.Hingamisteed
Funktsioonid- Gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel
Kohastumused nendeks-Hingamiselundid, kardiovaskulaarne süsteem ja veri
Nähtavad ja kombatavad kõriosad-Keelluu, kilpkõhr ja sõrmuskõhr
Suuremad organid keskseinandis-süda, harkeelund, söögitoru, hingetoru, suuremad bronhid , õõnesveenid, lümfisüsteemi rinnajuha
Õhu teekond kõrist alveoolideni-Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine , mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel. Hapniku ja CO2 transport verega. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Koehingamine(rakkudes toimuval kudede hingamisel kasutatakse hapnikku toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. AV lõppproduktina tekib vesi ja CO2)
Miks on loote vere afiinsus kõrgem- Ema veres koosneb hemoglobiin 4 alaühikust. 2 alfa ja 2 beeta subühikut. Loote hemoglobiin koosneb küll 4 alaühikust, kuid 2 alfa ja 2 gamma oma. Raseduse ajal peab ema kandma lootele hapnikku ja CO2 eemaldama. Selleks on ema ja loote vereringed väga lähedases kontaktis platsentas. On oluline, et see süsteem kannaks hapnikku lootele ja eemaldaks CO2. Seda ei juhtuks, kui mõlemal oleksid samasugused hapniku kandjad .
Miks on alveoolides vajalik surfanktant-Kui surfanktant puuduks, kukuksid alveoolid kokku.
Milline on O2 transport –Inimese 5l veres on 15ml hapnikku. Tänu hemoglobiinile on arteriaalses 1l veres 200ml hapnikku, millest 50ml jääb kudedesse. Hemoglobiini ja hapniku ühend oksühemoglobiini teke oleneb osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on väike, annab veri kiiresti hapniku ära. Kopsudes, kus on allveolaarõhus on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri peaaegu 100% hapnikuga.
Hemoglobiini ehitus-Molekulis on 4 alamühikut, millest igaüks sisaldab heemi ja globiini. Iga heemi tsentris on Fe aatom , Fe’d on hemoglobiinis kokku 2,5g.
Mitu O2 molekuli suudab hemoglobiin siduda-4 molekuli
Kuidas toimub sisse-ja välja hingamine rahulolekus-O2 hingatakse sisse, see jõuab meie alveoolide kapillaaridesse, sealt liigub hapnik edasi pulmonaarveenidesse, läbib südant ning liigub arterite kaudu kudedesse, kus toimub gaasivahetus. Hapnik antakse ära, ning CO2 võetakse vastu. See liigub mööda veene pulmonaararterisse, liigub südamesse ning südamest läheb läbi ja jõuab alveooli kapillaaridesse ning sealt hingatakse CO2 jälle välja.
Daltoni seadus-iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas.
CO2 transport verega-CO2 lahustuvus veres on parem kui hapnikul . Vereplasmas on teda 10%. Transport vereplasmas:CO2 ja veest tekib punalibledes süsihape, mis dissotseerub vesinikiooniks ja vesinikkarbonaatiooniks. Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas ensüüm karboanhüdraas, vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse. Arteriaalses veres on 1l 520ml, CO2 sisaldus sõltub osarõhust kudedes.
Verevoolu ja ventilatsiooni regulatsioon –Kopsude ventilatsioon ehk minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis(KP). KP=alveolaarventilatsioon(AV)+surnud ruumi ventilatsoon . AV- õhu hulk mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. AV ja kopsude verevoolutuse suhtes sõltub vere arterialiseerumine. Verega loovutatakse läbi just neid alveoole, kus toimub ventilatsioon ning ventileeritakse neid alveoole, kus kapillaarides voolab veri. Mitte AV vastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism hapnikku juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust ei tõsta. Gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele.
Muutused hüperventilatsioonil organis .-Kopsude ventilatsioon suureneb, kaasatakse rohkem alveoole, paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks . Kopsusid läbinud õhuruumalalt võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2. Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude vereloovutus suueneb. Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur.
Keemilised ja füüsikalised faktorid O2 eraldumiseks-Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutavate kapillaaride arv, tõuseb temp, CO2 osarõhk ja happeliste AV jääkide hulk, mille tõttu annab arteriaalne veri hapnikku kergemini ära.
Happe-aluse tasakaalu regulatsioon-Arteriaalne pH=7,4. AV tekib rohkem happelisi jääke, kui aluselisi. Reguleeritakse CO2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretsiooniga uriini.
Kopsu verevarustuse iseärasused- Verega voolutatakse läbi just neid alvioole, mida ventileeritakse.
Hingamise neuraalne regulatsioon-lihastöö ajal nii aktiivne, et humoraalne ei jõua isegi alata . Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus olev hingamiskeskus , kus eristatakse sisse ja välja hingamiseks kasutatavaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid . Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuvinformatsioon, mida edastavad kemo, termo, valu ja mehhanosensorid. Mehhanosensorid on kopsudevenitus, hingamislihaste propriosensorid.
Hingamise humoraalne regulatsioon-CO2 mõju kõige suurem, 2% CO2 sissehingatavas õhus suurendab kopsude ventilatsiooni kolmandiku võrra. Hapniku vähesus stimuleerib hingamist vähe. Alles siis kui arteriaalses veres on hapniku osarõhk langenud 60%, hakkab hingamiskeskus hapnikuvähesusele reageerima
74.Närvisüsteem
Anatoomiline jaotus-KNS koosneb peaajust ja seljajust. Perifeerne NS koosneb ganglionidest, närvilõpmetest/närvid
Füsioloogiline jaotus-Somaatiline ( skeletilihased ja luustik) ja vegetatiivne e autonoomne ( siseelundid ) jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks
Neuronite ehk närviraku ehitus- tuum sisaldab perikaarüoni ehk soomat.
Gliiarakkude liigid ja ehitus-Ependüüm(vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit), astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja schwanni rakud. Neil on toestusfunktsioon. Ehituselt on neuraalne epiteel.
Närvikiu ehitus- koosneb aksonist ja katetest. PNS Aksonit katab sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni rakkudest neurilemm. KNS on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud.
Närvi ehitus-
Kuidas tekib puhkepotentsiaal-Erutuse levik on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide muutustega . Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud olekus, välispinnal on positiive ja sisepinnal negatiivne eletrilaeng. Nad tasakaalustavad üksteist. Rakumembraanide suhtelises rahulolekus esinevate potentsaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks.
Aktsioonipotentsiaal neuronites-Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina ehk aktsioonipotentsiaaliga, mil rakumembraani välispind mandab negatiivse ja sisepind positiivse laeng.
Refraktaarsus neuronites- Koe erutuse langus
Mis määrab erutuse levimise suuna-Aktsioonipotentsiaali tekke momendil koe erutuvus langeb, uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ning erutus levib naaberalale, kus membraan on puhke seisundis. See määrabki suuna.
Erutuse levimise kiirus seoses närvikiu ehitusega-Mida suurem on närvikiu läbimõõt, seda kiiremini levib
Saltatoorne liikumine-Hüppeline levimine
Kõik või mitte midagi seadus-Kui ärriti küünib üle kriitilise depolarisatsiooni tasemeni ja vallandub AP, mis antud tingimustes on alati max amplituudiga.
Sünapsi ehitus-
Pidurdussünapsid-Nemad blokeerivad erutuse täieliku levimise. Presünaptilise pidurduse korral väheneb pidurdussünapsis ja sellega takistatakse erutuse läbiminekut.
Erutuse ajaline ja ruumiline summatsioon -Erutus võib närvikeskustes summeerida. Ajaline-ühekordne ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suure sagedusega, mille alalävised potentsiaalid summeruvad, tekib AP. Ruumiline-olukord, kus samaaegselt kahe või enama piirkonna sensoreid ärritatakse alaläviste ärritajatega ja vallandub erutus
Erutuse divergent ja konvergent-Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse minev erutus algab erutuse paljudes närvirakkudes, siis on see divergent. Konvergents on aga vastupidine, erutus koondub suuremalt arvult KNS närvirakkudelt väiksemale arvule neuronite.
Tähtsamad neurotransmitterid ja neuropeptiidid- Transmitterid(atsetüülkoliin, noradrenaliin, hea enesetunde mediaator, dopamiin , glütsiin, inhibeeriv neurotransmitter, glutamaat, oluline õppimisel ja mälu kujunemisel ) Peptiidid (endorfiinid, toodetakse hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse ajal, koletsüstokiniin, tekitab küllastustunnet)
KNS ehitusprintsiip-Pea ja seljaaju, koosnevad kahest sümmeetrilisest poolest, koosnevad üksikutest segmentidest, närvikiudude kimbud on koondunud juhtteeks.
Peaaju osad- Suurajukoor osad ON JOONISEL ERALDI LEHEL
Poolajukerade tööjaotus-Vasak suuraju kordineerib parema kehapoole lihaseid ja vastupidi. Paremakäelistel on vasak ajukera domineeriv. Vasakpoolsete alade kahjustuse korral võib olla võimatu arvutamine, nimede meenutamine. Parema poole kahjustuste korral võib olla raskusi kujundi ja asja määramisel, joonistamisel jne.
Suurajukoore motoorsed alad- Koondunud otsmikusagara pretsentraalkääru ja paratsentraalsagariku piirkondadesse. Presentraalkääru ülemistes osades asub alajäsemete tahteliste liigutuste tegemine ning presentraalkääru alumistes osades paikneb ülemiste kehaosade liigutamine. Otsmikusagaras asuvad veel ka mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad.
Motoorne homunculus-Täpsetes liigutustes osalevad kehaosad on motoorses koorealas supraproportsionaalselt esindatud, keha suurte lihaste liigutused on esindatud subproportsionaalselt.
Seljaaju ehitusprintsiip-Seljaaju on 40-45cm pikkune ja 1,5 cm laiune seljaajukanalis paiknev KNS osa, mis koosneb hall ja valgeainest. Seljaaju tuumi sisaldav hallaine jaotatakse ees,taga ja külgsammasteks ning neid ühendab kommisuur. Valgeaine koosneb astsendeeruvatest ja destsendeeruvatest närvikiududest, mis on koondunud ees, külg ja tagaväädiks.
Spinaalnärvi ühendused seljaajuga-Motoorsed närvikiud väljuvad eesmise juure kaudu, sensoorsed närvikiud tagumise juure kaudu. Eesmine ja tagumine juur koonduvad seganärviks, mis on ühenduses ka sümpaatikusetüvega. (ERALDI JOONIS)
Motoorsed funktsioonid-Kõiki luutikulihaste liigutusi reguleerivad ajutüve ja seljaaju alfamotoneuronid. Ajus on kolm üksteist mõjutavad regulatsioonisüsteemi, kõik mõjutavad lihaseid alfamotoneuronite kaudu(kortikospinaalne tee, teised motoorsed teed ja väikeaju). Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos ja moodustavad motoorse ühiku.
Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid.
Mediaatorained sümpaatilises –atsetüülkoliin, mediaatoriks noradrenaliin
mediaatorained parasümpaatilises-atsetüülkoliin, mediaatoriks atsetüükoliin.
Sümpaatikuse ja parasümpaatikuse mõju organismile- Sümpaatikus(südame löögisageduse tõus, higi eritumine , hingeldamine, silmaava laieneb, seedetrakti silelihaste toonus langeb jne ehk siis hirmu situatsioon) Parasümpaatkus(silmaava aheneb, südame löögisagedus langeb, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, hingamisteede ahenemine jne ehk siis rahuloleku situatsioon)
Parasümpaatikus ja sümpaatikus nt mõlemad toodavad sülge, aga see on erineva koostisega.
75. Suguelundid
Homoloogilised suguelundid naisel ja mehel-suured esikunäärmed on meeste bulbouretaalnäärmete homoloogid ja väikesed esikunäärmed on meeste eesnäärme homoloogid.
Homoloogilised lisasugunäärmd mehel-seemnejuhaampull, põisnääre, eesnääre ja bulbouretaalnääre
Homoloogilised lisasugunäärmed naisel-
Munanditõsturilihase testiste temp. Hoidmine-
Munandi ja munandimanuse ehitus-(ERALDI LEHEL)
Spermatosoidi teekond kusitisse-Seemnevedelik moodustub munandites spermatosoididest ja lisasugunäärmetes tekkinud sekreetidest. Spermatosoidid liiguvad munandimanusesse, seal toimub seemnerakkude aeglane küpsemine ja neid ladustatakse sealt, kuni nad on viljastusvõimelised. Seemnevedelik väljub munandist mööda seemnejuha ning liigub mööda seda kuni väljub kusitist.
Missugused hormoonid edendavad spermatogeneesi- testosteroon
Munasarja üldine ehitus(ERALDI JOONIS)
Munasarja foliikulis toodetavad hormoonid-androgeene ja granuloosarakkude tõttu muutuvad androgeenid östrogeenideks.
Platsentahormoonid-östrogeen,progesteroon ja proteiinhormoonid. Nad suunavad raseduse säilimist ja organismi ettevalmistust sünnituseks. Östrogeen stimuleerib piimanäärmete teket, progesteroon säilitab emaka sisekesta ja surub alla emaka kokkutõmbed ning takistab kollaskeha taandarengut. Proteiinhormoon säilitab kollaskeha.
Miks raseduse ajal kollaskeha ei taandarene ja jätkab hormoonide tootmist- toodab progesterooni, mis on raseduse säilitamiseks vajalik hormoon
Emaka sisekest menstruatsiooni ajal-tertsiaalse foliikuli teeka ja granuloosa valmistavad östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta follikulaarfaasi. Sekretsioonifaas tekib kollaskeha progesterooni ja östrogeeni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb progesterooni tase ja algab menstruaalvere jooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on ka vähene tagasiside hüpotalamus-hüpofüüsi süsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli
Suurim rasestumise tõenäosus-Suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda. Võivad esineda ka lisaovulatsioonid, siis võib igal ajal rasestuda.
Normaalne munaraku viljastamise koht-Munajuha
Munaraku teekond implanteerumiseni-Blastotsüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta ja blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüo veresoontega moodustab lootekesta ehk koorioni . Koorioni hatustik koos emaka limaskesta muutunud väliskihiga moodustab loote toitumiseks vajaliku organi, platsenta. Trofoblasti arenedes emaka kude järk järgult hävib
Gonadotropiini mõju naisele-reguleerib naise soolist arengut ja nende paljunemist
Millal algab inimese elu ja miks-Elu algab sel hetkel kui on viljastatud munarakk, sest just siis algab munaraku arenemine lõpuks inimeseks.
Androgeenide toimed mehele –indutseerib Sertoli rakkusid sünteesima spermatogeneesi
Östrogeenide toimed naisele –arenevad primaarsed soo tunnused, sekundaarsed soo tunnused(puusad, habeme puudumine, häbemekarvade piir jne)
Oksütotsiini mõju naisele-suurendab ema hoolt, usaldust ja vähendab hirmu ning soodustab monogaamset paarisuhet.
Prolaktiini funktsioonidnaisele-soodustab piimanäärmete arengut, käivitab piima sünteesi
Missugused muutused toimuvad imiku vereringega peale sündi- lootel on kaks ühendusteed suure ja väikese vereringe vahel(ovaalmulk ja arterioosjuha). Vastsündinul ei ol enam platsentavereringet, Ovaalmulk on sulgunud ning vool arterioosjuhas on muutnud suunda, sest rõhk suures vereringes on väikese vereringe omast kõrgemaks. Mõne päeva/nädala pärast on ka arterioosjuha sulgunud. Arterioosjuha sulgub prostalglandiini toimel.
77.Meeled
Meelte liigid-Nägemis, kuulmis ,maitsmis, kompimise ja haistmismeel+tasakaalu ja temperatuuri lihasmeel
Meelesüsteemi funktsionaalsed osad-sensor ehk retseptor, aferentsed juhteteed , KNS struktuurid ja suurajukoore osad
Suuraju koore sensoorsed alad-
Primaarne somatosoorne korteks ja sensoorne homunculus- Somatosoorne(vahendab nahast , limaskestast, kõõlustelt, liigesekihnudest tulevaid puute,rõhu,valu, temperatuuri ja propriatiivimpulsse) Sensoorne(sensoorsetel rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku teatud osa- mikrohatud , ripsmed, spetsiaalsed raku membraanistruktuurid, inkapsuleeritud närvilõpmed)
Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP’st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed.
Naha ehitus-ERALDI LEHEL
Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse kuivuse eest, soojusregulatsioon , puute funktsioon
Nahaaistingud ja nende sensorid-Närvilõpmed ümber karvajuure, vabad närvilõpmed(külma ja kuuma ning valu sensorid, valu stimuleerivad kahjustunud rakkudest vabanevad ained- pindmine valu on nahakahjustuse korral, süvavalu on algab lihastest ,luudest jne, vistseraalne valu ehk siseelundi valu on raskesti lokaliseeritav), kompimiskehake(paiknevad karvadeta nahas, samuti rinnanibul ja huulte ning keeleotsa limaskestas. Nende asukohaks on epidermisealune sidekoe poolt moodustunud papillid.) Pacini kehakesed , toimivad ainult järskudele mehhaanilistele ärritajatele.
Valuretseptoreid on vähe või pole üldse neerudes, maksas, ajus, kopsus
Valu bioloogiline roll-organismi kaitse kahjustavate faktorite eest, annab märku ka organismi ülekoormusest ning vajadusest puhata .
Silmamuna ehitus-ERALDI LEHEL
Silma optiline süsteem-moodustavad sarvkest, eeskamber , lääts ja klaaskeha, silmaava ehk pupill
Soonkesta derivaadid-pärissoonkest,mille kaudu toidetakse välimist kolmandikku võrkkestast, ripskeha, milles paikneb ripslihas ning vikerkest ehk iiris
Vikerkesta ehitus-vikerkesta keskele jääb silmaava ja mida ümbritsevad sulgurlihas ja laiendajalihas.
Pupilli refleks-Pupill on seda suurem, mida vaiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele , samal ajal toimub ka teise pupilli ahenemine. Sensor asub reetinas, aferentne tee kulheb nägemisnärvis, keskus paikneb keskajus. Sealt algavad eferentsed teed. Silmaava ümbritsevat sulgurlihast innerveerib parasümpaatikus. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus, laiendajalihase kontraktsioonil pupill laieneb.
Võrkkesta ehitus ja talitlus-
Värvuste nägemise trikomaatilisuse teooria-Tundlikke rakke on kolme liiki(sinise,punase ja rohelise valguse suhtes). Rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollane värvus. Sinise, rohelise ja punase valguse korraga ärritamisel saadakse valge valguse aisting jne.
Normaalne akomodatsioon ja selle häired-Normaalne akomodatsioon on läätse optilise tugevuse reguleerimine, mis toimub läätse kumeruse muutumise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest.
Ripskeha,pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätsekihnule, see põhjustab ripsvöötmekeses pinge, mis venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekeses väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on reguleeritud lähedale vaatamiseks.
Häired-kui silmamuna läbimõõt on liialt pikk valgustmurdva süsteemi suhtes, on see müoopia ehk lühinägevus. Liialt väike silmamuna läbimõõt on hüperoopia ehk kaugelenägevus. Läätse elastsuse langus vanaduses on vanaea kaugnägevus ehk presbüoopia.
Nägemistee ja viusaalkorteks-
Haistmisepiteeli ehitus-
Haistmisepiteeli paiknevus-Haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt.
Lõhnaretseptorite geneetiline teooria-lõhnaainete vastuvõtmine on seotud rakupina retseptori ehituse erinevusega. Inimesel on 347 lõhnaretseptorit, mille kombinatsioonide arv on lõputu. Haistmistaju intensiivus sõltub nii keemilisest struktuurist kui ka tema konsentratsioonist.
Maitsepungade ehitus-
Maitsepungade paiknevus-keele pealispinnal keelenäsadel. Esineb ka suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal.
Keskkõrva ehitus-
Keskkõrva funktsioon- trummikile võnkumised antakse edasi sisekõrva.
Teo ja spiraalelundi ehitus-
Teo ja spiraalelundi funktsioon-võnked kantakse edasi sisekõrvas oleva vedeliku abil. Teokanali membraanil paiknevate kuulmisretseptorrakkude mehaanilise ärrituse ja peaaju vastavate osade koostöö tagavad kuulmisvõime.
Kuulmise resonantsioteooria-Trummikile võnkumised antakse edasi läbi ovaalakna esikuastriku perilümfile. Vedelik on vähe kokkusurutav, seetõttu paneb rõhulaine samas rütmis kuid vastassuunas liikuma ümarakna membraani. Samas rütmis võngub üles alla ka endolümfitoru koos basaalmembraaniga. Mida madalamad on vastu võetud helid, seda enam tekib teotipu lähedal võnkeamplituudi maksimum(resonants). Kõrgemate helide korral paikneb maksimum ovaalakna lähedal. Teadud kõrgusega helile reageerivad teatud rakud.
Asendi ja liikumismeel-Annab informatsiooni inimese pea ja asendi ning liikumise suuna suhtes. Tasakaalu ja liikumisretseptorid on koondunud tähnielundiks ja poolringkanali elundiks .
Poolringkanali ja tähnelund-Kolm poolringkanali elundit on paiknenud üksteise suhtes 90kraadise nurga all. Poolringkanalites on ampullid ja tähnid, milles on sensorrakkude kogumikud. Sensorraku peal asuvad karvarakud. Tunderakkude karvad on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse massi, mis moodustab kuppeli. Ärritajaks on aktiveeriv või pidurdav pöördliikumine.