mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitmetuumalised makrofaagid, mis on võimelised resorbeerima luud. Aeglaselt luu pinnal liikudes lahustavad ja resorbeerivad osteoklastid luu
toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, lamelüü, lühiluu) 4. osteoblastid (raku vaheaine tootjad) Osteotsüüdid (luurakud) Osteoklastid (hävitavad vajadusel raku vaheainet) Osteoporoos e. Luude hõrenemine. Seda mõjutab pärilikkus, vähene liikumine, toitumine, Ca, D-vitamiin. 5. keraliiges (õlaliiges) plokkliiges (küünarvarre liiges) silinderliiges (kaelalülide juures) 6. 7. Lihaste liikumise toimumine kõigis lihasrakkudes on proteiinikiud (valk ), mis koosneb aktiinist ja müosiinist, mis liiguvad üksteisele vahele
rakke ja veresooni. Rottidel äge põletikufaas kestab umbes 7 päeva. Põletik aktiveerib reparatsioonifaasi. 2. Reparatsioonifaas: Eristatakse 2 põhilist reparatsiooni liiki. Otsene ehk primaarne paranemine esineb harva, kuna saab toimuda ainult murrufragmentide minimaalse liikumise või kompressiooni korral. Kui stabiilsus on piisav, sillatakse murrufragmente Haversi süsteemi (e osteonide) kaudu. Osteoklastid resorbeerivad luud, moodustades kanaleid fragmentide vahel, kus hakkavad kulgema uued veresooned. Edasi toimub prekursor-rakkude migratsioon ja diferenseerumine osteoblastideks, mis moodustavad uusi murrufragmente ühendavaid osteone. See protsess on väga aeglane ja peab mööduma piisavalt kaua aega enne, kui luule võib koormust rakendada. Kaudne ehk sekundaarne paranemine esineb sagedamini, kui otsene. See toimub
Luu kasv tikuti toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhreplaadi kaudu. Epifüüsi ossa ladestuvad kaltsiumsoolad, lükkavad edasi mõlemast otsast, nii pikeneb kuni kõhreplaadid ei ole täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks ajaks loetakse suguküpsuse saamist. Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kahe erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine osteblastid. Osteoklastid lammutavad, osteblastid ehitavad. Osteoklastide aktiivsus on alla surutud u 10%. Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis
sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi (mononukleaarne fagotsütaarne süsteem) Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma · Plasmarakud pärinevad vere tüvirakust
Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid. Vastsündinul on toruluude diafüüsid luustunud, pärast sündi luustumisprotsess jätkub ja eri luudel eri kiirusega. Luu Ca-soolad on ladestunud epifüüsi, epif ja diaf vahel on kõhred epifüüsiplaat. Diaf piirkonnas on luukude olemas. Luu pikikasv kondotsüütide(
Kõhrkude: 1.Kondrotsüüdid ehk kõhrkoe rakud 2.Klaaskõhr e hüaliinkõhr luude liigespindadel muudab liigesed libedaks 3.Kiudkõhr eriti palju kollageenkiude, lülidevahelistest ketastes 4.Elastne kõhr palju elastseid kiude, asub kõrvalestades, kõris LUUKUDE: LUUÜMBRIS luu välimine kiht, sidekoest ümbris, KÄSNAINE luu sissemine osa , PLINKAINE luu väliminer osa LUUÜDI , OSTEOBLASTID luukoe noored rakud, OSTEOTSÜÜDID- luukoe küpsed rakud, OSTEOKLASTID luud lagundavad rakud Rakud moodustavad luukoest väga väikese osa, enamik on raku vaheaine. Rakuvaheaine kaltsiumsoolad, täiskasvanul umbes 1 kg Ca. Hambaemailis soola 97% - organismi kõige tugevam kude. Luukoes asuvad kollegeenkiud nagu betonis raudtalad! LIHASKUDE : VÖÖTLIHASKUDE, lihaskiud: kiired ja aeglased. SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt. SÜDAMELIHAS, rakud veidi suuremad.
Lamellid - Kõhreümbris e. perikonder periostiga sarnanev sidekoekiht. Looteline sidekude e. mesenhüüm. Sidekoeline toes mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes. Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud. Liigeskõhr õhuke kiht epifüüsi otsal Epifüüsikõhr diafüüsi ja epifüüsi vahel olev õhuke kõhrekiht. Osteoklastid - luukoerakud, mis osalevad luukoe lammutamises. Haversi ruumid luu plinkolluses olevad käigud. Randmevagu peopesa nõgusus. Faalanksid sõrmelülid. Õhkusisaldavad urked ehk siinused. Otsmikuluu-urge e. õhkusisaldav ruum otsmikuluu sees. Highmore´i urge e. õhkusisldav urge luu kehas. Alveolaar- e. sombujätke. Pirnavaus ninaõõne eesmine avaus. Tagasõõrmed e.koaanid ninaõõne paarilised tagumised avaused. Liidused ehk pidevühendid ehk sünartroosid.
lühikesed ja lamedad luud. Lamedad luud moodustavad näiteks kolju . Inimese kõige 2 pikemaks luuks on reie luu , kõige väiksemad luud on sisekõrvas asuvad kuulmeluukesed . Luustik kasvab naistel ja meestel erinevalt . Luumineraalide kogus väheneb pärast 35. eluaastat ja naistel see intensiivistub üleminekuaastatel . Luu pidevas uuendamise ja mineraalainevahetuses osalevad lisaks osteoplastidele ka osteoklastid (luud lagundavad rakud ) .Luurakkude noorvorme nimetatakse osteoplastideks . Keskeas osteoplastide aktiivsus väheneb ja luud hõrenevad aegamööda . Seda seisundit nimetatakse osteoporoosiks eks luu- urbnemiseks . Luukadu tekib erinevatel põhjustel ,naistel eelkõige hormonaalsetest muutustest . Sportimine aeglustab osteporoosi kujunemist . Kasutatud materjalid : ,, Inimese füsioloogia ja anatoomia ."2 trükk 2005 ; http://www.avita.ee/pdf/bio9kl34-41.pdf - Inimese elundkonnad .
tunnuseid. Neil on kontraktiilsed filamendid, tekivad nt. haava paranemise käigus (aitavad haava kokku tõmmata) Makrofaagid suhteliselt suured ebakorrapärase kontuurjoonega rakud, moodustuvad monotsüütidest,koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi. Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid, närvikoe mikrogliiarakud, vereloomeorganite makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kuppferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud tekivad lümfotsüütidest, tuum pole tsentris, toodavad antikehasid(immunoglobuliine) Nuumrakud e. koebasofiilid sisaldavad suuri sõmeraid, osalevad põletiku- ja allergilistel reaktsiooonidel Rasvarakud e. lipotsüüdid Valge ja pruun rasvkude enamik rasvkude on valge. Pruun esineb vastsündinul
Bioloogiline funktsioon –luud osalevad mineraalainete vahetuses, luud on Ca depooks. . Vanemas eas muutuvad luu Luud koosnevad luukoest, mis sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% org. aineid ja 22% anorgaanilisi, millest rohkem Ca-soolasid d hapramaks, sest väheneb Ca-soolade hulk Osteoporoos – luude hõrenemine. Esineb naistel menopausi ajal, sest langeb naissuguhormoonide produktsioon ning sellest omakorda suureneb luukudet lammutavate rakkude aktiivsus. Osteoklastid – luukudet lammutavad rakud Osteoplastid- loovad uusi luustruktuure Hõrenemine sõltub: 1. Kehaehitusest (peen skelett soodustab) 2. Füüsilisest aktiivsusest 3. Geenidest Luud on kaetud luuümbrisega ning luudes on ka luuüdi: punane – vereloomeelund, vereliblede moodustumine kollane - toitainete rasvarikas varu Neerupealise koore glükokordikoidi ehk kortised vähendavad luude tihedust (steroidides) Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud
Selline pikikasv toimub nii kaua kuni kõhreplaadid pole täielikult luustunud. Täielik luustumine kaltsiumisoolade tõttu ja plaatide kinnikasvamise kaudu leiab aset puberteedieas ja kasv jääb seisma. Kasvu seiskumise ajaks loetakse suguküpsuse saavutamist + mõned aastad. (naistel 19, meestel 21-22). Pärast pikikasvu lõppu, toimub luukoe uuenemine 2he erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine on osteblastid. Osteklastid lammutavad luukudet, osteoblastid ehitavad luukudet. Need protsessid toimuvad pidevalt. Osteoklastide aktiivsus on üldiselt suurem, aga nende aktiivsus on allasurutud. Naistel on põhiline osteoblastide allasuruja naissuguhormoonid. Naistel pärast menopausi hakkab luude hõrenemine. Luu tihenemine 30ndaks eluaastaks juba väheneb, intensiivistub pärast menopausi.
kaltsiumit ja D-vitamiini. Luud katab õhuke kahekihiline sidekoeline luuümbris. Luuümbrise väline kiht ankurdab kõõluseid ja sidemeid luuga. Sisemine kiht toodab luuainest, kasvatades nii luude läbimõõtu (paksust). Vajavad ju pikemaks kasvavad luud juurde tugevust. Luude kasv paksuses lõpeb samal ajal koos luude kasvuga pikkuses. Kuigi luude kasv seiskub täiskasvanueas, toimub elu lõpuni luumaterjali asendumine. Luuloomega tegelevad luu raku, millest osa lõhustab (osteoklastid) luustruktuure ja teised loovad (osteoplastid) uusi asemele. Luu uuenemise või hõrenemise tasakaal varieerub koos vanuse ja tervisliku seisundiga. Luuümbrises leiduvad arvukad närvikiud ja veresooned seostavad luu ainevahetuse ülejäänud organismi omaga. Osa veresoontest ja närvikiududest tungib läbi avauste luukoe sügavatesse kihtidesse kuni luuüdini. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Kõik luudevahelised ühendused ei ole liigesed, sest luudevaheline liikuvus võib mõnikord
Kõrvalkilpnääre · 4 väikest kilpnääret, mis kõik paiknevad kilpnäärme kõrval. · kõrvalkilpnäärmeid produtseerivad hormoon nimetusega parathormoon (PTH). Kõrvalkilpnäärme ladinakeelne nimetus on Glandula parathyreoidea. PTH väljutus sõltub kaltsiumi tasemest veres. Kaltsiumi sisalduse langus veres alla 2,4 mmol/l stiuleerib PTH sekretsiooni. Parathormooni (PTH) toimed: 1) PTH mõjul aktiveeritakse luudes luukudet lammutavad rakud ehk osteoklastid ja vabanev kaltsium läheb verre. 2) toime on suunatud neerudele. Neerudes suureneb kaltsiumi tagasiimendumine esmasuriinist ja kaltsiumi tase veres tõuseb- 3) PTH mõjul suureneb vitamiin T3 hormooni ehk kaltsitrioodi süntees ja kaltsitrioodi mõjul suureneb peensoolest kaltsiumi imendumine verre. Kui kaltsiumi tase veres juba normaliseerub, siis PTH sekretsioon väheneb, kaltsiumi omandamine jällegi väheneb. Kui aga kaltsiumi tase veres on liiga kõrge, siis suureneb kilpnäärme
Värvusnägemine- tundlikkuse max on 420, 530 ja 560 nm, vastavalt jagunevad kolvikesed S, M ja L tüübiks. Kontrastnägemine- valguskiire keskosas olevad fotoretseptorid saavad rohkem stimuleeritud kui äärealadel paiknevad retseptorid. Ruumiline e binokulaarne nägemine eksisteerib alas, mis jääb mõlema silma vaatevälja. Kumbki ajupoolkera saab informatsiooni vastaspoolsest vaateväljast. Liikumine Luude rakutüübid: oseoblastid ehitavad luid, osteotsüüdid, osteoklastid lagundavad (Wolffi seadus). I-VII pärisroided ühenduses rinnakuga, VIII-XII ebaroided Pidevühendused e liidused (luud seotud fibroos- või kõhrühendite kaudu) või sünoviaalühendid e liigesed (luude otstes liigesekihn, moodustub liigeseõõs, kuhu sünteesitakse liigesevõiet e sünooviat, liiges kaetud kõhrega). Üheteljelised liigesed- ratasliiges (peaga eitus), plokkliiges (sõrmelülid); kaheteljelised- ellipsoidliiges (peaga
Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud, osteoklastid; närvikoe mikrogliiarakud. 18. Eriomadustega sidekoed (sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude) * sültjas sidekude – textus mucosus - esineb vaid nabaväädis, täiskasvanutel puudub. Rakud on haralised, pikkade jätketega. Rakud on seotud üksteisega peente harude abil. Rakuvahe põhiaine moodustab Whartoni sült. Enam diferentseerunud sidekoes ilmuvad põhiainesse ka kollageensed kiud.
manustamist. 4. Kõrvalkilpnäärmed. Harknääre. Kõrvalkilpnäärmed Neli väikest nääret, mis kõik paiknevad kilpnäärme kõrval. Kõrvalkilpnäärmed produtseerivad hormooni nimega parathormoon (PTH) (ld. Glandula parathyreoidea) . PTH väljutus sõltub kaltsiumi tasemest veres reguleeritakse vastavalt kaltsiumi sisaldusele veres. Kaltsiumi sisalduse langus veres alla 2,4 mmol/l stimuleerib PTH sekretsiooni. PTH toimed: PTH mõjul aktiveeritakse luudes luukudet lammutavad rakud e osteoklastid ja vabanev kaltsium läheb verre. PTH teine toime on suunatud neerudele. Neerudes suureneb kaltsiumi tagasiimendumine esmasest uriinist. Kaltsiumi tase veres tõuseb. PTH kolmas toime PTH mõjul suureneb vitamiin D3 hormooni e kaltsitriooli süntees ja 4 kaltsitriooli mõjul omakorda suureneb peensoolest kaltsiumi imendumine verre. Kui kaltsiumi tase veres normaliseerub või on kõrgem, siis PTH sekretsioon väheneb.
rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid 38.Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed? *Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat. *Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest. Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega täielikult ümbritsetud osteoblastid ehk osteotsüüdid ning luu- ja kõhrkude lagundavad osteoklastid. *Kollane luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab. 39.Milline alltoodud kirjeldustest käib kollageensete, milline elastsete ja milline retikulaarsete kiudude kohta? a) Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel. →
Sekreteerivad erilist rakuvaheainet; Loovad tulevase luu kõhrelise karkassi, määravad luu põhikontuurid, ümbritsetud perikondriumiga. Veresooned puuduvad, ainevahetus diffusiooni kaudu.KOndrotsüüdidtoodavad kaht morfogeeni: VEGF (indutseerib veresooni) ja IHH (indutseerib perikondriumi rakkudes osteoblaste; Runx2 transkriptsioonifaktori kaudu. Luustumine. Algab 6-7 arengunädalal; kondrotsüüte asendavad osteoblastid, mis toodavad rakevaheainet;vereloomrakkud rändavad sisse, osteoklastid ja luuüdi moodustavad rakke. Intramembranoosne luustumine. Mesenhüümrakud kondenseeruvad ja diferentsuuruvad osteoblastideks - osteotsüütideks. Selgrootsete jäseme moodustumine. Jäsemepung moodustub pinnaektodermist ja mesodermaalsest mesenhüümist; Mesenhüümirakud rändavad moodustuvasse jäsemesse:somiidi müotoomist - mõoblastid - lihased; külgplaadi mesodermist - kondroblastid - luud. Jäsemepungas on kaks olulist organiseerivat keskust: tipmine
6. Eksokriinsete sekretsiooni tüübi alusel a) merokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht praktiliselt ei muutu b) apokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht väheneb c) holokriinsed - mitmekihise lõpposa pindmise kihi rakud lähevad tervikuna sekreedi koostisesse 1. Mononukleaarsete fagotsüütide süsteem Makrofaagid – pärit monotsüütidest, võivad omada rohkem kui 1 tuuma. Esineb vere monotsüüdid, histiotsüüte (sidekoe makrofaagid), võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid (pidev ümberehitus). närvikoes mikrogliiarakud, vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid. Makrofaagide peamiseks ülesandeks on fagotsüteerimine (surnud rakkude eemaldamine koest), adaptiivne immuunsus (toodavad monokiine – ensüüme, komplementeeritud valke), lihaskoe regeneratsioon. 2. Retikulaarne sidekude Retikulaarrakud moodustavad tsütoplasmaatiliste jätkete varal võrgustiku
veres fosfaadi hulka). Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks, lihaskontraktsioonideks, ensüümide aktiveerumiseks ja rakusiseseks signalisatsiooniks. 11.Milline on luukoe mikroskoopiline ehitus? Osteon ehk plinkollus toruluu(embrüonaalne luu) 12.Millised on luukoe rakud ja nende funktsioonid? Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon, kaltsitoniin ja D vitamiin 14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll?
Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel
Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel
Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks. Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest ,,luumudelikesed", hiljem asendub sidekude kõhrkoega, edaspidi tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumad, mis hakkavad laienema. Lapseeas: kõhrkude kasvab pikkuses edasi, luustumistuumad laienevad järjest üle terve luu, kui kogu luu on luustunud, siis lõppeb kasv. Täiskasvanul: luud enam pikkusesse ei kasva, jätkub luude paksuse lisandumine ja ümberehitus. Luu remodelleerimine: osteoklastid lammutavad luud (muudavad mineraalsoolad lahustuvaks) ja samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2
Fagotsüüdid ekspresseerivad oma pinnal erinevaid retsetoreid, mis tunnevad ära spetsiiflisi molekulaarseid komponente mikroobide pinnal. Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). Fagotsüüdid: neutrofiilid, monotsüüdid makrofaagid. Makrofaagid on parimad fagotsüüdid: mikrogliiarakud ajus, Kuppferi rakud maksas, osteoklastid luus, histiotsüüdid sidekoes, Langerhansi rakud nahas, alveolaarsed ja pleura makrofaagid kopsus, intraglomerulaarsed mesangiaalsed rakud neerus, makrofaagid põrnas, luuüdis ja lümfisõlmedes. Etapid: 1. Fagotsüüdi liikumine põletikukoldesse ehk kemotaksis- kemoaktraktantideks on komplemendi komponendid (C5a ja C3a), kemokiinid 2. Neelatava objekti ära tundmine ja seostamine rakumembraaniga,
sekreteerida signaalmolekule vt alla. IgE retseptorid – allergilised reakstioonid Sekreteerivad prostaglandiine, leukotrieene MONONUKLEAARSED FAGOTSÜÜDID MONOTSÜÜDID VERES MAKROFAAGID KUDEDES: ALVEOLAARSED MAKROFAAGID - KOPS HISTIOTSÜÜDID - SIDEKOES KUPFFERI RAKUD – MAKSAS MESANGIAALRAKUD - NEERUDES MIKROGLIIA RAKUD - AJUS OSTEOKLASTID - LUUDES OPSONISEERUMINE-(4000X ERINEVUS) väljanägemine võib olla erinev kudedes paiknevates makrofaagides, aga kõigile omane hea fagotsüteerimisvõime ja opsoniseeritud juhtudel fagotsüteerivad paremini. Hulgaliselt fago ja lüsosoome. Kokku fagolüsosoom – fagotsüteeritud materjali surmamine lõhustamine. Erinevad tapmismehhanismid neil: HAPNIK SÕLTUV TAPMINE MÜELOPEROKSIDAAS- sünteesitakse sellest HÜPOKLORITit,
poolt sünteesitud põhiainesse Osteotsüüdid Osteoblastide otsesed järglased – sellest momendist alates, mil osteoblast sulundub enda poolt sünteesitud põhiainesse, räägime osteotsüüdist Osteotsüüt on suure ümara tuumaga ja pikkade jätketega rakk, mis paikneb luulakuunis – luulakuunid on tühimikud põhiaines, kus liigub koevedelik Nagu osteoblastid, nii on ka osteotsüüdid omavahel ühenduses jätkete kaudu Osteoklastid Hematogeenset päritolu rakud, mis funktsioonilt meenutavad makrofaage – nendega on seotud luukoe resorptsioon Suured hulgituumsed rakud (diameeter kuni 200µm), mis ehituselt ei erine oluliselt kondroklastidest, tsütoplasmas graanuleid Aktiivse resoptsiooni korral rakud liibuvad resorbeeritavale luule Plasmamembraan moodustab pinnal, mille kaudu toimub resorptsioon, väikesi jätkeid – neis puuduvad mitokondrid ja endoplasmaatiline võrgustik
·(C) mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba ·(D ja E) osteoblastid hakkavad ladestama mineraalained osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks (D ja E) osa osteoblaste jäävad tekkiva luu substantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks ·(E) ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega Lihaskude ja lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist, koosneb: ·Silelihaskoest silelihasrakk: d=2-5m, p=100-400m ·Vöötlihaskoest e skeletilihaskoest lihaskiud: d=10-100m, p=10-15cm (max30cm) ·Südamelihaskoest kardiomüotsüüt: d= 15m, p=80m F-aktiin(peenike filament) ·Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina (d=7-8 nm)
suuresti neist), mis on suutelised muutma maatriksit nii, et see on võimeline mineraliseeruma kaltsiumfosfaadi kaasabil (HK: VEGF (vascular endothelial growth factor; veresooned; Indian hedgehog – osteoblastide induktsioon kõhreümbrises). Hüpertroofsed kondrotsüüdid eemaldatakse apoptoosi teel ja kõhreline luumudel asendatakse luulise maatriksiga, mida aitavad toota osteoblastid nii väljast poolt kui seest poolt (tuuakse sisse veresoontega; osteoklastid- aitavad eemaldada kõhrerakkude jäänuseid; Osteoblastidest moodustuvad osteotsüüdid (luurakud)) Kuidas toimub luude pikkuskasv? (epifüüsi kasvuplaadid) Kasvutsoonid ehk epifüüsi kasvuplaadid, milles paiknevad: kõhre tüvirakud, prolifereeruvad kõhrerakud, küpsed kõhrerakud ehk kondrotsüüdid ja lõpuks hüpertoofsed kondrotsüüdid (need suurendavad oma populatsiooni, lähevad apoptoosi, kuna maatriks nende
annaabi.ee 
