eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer.paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu
Erituselundkond Autorid: Irma Isabella Raabe, Ursula Roomere ja Liisa Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude
Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste-alveoolidega. 18. Neerud ( ehitus) ja 19. Kuseteed Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Neerud oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Neerud on peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Kuseteed koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti
Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 11. Hingamisteede mõiste; hingetoru, bronhid 12. Kopsud Kopsud hingamiselundid, paiknevad rinnaõõnes, on seotud peabronhide, veresoonte ja neid ümbritsevast sidekoest moodustunud kopsujuurtega. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav kesksein. Kops toetub kopsupõhimikuga vahelihasele. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks. 13. Kuseorganid Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Neerud oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Neerud on peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Kuseteed koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti
Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. · Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. · Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt meestest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. · Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakke naistel elu jooksul juurde ei moodustu. · Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks.
kopsu sisenevad. Dorsaalne pind on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav. Kopsud jagunevad sagarateks. Kopsu sagarad jagunevad segmentideks. Kopsud on kaetud serooskestaga – kopsukelmega. Kopsusid toidab aordist algav bronhiaalarter. 27. Kuseorganite üldine iseloomustus Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad kusepõis ja kusiti ning ülemised kuseteed neeruvaagnad ja kusejuhad. 28. Neerude ehitus: Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast, alumise rinnalüli kõrgusel. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia – nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest.
Osa meeste siseelunditest on kehavälised, naistel on kõik kehasisesed. Pärasool, jämesool, põis. VALE Mehe naise suguelundkondade ehituslikud erinevused Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised suguelundid on munandikott ja suguti. ·Naise sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Välimised on häbemekink, suured häbememokad, väikesed häbememokad, kõdisti, tupeavaus, neitsinahk. ·Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi. ·Mehel moodustub sperma, naisel vaid munarakud. ·Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes. ·Mehe seemnerakkude suurus on umbes 35 m, naise munarakkude suurus umbes 0,1 mm (naise suurim rakk). ·Seemnerakk koosneb peast ja sabast, munarakk on ümmargune. Hingetoru kõri ja kopsutorusi ühendav hingamisteede osa Kopsutoru Hingetoru hargnemine kaheks, mis suubuvad mõlemasse kopsu Kopsusomp väike õhuga
Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe organism kahjustub mürkidega, on võimalus, et mingi aja möödudes moodustuvad uued, kahjustamata pärilikkusainega spermid. Millised on naise suguelundid? Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Naisel on kuseteed ja suguteed eraldi. Naise alakehas asub emakas, mis on setud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed- munasarjad- asetsevad kahel pool emakat. Kuidas talitlevad naise suguelundid? Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järjel munasarjast üks munarakk, seda nim. ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud
Mekoonium väljub reeglina alati, probleem tekib sünnijärgselt tarbitud toidu seedimise ja väljutamisega. Vajadusel soovitan teha klistiiri sooja vee ja toiduõli seguga, koguses 1-2 liitrit. Profülaktiliselt võib pärasoolde viia apteegikaupa Mikrolax, mis on 2 ml tuubikeses, pehmendab hästi roojapalle. Samuti tuleks kontrollida iga paari tunni tagant mära nisa, ebanormaalne nisa tähendab ebanormaalset imetamist. Tähtis on jälgida varsa esimest urineerimist, et aru saada, kas kuseteed töötavad normaaselt (täkk urineerib esimest korda 5. elutunnil, mära aga 10-11. elutunnil )
nimetatakse spermaks. See väljub organimist suguti läbiva kusiti kaudu. Kuni murdeeani kindlustab kusiti ainult kusepõie tühjenemise. Suguküpsuse saabudes väljub seemnepurskel sperma kusiti kaudu, kuid mitte kunagi uriiniga samal ajal. Ühe seemnepurskega eritub tavaliselt mitusada miljonit spermi. 1) Naistel paikneb enamik suguelundeid keha sees. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt mehest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. 1.4 Naise alakehas asuv emakas on lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. 1.5 Naissugunäärmed munasarjad- asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: 1) toodavad suguhormooone, mis nõristuvad verre 2) valmivad naissugurakud e. munarakud 1.6 Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe
14ndal nädalal õppisin kuidas kätt rusikasse panna ja ma tegin erinevaid grimasse, et oma keha tundma õppida. Samas mul olid igemetes hambad arenenud ja keha oli üleni karvane. 15ndal nädalal ma olin juba nii suur et mahtusin peaaegu peopessa ja kaalusin 50 grammi.Sel nädalal hakkasin ma luksuma ja ma reageerisin valgusele.16ndal nädalal mul olid sõrmed ja varbad juba täiesti väljaarenenud.Mul toimisid mitmed olulised süsteemid: kuseteed ja vereringe. Samas ma oskasin juba emme nabanööriga mängida. 17ndal nädalal ma olin juba umbes 12 cm ja kaalusin 100150 g. Mul olid juba olemas ka ripsmed ja kulmud. järgmine nädal ma tundsin juba oma enda emme hääle ära. 19ndal nädalal mu emme rääkis minuga ja jutustas mulle igasuguseid lugusid. Kahe nädala pärast ma olin juba 27 cm pikk. 23ndal nädalal ma olin juba piisavalt tugev, et emmele märku anda et ma oskan liigutada. Ma andsin talle ikka päris mitu tugevat
Munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke. Seemneväät on kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kordkorralt laienev vere ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Peenis e suguti on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. 22. Neerud ja kuseteed Neerud on oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Kuseteede koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti.
Lihassüsteem - Lihased, kõõlused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamissüsteem - kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH-regulatsioon. Südame-vereringe süsteem süda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon. Seedimissüsteem - Suu, söögitoru, magu, sooled, seedenäärmed Toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, imendumine, jääkainete eritamine Kusesüsteem - neerud, põis, kuseteed Laguproduktide eritamine, PH ja vedeliku tasakaalu regulatsioon. 10. Populatsioon samal ajal, ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Kooslus - on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Liik üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. 11
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni
Iga terminaalbronhiool jaguneb hingamisbronhioolideks, mille seintes esineb juba üksikuid alveoole. Hingamisbronhioolid jagunevad alveolaarjuhaketeks ja viimastele järgnevad piklikult laienenud alveolaarkotikesed. Alveolaarjuhakeste ja alveolaarkotikeste sein on kogu ulatuses kaetud kopsualveoolidega, kus toimub difusioon. Alveoole iseloomustavad väga suur pindala ja väga õhukesed seinad. 36. Kuseorganid. Üldine iseloomustus. Kuseorganiteks on neerud ja kuseteed. Kuseteede koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide likvideerimine uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ja hoitakse vere koostist konstantsena. Neerud on peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud meenutavad ehituselt näärmeid, kuid erinevad neist selle tõttu, et ei tooda uriini koostisosi ise (peale mõne üksiku nt
Neerude töö6 Lootepuhune kusi koguneb allantoisi vedelikku.Vastsündinu eritab kust ca 150 ml/kg päevas, mis on palju suurem kui võrreldavad suurused täiskasvanul hobusel. Samal ajal on kusi vähem kontentreeritud kui täiskasvanutel.Kuna neerud on veel arenguetapis, tuleks keemiliste ravimitega ettevaatlik olla, seda sellepärast, et neerud ei ole võimelised väljutama toksiine ja ravimite jääke . Väga tähtis on jälgida esimest urineerimist, et aru saada, kas kuseteed töötavad normaalselt. Täkkvarssadel on rohkem probleeme kusiti arengul ja läbivusel ning seda tuleb kontrollida. Täkkvarss kuseb esimest korda 5. elutunnil, märavarss aga 10-11. elutunnil. Kaasasündinud neerude patoloogiad on neerude alaareng,väärarengud, neerude tsüstid,hüdronefroos, azotemia. Patoloogiaks on rebenenud kusejuhad või alaarenenud põis. Kusiti arenguhäired on teine suur kuseteede probleem, esineb ka kusemist nabaväädi kaud, mida nimetatakse uurahuseks.
Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. · Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. · Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt meestest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. · Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakke naistel elu jooksul juurde ei moodustu. · Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks.
koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer.paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas
satuvad sapipigmendid uriini. Kui uriin on selletõttu tume, siis (roe) rooja on hele Punapeet teeb uriini punaseks. Mikroskoopilisel sademeuuringul vaadatakse epiteelirakke, leukotsüüte. Hulga leukotsüüte räägivad tavaliselt neerupõletikust, mitte glomerulonefriidist, vaid neeruvaagna põletikust (püolonefriit). Tehakse analüüs ka mikroobide suhtes. Normaalselt pole uriinis glükoosi........ Põiepõletik tekib külmetumisest, või infektsiooni kaudu, naistel haigusrisk suurem, sest kuseteed on lühemad. Uriin on steriilne, võib haava peale pissida. SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre või rakuvahelisse ruumi (hormoonid) Välissekretoorseteks aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektrorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor.
kopsusararikeks. Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiooljaguneb hingamisbronhioolideks. Respiratoorbronhioolid jagunevad alveolaarjuhakesteks ja viimastele järgnevad piklikud laienenud alveolaarkotikesed. 15. Kuseorganid ( kuseteed,põis jt) Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Viimaste koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised,
põletikud, munandite verevarustushäired, suitsetamine, istuv eluviis, stress jm. NAINE Naisel paikneb enamus suguelundeid keha sees. Tähtsamad suguelundid keha sees: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Naiste suguelundite ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi. Emakas on naise alakehas asuv õõnes elund, mis on seotud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Sugu- ja kuseteed on naisel täiesti eraldi. Tupe avaus asub kusitisuudmest taga pool. Munasarjad asetsevad kahel pool emakat, need on naissugunäärmed, mis toodavad naissuguharmoone ja nendes valmivad naissugurakud e munarakud. Vastsündinud tütarlapse munasarjades on ligi miljon munaraku eellast, 7-aastasel on neist alles kuni 300 000. Kõik rakud on tekkinud juba looteeas, naise eluea jooksul neid juurde ei teki. Murdeeas muutub tütarlaps suguküpseks. Munasarjad hakkavad ajuripatsis toodetud
Gaaside vahetus vere ja vliskeskkonna vahel, pH regulatsioon Sdame-vereringe ssteem Sda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon, termoregulatsioon Lmfi ssteem Lmfi sooned, lmfi slmed Vrkehade kahjutustamine organismi sisekeskkonnas, vedelikutasakaalu regulatsioon, kaitsefunktsioon Seedimisssteem Suu, sgitoru, magu, sooled, seedenrmed Toidu mehaaniline ja keemiline ttlemine, imendumine, jkainete eritamine Kusessteem Neerud, pis, kuseteed Laguproduktide eritamine, pH ja vedelikutasakaalu regulatsioon Reproduktiivssteem Sugunrmed, suguelundid Sugurakkude produtseerimine, paljunemine INIMESE ORGANISMI TALITLUS Eespool ksitleti inimorganismi ehitust selle tundmappimise lihtsustamiseks struktuuri erinevate tasandite kaupa. Organism aga talitleb alati htse tervikuna: muutused he organi vi organssteemi talitluses kutsuvad alati esile suuremaid vi viksemaid muutusi ka teiste organssteemide funktsionaalses aktiivsuses
mineraalsooli ja ravitoime · Mineraalvees on rikkad kas.... Süsinikdioksiidist, kloorist, rauast, broomist, sulfaatidest, sulfiididest, radoonist, ränist, joodist. Lisaks võivad sisaldada lämmastikku, metaani, väävel vesinikku · Vähem soolased veed on joogiks, soolasemad vannideks Koostis määrab mineraalvee toime · Rauarikas mineraalvesi Kehvveresus, menstruatsioonihäired · Sulfiidide ja kloriidide rikas Seedeelundid, sapiteed, kuseteed, maks, neerud · Ränisisaldus Põletikuvastane · Radoonirikas Rasvaainevahetuse häired, kilpnääre Müügil mineraalvete asendajad · Tänapäeval müügil ka Nõrga soolasusega, ilma ravitoimeta, kunstlikult valmistatud mineraalveed · Pudelisse villitakse nõrga soola sisaldusega vett, Madal naatriumi sisaldus · Müügil ka "kunstlikud" mineraalveed Tegelikult - põhjavesi, allikavesi, joogivesi, kaevuvesi, lauavesi Mineraalveed jaotuvad
·Kroonilised silmapõletikud ·Põletustunne, kipitus silmades ·,,Märjad silmad" ·Nägemise nõrgenemine ·Kanapimedus 8. PEA Peavalud, pisted, uimasus ·Tasakaaluhäired ·Migreen 9. NAHK Sügelemine ·Allergianähud ·Ekseemid (küünarõndlas, põlveõndlas), mähkme ekseem ·Kroonilised ekseemid ·Jala ja küüneseen ·Vinnid, furunklid, rakud (mitte käimisest), väiksed villid ·Kõõm ·Naha kuivamine ·Psoriaas 10. KUSETEED Korduvad kuseteede ja neerude põletikud ·Kipitus urineerimisel ·Tihenenud urineerimise vajadus, samas ei tule midagi 11. LIHASED,LIIGESED, JÄSEMED ,,Ärasuremine" ·Pisted ·Lihaste nõrkus, lihaste tuimus ·Liigeste valud, liigeste paistetus 12. MUUD Meeletu väsimus ·Probleemid lähevad hullemaks pimedal aastaajal ja niisketes ning läppunud õhuga kohtades, niiskusest ·Koordinatsiooni probleemid ·Kemikaalide, tubakasuitsu, parfüümide lõhnad ärritavad
Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiooljaguneb hingamisbronhioolideks. Respiratoorbronhioolid jagunevad alveolaarjuhakesteks ja viimastele järgnevad piklikud laienenud alveolaarkotikesed. 24) Kuseorganid kuseorganid - on neerud ja kuseteed. Viimaste koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, punakaspruunid spetsiifilidsed
Kontrolli, et pt. suu oleks tühi Hoia pt. püstises asendis(istuvas või poolistuvas või voodis tõstetud peaalusega asendis) 30-60 min. jooksul peale söömist. Neelamisfunktsiooni seisundit peab pidevalt kontrollima ning andma uusi hinnanguid Õe ülesandeks on ka pt. ja tema pereliikmetele düsfaagia olemuse ja põhjenduste selgitamine ning probleemiga toimetulekut suurendavate tegevuste õpetamine. NEUROLOOGILISE HÄIRE PÕIEHÄIRED Kuseteed koosnevad 2 neerust, 2 kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Põie lihaselist osa nimetatakse detruusoriks. Põie ava juures on lihas mida nim. Sulguriks e. sfinkteriks, mis urineerimise vaheajal on kokkutõmbunud ja suletud Spinaalne refleks Inkontinents- tahtele allumatu uriinileke e. kusepidamatus. Esineb 5-8 % kogu elanikkonnast. Naistel sagedamini kui meestel. Tekitab hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme
mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel. 3. segavorm (endogeenne + eksogeenne). Esineb valdaval osal astmahaigetest. Tuberkuloositekitaja ja selle levikuteed, riskigrupid (kes haigestub?) Kopsutuberkuloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis ehk Kochi kepike, erandjuhtudel võib tekitajaks olla ka Mycobacterium bovis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse, harvem teisi elundeid (luu-liigessüsteem, kuseteed jt). Tekitaja: Tuberkuloosi tekitaja on aeroobne happekindel mikroob (Mycobacterium tuberculosis, erandjuhtudel ka Mycobacterium bovis), mis on väliskeskkonnas püsiv. Tänavatolmus püsib 10 päeva, raamatulehtedel 3 kuud, vees 150 päeva. Keetmisel hävib 5 minutiga, 5% kloramiinis 5 tunniga ja päikesevalguses 1,5 tunniga, jahedas, niiskes ruumis – 2 kuud. Levikuteed: Tavaliselt on nakkusallikaks haige inimene. Kopsutuberkuloos levib köhides ja rögaga. Nakatumisvõimalused:
selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. 2 Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem
ei lühene! Skeletilihas- Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas- Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad
(Neuroepiteel) kattekiht närvisüsteemis 2. Tugi-/sidekoed Troofilise funktsiooniga koed Veri ja lümf (vedelad sidekoed) Retikulaarne sidekude- vahendava funktsiooniga (kannab aineid jne) Kohev sidekude Rasvkude kogub aineid ja annab uuesti kasutamiseks Toetava funktsiooniga koed Tihe sidekude- peab suurele pingele vastu Kõhrkude- on nt lülisambas, hingamisteedes Luudkude- moodustab skeleti 3. Lihaskoed Silelihaskude- magu, soolestik, kuseteed jne Skeletilihaskude- toestab luid ja liigeseid, kontrollitav Südamelihaskude- 4. Närvikoed Närvikude (kitsalt)- neuronid Neurologliia- närvisüsteemis olev kude, aitab närvirakkudel paigal püsida EPITEELKUDE Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega
koguarvust. Antigeenid on keerulised orgaaanilised ained, mis organismi sattunult tekitavad immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, võõrastel rakkudel, organismi enda muunduunud rakkudel. Humoraalse immuunsuse toimemehhaismid- immuunglobuliinid(neutraliseerivad, aglutineerivad või pretsipeerivad lahustuvaid haigustekitavaid võõraineid. Seejärel makrofaagid kõrvaldavad antikeha kompleksid. 72.Kuseelundkond Anatoomilised osad-Neerud ja kuseteed Neerude ehitus-Oakujulised (ERALDI LEHEL) Neerude paiknemine- Paiknevad üks vasakul pool ja teine paremal pool kumbagi kopsu all selja poolel. Neerude verevarustus-Arteriaalne veri kõhuaordist läbi mõlema neeruarteri, parem ja vasak neeruveen suunduvad õõnesveeni, neerude verevarustus moodustab 25% südame minutimahust puhkeolekus. Neerude funktsioon-reguleerivad koevedelike hulka na ja vee väljutamise kaudu, kehavedelike
Eristatakse epiteel-, side-, närvi- ja lihaskude. Inimese keha massist moodustavad valdava osa (70-80%) lihaskude ning sidekudede hulka kuuluvad luu- ja rasvkude. Need määravad keha kuju ja vormid. 1. Epiteelkude ehituslikud iseärasused: funktsioonid: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval Katab keha ja elundite (seedekulgla, Rakuvaheainet on vähe, moodustuvad kuseteed, kopsud, veresooned) pinda õhukesed kiled, mis koosnevad ühest või Vooderdab kehaõõnt mitmest rakukihist Moodustab piiri keha ja väliskeskkonna Teistest kudedest eraldatud basaal- vahel membraaniga Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna Esinevad epiteelrakud, närvilõpmed, mõjutuste eest vahel ka limanäärmed Võimaldab ainevahetust väliskeskkonna
). Vt. ka endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel. lõpp-peremehed -- definitiivsed peremehed. mehhaaniline kahjustus (kr. mechane -- masin). Iga nugiline mõjub organismile võõrkehana. Mida arvukamad ja suuremad on parasiidid, aeda ulatuslikum on parasiidi patogeenne toime peremehesse. Toitumise ja migratsiooni ajal vigastavad parasiidid peremehe nahka, limaskesti ja siseelundeid. Suurte parasiitide nugimise korral võivad torujad elundid (sooled, hingamisteed, kuseteed, vere- ja lümfisooned, sapi- ja pankreasejuha) ummistuda. Torujate elundite (veresoonte, söögitoru) läheduses paiknevad ehhinokokipõied võivad neid väljastpoolt komprimeerida ja valendiku sulgeda. Parasiidid põhjustavad elundite rõhkatroofiat. mehhaanilised siirutajad (kr. mechane -- masin). Mehhaaniliste siirutajate (loomade või inimese) organismis või keha pinnal parasiidid ei arene ega sigi, kuid püsivad teatud aja nakkusvõimelistena
endoteelirakkudega – see on vere-õhu barjäär, mis on gaasivahetuse soodustamiseks max õhuke Koosneb endoteeliraku tsütoplasmakihist, endoteeliraku basaalmembraanist, esimest tüüpi alveolotsüüdi basaalmembraanist ja tema tsütoplasmakihist Kõige kitsamates barjääri osades võivad mõlema raku basaalmembraanid omavahel liituda ERITUSORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Neerud ja kuseteed – kusepõis, kusejuha Kuseorganite morfoloogiline ehitus on keerukam neerudel, kusejuha ja kusepõis mõlemad on lihtsama ehitusega ja koosnevad kolmest kestast NEERUDE EHITUS, NEFRONI MÕISTE Kompaktsed paarilised organid, peamine ülesanne on uriini produktsioon – väljutatakse organismist ainevahetuse jääkprodukte Pealt on neerud kaetud õhukese kiudsidekoelise kapsliga
Kliinilistel uuringutel tuleb erilist tähelepanu pöörata patsiendi ülekaalulisusele kui ühele inkontinentsust soodustavale tegurile. Genitaalsfääri nahalööbed võivad kaudselt osutada inkontinentsusele. Günekoloogilistes uuringutes võib ilmneda vaagnahaliste lõtvus jne. Meestel tuleb uurida eesnäärme seisundit. Põhjalik neuroloogiline uuring võib näidata, et inkontinentsus on tingitud põieveast. Laboratoorsete uuringutega tuleb välja lülitada võimalus, et kuseteed on infitseeritud. Tuleb uurida neerude tegevust ja veresuhkru taset. Anamneesi selgitamist kergendab, kui patsient peab nn. urineerimispäevikut, kuhu ta mõni päev enne uuringutele tulekut paneb kirja urineerimistungi, - tahtmise ja tahtmatu urineerimise korrad, samuti arstimite võtmise hulga ja ajad. Samuti tuleb märkida kasutatud vedeliku hulk ja uriini hulk, kui seda on võimalik mõõta. Jääkuriini määramine ultraheliuuringuga või korduva kateteriseerimisega kuulub
· antibiootikumresistentsuse kujunemine. Haiglanakkuse allikaks on kliiniliselt väljendunud või subkliinilises vormis nakkushaigust põdev või varjatult haigustekitajaid kandev inimene (haige, personal, külastaja), kelle organismist väljunud haigustekitajad kantakse üle teisele haigele või personalile ning ka külastajale. Haigustekitajate spetsiifilisteks ründeobjektideks on hingamisteed, kopsud, seedekulgla, nahk, limaskestad, kuseteed, närvisüsteem ja vereringe. 4 HI jaotatakse eksogeenseteks ja endogeenseteks infektsioonideks. Eksogeenseid infektsioone põhjustavad mikroobid, millel on haigla keskkonnas või personali sees spetsiifiline reservuaar ning iatrogeenne ja olmeline ülekandetee. Nende esinemissageduseks loetakse vaid 10-30% kõigist HI-dest ning enamasti on need välditavad (90-100%).
Seedimissüsteem lemine, imendumine, jääkainete erita- sooled, seedenäärmed mine Laguproduktide eritamine, pH ja Kusesüsteem Neerud, põis, kuseteed vedelikutasakaalu regulatsioon Reproduktiiv- Sugunäärmed, sugu- Sugurakkude produtseerimine, palju- süsteem elundid nemine INIMESE ORGANISMI TALITLUS Muutused ühe Eespool käsitleti inimorganismi ehitust selle tundmaõppimise lihtsustamiseks
pulseerivat moodustist Koolikud Sapikoolikud Iiveldus, oksendamine, Ülakõhuvalu, mis ulatub kuni võimalikud teadaolevad parema poole roiete alla, kõht sapikivid, võimalik on vajutamis- ja vallandaja: rasvane toidukord koputustundlik Neerud ja kuseteed Neerukoolikud Äkiline algus, suurenevad Valu neerude kohale surudes valuhood, valu kiirgus selga, või koputades, võimalik külgedele, alakõhtu; pingul kõht võimalikud teadaolevad neerukivid Uriinipeetus Tungiv vajadus urineerida, Häbemeluu kohal on
annaabi.ee 
