Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud...
hypotolami) 15. Mis hormooni glükagooni oluliseimaks ülesandeks? Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 16. Kust pärineb hormoon progesteroon ja mis on selle peamine ülesanne? S-Prog pärineb munasarjadest, folliikulite teeka ja granuloosa rakkudest ning neerupealistest. Progesteroon stimuleerib östradiooli omakorda LH ja FSH vabanemist, mis viib ovulatsioonini, mille järel östrogeenide tase langeb. ÕIGE??
Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c
Luteiniseeriv hormoon ja folliikuleid stimuleeriv hormoon põhjustavad munaraku vabanemise valminud folliikulist follikulogenees – primordiaalsed, primaarsed, sekundaarsed – toimub vaid tsissuustel loomadel, kus abirakud on somaatilist päritolu - Primordiaalsed foliikulid– munarakk, 1 kiht foliikulepiteeli - Primaarsed folliikulid - hakkab moodustuma oolemm (munaraku membraan), moodustub ZP, tekivad mitmekordsed folliikuliepiteeli kihid - Sekundaarsed folliikulid - teeka formeerub, munarakk liigub perifeeriasse Graafi folliikulid – millal kujunevad, mis rakkudest moodustuvad ja nende funktsioon; mis asi see follikul üldse on?) - 2-kihiline teeka, vedelikuga täidetud folliikuliõõs, munakühm. Enamus folliikulitest hukkub apoptoosi teel enne tertsiaarsesse staadiumisse jõudmist - atreesia Kuidas toimub oogeneesi hormonaalne kontroll? (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon, inhibiin: kus vastavaid hormoone toodetakse ja
toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Primaarsed folliikulid asuvad munasarja koore kõige pindmises osas, otse sidekoelise valkjaskesta all, munarakud on neis kaetud vaid folliikulepiteeli rakkude ühe kihiga (kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites hakkab formeeruma teeka (sidekoeline kihn), munarakk liigub perifeeriasse, zona pellucida on selgesti eristav ja tekivad folliikuliõõne alged. Tertsiaarsetes folliikulites e. Graafi põiekestes on teeka kahekihiline, follikuliõõs täitunud vedelikuga ning tekib ootsüüti sisaldav munakühm, millest vabaneb munarakk ovulatsioonil. Kihistunud folliikulepiteeli nimetatakse granuloosaks, selle rakud paiknevad munaraku ümber radiaalselt ning moodustavad kiirpärja.
valkjaskehaks. Progesteroonitase langeb. Seejärel on anöstrus – muutusi ei ole ja taas tekib proöstrus. Follikulaarfaas Munasarjas esinevad primoridaalsed, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Sekundaarne folliikul on kaetud väljast teekarakkudega ja sees on granuloosarakud. Nende vahel on basaalmembraan. Munarakku ümbritseb zona pellucida. Granuloosarakud toodavad östrogeeni ja inhibiini ja sünteesivad zona pellucida. Teeka rakud toodavad testosterooni, difundeeruvad granuloosarakkudesse, kus need konverditakse östrogeeniks. Tertsiaalses folliikulis tekib vedelikuga täidetud õõnsus. Proöstruse ajal mõned folliikulid hakkavad kasvama (FSH mõjutab) ja nad sekreteerivad östrogeeni, mis mõjutab folliikulit edasi arenema. Üks või mitu folliikulit muutuvad dominantseteks. Teised folliikulid taandarenevad, kuid eritavad östrogeene, mis toetavad dominantseid folliikuleid. Eritatakse
· Tertsiaarsed munakestad lisanduvad munajuhas, nt munavalge Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe: · Primaarne folliikul esineb primaarseid ühekihilisi ja prim.mitmekihilisi folliikuleid. Esimesed neist on kaetud 1-kihilise kuupepiteeliga, keskel on munarakk ning hakkab moodustuma oolemm. Mitmekihilise folliikuli puhul on epiteel mitmekihiline, munarakk on ikka keskel ja on moodustunud ka zona pellucida. · Sekundaarne folliikul hakkab formeeruma teeka sidekoeline kihn; munarakk liigub perifeeriasse; folliikuliõõne alged · Tertsiaarne ehk Graafi folliikul teeka on 2-kihiline (sise- ja välisteeka); folliikuliõõs on täidetud vedelikuga; munakühm, kus paikneb munarakk; folliikuliepiteeli nim granuloosaks; vahetult munarakku ümbritsevad epiteelirakud paiknevad kiirjalt ja mood kiirpärja (corona raiata) Kasvavate ja jagunevate granuloosrakkude vahele moodustub vedelikku ning tekib küps
Valkjaskesta all paiknevad primoridaalsed folliikulid, mis sisaldavad primaarset ootsüüti (ümbritseb üks kiht follikulaarepiteeli rakke). Looma vananedes folliikulite arv väheneb. Koore sügavamates kihtides paiknevad primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Primaarsed sisaldavad suuremaks kasvanud prim. ootsüüti (ümbritseb kuupepiteel). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon (zona pellucida) ja moodustub ümber folliikuli sidekoeline kihn – teeka - theca folliculi. Sek. folliikulites moodustuvad follikulaarepiteeli vahele vedelikuga täitunud tühikud, millest moodustub lõpuks folliikuli koobas (antrum folliculi), folliikulit ümbritseb teeka (eristatakse sise- ja välisteeka). Tertsiaalsed (Graafi) folliikulid on suurimad. Ootsüüt paikneb ühes follikuli servas munakühmus (cumulus oophorus). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev
Primordiaalne folliikul – primaarne ootsüüt koos ühekihilise folliikulepiteeliga. Väheaktiivsed vaikivas olekus folliikulid. Hakkab moodustuma diploteeniblokis Perioodiliselt areneb osa PrF järgmisse etappi, moodustuvad primaarsed folliikulid (folliikulepiteeli rakukiht algul ühekihiline, hiljem mitmekihiline), ootsüüt sünteesib läbipaistva tsooni e. zona pellucida. Folliikulite kasvamisel moodustuvad sekundaarsed folliikulid, mida ümbritsevad kahekihiliselt mesenhümaalsed teeka rakud. Teeka rakud produtseerivad androgeeni eellast, mis muudetakse granuloosarakkude poolt östrogeenideks (östradiooliks peamiselt) Muudab emakakaelasekreeti (emakakael kinni pandud, ovulatsiooni ajal emakakael avaneb), sekreet muutub spermide jaoks sobivaks → pääsevad läbi emakakaela emakasse. (östrogeeni oluline funktsioon) Jätkuval kasvamisel moodustub folliikulepiteelirakkude (granuloosa) sisse
sekundaarsete folliikulite staadiumini. Primordiaalsete folliikulite lameepiteeli rakud suurenevad ja tekib primaarne folliikul. Primaarsetel ühekihilistel folliikulitel on ühekihiline kuupepiteel, munarakk on keskel ning hakkab moodustuma oolemm. Primaarsetel mitmekihilistel folliikulitel on mitmekihiline epiteel ja zona pellucida on moodustunud. Sekundaarsetel folliikulitel tekib teeka ja munarakk liigub perifeeriasse. Primordiaalsete folliikulite areng käivitub munaraku poolt sünteesivate kasvufaktorite GDF-9 ja BMP-15 poolt. 2) Värbamine – värbamisel areneb ca. 300 sekundaarsest follikulist ca. 30 tertsiaarset folliikulit. Folliikli värbamise tingib FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus. 3) Selektsioon – tertsiaarsetest folliikulitest kujuneb välja üks
Progesteroon tekitab emakas limaskesata sekretsioonifaasi. Kui munarakk ei viljastu, hakkab kollakeha ca 10 päeva peale ovulatsiooni taandarenema kuni asendub sidekoega- valkjaskeha. Munaraku viljastamisel kasvab ta läbimõõt kuni 3 cm. GONADOTROPIINIDE MÕJU NAISELE Follitropiin(FSH) stimuleerib munasarjafolliikuli kasvu ja arengut. Lutropiin(LH) kutsub esile ovulatsiooni ja reguleerib kollaskeha arengut ja hormooniproduktsiooni. MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON Tertsiaalse follikuli teeka ja granuloosa valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Sekretsioonifaas e kollaskehafaas tekib kollaskeha progesterooni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb ka östrogeenide ja progesterooni tase, algab menstruaalverejooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on vähene ka nende tagasiside hüpotalamus- hüpofüüsisüsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli. NAISSUGUHORMOONID Östrogeenid(olulisem östradiool)
Nad suunavad raseduse säilimist ja organismi ettevalmistust sünnituseks. Östrogeen stimuleerib piimanäärmete teket, progesteroon säilitab emaka sisekesta ja surub alla emaka kokkutõmbed ning takistab kollaskeha taandarengut. Proteiinhormoon säilitab kollaskeha. Miks raseduse ajal kollaskeha ei taandarene ja jätkab hormoonide tootmist- toodab progesterooni, mis on raseduse säilitamiseks vajalik hormoon Emaka sisekest menstruatsiooni ajal-tertsiaalse foliikuli teeka ja granuloosa valmistavad östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta follikulaarfaasi. Sekretsioonifaas tekib kollaskeha progesterooni ja östrogeeni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb progesterooni tase ja algab menstruaalvere jooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on ka vähene tagasiside hüpotalamus-hüpofüüsi süsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli Suurim rasestumise tõenäosus-Suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda.
lõpuks folliikuli koobas – folliikulit ümbritsevas teekas (kihnus) eristatakse siseteekat ja välisteekat Kõige suuremad folliikulid on tertsiaarsed e Graafi folliikulid – otsüüt paikneb ühes folliikuli servas munakühmus Suur, follikulaarvedelikuga täitunud follikulaarõõs Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon, epiteelirakkude kiht e kiirpärg ja kogu folliikulit ümbritseb kahekihiline teeka Tertsiaarsed folliikulid saavutavad lõpliku suuruse innaajal (läbimõõt lehmal 1,5cm – märal kuni 7cm) Tavaliselt on koduloomade folliikulid ainumunalised e uniovulaarsed, ainult kassil ja koeral on mitmemunalised e multiovulaarsed folliikulid Munasarjas võime näha atreetilisi folliikuleid, mis tekivad sellisel juhul, kui folliikul ei ole lõpuni arenenud Ovulatsioonil paiskub tertsiaarsest folliikulist välja sekundaarne ootsüüt koos kiirikpärjaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
