21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes? Vedelike soojusliikumine sesneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohaste teise. 22.Milles seisneb soojusliikumine gaasides? Aineosakeste liikumine on korrapäratu,osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake on ise kiirusega. 23.Mis põhjustab ainete iseenesliku segunemist? Ainete iseenesliku segunemist põhjustab soojusliikumine. 24.Mida nimetatakse difusiooniks? Ainete iseenesliku segunemis nim. difusiooniks. 25.Mida nimetatakse soojuspaisumiseks? Ainete kokku tõmbumist ja paisumist nim. soojuspaisumiseks. 26.Milline seaduspärasus esineb gaaside soojuspaisumisel? Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 27.Milline seaduspärasus esineb vedelike soojuspaisumisel? Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 28.Milline seaduspärasus esineb tahkete kehade soojuspaisumisel? Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. 29
Aineosakeste liikumine on korrapäratu (osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake ise kiirusega) ega lakka kunagi. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Ainet tahkes olekus nimetatakse tahikiseks. Vedelikes paiknevad aineosakesed veidi hõredamalt kui tahkistes. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Kõik gaasid on voolavad, kuid erinevalt vedelikest puudub neil kindel ruumala. Difusiooniks nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist soojusliikumise tõttu. Soendushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele (1 cal = 4,2 J). Mida kõrgem on keha temperatuur ja mida tumedam on keha, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Neeldumiseks nimetatakse valguse muundumist keha siseenergiaks. Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele
Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri tõstmisel saabub tahkes kehas paratamatult hetk, kui ägenenud soojusliikumine suudab osakesed kristallvõrest välja rebida. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Iseeneslikult segunevad ka vedelikus lahustuvad ained. Ainete iseenesliku segunemise nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on looduses väga oluline, taimed saavad kasvamiseks vajalikke aineid just tänu difusioonile. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või siis teiselt kehalt antud kehale. Soojushulk on soojusprotsesside juures oluline füüsikaline suurus. Kuigi õhk on väga halb soojusjuht, kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski läbi õhu näiteks ahi või radiaator soojendavad õhu kaudu tuba. Sooja ahju juures puutub õhk
temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks (sisepõlemismootor, soojuspump, külmkapp) Enamikes tänapäeva sm kasutatakse gaasi või auru tehtavat tööd. Termodünaamika põhiprintsiibid: 1)print. väljendab põhivõrrand 2)entroopia kasvu seadus Ülekandenähtused- aine või energia ülekandumine ühest ruumi osast teise. Aine iseenesliku ülekandumist ühest ruumi osast teise ja segunemist teiste ainetega seal nim. difusiooniks. Kiiremini gaasides, aeglasemalt vedelikes ja vähesel määral tahketa ainete vahel. Soojusjuhtivus- siseenergia ülekandumine Kui kaks pindala suurusega S asuvad teineteisest kaugusel l ning ühel pinnal on kõrgem temp. T1, teisel madalam T2, siis aja t jooksul ühelt pinnalt teisele kandunud soojushulk Q= k (t1-t2)/l *St k- pindade vahelise aine soojusjuhtivus tegur. Sisehõõre- meh. energia õlekandumine vedelikes või gaasides.
Termodünaamika lühikonspekt Soojusjuhtivuse põhiseadus: Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub ,seda rohkem soojus selles suunas levib. Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks keha (ainekogust) on termodünaamilises tasakaalus, kui soojus ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermi...
-Replikatsiooni etapid: I RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga II ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti III RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekulis IV lõpeb mRNA, tRNA, ja rRNA süntees V DNA omandab uuesti biheeliksi kuju VI RNA liigub rakutuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON III LOENG Rakkude energiavajadus Milleks rakkudele energiat vaja? Kasvamiseks, paljunemiseks, arenemiseks. Rakud ei vaja energiat osmoosiks, difusiooniks. Millised protsessid rakus vajavad energiat (pooldumisel)? Nt. DNA polümeraasi seostumiseks DNA'ga replikatsioonis; ainete ja ühendite transpordiks. -Kuidas liigub vesi läbi rakumembraani? Kas osmoosi või difusiooni teel? Osmoosi Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.) -Kuidas saab ATP rakumembraani sisse? Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu) 20% kehaline töö
liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine. Gaaside liikumist ruumis nimetatakse difusiooniks (deodorandi liikumine õhus; 2 tõrvapappi tükki muutuvad 5-6 aasta möödudes samaks tükiks koos olles). 13) Kas gaasid on head või halvad soojusjuhid? Kus seda ära kasutatakse? Gaasid on väga halvad soojusjuhid. Kasutatakse ära talvejopedes (sulejoped). 14) Mille poolest erineb mittemärguv aine märguvast ainest? Mittemärguv aine ei valgu siledal pinnal laiali, kuid märguv aine valgub. Mida suurem on märgumisteguri väärtus, seda paremini laoutub aine ruumis laiali.
Liikumine Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teste kehade suhtes mingi aja jooksul. Kulgliikumiseks nimetatakse keha sellist liikumist, mil keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni (trajektoore). Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha kiirus ei muutu. Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu tee ja kogu aja suhet. Hetkkiiruseks nimetatakse kiirust mingil suvalisel ajahetkel. Nihkeks nimetatakse keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendavat suunatud sirglõiku. Teepikkuseks nimetatakse keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkust. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumises jätta arvestamata. Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutu ajaühikus. Vaba langemiseks nimetatakse keha langemist maapinnale õhutakistuse puudumise võiminimaalse õhutakistuse korral. Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika os...
kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. Kroomi puudumine organismis võib põhjustada kehakaalu suurenemist ja vere kolesteroolitaseme tõusu. Peaaegu pool organismis leiduvast kroomist on
http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERG...
dekoratiivsel eesmärgil. Elektrolüütilist kroomimist rakendatakse auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomitakse ka autoiluliiste, käekellakorpusi ja olemeesemeid. Kroomkate suurendab pinnakõvadust ja kulumiskindlust, on ju kroom kõige suurema kõvadusega metall. Kuullaagrite kroomimine pikendab tunduvalt nende tööiga Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi esinemine looduses Kroom on 21. kõige rikkalikumalt esinev element maakoores , mille keskmine kontsentratsioon 100 ppm. Tavaliselt looduses on leida mitte Kroomi lihtainena vaid Fe(CrO2)2 ainena, mis on tähtsam kroomi maak
Hsp 40- chaperonid, mis on kompleksis Hsp70-ga >85% eukarüootsetest valkudest kasutavad seda rada foldimisel GroEL struktuur GroEL/TCiP valgud koosnevad 14/8 subühikust (55 kDa) ATPaasid, kasutavad energiat valkude korrektseks foldimiseks GroEL molekulaarne mehanism -Ekvatoriaalne osa (243 AA) põhiliselt helikaalne- ATPd siduv domään - vaheosa lühike, hüdrofiilne osa- ruum ATP/ADP difusiooniks -apikaalne domään (191-376 AA) koosneb kahest B sheedist, välimised domäänid pole selgelt struktueerunud ja moodustavad hüdrofoobseid klastreid Valkude degradeerimine Ekstratsellulaarselt toimub valkude lagundamine proteaaside abil: endoproteaasid, eksoproteaasid Valkude vananemine: -keemiline vananemine Gln Asn deaminatsioon -Met Cys oksüdeerimine -Ratsemisatsioon
2. Difusioon . - Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi ja anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Mida rokhkem on molekule teatud ruumis ja teatud temperatuuril, seda suurem on rõhk. See kehtib ka veeauru suhtes, mis on gaas. Rõhku mõõdetakse paskalites (Pa). - Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Veeaur liigub ka läbi materjalide ning konstruktsioonide. Difusiooni ulatus sõltub materjalide poorsusest mida poorsem on materjal, seda rohkem laseb see niiskust läbi. - Veeauru rõhu määrab temperatuur ja see ei saa ületada rõhku, mis tekib monedil, kui õhk on veeauruga küllastunud. Praktikas ei ole niiskuse liikumise suuna määramiseks tavis arvutada rõhku, vaid piisab, kui võrrelda veeauru sisaldust õhus. Niiskus liigub kuivema õhu poole,
Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis s...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Sissejuhatus Ideaalgaas– gaas, mille molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja seetõttu sageli jäetakse arvestamata. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavalaliselt kokkuleppeliselt normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15 K (0 ⁰C) ja rõhk 101 325 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Kasutatakse ka standardtingimusi, kus temperatuur on 273,15 K ja rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Normaaltingimusel 1,0 mooli gaasi ...
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on il...
Daltoni seadus - keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Moolimurd - segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass,
Püld = p1 + p2 + ... = Σpi 1.10 Pi = Püld ∙ Xi 1.11 Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd – segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga ni Xi n 1.12 Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M 1 D m2 M 2 1.13 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades
Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Difusioon Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi või anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse niiskuse difusiooniks. Veeaur liigub ka läbi materjalide ja konstruktsioonide. Difusiooni ulatus sõltub materjalide poorsusest, mida poorsem on materjal, seda rohkem laseb see niiskust läbi. Niiskuse difusioon tekib õhus oleva erineva aurusisalduse tõttu. Kõrgema aurusisaldusega õhk liigub madalama aurusisaldusega õhu poole. Konvektsioon Kui difusiooni puhulliigub õhus olev veeaur erineva niiskusesisalduse tõttu, siis konvektsiooni puhul trandspordib veemolekule õhuvool. Õhu liikumist
Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd – segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga ni X i= 1.10 ∑n Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M1 m1 M 1 D= = 1.11 m2 M 2
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE...
(erinevad molekulid) C, sest 81. Milline toodud molekulidest võiks olla steroidhormoon? (erinevad molekulid) B 82. Milles avaldub bioloogiliste membraanide asümmeetria (kaks tunnust)? 1) plasmamembraanide erinev lipiide koostis 2) erinevad valgud ja oligosahhariidid 83. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? Membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised 2D-ks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine või levimine. 84. Kas transmembraanne valk on: Integraalne membraanivalk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? Membraanilipiidide flip-flop tähendab nende hüppamist ühelt küljelt teisele läbi membraani. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? Selleks, et molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele, peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna
Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. 2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede: Mälumine. Eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonid toidu segamine, transport, imendumispinna suurendamine Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin
Difusiooni teel omandatakse nt hapnik, saadakse lahti süsinikdioksiidist ning osmoosi teel vabanevad rakud üleliigsest veest. Difusiooni teel saavad rakku või rakust välja ainult need molekulid, mis suudavad vabalt läbida rakumembraani. Suured ja/või hüdrofiilsed molekulid liiguvad rakku ja rakust välja membraanivalkude vahendusel. Membraanivalgud moodustavad membraani läbivaid kanaleid, mida mööda ained liikuda saavad. Seda nimetatakse vahendatud difusiooniks ning see ei nõua samuti lisaenergiat, kuna liikumine toimub väiksema kontsentratsiooni suunas. Vahendatud difusiooni teel liiguvad rakku ja rakust välja näiteks laenguga molekulid ehk ioonid, kuna neil on lipiidse membraani läbimine raske. Ainete liikumist võimaldavad valgud on reeglina spetsiifilised ning lasevad läbi ainult mingeid konkreetseid molekule. Aktiivne transport Aktiivne transport vajab lisaenergiat. Aktiivselt transporditakse aineid, mis liiguvad suurema
Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks, suureneb alveolaar-ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus. Kopsusid läbinud ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse suuremal hulgal süsihappegaasi. Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesel...
Chaperoninid moodustavad kambrikese, kuhu sisse pääseb voltimata valk, mis pannakse seal ATP hüdrolüüsi abil õigesse konformatsiooni ja pakitud valk vabaneb. Bakteriaalse chaperonini moodustavad Hsp60 ehk GroEL. GroEL valgud koosnevad 14/8 subühikust (55 kDa). ATPaasid, kasutavad energiat valkude korrektseks foldimiseks Jaguneb: -Ekvatoriaalne osa (243 AA) põhiliselt α-helikaalne: ATPd siduv domään - vaheosa lühike, hüdrofiilne osa- ruum ATP/ADP difusiooniks -apikaalne domään (191-376 AA) koosneb kahest β- sheedist, välimised domäänid pole selgelt struktueerunud ja moodustavad hüdrofoobseid klastreid GroEL moodustab kaks heptameerset ringi, mis mõlemad on kambrid, kuhu valk saab siseneda ning GroES moodustab kaane, mis siis selle kambri katab. Pärast ATP seondumist toimub chaperonis konformatsiooniline muutus läbi mille osa hüdrofoobseid piirkondi mis olid vajalikud substraadi seondumiseks kaovad.
ja 1M glükoosi lahusega. Haru B on täidetud 1M sahharoosi ja 2M glükoosiga. Millised muutused on torudes toimunud pärast tasakaalu saabumist? 12. Kaks ühesugust loomarakku asetati 0.5%-lisse glükoosi lahusesse. Raku A ruumala ei muutunud. Raku B ruumala suurenes kuni rakk lõhkes. Milline järgnevatest väidetest on õige? B oli A suhtes hüperosmootne 13. Kandjavalgud rakumembraanis on vajalikud ainult kergendatud difusiooniks 14. Eukarüootses geenis esinevad kõik järgnevalt toodud piirkonnad välja arvatud operaator 15. Geene kodeerivad piirkonnad eukarüootses kromosoomis on eksonid 16. Kõik järgnevad ühendid transkribeeritakse DNA-lt välja arvatud valk 17. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 18. Milline võiks olla evolutsioonis kõige hiljem tekkinud metaboolne rada? Oksüdatiivne fosforüleerimine ja mitokondriaalne elektronide transpordi ahel (mETA)
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarse...
Bilipiidkihi eksoplasmaatilises pooles osas on glükolipiidid, fosfatidüülkoliin ja sfingomüeliin, tsütoplasmaatilises pooles aga fosfatidüülseriin ja fosfatidüületanoolamiin. Fosfolipiidi translokaasid-paigutavad lipiide ümber lipiidse kaksikkihi kihtide vahel endoplasmaatilises võrgustikus ja plasmamembraanis. Membraanivalgud Bilipiidkiht on solvendiks membraanvalkudele. Nii nagu membraani lipiidid, nii ka paljud valgud on võimelised lateralseks difusiooniks. Kuigi membraanide baasstruktuur põhineb lipiidsel kaksikkihil, on just membraanis olevad valgud need, mis toimetavad spetsiifilisi funktsioone: ainete transport läbi membraani ioongradientide tekitamine signaalide vastuvõtt ja edasiandmine vahendab membraanidele tsütoskeleti kinnitumist kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: 1. Transmembraansed valgud. 2. Kovalentselt seotud rasvhappe molekuli (näit
Väikesed polaarsed molekulid saavad läbi? Passiivne ja aktiivne ainete transport läbi bioloogilise membraani. Passiivse transpordi põhivorm on difusioon, passiivne transport ei vaja lisaenergiat kulgeb pärisuunas mööda kontsentratsioonigradienti (gradient on suuruse muutumise määr pikkusühiku kohta). Passiivne transport võib olla lihtne või abistatud valkude poolt (nt glükoosi ja aminohapete transport)- nimetatakse hõlbustatud difusiooniks. Aktiivne transport vajab lisaenergiat ATP vormis toimub vastu kontsentratsioonigradienti põhiliselt toimub ioonpumpade vahendusel. (nt Ca2+ pump või Na+-K+ pump või Na+-K+- ATP-aas,mis on antiport pump ja mille toimimise tagamisele läheb 30% kogu raku energiast. 1 ATP molekuli energiast piisab, et viia sisse 2 K+ ja välja 3 Na+). PRIMAARSE AKTIIVSE TRANSPORDi jaoks vajalik energia tuleb kõrge energiaga fosfaatsidemest ATP-st.
Taastumine on protsess, mis algab siis kui töö katkestatakse, redutseeritakse või asendatakse mingi teise tegevusega. Raske keh töö puhul toimub taastum ka allpool kestusTV piiri läbiviidava töö ajal. Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvel (120-130 l/min, vastupidavusaladel 6-7 l/min). Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumala 8 ühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui ka sageduse arvel. Vererõhk tõuseb, paraneb kopsude verevoolutus. Arteriaalsest verest võetakse rohkem hapnikku ära, suureneb hapniku utilisatsioonikoefitsient
ventilatsioon ning ventileeritakse neid alveoole, kus kapillaarides voolab veri. Mitte AV vastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism hapnikku juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust ei tõsta. Gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Muutused hüperventilatsioonil organis.-Kopsude ventilatsioon suureneb, kaasatakse rohkem alveoole, paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhuruumalalt võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2. Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude vereloovutus suueneb. Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur. Keemilised ja füüsikalised faktorid O2 eraldumiseks-Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutavate kapillaaride arv, tõuseb temp, CO2 osarõhk ja happeliste AV jääkide hulk, mille
lähtepunktiks. 82. Milles avaldub bioloogiliste membraanide asümmeetria (kaks tunnust)? 1) Erinevate ühendite hulk membraani erinevatel külgedel ühtlustub aja jooksul (juhusliku flip-flop difusiooni tõttu). 2) Membraanid ei esine mitte tasakaaluolekus vaid statsionaarses olekus. 83. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? V: Membraanides olevad molekulid, on võimelised kahedimensionaalseks liikumiseks membraanis ehk lateraalseks difusiooniks. 84. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk b) perifeerne membraanivalk c) tsütoskeleti valk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? V: Lipiidide hüppamine membraani ühelt küljelt teisele. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? V: Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna
aineosakeste levimine mingis keskkonnas soojusliikumise mõjul sinna, kus nende kontsentratsioon on väiksem). Selle tulemusena tekib kahe erineva pooljuhi kontakti alal 1...5 mm paksune kiht, kus vabalt liikuvad laengukandjad peaaegu täielikult puuduvad. Seda kihti nimetatakse tõkkekihiks. Kuna elektronide kontsentratsioon on n-pooljuhis mitu suurusjärku suurem, siis tungib osa kaootilises soojusliikumises olevaid elektrone sealt p-pooljuhti. Seda nähtust nimetatakse elektronide difusiooniks. Samuti difundeeruvad augud paiknemistiheduse ühtlustamise käigus p-piirkonnast n-piirkonda (aukude difusioon). See protsess ei kulge aga laengukandjate kontsentratsiooni ühtlustumiseni kogu kristallis, kuna n-pooljuhist lahkunud elektronid jätavad endast maha nendega võrdse arvu paikseid positiivseid ioone. Samuti tekivad p-pooljuhist lahkuvate aukude tõttu paiksed negatiivsed ioonid. n- ja p-pooljuhtide eralduspiiri juures tekib n-juhtivusega
Raviaine läheb kõigepealt nn. rakkudevahelisse ruumi. See takistab difusiooni. -Ka lümfisüsteem on tegelikult kapillaarsüsteem. Tema ülesanne on ühe osa imendunud raviane juhtimine vereringesse. Lümfikapillaarid on ainukesed, mis lasevad läbi kolloidseid aineid. Need imenduvad väga halvasti. -Kui membraani poorid on tavalise rakumembraani pooridest suuremad (umbes 4 nm), siis võivad läbi selle difundeeruda ka ioonid. Sellist difusiooni nim. kergendatud difusiooniks. See on passiivse transpordi üks alaliik. Nii liigub (imendub) väga väike osa ainest. Imendumine kopsude kaudu. Gaasidele on kops imendumis- ja eritumisorganiks, vedelikele põhiliselt eritumisorganiks. Põhimõtteliselt saab ka vedelik seal imenduda. Imendumisel on määrav limaskesta seisund. Mõju avaldavad kopsus toimuvate füüsikaliste protsesside (filtratsioon, dialüüs, difusioon) kiirused. Aktiivsel transpordil on siin suur osa .
Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel.
Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel.
temperatuurivahemikus. Rakud reguleerivad membranide fosfolipiidset koosseisu selliselt, et säiliks membraanide optimaalne voolavus 87.Milline võib olla steroidihormoon? (Steroidid klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit.) 89. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised kahedimensionaalseks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine v levimine (antud kontekstis siis saavad molekulid mööda membraani ringi seigelda). 90. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk 91. Mempraanilipiidide flipflop tähendab nende hüppamist membraani ühelt küljelt teisele läbi membraani. 92.Miks on membraanlipiidide ,,flipflop" aeglasem kui lateraalne difusioon? Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele (flipflop,) peab ta hüdrofiilne osa
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks....
e toodud molekulidest võiks olla kolesterool. Antud juhul c. 87.Milline võib olla steroidihormoon? (Steroidid klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit.) 88. a) plasmamembraanide erinev lipiidne koostis b) erinevad valgud ja oligosahhariidid 89. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised kahedimensionaalseks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine v levimine (antud kontekstis siis saavad molekulid mööda membraani ringi seigelda). 90. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk b) perifeerne membraanivalk c)membraanilipiidide ,,flipflop" 91. Mempraanilipiidide flipflop tähendab nende hüppamist membraani ühelt küljelt teisele läbi membraani. 92.Miks on membraanlipiidide ,,flipflop" aeglasem kui lateraalne difusioon?
Lähteolek on kirjeldatav joonisega 4.3. Kui kuumutame seda metallide paari mingi aeg suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (aga madalamal, kui nende metallide sulamistäpid) ja jahutame, siis näeme, et Cu ja Ni osade vahele on tekkinud ala, kus need metallid esinevad koos ja nende mõlema kontsentratsioon muutub mingi kindla seaduspära järgi (joonis 4.4). Tulemus on tõestuseks, et vase aatomid on difundeerunud niklisse ja nikkel on difundeerunud vaske. Sellist protsessi nimetatakse lisandi difusiooniks (s.o. Ni Cu; Cu Ni). Difusioon esineb ka puhastes metallides sama tüüpi aatomite positsioonide vahetamise protsessina. Antud nähtust nimetatakse omadifusiooniks. Et toimuks difusioon peavad protsessist osavõtvad aatomid omama energiat, et ületada aktivisatsioonienergiaga seotud energeetiline barjäär. Energia hulka, mida aatomid peavad omama üle kõigi aatomite keskmise energia nimetatakse aktivisatsioonienergiaks E* (joon. 4.6). E F joonisel esitab
ioonkanalite avanemine; b)Lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaali teke; c)Sünaptilises piirkonnas paikneva lihaskiu membraani kriitiline depolarisatsioon; d)Lihaskiu aktsioonipotentsiaali teke ja levik. Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis:* Erutuse levik on ligi 100 korda aeglasem kui närvikius. 0,1 mm laiuse sünapsipilu läbimiseks kulub erutuslainel aeg 1 ms. Seda nim sünaptiliseks peetuseks ja sellle moodustab aeg, mis kulub atsetüülkoliini vabanemiseks närvilõpmest, difusiooniks presünaptiliselt membraanilt postsünaptilisele ja seosumiseks postsünaptilisele membraani koliniretseptoritega. *Erinevalt närvi- ja lihaskiudude kahepoolsest erutusjuhtivusest saab neuromuskulaarne sünaps erutust edasi anda vaid ühesuunaliselt närvilt lihasele. *Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis tekib keemilise vaheaine (mediaatori) atsetüülklollini toimel.Kui atsetüülkoliin vabaneb aktiivsena sünapsipilusse ja kandub edasi postsünaptilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
