· Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele
10 m/s b) Mueliinkihi olemasolust aksoni umber- mueliiniga kaetud aksonis kuni 130 m/s Närvirakk võib ühes ajaühikus tekitada suuremal või väiksemal arvul närviimpulsse, kuid impulsi enda omadused (kuju, tugevus ja kiirus) on alati ühesugused. 19. Mis on sünaps? Närviülekanne 20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem (somaatiline kraniaal ja spinaalnärvid- ja autonoomne närvisüsteem sümpaatiline ja parasümpaatiline) 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? evolutsiooniline stiimul käitumismehh. reaktsioon biheivioristlik stiimul reaktsioon kognitiivne stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon.. 22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida
· Mis on neuroni depolarisatsioon? Potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel on depolarisatsioon see aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda peaaju ja seljaaju. PEAAJU: Peaaju kaal 1.3-1.4 kg (u 2% kehamassist) vastsundinul 350-400g koosneb: vesi (77-78%), lipiidid (10-12%), proteiinid 8% 12 kraniaal- ja 31 spinaalnärvi Areng algab rakulehest, mis keerdudes moodustab neuraaltoru... käärud ja vaod formeeruvad 7. prenataalse elukuu aegu. Aju anatoomiline orientatsioon: Coronal- eestvaade; sagittal- mediaalne vaade; horizontal-dorsaalne vaade Peaaju osad on keskaju, vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju. Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g
ühenda joonega, mis piirkonna eest need närvid vastutavad. 27 4.6.2 Peaaju Täida tabel. Aju osa Mida sisaldab Funktsioon 4.6.2.1 Post- ja pretsentriline käär Nimeta kõige tundlikum kehaosa Posttsentriline käär ______________ Pretsentriline käär ______________ 28 4.6.2.2 Peaajunärvid ehk kraniaal närvid Nimeta puuduolevad närvid. I ______________ VII ______________ II ______________ VIII Esiku-teonärv III Silmaliigutajanärv IX Keele-neelunärv IV Plokinärv X ______________ V ______________ XI ______________ VI Eemaldajanärv XII Keelealune närv 4.7 Piirdenärvisüsteem Vasta küsimustele. Mitu paari on seljaajunärve
vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr. käär (sensoorika), mõhnkeha (valgeaine plaat poolk. vahel), kõrgemad toimingud: planeerimine, otsustamine, analüüsimine, mälu, tajuprots., teadlikkus, õppimine jms PNS: perifeersed närvid, mis aktiv. erin. kehaosi - kraniaal- ja seljaajunärvid. Tööt. juhtides erutus- (ajal., ruum. summeer., divergents, konvergents) ja pidurdusprots. (presünapt., postsünapt., lateraalne, retsiprookne) KNS ja perifeeria vahel. Ülen. juhteteed - perifeeria -> peaaju: õrn- (alajäs.) ja talbkimp (ülajäs.), spinotalaam- (nahk) ja spinoserebellaarkulgla (proprioretsept.) Alan. juhteteed - peaaju -> perifeeria: kortikospinaal- (mootorne info), rubrospinaal- (aktiv.
rakkude kujul,mis on jälgitav valgusmikroskoobis. *Lisaks kujule arvestatakse ka rakukihtide arvu. Epiteelide põlvnemine *Epiteelid arenevad nii ektodermist, endotermist, mesodermist kui ka mesenhüümist ja ta talitlus on väga mitmekesine. Epiteelkoe mõiste on vaid morfoloogiline! Lootelehtede põhjal klassifikatsioon 1)Ektodermaalsed koed -naha epteel e. Epidermis ja selle derivaadid -naha näärmed küüned, karvad; seedekanali kraniaal- ja anaalosa; tüümuse epiteel; adenohüpofüüsi ja kilpnäärme epiteel 2)Entodermaalsed koed – soole endoderm (mao ja solte katte- ja näärmeepiteel) 3)Mesodermaalsed koed- nefrotoom, mesoteel 4)Mesenhüüm(looteline sidekude)-endoteel Epiteelkoe klassifikatsioon kasvu alusel koekultuuris 1)Epidermaalne tüüp- iseloomulik rakkude kihistunud paigutus ja nende anisomorfsus eri kihtides. Säilivad ka patoloogilistes tingimustes ja koekultuuris.
kuum või külm), arterioolid laienevad/ahenevad. Ülekuumenemise vältimiseks peab inimene pidevalt soojust ära andma, ta kas kiirgab soojust, soojus siirdub kehalt ära või nahapinnalt veeaurustumisega antakse soojust ära ja hoitakse keha temperatuuri stabiilsena. Palavik on vajalik selleks, et soodustada paranemist. Palavik soodustab leukotsüütide suuremat liikuvust, endotoksiinide effektide vähenemise. 5.Keha kirjeldamise peamised suunad ja tasapinnad Kraniaal-ja kaudaalsuund= otse inimese pea keselt alla suund. Ventraal-ja dorsaalsuund=ninast otse alla viiv plaat, mis teeb inimese paremaks ja vasakuks pooleks Lateraal-jamediaalsuund=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks ja tagumist osa on näha Frontaaltasand=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks, aga esimest osa on näha(nägu, kõht jne) Sagitaaltasand= sama mis ventraal ja dorsaalsuund Horisontaalsuund=läbi kõhu olev plaat mis teeb inimese keskelt pooleks, ülemine ja alumine osa 6
1) Eferentse neuroni järgi - Somaatilised refleksid toimuvad somaatilise närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad skeletilihaste tegevust. - Vegetatiivsed e vistseraalsed refleksid toimuvad vegetatiivse närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad silelihaste, müokardi, näärmete ja rasvkoe talitlust. (siseelundite regulatsioon) 2) Kesknärvisüsteemi regiooni järgi, kus paikneb refleksikeskus. - Spinaal- e seljaaju refleksid (urineerimine, defikatsioon) - Kraniaal-e peaaju refleksid (süljeeritus, hingamine, südametegevus, hirm) 3) Refleksi kujunemise aja järgi - Kaasasündinud e tingimatud refleksid · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) - Omandatud e tingitud refleksid (Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on
Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele
·Endorfiinid("endogenousmorphine"; loomulikud opiaadid) Toodetakse hüpofüüsis ja hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse, orgasmi, ülierutuse ja valu ajal. Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistava toimes ja heaolu tunde tekitamises. ·Koletsüstokiniin Tekitab küllastustunnet. Retseptorid on laialt levinud kogu KNS. Inimesel tema manustamine põhjustab iiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa. ·Somatostatiin Inhibeerib kasvuhormooni vabanemist KRANIAAL- JA SPINAALNÄRVID Neuroaaltoru peapoolsesse ossa areneb aju. Ajus ei säilu segmentaarne jaotus eriti selgelt, kuid seal saavad alguse närvipaaid pähe ja rindkere ülaossa: kraniaalnärvid. Spinaal- ja kraniaalnärvides on aksonid ja tugikude. Samas närvis on tavaliselt koos müeliniseeritud ja müeliniseerimata, sensoorseid ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseis närvikiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas
Erutusvirgatsained: atsetüülkoliin, substants P, glutamaat. Pidurdusvirgatsained: glütsiin, gamma-aminovõihape. Retseptorile omavad nii ergutavat kui ka pidurdavat toimet: noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin. Väga väikeses koguses satuvad need ained ka verre ning mõjuvad siis nii nagu hormoonid Füsioloogiliselt ja anatoomiliselt jaguneb närvisüsteem kesknärvisüsteemiks (KNS), sinna kuuluvad pea- ja seljaaju; perifeerseks närvisüsteemiks (PNS): kraniaal- ja spinaalnärvid; vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks (VNS), mis jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 3.2.1.Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Aju asub luust koljus koljupõhimiku ja koljulae vahel. Piklik aju läbib kuklamulgu ja ühineb seljaajuga, mis asub lülisambakanalis. Neid tähtsaid organeid ümbritsevad kestad ehk kelmed (meninges), mis kaitsevad pea- ja seljaaju.
annaabi.ee 
