Facebook Like

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos ?
  • Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed ?
  • Mis on homöostaas ?
  • Kuidas hoitakse stabiilsena füsioloogilisi parameetreid ?
  • Milline on kaltsiumi ja fosfaadi tasakaal ?
  • Milline on luukoe mikroskoopiline ehitus ?
  • Millised on luukoe rakud ja nende funktsioonid ?
  • Millised tegurid reguleerivad luude kasvu ?
  • Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll ?
  • Milline on müofibrillide ja müofilamentide ehitus ?
  • Milline on sarkomeeri ehitus ?
  • Millised on motoorsed lõpp-plaadid ?
  • Milline on libisevate filamentide mudel ?
  • Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid ?
  • Millised on lihastöö energiaallikad ?
  • Millest tekib hapnikuvõlg ?
  • Missugune on müoglobiini roll lihastes ja missugused protsessid tekitavad lihastes väsimust ?
  • Millised on kiired ja aeglased lihaskiud ?
  • Millised on suuremad kerelihased ?
  • Mis on klassikaline ja mis on laiendatud hormoon ?
  • Millised on rakkude vahelise signalisatsiooni variandid ?
  • Millised on inimese endokriinorganid ?
  • Kuidas hormoone klassifitseeritakse ?
  • Milline on hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem ?
  • Millised on hüpotalamuse vegetatiivsed funktsioonid ?
  • Milline on hüpofüüsi ehitus ja selle paiknemine ?
  • Mille poolest erineb tagasagara ehitus ja talitlus teistest endokriinnäärmetest ?
  • Millised on kasvuhormooni toimed ja mis on tema taset tõstvad/langetavad tegurid ?
  • Milline on neerupealiste ehitus ja asetus ?
  • Millised on neerupealiste koore ja säsi hormoonid ?
  • Millised on adrenaliini ja noradrenaliini toimed ?
  • Millised on stressi füsioloogilised alused ?
  • Millised on glükokortikoidide toimed ?
  • Kuidas toimib hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg ?
  • Millised on oksütotsiini toimed ?
  • Milline on kilpnäärme ehitus ja paiknemine ?
  • Millised on kilpnäärme hormoonid ja nende toimed ?
  • Milline on hormoonide mõju inimese kasvule ja arengule erinevates eluetappides ?
  • Millised on kõhunäärme hormoonid ?
  • Milline on seedeelundkond ?
  • Millised on seedeelundkonna peamised ülesanded ?
  • Millised on serooskest ja soolekinnised ?
 
Säutsu twitteris
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED
1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos?
Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita
2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed ?
Molekulaarne-> rakuline ->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid , koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna.
3.Mis on homöostaas?
Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun , trenn vms), aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks ( arterioolid laienevad ja kapillaarid täituvad sooja verega ja soojus kandub kehalt ära) ja tekib higistamine(higi näärmed aktiveeruvad). Higi aurab keha pinnalt ja keha temperatur alaneb ja hüpotalamuse termostaat reageerib sellele.
4.Kuidas hoitakse stabiilsena füsioloogilisi parameetreid?
Näiteks hüpotalamuses aktiveerub temperatuuri langetamise/tõstmise keskus(kui keha on vastavalt kuum või külm), arterioolid laienevad/ahenevad. Ülekuumenemise vältimiseks peab inimene pidevalt soojust ära andma, ta kas kiirgab soojust, soojus siirdub kehalt ära või nahapinnalt veeaurustumisega antakse soojust ära ja hoitakse keha temperatuuri stabiilsena.
Palavik on vajalik selleks, et soodustada paranemist. Palavik soodustab leukotsüütide suuremat liikuvust, endotoksiinide effektide vähenemise.
5.Keha kirjeldamise peamised suunad ja tasapinnad
Kraniaal -ja kaudaalsuund= otse inimese pea keselt alla suund.
Ventraal -ja dorsaalsuund=ninast otse alla viiv plaat, mis teeb inimese paremaks ja vasakuks pooleks
Lateraal-jamediaalsuund=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks ja tagumist osa on näha
Frontaaltasand=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks, aga esimest osa on näha(nägu, kõht jne)
Sagitaaltasand= sama mis ventraal ja dorsaalsuund
Horisontaalsuund=läbi kõhu olev plaat mis teeb inimese keskelt pooleks, ülemine ja alumine osa
6.Peamised kehaõõned
Peaajuõõs, seljaajuõõs, rinnaõõs, kõhuõõs, vaagnaõõs, diafragma ehk vahelihas (rinna-ja kõhuõõne vahel)
7.Organite ehitusprintsiibid
Organid jagunevad näärmelised ehk kompaktsed organid ja torujad ehk õõnsad organid.
Torujad organid on kihilise ehitusega- kestad koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta- limaskest , lihaskest ja adventitsiaalkest.
Näärmelised organid on väljast kaetud sidekoelise kihnu ehk kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad ehk septid. Vaheseintest hargneb sidekoelinevõrgustik ehk strooma . Strooma võrgusilmades paiknevad parenhüüni rakud, mis on igal organil erinevad. Näärmelised organid on näiteks lümfisõlm, neer, neerupealis ja munasari.
8.Luustiku funktsioonid
Toetab ja kaitseb siseorganeid, kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar, vereloomeorgan(toodab luuüdi), lihaste kinnituskohaks ning osteokaltsiinide tootmine(osteoblastid)
9. Luukoe keemiline koostis
25%vett ja 75%kuivmassi, millest 30%moodustab orgaaniline aine(kollageen) ja ca60-70% anorgaaniline aine, mis peale tuhatamist jääb alles luutuhana.
10.Milline on kaltsiumi ja fosfaadi tasakaal? Kaltsiumi funktsioonid?
Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab veres kaltsiumisisaldust(suurendab osteoklastide hulka, suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes, vähendab kaltsiumi eritumist sülge), aga fosfaadile on mõju vastupidine (vähendab veres fosfaadi hulka).
Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks, lihaskontraktsioonideks, ensüümide aktiveerumiseks ja rakusiseseks signalisatsiooniks.
11.Milline on luukoe mikroskoopiline ehitus?

Osteon ehk plinkollus
toruluu(embrüonaalne luu)
12.Millised on luukoe rakud ja nende funktsioonid?
Osteoblastid- luurakkue noorvormid( rakuvaheaine tootjad)
Osteotsüüdid-moodustavad luu
Osteoklastid -luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet)
13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu?
Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele . Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon .(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon , kaltsitoniin ja D vitamiin
14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll?
Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk. Luudes on seotud hüdroksüapatiidiga ja lahustunult vereplasmas dekarboksüleeritud vormis. Kui organismis OK hulk suureneb, siis see suurendab insuliini tootmist, kudede insuliini tundlikkust ning testosterooni tootmist.
15.Keha suuremad luud ning põlve-ja puusaliigese ehitus
(eraldi lehel terve skelett)
Põlve liigesja puusaliiges eraldi lehel
16. Skeletilihase morfofunktsionaalsed tasemed
17.Milline on vöötlihaskiu ehitus
18.Milline on müofibrillide ja müofilamentide ehitus?
Jäme müofilament koosneb mitmest omavahel põimunud müosiinist. Peenike filament aga aktiini molekuli ja tropomüasiini omavahelises põimumisest.
19.Milline on sarkomeeri ehitus?
Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust.
20.Millised on motoorsed lõpp- plaadid ?
Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp- plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin.
21.Milline on libisevate filamentide mudel?
Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse.
22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid?
Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja lihases sisaldab üks motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakspealihas aga ca 750.
Lihaste kontraktsioonivormid: Üksikkontraktsioon ehk tõmmak(kestab ms) tavaliselt pole see veel lõppenud, kui algab juba uus. Tetaaniline kontraktsiooni jaoks on vaja 10-200 impulssi sekundis, peaaegu kõik meie liigutused on tetaanilised. Isomeetriline kontraktsioon -lihase pikkus jääb samaks, kuid lihase pinge muutub. Isotooniline-lihase pinge jääb samaks, kuid lihasepikkus lüheneb.
23.Millised on lihastöö energiaallikad ?
ADP otsesel fosforüülumisel on kreatiinfosfaadi lagundamine energiaallikaks. Anaeroobne(glükolüüs) on energiaallikaks glükoos. Aeroobne (rakuhingamine) on energiallikas glükoos, püruvaat jne.
24.Millest tekib hapnikuvõlg?
Lühiajalise pingutuse korral kulub lisahapnik organismi hapnikusisalduse jaoks( hemoglobiin ) ja lihaste energiamahukate fosfaatide (ATP, kreatiinfosfaat) taastamiseks. Pikemaajalise pingutuse korral kulub lisahapnik glükoneogeneesiks ja piimhappe eemaldamiseks organismis.
25.Missugune on müoglobiini roll lihastes ja missugused protsessid tekitavad lihastes väsimust?
Müoglobiin on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas pikaajaliseks tööks.
Lihastes tekitavad väsimust kuhjuvad ainevahetuse lõppproduktid( piimhape , CO2, fofaadid). Väsimus tekib, kuna väheneb glükogeeni hulk ja halveneb O2 varustamine ning ülemäärane pingutus tekitab lihastes miktrotraumasid(põletik)
26.Kuidas reguleerib lihasjõudu lihaskiudude suurus, stimulatsiooni sagedus ja venitatuse mõju?
Lihaskiudude suurus – mida pikem on lihas, seda väiksem on ta lihasjõud.
Stimulatsiooni sagedus-suurendab lihasjõudu
Venitatuse mõju-
27.Millised on kiired ja aeglased lihaskiud?
Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad(näiteks selgroosirgestaja). Valged lihased on kiired, kuid kiired väsija(näiteks silmaliigutajalihas)
28.Millised on suuremad kerelihased?
Reie kakspealihas, trapetslihas, seljaalalihas, suur tuharalihas , deltalihas, kõhusirglihas, välimine kõhupõiklihas, õlavarre- kodarluu lihas,
29.Mis on klassikaline ja mis on laiendatud hormoon?
Klassikaline-hormoon on bioaktiivne endogeenne aine, mida sünteesitakse endokriinnäärmetes ning sekreteeritakse otse verre või lümfi.
Laiendatud-hormoonid on rakkude poolt toodetavad primaarsed signaalmolekulid, mis edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid . Hormoone võivad toota kõik rakud, mitte ainult spetsiaalsed näärmerakud.
30.Serotoniini toimed KNS ja väljaspool seda.
KNS-mõjutavad tuju, mälu, isu, sõltuvust, hirmu, agressiivsust, kehatemperatuuri, ärkvelolekut jne
Väljaspool KNS-reguleerib südame arengut, löögisagedust. Kopsudes hingamise automatismi ja hüpertensiooni. Seedetraktis mao tühjendamist, peensoole peristalkiat, jämesoole toonust, kõhunäärme sekretsiooni. Veresoonte ahenemist, urineerimise regulatsiooni, rinnanäärmete arengut.
31.Millised on rakkude vahelise signalisatsiooni variandid?
Endokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul seostub märklaudraku retseptoriga.
Parakriinne -endokriinrakus sünteesitud interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga
Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga.
Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga.
32.Millised on inimese endokriinorganid?
Pankreas, munasari, munandid , hüpotalamus, käbikeha, kilpnääre, ajuripats , neer ja harkeelund
33.Kuidas hormoone klassifitseeritakse?
Steroidhormoonid (moodustuvad kolesteroolist), aminohapete derivaadid (kilpnäärme hormoonid, katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid
34.Steroidhormoonide, aminohapete derivaatide ja peptiidhormoonide toimemehhanismid?
Steroidhormoon-hormoon difundeerub läbi raku plasmamembraani ja seostub retseptoriga. Hormoonretseptorkompleks translotseerub rakutuuma ja mõjustab raku DNA sünteesi. Tagajärjeks on rakufunktsiooni muutus.
Aminohapete derivaadid ja peptiidhormoonid- retseptor on peptiidahel, mis läbistab mitmeid kordi rakumembraani. Hormooni ühinemine retseptoriga mõjutab rakumembraani sisepinnal olevat G-proteiini, mis aktiveerib adenülaattsüklaasi. See ensüüm katalüüsib omakorda tsüklilise AMP’i moodustumist ATP’st.
35.Milline on hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem?
See juhib teisi hormoone tootvate näärmete tööd. Hüpotalamus reguleerib vabastajahormoone ja pärssivate hormoonide kaudu hüpofüüsi eessagara tööd.
36.Millised on hüpotalamuse vegetatiivsed funktsioonid?
Kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhuregulatsioon, elektrolüütide konsentratsiooni hoidmine kehavedelikes ja joomise / soolase isu ning emotsioonid , uni.
37.Milline on hüpofüüsi ehitus ja selle paiknemine ?Hormoonid hüpofüüsis?
Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelrakkudest,mis migreeruvad aju alla. Sinna ei tule juhtteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu.Hüpotalamuses paiknevad neuronite jätked eritavad verre hormoone, liberiine ja statiine. Mitmeid eessagara hormoone nimetatakse tropiinideks, mis edendavad teiste organite tööd ja kasvu( somatotropiin , kortikotropiin, follitropiin )
Hüpofüüsi tagasagar koosneb hüpotalamuse paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni.
38. Hüpofüüsi eessagara hormoonide sekretsiooni regulatsioon?
Hüpotalamus vabastab vereringesse prolaktoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks prolaktiin. Tema mittendokriinne märklaud on rind.
Samuti vabastab hüpotalamus vereringesse türeoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks türeotropiin. Tema endokriinseteks märklaudadeks on kilpnääre ja kilpnäärme hormoonid. Mitteendokriinseteks märklaudadeks on mitmed koed.
39.Mille poolest erineb tagasagara ehitus ja talitlus teistest endokriinnäärmetest?
Hüpofüüsi tagasagar on arenenud vaheaju väljasopististest. Selles on vaheaju tuumadest tulevaid närvikiude ja tugirakke. Tagasagar on vaid hormoonidedepoo. Teised endokriinäärmed, näiteks neerupealised, asetsevad paksu rasvakihi sees neeru peal. Hormoonid, mida toodab, reguleerivad peamiselt süsivesikuainevahetust, naatriumi ja kaaliumiaine vahetust.
40.Millised on kasvuhormooni toimed ja mis on tema taset tõstvad/ langetavad tegurid?
Kasvuhormoon soodustab toruluude kasvu, suurendab lihasmassi, tõstab glükoosi taset.
Tõstvad tegurid on liikumine,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #1 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #2 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #3 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #4 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #5 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #6 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #7 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #8 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #9 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #10 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #11 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #12 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #13 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #14 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #15 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #16 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #17 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #18 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #19 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #20 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #21 Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rrelts Õppematerjali autor

Mõisted

molekulaarne, rakk, palavik, kraniaal, ventraal, lateraal, torujad organid, näärmelised organid, vaheseinad, osteoblastid, osteoklastid, luudes, isomeetriline kontraktsioon, isotooniline, lihaskiudude suurus, stimulatsiooni sagedus, kns, endokriinne, parakriinne, autokriinne, neurokriinne, steroidhormoon, hüpofüüsi tagasagar, tagasagar, tõstvad tegurid, kilpäärmehormoonid, i tüüp, ii tüüp, limaskest, serooskest, soolekinnisti, hambaehitus, süljekoostis osad, mao osad, maolimaskesta kaitsemehhanismid, maonäärmete ehitus, enterogastriline refleks, hcl teke, pepsiin, sisepinna struktuur, seina ehitus, soolehatt, soolenäärmed, peensoole liigutused, üleminek peensoolelt, terves organismis, paiknemine, maksa paiknemine, sapphappe ringlus, kolesterool, erutusjuhtesüsteemi osad, korda löögisagedus, arteripulss, neuraalne, vereplasma valkusid, schmidti põhipanus, puhversüsteemid, klassifikatsioon, seedetraktis, milliseid leukotsüüte, lümfaatiline süsteem, lümfisõlmede ehitus, anatoomilised osad, neerude verevarustus, neerude funktsioon, ultrafiltratsiooni autoregulatsioon, reabsorptsioon, passiivne tagasiimendumine, reniin, hapniku osarõhk, hemoglobiini ehitus, heemi tsentris, daltoni seadus, vereplasmas, mehhanosensorid, füsioloogiline jaotus, närvikiu ehitus, kns, puhkeseisundis, aktsioonipotentsiaal neuronites, refraktaarsus neuronites, saltatoorne liikumine, pidurdussünapsid, kns ehitusprintsiip, peaaju osad, paremakäelistel, motoorne homunculus, motoorsed funktsioonid, vegetatiivne ns, mediaatorained sümpaatilises, platsentahormoonid, prolaktiini funktsioonidnaisele, meelte liigid, valuretseptoreid, soonkesta derivaadid, maitsepungade ehitus, keskkõrva ehitus, kuulmise resonantsioteooria, tunderakkude karvad, ärritajaks

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
36
doc
Füsioloogia eksami küsimused
39
docx
Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt
40
docx
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam
29
doc
Füsioloogia
98
docx
Kordamine füsioloogia eksamiks
34
doc
Kordamisküsimuste vastused
88
doc
1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun