Kaasasündinud immuunsus tuleneb bioloogilisest eripärast ning see on pärilik. Omandatud immuunsuse võib inimene saada konkreetset haigust läbi põdedes või vaktsineerimisel. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Omandatud immuunsus ei ole pärilik 19.Immuunsus, immuunsussüsteem (lõpeta laused). 20.Kopsusombu e. alveooli 2 iseloomulikku tunnust. Kuidas need omadused aitavad kaasa gaasivahetusele? Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. 21.Milline gaas liigub alveoolist verre, milline gaas liigub verest alveooli?
Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete ku...
Kopse katab väga õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku Kopsud ei tühjene mitte kunagi täielikult Kopsudesse jääb õhutagavara, et need kokku ei kukuks Alveoolid Alveoolides toimub gaasivahetus Neil on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad Läbi alveoolide liiguvad gaasid kergesti Hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli Nende ainete konsentratsioon on kummalgi pool alveooli seina erinev Hingamissageduse reguleerimine Hingamist saab reguleerida Hingamisliigutusi juhib peaajus asuv hingamiskeskus Hingamisel kopsu maht suureneb ja väheneb Kui rinnaõõne maht suureneb, suurenevad ka kopsud ja õhk liigub kopsudesse Rinnaõõnde mahu vähenemisel, vähenevad ka kopsud ja õhk surutakse välja Hingamise skeem Hingamissageduse suurenemine Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb,
suureneb ja kopsud täituvad õhuga Väljahingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad –> rinnakorv väheneb mõõtmetelt ja kopsud lähevad õhust tühjaks 8. Mis tähtsust omab hingamisel piklik aju? Kui lähed ruumi nt kus on vähe õhku, siis CO2↑ –> impulss piklikusse ajusse –> hingamislihastesse –> toimub sissehingamine 9. Alveooli iseloomustus, ülesanne. Kopsualveoolid on ühekihilise epiteeliga õhumullid. Tagavad efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatust õhust liigub verre hapnik. 10. Joonis Ninaõõs – puhastab õhku (ripsepiteel ja limaepiteel). Palju veresooni õhu soojendamiseks. Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse Kõri – koosneb kõhredest, sealt liigub läbi ainult õhk. Kõris on häälekurrud, mis pannakse
chronicum M Hingamisteede Karikrakkude ja Haigusseisund, kus: Krooniline bronhide krooniline Põletikuline Kochi kepikese Trombi kandumine Südame parema õ limaskesta põletik bronhiaalnäärmete · Alveooli põletikuline haigus. obstruktiivne protsess kopsukoes poolt põhjustatud verevooluga vatsakese i hüpertroofia ja de kopsuhaigus ehk kopsu aeglaselt kopsuarteritesse suurenemine rõhu s hüperplaasia
vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Kopsud mahutavad 5-6l õhku. Kopsudesse jääb õhutagavara u 1l, et nad kokku ei langeks. ALVEOOLIDES TOIMUB GAASIVAHETUS Alveoolidel on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad. Läbi alveoolide ja kapillaaride õhukeste seinte liiguvad gaasid kergesti: hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erineva. ÕHU KOPSUDESSE JÕUDMINE Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb. See toimub rinnaõõne mahu muutumise tõttu: kui rinnaõõne maht suureneb, suureneb ka kopsude maht ja õhurõhk muutub neis madalamaks kui väliskeskkonnas, mille tagajärjel liigub õhk kopsudesse. Kui aga rinnaõõne maht väheneb, väheneb ka kopsude maht., neis oleva õhu rõhk muutub kõrgemaks kui
Sissehingamine: Rinnaõõne ruumala suureneb, rõhk kopsudes väheneb. Vahelihas liigub allapoole ja roietevahelised lihased tõmbavad roideid väljapoole. Väljahingamine: Rinnaõõne ruumala väheneb, rõhk kopsudes suureneb. Vahelihas liigub ülespoole ja roided langevad allapoole. 4. Kuidas toimub gaasivahetus alveoolide ja kapillaaride vahel? Hapnik liigub alveoolidest verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erinev. 5. Kui suur on hingamissagedus ja millest see sõltub? Hingamissagedus sõltub vanusest. Mida vanemaks saab inimene, seda väiksem on tema hingamissagedus. Täiskasvanu:12-14 minutis. Teismeline:15-20 minutis. Väikelaps:20-30 minutis. Vastsündinu:30-50 minutis. 6. Mille poolest erineb sisse- ja väljahingatav õhk? Ainete sisalduse poolest. 7
Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Vasak kops on väiksem, sest süda asub sellele kopsule lähemal. Mõlema bronhi väiksema läbimõõduga harud, mis lõpevad kopsusompude e. alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Need koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. Hingamisliigutusi juhib peaajus asuv närvikeskus, mida nim. hingamiskeskuseks. *Sissehingamisel vahelihas tõmbub kokku, roietevahelised lihased tõmbuvad kokku.(hapnik-20,8% süsihappegaas-0,03%) *Väljahingamisel vahelihas lõtvub, roietevahelised lihased lõtvuvad. (hapnik-15,7%, süsihappegaas-3,6%) Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb, nt lihastöö tulemusena, muutub hingamine sagedasemaks ja sügavamaks.
Hingetoru Kopsutorud juhtida õhk hingetorust kopsudesse Kopsud hingamine Kopsutorud 2. Kirjelda, kuidas toimus kopsus gaasi vahetus! Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. a) Miks on vajalik? b) Mis tagab alveoolides kiire gaasi vahetuse? c) Millisest protsessist pärineb CO2 ? 3. Kuidas toimub rakuhingamine? a) Milleks on see vajalik? Kuna inimorganism vajab elutegevuseks energiat b) Nimeta kaks lähteainet! Hapnik ja glükoos c) Saadus? Vabaneb energia, hapnik , süsihappegaas
Täiskasvanu hingetoru on 10-15 cm pikk. Lastel on hingetorud lühemad ja seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk soojeneda ning võib põhjustada kopsudes haigusi. Hingetoru hargneb kaheks bronhiks. Nad suunduvad vasakusse ja paremasse kopsu ning hargnevad seal. Bronhid jagunevad omakorda harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Alveoolide seinad on väga õhukesed ning koosnevad ühes rakukihist. Alveooli ümbritsevad võrguna verekapillaarid. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte verre. Süsihappegaas liigub vastassuunas, sest kehast tulnud veres on seda rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%. Adrenaliini toodavad neerupealsed. Adrenaliin eritub verre negatiivsete ja
lihased lõtvuvad, silelihas kumer, rinnaõõs väheneb, roided liiguvad alla ja väljapoole, õhk kopsudest välja, suurenenud CO2 ja H2O sisaldus, vähenenud O2 ja N2, hingamissagedus 16 18x/min, reguleerib ajuhingamiskeskus, tundlik CO2 sisaldusele veres, gaasivahetus kopsudes toimub alveoolis gaasivahetus vere ja kopsude vahel ( ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik, õhuke 1 rakukihiline sein, verest alveooli CO2 ja alveoolist verre O2). Mis moodustavad hingamiselundkonna? Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Mis on hingamiselundkonna ülesandeks? Hingamiselundkonna ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja organismis tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Järjesta hingamiselundkonna osad lähtuvalt õhu liikumisest väljahingamisel: alveool e kopsusomp, bronhiool e kopsutorukesed, bronh e kopsutoru, trahhea e hingetoru, söögitoru, kõri
Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. Süsihappena süsinikdioksiid ühineb veega ja tekib H2CO3 süsihape. Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees. Kui erütrotsüüdid venoosse verega jõuavad kopsu kapillaaridesse, siis nii süsihape kui karbohemoglobiin dissotseeruvad co2 vabaneb ja läheb läbi kopsukapillaari ja alveooli seina alveooli. Co2 vabanemist kopsukapillaarides soodustab kudedega võrreldes madalam temperatuur kopsudes (jahedam). Süsinikdioksiidi transport lahustunult vereplasmas Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad hemoglobiiniga hästi ja moodustab hemoglobiiniga püsiva ühendi, võrreldes karboksühemoglobiiniga. Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga
seda mööda kusepõide. 12.Mis on rakuhingamine? Valem? Ja sõnadega valem? Rakuhingamine on rakkudes energia saamine hapniku toimel lihtsaid toitaineid lõhustades. Glükoos+ hapnik=süsihappegaas+vesi+energia glükoos+O=Co2+H2O+ energia 13.Milline on õhuliikumise tee organismis? Mis igas etapis toimub? Mis on bronh, alveool,häälekurd? Hapnik liigub kopsudesse, sealt alveoolidesse ja sealt verre. Samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Alveoolides süsihappegaasirikkaks muutunud õhk hingatakse välja. Alveool e kopsusomp on kopsu väikseim ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahel gaasivahetus. Bronh ehk kopsutoru, hingetoru. Häälekurrud e häälepael, hingetoru ülemises osas. 14.Miks hakkab inimene ärevuse ja kehalise koormuse ajal kiiremini hingama? Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb, mõjutab see hingamiskeskust ning hingamine muutub sagedamaks ja sühgavamaks
hammas eemaldada suunaga vestibulaarsele. Soovitavalt vältida lateraalsete intsisiivide korral rotatsiooni! Tangide valik: sirged tangid kas hambale või hambajuurele Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas Kaniinid Tavaliselt organismi kõige pikema juurega, juur ristlõikes ristkülikukujuline, anatoomiliselt siin ülalõualuu moodustab kühmu ja seetõttu on vestibulaarne luupind suhteliselt õhuke ning seetõttu sageli murdub ekstraktsiooni käigus labiaalne alveooli sein. Ekstraktsiooniliigustus on luksatsioon kombineeritud rotatsiooniga Tangid: sirged, juuretangid, bajonetid Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas, vajadusel õmblusmaterjal, nõelahoidja, käärid, luupuur luuliste servade tasandamiseks Premolaarid I premolaar e. dd 14, 24 On kahejuureline hammas, harva ühe kokkukasvanud juurega, juured võivad olla väga õhukesed kogu ulatuses. Hammas tuleks enne tangide adaptatsiooni saada luksaatori abil hästi
TartuTervishoiu Kõrgikool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.daviddarling.info/images/bronchi_lungs.jpg Kopsualveoolid on poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25 mm. Nad on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga (hingamis- e. respiratoorne epiteel), mis paikneb elastsete kiudude võrgustikul. Väljastpoolt ümbritseb alveoole kapillaaride võrgustik. Alveooli seinas leiduvate elastsete kiudude tõttu on võimalik nende mahu muutumine sisse- ja väljahingamisel. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on kokku ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoolide üldarv kopsudes on 300-500 miljoni piires, nende üldpind on u. 100 m2. Alveoolidevahelises sidekoes on arvukalt makrofaage, mis võivad tungida alveoolide valendikku ja täita siin oma fagotsütoosi funktsiooni.
kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda suurest hulgast kopsusagarikkudest. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, milles kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. Sagarikku sees jaguneb sagarikubronh bronhioolideks. Bronhioolid lähevad üle laienditeks sombujuhaks, mille seintes on 0,2-0,3 mm läbimõõduga poolkerakujulised väljasopistused kopsusombud ehk alveoolid. Alveooli sein koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Alveoole ümbritseb kapillaaride võrgustik. Alveooli ja kapillaari seina kogu paksus on 0,1-0,5 m. Läbi selle seina toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400 mln alveooli, mille üldpindala on pärast sissehingamist 70-100 m2.
14) DNA, geenid, kromosoomid DNA- desoksüribonukleiinhape. Pärilikkuse kandja on DNA Geen- on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujundamises Kromosoom- keharakkudes on ühepalju kromosoome. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 kromosoomi 15) Infarkt Tekib siis kui südamelihast verega varustav veresoon ummistub, mille tagajärjel muutub osa lihastest elututuks ja asendub armkoega 16) Alveoolid Alveoolide seinad on õhukesed, koosnevad ühest rakukihist. Igat alveooli ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolides toimub gaasivahetus 17) Sisenõrenääre Sisenõrenääre eritab hormoonid otse verre. Need on munandid, munasarjad, neerupealised, kõhunääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, ajuripats, käbikeha 18) Meeleelundid Silm- kaitsevad silmalaud ja ripsmed, silmamuna niisutab pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal silmalihased. Eestpoolt katab sarvkest. Silmaava ümbritseb vikerkest. Kepikesed eristavad musta valget (heledust, tumedust)
Kopsuharude hargmenise süsteem: Peabronh Sagarabronh Segmendibronh 2-3 subsegmendibronh -> korduvad hargmenisel Sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli (läbimõõt 1mm), millest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks, mis lähevad üle Alveolaar- ja sombujuhaks, mis lõpevad laienditega, mille seintes ongi kopsualveoolid. Kopsu väikseimaks ühikuks ongi kopsualveoolid ehk kopsusombud, mis täidavad gaasivahetuse ülesannet. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoole on kopsus 300-500 miljonit. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid. Bronhioolid, lümfisooned. Kopsude vereringe: 1. Esimene vereringe teostab opsude spetsiifilist hingamsfunktsiooni (väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest
Kuivaineterikas, 15-20% valku, s.h. 7% immuunoglobuliine. Kolostrum sisaldab rohkem proteiini, rasva, mineraale ja vitamiine ning vähem laktoosi kui laktatsioonipiim. Kolostrum on toitvam – 2x annab energiat kui tavaline piim. Tähtsus: annab vastsündinud loomadele esialgse immuunsuse, aktiveerib seedetrakti motoorika. Immuunoglobuliinid imenduvad terve molekulina esimese 24-36 h jooksul. Piima süntees piimanäärme epiteelis Enamik orgaanilisi piima komponente sünteesitakse alveooli epiteelirakkudes. Prekursoritena kasutatakse glükoosi, AH, rasvhappeid, mis on pärit ekstratsellulaarsest vedelikust. Epiteeli rakkudes on palju mitokondreid. Need toodavad ATP-d, mida kasutatakse * sünteesiks * piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide
vaheseinad emfüseem) kaebuseks Raviga ja õhenevad ja 2.passiivne füüsilisel suitsetamisest seejärel suitsetamine pingutusel tekkiv loobumisega rebenevad. Õhk 3.kutsealane hingeldus. on võimalik pääseb alveooli ekspositsioon haiguse haiguse kiiret suhteliselt hästi, (töötamine edenedes tekib süvenemist kuid väljapääs on saastatud õhuga hingeldus ka pidurdada ning raskendatud. keskkonnas rahulolekus. patsiendi
viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele
vaheseinad emfüseem) kaebuseks Raviga ja õhenevad ja 2.passiivne füüsilisel suitsetamisest seejärel suitsetamine pingutusel tekkiv loobumisega rebenevad. Õhk 3.kutsealane hingeldus. on võimalik pääseb alveooli ekspositsioon haiguse haiguse kiiret suhteliselt hästi, (töötamine edenedes tekib süvenemist kuid väljapääs on saastatud õhuga hingeldus ka pidurdada ning raskendatud. keskkonnas rahulolekus. patsiendi
- plica sublingualis - aluseks suupõhjalihased: geniogyoideus + mylohyoideus + digastricus - siseõõnt täidab pulp ehk hambasäsi veresooned, närvid, sidekude - hambajuur kinnitub alveooli tappühendiga rippuvas asendis - juurt ühendavad alveooli seinaga radiaalsed ja tangentsiaalsed kollageenikiudude kimbud desmodontium HAMBAD DENTES - Hamba hoideaparaadi (parodontium) desmodont, alveooli sein, tsement ja
Gl.sublingualis 3-5 %, segasülg (rohkem mukoosne) MÕISTED Sülg on süljenäärmete limane, kergelt aluseline sekreet. Täissülg on süljenäärmete sülg+igemetasku vedelik+ lima. Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täiskasvanutel ja reeglina kroonilise iseloomuga. Periodontiit on hammast alveooli kinnitavate sidemete süsteemi pöördumatu põletik, mis ravi puudumisel põhjustab hammaste väljalangemist. BIOFUNKTSIOONID · Suuõõne kudede niisutamine MG1 poolt · Antibakteriaalne toime Sekretoorsed antikehad IgA, IgG, IgM Lüsosüüm, laktoferiin, sialoperoksüdaas, mutsiin, histatiin, glükoproteiinid · Kliirens- mikroobide ja toidu komponentide lahjendamine ja eemaldamine Kiire (suurenenud sülje sekretsioon) Pikaajaline (<0,2 ml/min)
Vere liikumist südamest elunditesse ja sealt tagasi nimetatakse vereringeks. Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väike vereringe e. kopsuvereringe saab alguse südame paremast kojast (kuhu saabub venoosne veri ülemise- ja alumise õõnesveeni süsteemi kaudu), sealt edasi kulgeb veri südame paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere läbi kopsuarteri ja tema harude edasi kopsude verekapillaaridesse. Kopsu verekapillaarid ümbritsevad kopsudes alveoole, läbi kapillaari ja alveooli seinte toimub gaasivahetus, mille käigus venoosne veri muudetakse arteriaalseks (hapnikuga rikastamine). Edasi kulgeb juba arteriaalne veri mööda kopsuveene nelja suurde kopsuveeni, mis suubuvad südame vasakusse kotta. Suur vereringe Nelja kopsuveeni kaudu jõuab arteriaalne veri kopsudest südame vasakusse kotta, sealt edasi liigub veri südame vasakusse vatsakesse. Suur vereringe algabki südame vasakust vatsakesest, mis pumpab arteriaalse vere aorti. Aordikaarel
Oimualuse pinna (facies infratemporalis) tagumist väljuvat osa nimetatakse ülalõuaköbruks (tuber maxillae). Silmakoobasmise pinna (facies orbitalis) tagumine osa algab silmakoopaaluse vaoga (sulcus infraorbitalis), mis läheb üle eespoolt silmakoopaaluse kanalina (canalis infraorbitalis). Otsmikuluumine jätke (processus frontalis). Suulagijätke (processus palatinus). Alveolaarkaarel (arcus alveolaris) on hambasombud (alveooli dentales). KUKLALUU (os occipitale) peas Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi)
Ninaõõs - koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni. Suuõõs Kõri Hingetoru - Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse. Bronhiaalpuu Kopsud - Hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Peabronh Neel Alveooli ja sellega külgnevate kapillaaride seinte vahel oleva membraani kaudu toimub gaasivahetus. Sissehingamisel: 1) Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse. 2) Lihased tõmbuvad kokku. 3) Roided liiguvad üles- ja väljapoole. 4) Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb. Sissehingatavas õhus on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03% süsihappegaasi Väljahingamisel: 1) Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. 2) Lihased lõtvuvad.
· organismi ainetaluvuse (tolerantsuse) tõus, · Isiksuse muutus. 62. Millisel kujul ringleb ravim veres? Selgita selle olemust. Milline vorm on toimiv? Seotud vormis, mis on depoovorm ning vabalt ringleva ravimi hulga vähenemisel täiendab selle varu. Vabas vormis, millisena on ravim võimeline difundeeruma kudedesse, jõudma elunditesse ja toimet avaldama. 63. Millest oleneb difusiooni kiirus ja suund passiivsel difusioonil? Gaas tungib läbi alveooli seina verre siis, kui tema kontsentratsioon on õhus suurem kui veres; gaas liigub suurema osarõhu poolt väiksema osarõhu poole. Kui veres on suurem konsentratsioon kui õhus, siis hakkab gaasi väljumine verest õhku ja veres olev kontsentratsioon väheneb. Sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest. 64. Mis on kergendatud difusioon? Aine transport madalama kontsentratsiooni suunas valgulise transporteri abil. 65
kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti. 29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul
kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti. 29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul
ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis) Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; eespurihambad – 1-2 juurt; purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem!) Hamba siseehitus: a)Dentiin – tugev luu, põhiaine – annab kuju b)Email – väga kõva luuaine, katab krooni pinda c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu. Piirivaost eespool on pind kaetud keelenäsade e. papillidega (papillae). Keelenäsade põhitüübid:
Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. 30. Gaasivahetus alveoolis. Alveoolid on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. Alveooli ning sellega külgnevate kapillaaride seinad on väga õhukesed. Läbi sellise õhukese membraani toimubki gaasivahetus sisse/välja-hingatava õhu ja vere vahel.
Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine- hambavaap e. email. Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga. Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes nõrgemini arenenud. Värvuselt piimjad või sinakas-valged (jäävhambad on kollaka varjundiga), arvult 20. Piimahammaste lõikumine algab u. 6 kuuselt ja peab 24 elukuuks olema lõppenud
pleuraga kopsujuure Kopsualveool Teostavad kopsude peamist ülesannet gaasivahetust, poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25MM, Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti Pleuraõõs Lestmete vaheline pilutaoline ruum PUUDUB ÕHK Mediastiinum Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum Bronhiaalpuu Hingamisteede jagunemine peabronhidest väiksemateks osadeks, kuni alveooli ja sombujuhadeni 16. Inspiirium Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid 17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis.
- jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1. KROON - ulatub suuõõnde (nähtav osa) 2. KAEL - kaetud igemega (igeme sees) 3. JUUR- kinnitub alveooli (lõualuus, ühel hambal 1-3, vahel enam) 4. HAMBAÕÕS- hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks 4 - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole - sidekoest
Väike vereringe ehk kopsuvereringe: (kopsutüvi-arterid-arterioolid-kapillaarid- veenulid-veenid-4 kopsuveeni) Seda läbides rikastub veri hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri – kopsutüvega. Kopsutüvi jaguneb kaheks kopsuarteriks, üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu, kus nad lähevad üle alveoolide seina ümbritsevaks kapillaaristikuks. Verekapillaaridel on suur kontaktpind alveooli seinaga, mis tõhustab kopsudesisest gaasidevahetust. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta läbi 5-8 kopsuveeni. Vasakust kojast suundub ta vasaku vatsakese ja aordi kaudu suurde vereringesse. Suur vereringe ehk kehavereringe algab vasakust vatsakesest aordiga (keha suurim arteriaalne veresoon), suubub paremasse kotta. Varustab keha hapnikurikka verega. (Aort-arterid-arterioolid-kapillaarid-veenulid-veenid-2 õõnesveeni) . 38
Rakkudes leidub kollast pigmenti. Viimajuhad Parotiidjuhas algul Suur ja mitu väikest juha Juhad meenutavad ehituselt kahekihiline, hiljem parotiidjuha, divertiiklid. mitmekihiline lameepiteel. Strooma Sidekoeline, palju Tugevad sidekoelised Sidekoeline. rasvkude. septid. 40. Alveooli ehitus Alveoolid väljuvad bronhiooli ühest seinast, mis asetseb bronhiooli saatva veresoone vastas. Respiratoorsed bronhioolid hargnevad edasi alveolaarjuhadeks (ductus alveolares), mille seintes kahele poole väljuvad kopsualveoolid (alveoli pulmones). Alveolaarjuhadel intaktne sein puudub; sein esineb ainult kitsaste aladena alveoolide väljumiskohtade vahel. Alveolaarjuhad lähevad hargnedes üle alveolaarkotikesteks (sacculi alveolares), millel iseseisev sein puudub, neid
1. Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. 2. Süsihappena süsinikdioksiid ühineb veega ja tekib H2CO3 süsihape. Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees. Kui erütrotsüüdid venoosse verega jõuavad kopsu kapillaaridesse, siis nii süsihape kui karbohemoglobiin dissotseeruvad co2 vabaneb ja läheb läbi kopsukapillaari ja alveooli seina alveooli. Co2 vabanemist kopsukapillaarides soodustab kudedega võrreldes madalam temperatuur kopsudes (jahedam). 3. Süsinikdioksiidi transport lahustunult vereplasmas Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad hemoglobiiniga hästi ja moodustab hemoglobiiniga püsiva ühendi, võrreldes karboksühemoglobiiniga. Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga
Mitu O2 molekuli suudab hemoglobiin siduda-4 molekuli Kuidas toimub sisse-ja välja hingamine rahulolekus-O2 hingatakse sisse, see jõuab meie alveoolide kapillaaridesse, sealt liigub hapnik edasi pulmonaarveenidesse, läbib südant ning liigub arterite kaudu kudedesse, kus toimub gaasivahetus. Hapnik antakse ära, ning CO2 võetakse vastu. See liigub mööda veene pulmonaararterisse, liigub südamesse ning südamest läheb läbi ja jõuab alveooli kapillaaridesse ning sealt hingatakse CO2 jälle välja. Daltoni seadus-iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas. CO2 transport verega-CO2 lahustuvus veres on parem kui hapnikul. Vereplasmas on teda 10%. Transport vereplasmas:CO2 ja veest tekib punalibledes süsihape, mis dissotseerub vesinikiooniks ja vesinikkarbonaatiooniks. Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas ensüüm karboanhüdraas, vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse
Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala. Pleuraõõnes on väike alarõhk. Väiksem kui õhurõhk. 2,6-6mmHg Hingamisliigutused: · Sissehingamine
Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala. Pleuraõõnes on väike alarõhk. Väiksem kui õhurõhk. 2,6-6mmHg Hingamisliigutused: · Sissehingamine
kopsuveenide kaudu südame vasakusse poolde ja pumbatakse arteriaalse verena suurde vereringesse. Alveoolides põhineb õhu ja vere vaheline gaasivahetus sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhuga ruumist madalama osarõhuga alale. 15 Hapnik läheb alveoolidest verre, sest osarõhk alveolaarõhus on suurem kui veres. Gaasivahetus toimub difusiooni teel läbi alveooli seina alveolaarõhust kapillaarveresoontesse läbi difusioonimembraani. Süsihappegaas difundeerub verest alveoolidesse. Kui difusioonihäired puuduvad: alveolaargaasis hapniku ja süsihappegaasi osarõhud ühtlustuvad. difusioon sõltub: difusiooniala pindalast gaaside konsentratsioonide erinevusest kummalgi pool difutsioonipinda difusioonitee pikkusest (ehk koe paksusest) T D=APk/T 21. Hingamisgaaside transport verega ja gaasivahetus kudedes.
Kollaskeha –corpus luteum – moodustub küpsest folliikulist pärast ovulatsiooni. Kollaskeha taandareneb valkjaskehaks - corpus albicans. 70. Udar. Udar (uber) – piimanäärmetest moodustunud ühtne organ (mäletsejalistel ja hobustel). Kuuluvad talituslikult suguorganite hulka. Udara jaotab sagarikeks (lobuli glandulae mammariae) sagarikevaheline sidekude. Sagarikus paiknevad alveoolid (alveoli glandulae mammariae). Alveooli seina moodustavad laktotsüüdid. Alveoolidest algavad alveolaarjuhad (sein on kaetud ka laktotsüütidega). Alveolaarjuha on pikliku kuju ja kitsa valendikuga struktuurid, mis ühinevad interlobulaarjuhadeks (kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga. Suuremaid interlobulaarjuhasid katab kahekihiline prismaatiline epiteel. Kontrolltööde materjal Torujate organite üldehitus SEEDEAPARAAT - apparatus digestorius Seedeaparaat koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: suuõõnes
sekretoorset iseloomu rakkudega Munajuha lihaskest koosneb kahest kihist: ring- ja välimistest pikikihtidest UDAR Emasloomadel esinevad piimanäärmed kuuluvad talitluslikult suguorganite hulka Koduloomadel kasutatakse terminit piimanääre su, ca ja fe puhul – Ru ja eq moodustub piimanäärmetest ühtne organ udar Sagarikevaheline sidekude jagab udara sagarikkudeks – sagarikus paiknevad rohkearvulised alveoolid Alveooli seina moodustavad laktotsüüdid, mis on ühes kihis paiknevad madalad rakud Rakkude kõrgus muutub vastavalt sekretsioonifaasile ja udara täitumusele moodustunud piimaga – sellises alveoolis on ka laktotsüüdid kõrgemad Viimasüsteemi algusosa moodustavad alveoolidest algavad alveolaarjuhad, viimaste sein on kaetud samuti laktotsüütidega
See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida. Esmalt täituvad alveoolid ja viimasüsteemi ülaosad, seejärel valgub piim urke näärme ja nisaossa. Ühe liitri piima sekretsiooniks peab udarat läbima 500 l verd. Alveoolide näärmeepiteeli rakud muudavad verst võetud valgud, rasvad, süsivesikud jt. ained ensümaatiliste protsesside tagajärjel piima koostisosadeks. Sünteesitud piima komponendid liiguvad rakkudest alveooli valendikku läbi rakumembraani, koos raku fragmendi või terve raku eraldumisega 86) Piima koostis ja omadused. Ternespiim e. kolostrum. Piima koostis · Rasv põhiliselt triglütseriidid, rasvhapped võetakse verest või sünteesitakse piimanäärmes (mitteruminandid glükoosist, ruminandid atsetaadist ja - hüdroksübutüraadist) glütserool tekib glükolüüsi vahendusel · Laktoos glükoos+galaktoos, sünteesitakse piimanäärmes
ja vesi. HINGAMISTEED · Ninaõõs( ninakarbikud, haisteepiteel, ninakarvad. Fnd: õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri( kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru ( 10 cm pikka ja 2,5 diameeter) MITMEREALININE RIPSEPITEEL E HINGAMISEPITEEL · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhidoolides on kuupepiteel. KOPSUD Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70- 100 ruutmeetrit. Alveoolide seinu katvate kapillaride diameer on 8 mikromeetrit, seetõttu peavad erütrotsüüdid neis liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie veega tenniseväljaku suurune ala. HINGAMISLIIGUTSED Sissehingamine
See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida. Esmalt täituvad alveoolid ja viimasüsteemi ülaosad, seejärel valgub piim urke näärme ja nisaossa. Ühe liitri piima sekretsiooniks peab udarat läbima 500 l verd. Alveoolide näärmeepiteeli rakud muudavad verst võetud valgud, rasvad, süsivesikud jt. ained ensümaatiliste protsesside tagajärjel piima koostisosadeks. Sünteesitud piima komponendid liiguvad rakkudest alveooli valendikku läbi rakumembraani, koos raku fragmendi või terve raku eraldumisega 86) Piima koostis ja omadused. Ternespiim e. kolostrum. Piima koostis · Rasv põhiliselt triglütseriidid,rasvhapped võetakse verest või sünteesitakse piimanäärmes (mitteruminandid glükoosist, ruminandid atsetaadist ja - hüdroksübutüraadist), glütserool tekib glükolüüsi vahendusel
külge kinnituvatest miljonitest mikroskoopilise suurusega moodustistest ehk alveoolidest. · Nende suurus on 50350 µm olenevalt sellest, kui suures ulatuses on need täitunud piimaga. · Alveoolide seina moodustavad tihedalt üksteise kõrval paiknevad epiteelirakud ehk laktotsüüdid (näärmeepiteel). · Alveoolide laktotsüütidest seina ümbritseb müoepiteelrakkude ja kapillaaride võrgustik. · Alveooli sisemusse moodustuvat tühimikku nimetatakse alveoolivalendikuks · Alveoole ümbritsevad müoepiteelrakud toimivad samuti nagu silelihased, nende kontraktsioon surub piima sõõrdumise ajal alveoolist viimasüsteemi · Alveoolid moodustavad alveoolide sagarikke, mille kogumikke nimetatakse sagarateks. Sagarikke ja sagaraid eraldab üksteisest sidekude, mida nimetatakse stroomaks. Sagarate kogumid koos strooma ja piima viimasüsteemiga moodustavad udaraveerandi
annaabi.ee 
