Nääre Näärme osa Hormoon Toime Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar ...
mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haigused (vesipea ja Parinaud'i sündroom Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd. Ajuripats asub peaajus ja on jaotatud kolme ossa: ees-, kesk- ja tagasagar. Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad teistes sisenõrenäärmetes hormoonide vabanemise. Kesksagar Eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini. Täiskasvanul võib üldse puududa. Tagasagar ehk neurohüpofüüs Eritab peamiselt kahte hormooni: oksütotsiini ja antidureelist hormooni. Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused
kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket. Steroidsed hormoonid: Valgulised hormoonid: Türosiini derivaadid: HÜPOFÜÜS 1. Hüpofüüs kontrollib teisi näärmeid. ·. Koosneb: ·. a) eessagar ·. b ) kesksagar ja hüpotaalamus. ·. c) tagasagar hüpofüüs ·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) §. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS
Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist.
innervatsioon. Eessagara rakud on jaotatavad kolme tüüpi: basofiilid, atsidofiilid ehk eosinofiilid ja neutrofiilid ehk kromofoobsed rakud. Nimetused tulenevad sellest, milliste värvainetega ja kuivõrd üldse on ühed või teised neist histoloogilisel uuringul värvitavad ja seega teistest eristatavad. Neil rakutüüpidel on aga ka olulised funktsionaalsed iseärasused - nad produtseerivad erinevaid hormoone. Hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs moodustub hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist. Seega on ta vaadeldav kui närvisüsteemi spetsialiseerunud osa, mis on kohanenud sisesekretoorse näärme funktsiooni täitmiseks. Kuna hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid sünteesitakse eespool mainitud suurte neuronite kehades, mis paiknevad hüpotalamuses, käsitletakse neid sageli neurohormoonidena.
Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub
Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest
NÄÄRE HORMOON TOIME Hüpotaalamus Adiuretiin Suurendab vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- ...
Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest;...
Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti; produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia ); intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete
Tuntud üle 40 hormooni Polüpeptiid- ja proteohormoonid Steroidhormoonid Kilpnäärmenormoonid Suguhormoonid Pankrease hormoonid Suprarenaalnäärmete Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level sugunäärmete arengut Third level
(sihtelundiks on mingi sisesekratsiooni nääre) hormoonid. Mitte glandrotroopsed hormoonid avaldavad mõju elundsüsteemidele või tervele organismile. 1. KASVUHORMOON (GH; HGH)- seda hormooni nim. ka somatotroopne hormooniks. Avaldab mõju org. kasvule. 2. PROLAKTIIN (PRL)- avaldab mõju laktatsioonile e. piima eritumisele piimanäärmetes. HÜPOFÜÜSI VAHESAGAR Ei etenda imetajatel erilist rolli ja seda ei uurita. HÜPOFÜÜSI TAGASAGAR 1. ANTIDIUREETNE HORMOON (ADH)- sihtelundiks on neerud. Võimaldab veel neerutorukestes reabsorbeeruda e. tagasiimenduda. 2. OKSÜTOTSIIN- sihtelundiks on emaka lihased ja rinnanäärme lihasepiteel. Rinnanäärmed hakkavad piima produtseerima 24h peale sünnitust. Imemisakt kutsub esile väga tugeva rinnanibude ärrituse. Ärritust põhjustab oksütotsiini produtsiooni ja selle tagajärjel rinnanäärme lihasepiteeli kokkutõmmet.
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: ...
osaleb tagasisides; Põhjustab rütmilisi muutusi käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut; Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme talitlust; Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist; Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH) Hüpofüüsi tagasagar Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone, soodustab piima eritumist; Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH) (Vasopressiin)- tsentraalse osmoregulatsiooni ülekandja, parandab mälu, soodustab õppimist ning tähelepanu, osaleb stressireaktsioonides; Pineaalnääre Melatoniin- teke sõltub valgusperioodist, põhjustab tsüklilisi ja sesoonseid muutusi käitumises; Kilpnääre Türoksiin (T4), trijoodtüroniin (T3)- stimuleerivad
KNS + veres ringlevad -osaleb homöostaasis hormoonid) Kuna ajuripatsi eessagar -vähendab maksa glükoosi omandamist *eessagar e adenohüpofüüs toodab kasvuhormooni une -soodustab maksa glükogeneesi *vaheosa ja ajal, siis kõik mis segab und, -aitab hooldada in pankrease * tagasagar e takistab kasvuhormoonide sisenõristussüsteemi neurohüpofüüs teket organismis! -stimuleerib immuunsüsteemi INTERMEDIIN e -reguleerib pigmendisisaldust nahas Vaheosa hormoon melanotsüüte stimuleeriv (MSH)
11. Millist vitamiini on võimalik sünteesida organismis ja millistel tingimustel? http://lemill.net/content/webpages/vitamiinid/view 12. Vitamiinide üleasanded organismis 13. Sisesekretoorsete näärmete ülesanded organismis. 14. Hüpofüüs, epifüüs Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatus hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: · ADENOHÜPOFÜÜS e. eessagar · VAHESAGAR · NEUROFÜPOFÜÜS e. tagasagar Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist 15. Kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre · TÜROKSIIN · TRIJOODTÜRONIIN · TÜREOKALTSITONIIN Kõrvalkilpnäärmed: · PARATHORMOON - Ca ainevahetuse regulatsioon 16
Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri mööda hüpofüüsi varre veresooni otse eessagarasse
Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri mööda hüpofüüsi varre veresooni otse eessagarasse
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin.
37.Milline on hüpofüüsi ehitus ja selle paiknemine?Hormoonid hüpofüüsis? Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelrakkudest,mis migreeruvad aju alla. Sinna ei tule juhtteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu.Hüpotalamuses paiknevad neuronite jätked eritavad verre hormoone, liberiine ja statiine. Mitmeid eessagara hormoone nimetatakse tropiinideks, mis edendavad teiste organite tööd ja kasvu(somatotropiin, kortikotropiin, follitropiin) Hüpofüüsi tagasagar koosneb hüpotalamuse paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni. 38. Hüpofüüsi eessagara hormoonide sekretsiooni regulatsioon? Hüpotalamus vabastab vereringesse prolaktoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks prolaktiin. Tema mittendokriinne märklaud on rind. Samuti vabastab hüpotalamus vereringesse türeoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks türeotropiin
Ajuke saab pidevalt informatsiooni keha asendi kohta, lihaste toonuse kohta ja ka tasakaalu kohta. Seljaaju kaudu saab lihaste toonuste kohta informatsiooni. Funktsioon on lihaste liigutuste koordineerimine. Teiseks vaheaju kaudu mõjutatakse vegetatiivse närvisüsteemi talitlust. (mõjutab siseelundite ja veresoonte talitlust). Kolmandaks hüpotaalamus on seotud ajuripatsiga. Ajuripatsil on kaks sagarat, kolmas ehk vahesagar on inimesel väga tagasihoidlikul arenenud, teised on eesmine ja tagasagar. Hüpofüüsi tagasagara hormoone sünteesitakse hüpotaalamuses. Nad sealt hüpotaalamusest laskuvad piki hüpofüüsi vart tagasagarasse. Varres kulgevad taksonid. Aksonite keha on hüpotaalamuses, seal sünteesitakse tagasagara jaoks kahte hormooni: antidiureetiline (ATH) ja oksütotsioon (soodustab sünnitust ja piima väljutamist). Neis kahes tuumas sünteesitakse: nukleus supraobtius tuum, n. paraventrieularis tuum. Liberiinid ja satiinid (pidurdavad)
Ainevahetuslikult kasvuhormoon somatomediinide kaudu stimuleerib valkude sünteesi (ka lihasvalgu sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid Neurohüpofüüsi moodustavad tagasagar ja hüpotalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Paraventrikulaarne 2)supraoptiline Nemad produtseerivad antidiureetilist hormooni (ADH) ja oksüdotsiini. Nende kahe hormooni süntees toimub hüpotalamuse tuumas. Mõlemad transporditakse piki aksonit tagasagarasse. Sealt vabanevad nad verre vastava stiimuli korral. Nad võivad jääda esialgu tagasagarasse aksoni lõppossa graanulite kujul pidama (ehk kohe ei väljutata, kui tuleb stiimul, paisatakse verre, aga võib ka kohe paisata verre).
tundlikkus soodustab piima väljutus ehk sõõrdumisrefleksi vallandumist. Lüpsil asendavad looduslikke ärritajaid udara ettevalmistus, lüpsiga kaasnevad heli ja nägemisaistingud. Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis, haistmis ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse. Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse 27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus.
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
Ainevahetuslikult kasvuhormoon somatomediinide kaudu stimuleerib valkude sünteesi (ka lihasvalgu sünteesi). See toime on enam avaldanud just kasvueas. Kasvuhormooni otsene toime on seotud rasvade ja süsivesikute ainevahetusega. Nimelt stimuleerib rasvkoe rakkude lammutamist e lipolüüsi ja võimaldab rasvkoe rakkudest paremini energiat kätte saada. Samuti stimuleerib glükogeneesist glükoosi teket. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid Neurohüpofüüsi moodustavad tagasagar ja hüpotalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Paraventrikulaarne 2)supraoptiline Nemad produtseerivad antidiureetilist hormooni (ADH) ja oksüdotsiini. Nende kahe hormooni süntees toimub hüpotalamuse tuumas. Mõlemad transporditakse piki aksonit tagasagarasse. Sealt vabanevad nad verre vastava stiimuli korral. Nad võivad jääda esialgu tagasagarasse aksoni lõppossa graanulite kujul pidama (ehk kohe ei väljutata, kui tuleb stiimul, paisatakse verre, aga võib ka kohe paisata verre).
- thalamus ventralis’e hallaine kuulub ekstrapüramidiaal-motoorsesse süsteemi HYPOTHALAMUS - nähtav ajupõhimikul OSAD Chiasma opticum (BCD6) - nägemisristmik - jätkub tractus opticus’ena (C7) - lõpeb corpus geniculatum laterale’s ja keskaju colliculus superior’is Tuber cinereum (BC8) - tuhkurköber - läheb allpool üle lehtriks – infundibulum’iks (BC9) – selle otsas ripub hüpofüüs Hypophysis (B10) - tähtsaim endokriinnääre - tagasagar areneb ajuainest, eessagar produtseerib hormoone, mis mõjutavad teiste nääremete tööd Corpus mamillare (BCD11) - nibukeha - väike valkjas ümar moodustis - imetajail ilmub aju pinnale, primaatidel muutub paariliseks Hallaine - vegetatiivsed tuumad substantia grisea centralis’es kõrgeim vegetatiivsete funktsioonide koorealune koordinatsioonikeskus - eesmine, vahepealne, tagumine ja dorsaalne tuumaregioon - üle 30 tuuma - Eesregioon
Joodud vesi- värativeen (muutub hüpotooniliseks)- maksa, võtab H2O oma rakkudesse. Vere Ca nivoo konstantsuse tagamisel on vit D norm-l. SISESEKRETSTOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin.
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
sünteesi ja rasvadest energia tootmist); folliikuleid stimuleeriv hormoon (alustab tegevust puberteedieas, stimuleerides munasarjades folliikulite arengut, ja meestel munandites spermatosoidide teket); kollakehahormoon (glükoproteiin, mis reguleerib naistel ovulatsiooni teket ja meestel testosterooni tootmist); kortikotropiin (stimuleerib neerupealiste koort, et need toodaksid mineraal ja glükokortikoide). Neurohüpofüüs on hüpofüüsi tagasagar, toodab kahesuguseid hormoone: vasopressiini (reguleerib neerude poolt taasimatava vee hulka ja seega kontrollib toodetava uriini hulka ja vererõhu kontroll ka) ja oksütotsiini (mõjub emaka lihastele, põhjustades kontraktsioone sünnitamisel ja mõjub piimanäärmetele rinnapiima tekitavalt). Gonadotroopsed hormoonid 1 reguleerivad sugunäärmete talitust
sünteesi ja rasvadest energia tootmist); folliikuleid stimuleeriv hormoon (alustab tegevust puberteedieas, stimuleerides munasarjades folliikulite arengut, ja meestel munandites spermatosoidide teket); kollakehahormoon (glükoproteiin, mis reguleerib naistel ovulatsiooni teket ja meestel testosterooni tootmist); kortikotropiin (stimuleerib neerupealiste koort, et need toodaksid mineraal- ja glükokortikoide). Neurohüpofüüs on hüpofüüsi tagasagar, toodab kahesuguseid hormoone: vasopressiini (reguleerib neerude poolt taasimatava vee hulka ja seega kontrollib toodetava uriini hulka ja vererõhu kontroll ka) ja oksütotsiini (mõjub emaka lihastele, põhjustades kontraktsioone sünnitamisel ja mõjub piimanäärmetele rinnapiima tekitavalt). Gonadotroopsed hormoonid reguleerivad sugunäärmete talitust. Efektoorne hormoon- kindel hormoon, mis vastab kindlale elundile. Spetsiifilisus.
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
Mitmeid eessagara hormoone nim. tropiinideks, mis edendavad teiste elundite kasvu, arengut ja tööd: · Somatropiin (kasvuhormoon) somatoliberiin, somatostatiin · Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest.
Mitmeid eessagara hormoone nim. tropiinideks, mis edendavad teiste elundite kasvu, arengut ja tööd: · Somatropiin (kasvuhormoon) somatoliberiin, somatostatiin · Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest.
TSH: intensiivistab joodi kogunemist kilpnäärmesse, soodustab kilpnäärme kasvu ja tema hormoonide produtsiooni, vabanemist FSH: reguleerib munaraku valmimist munasarjas. Stimuleerib suguhormoonide teket LH: kutsub naistel esile ovulatsiooni ja foliikuli muutumist kollaskehaks. Meestel stimuleerib testosteroni produktsiooni ja spermatsoidide teket. Riliising- ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket. Neurohüpofüüs = hüpofüüsi tagasagar ADH: oluline neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. ADH mõjul väheneb organismist välja viidava vee hulk. Oksüdotsiin: kutsub esile emaka kontraktsioone sünnituse ajal. 29. Endokriinne süsteem: neerupealsete koor ja säsi. Neerupealse hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Stressi hormoonid. Neerupealised koosnevad kahest funktsionaalselt erinevast endokriinsest näärmest: neerupealiskoorest ja -säsist. Neerupealiskoore hormoonid: kortikoidid
Janu: rakuvälise vedeliku soolade konts. Tõusu(hüperosmootse) ja ka vedelikumahu vähenemise korral.veebilnassi retseptorid=vaheaju osmoretseptorid SISESEKRETSIOON *Hüpofüüsi eessagar : AKTH/ACTH (adrenokortikotroopne hormoon); TSH e. türotropiin; STH e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH e. follikulotropiin; LH e. luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin
*Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin.
Edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna (arbor alveolaris). Endokriinorganid sünteesivad ja sekreteerivad hormoone. Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotaalamus ja hüpofüüs. Hüpotalamus asub vaheajus (diencephalon) kõige alumise osana ja on ühenduses hüpofüüsiga. Reguleerib hüpofüüsi hormoonide sekretsiooni ja seega kontrollib ka praktiliselt kogu endokriinsüsteemi. Autonoomse NS kontrollkeskus. Hüpofüüs koosneb: eessagar (kasvuhormoon), tagasagar (oksütotsiini), kesksagar (intermediin). Ajuripats nõristab hormoone. Perifeersed endokriinorganid: käbinääre (glandula pinealis) kilpnääre (glandula thyreoidea) kõrvalkilpnääre (glandula parathyreoidea) neerupealised (gl. suprarenalis) sugunäärmed e gonaadid (testised ja munasarjad) pankrease saarekesed (insulae pancreaticae) tüümus (thymus) platsenta (placenta) difuusselt paiknevad endokriinrakud Käbikeha – epifüüs – asub vaheajus. Käbikeha on jaotunud sagarikeks, mis
sugunäärmete talitlust · somatotroopne hormoon e. kasvuhormoon - stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia) - intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi - intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest - kehalisel tööl produktsioon suureneb soodustab üleminekut süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. 2. Vahesagar: · intermediin reguleerib naha pigmendisisaldust 3. Tagasagar e. neourhüpofüüs: · antidiureetiline hormoon reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku, soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi. Tõstab vererõhku. 48. Ärritajad, ärritus, erutuvus. Ärritaja - ükskõik milline energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Ärritajad jagunevad: · üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk,
erinevate rakkude talituse koordineerimine. Hormoone produtseeritakse sisenõre ehk endokriinnäärmetes ning eritatakse sealt otse verre- Hormoonid transporditakse verega kudedesse, kus nad mõjutavad rakude ainevahetusprotsesse. Ühe ja sama hormooni toime võib olla erinevates rakkudes erisugune. 1) Hüpofüüs Eessagar: adrenokortikotropiin, türotropiin, somatotropiin, gonadotroopsed hormoonid; Kesksagar: intermediin; Tagasagar: antidiureetiline hormoon, oksütotsiin. 2) Epifüüs Melatoniin. 3) Kilpnääre Türoksiin, trijoodotüroniin, kaltsitoniin. 4) Sugunäärmed Naine: östrogeenid, gestageenid. Mees: testosteroon. 5) Neerupealised Säsi: epinefriin (adrenaliin), norepinefriin (noradrenaliin). Koor: mineraalkortikoidid (aldosteroon), glükokortikoidid (kortisool), androkortikoidid. 6) Kõrvalkilpnäärmed
tagasagarasse. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid (1. alasüsteem) AKTH türeotroopne hormoon gonadotroopsed hormoonid o FSH o LH Prolaktiin Kasvuhormoon Neurohüpofüüs ja selle hormoonid (Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi 2.alasüsteem) On hüpotalamu hüpofüsaalsüsteemi 2.alasüsteem. Selle moodustavad hüpotalamuse 2 neurosekretoorset tuuma ja hüpofüüsi tagasagar. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus)
hüpofüüsi tagasagarasse. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid (1. alasüsteem) AKTH türeotroopne hormoon gonadotroopsed hormoonid o FSH o LH Prolaktiin Kasvuhormoon Neurohüpofüüs ja selle hormoonid (Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteemi 2.alasüsteem) On hüpotalamu hüpofüsaalsüsteemi 2. alasüsteem. Selle moodustavad hüpotalamuse 2 neurosekretoorset tuuma ja hüpofüüsi tagasagar. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon. Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus). Igapäevases
Lüpsil asendavad looduslikke ärritajaid udara ettevalmistus (puhastatakse udar, masseeritakse nisasid, sooritatakse eellüps), lüpsiga kaasnevad heli- ja nägemisaistingud. Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis-, haistmis- ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse (joonis). Söördumisrefleksi tekke skeem: 1- ajukoor , 2- ajuripats, 3- süda, 4- piimanäärmed, 5- närviteed Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
