21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes? Vedelike soojusliikumine sesneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohaste teise. 22.Milles seisneb soojusliikumine gaasides? Aineosakeste liikumine on korrapäratu,osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake on ise kiirusega. 23.Mis põhjustab ainete iseenesliku segunemist? Ainete iseenesliku segunemist põhjustab soojusliikumine. 24.Mida nimetatakse difusiooniks? Ainete iseenesliku segunemis nim. difusiooniks. 25.Mida nimetatakse soojuspaisumiseks? Ainete kokku tõmbumist ja paisumist nim. soojuspaisumiseks. 26.Milline seaduspärasus esineb gaaside soojuspaisumisel? Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 27.Milline seaduspärasus esineb vedelike soojuspaisumisel? Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 28.Milline seaduspärasus esineb tahkete kehade soojuspaisumisel? Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. 29
Aineosakeste liikumine on korrapäratu (osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake ise kiirusega) ega lakka kunagi. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Ainet tahkes olekus nimetatakse tahikiseks. Vedelikes paiknevad aineosakesed veidi hõredamalt kui tahkistes. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Kõik gaasid on voolavad, kuid erinevalt vedelikest puudub neil kindel ruumala. Difusiooniks nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist soojusliikumise tõttu. Soendushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele (1 cal = 4,2 J). Mida kõrgem on keha temperatuur ja mida tumedam on keha, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Neeldumiseks nimetatakse valguse muundumist keha siseenergiaks. Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele
Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri tõstmisel saabub tahkes kehas paratamatult hetk, kui ägenenud soojusliikumine suudab osakesed kristallvõrest välja rebida. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Iseeneslikult segunevad ka vedelikus lahustuvad ained. Ainete iseenesliku segunemise nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on looduses väga oluline, taimed saavad kasvamiseks vajalikke aineid just tänu difusioonile. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või siis teiselt kehalt antud kehale. Soojushulk on soojusprotsesside juures oluline füüsikaline suurus. Kuigi õhk on väga halb soojusjuht, kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski läbi õhu näiteks ahi või radiaator soojendavad õhu kaudu tuba. Sooja ahju juures puutub õhk
temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks (sisepõlemismootor, soojuspump, külmkapp) Enamikes tänapäeva sm kasutatakse gaasi või auru tehtavat tööd. Termodünaamika põhiprintsiibid: 1)print. väljendab põhivõrrand 2)entroopia kasvu seadus Ülekandenähtused- aine või energia ülekandumine ühest ruumi osast teise. Aine iseenesliku ülekandumist ühest ruumi osast teise ja segunemist teiste ainetega seal nim. difusiooniks. Kiiremini gaasides, aeglasemalt vedelikes ja vähesel määral tahketa ainete vahel. Soojusjuhtivus- siseenergia ülekandumine Kui kaks pindala suurusega S asuvad teineteisest kaugusel l ning ühel pinnal on kõrgem temp. T1, teisel madalam T2, siis aja t jooksul ühelt pinnalt teisele kandunud soojushulk Q= k (t1-t2)/l *St k- pindade vahelise aine soojusjuhtivus tegur. Sisehõõre- meh. energia õlekandumine vedelikes või gaasides.
Termodünaamika lühikonspekt Soojusjuhtivuse põhiseadus: Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub ,seda rohkem soojus selles suunas levib. Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks keha (ainekogust) on termodünaamilises tasakaalus, kui soojus ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur.
-Replikatsiooni etapid: I RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga II ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti III RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekulis IV lõpeb mRNA, tRNA, ja rRNA süntees V DNA omandab uuesti biheeliksi kuju VI RNA liigub rakutuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON III LOENG Rakkude energiavajadus Milleks rakkudele energiat vaja? Kasvamiseks, paljunemiseks, arenemiseks. Rakud ei vaja energiat osmoosiks, difusiooniks. Millised protsessid rakus vajavad energiat (pooldumisel)? Nt. DNA polümeraasi seostumiseks DNA'ga replikatsioonis; ainete ja ühendite transpordiks. -Kuidas liigub vesi läbi rakumembraani? Kas osmoosi või difusiooni teel? Osmoosi Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.) -Kuidas saab ATP rakumembraani sisse? Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu) 20% kehaline töö
liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine. Gaaside liikumist ruumis nimetatakse difusiooniks (deodorandi liikumine õhus; 2 tõrvapappi tükki muutuvad 5-6 aasta möödudes samaks tükiks koos olles). 13) Kas gaasid on head või halvad soojusjuhid? Kus seda ära kasutatakse? Gaasid on väga halvad soojusjuhid. Kasutatakse ära talvejopedes (sulejoped). 14) Mille poolest erineb mittemärguv aine märguvast ainest? Mittemärguv aine ei valgu siledal pinnal laiali, kuid märguv aine valgub. Mida suurem on märgumisteguri väärtus, seda paremini laoutub aine ruumis laiali.
kokkukasvanud väikestest kristallidest. Faasiks nimetatakse termodünaamilise süsteemi kõigi ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega osade kogumit, mida süsteemi teistest osadest eraldab piirpind. Absoluutseks niiskuseks nimetatakse veeauru hulka õhu ruumalaühikus. Suhteliseks niiskuseks nimetatakse õhu absoluutse niiskuse ja antud temperatuurile vastava küllastunud auru massi suhet, mida tavaliselt väljendatakse protsentides. Difusiooniks nimetatakse ainete segunemist molekulide soojusliikumise tagajärjel.
kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. Kroomi puudumine organismis võib põhjustada kehakaalu suurenemist ja vere kolesteroolitaseme tõusu. Peaaegu pool organismis leiduvast kroomist on
sadestub punkti A ümbrusesse >0 selgu, et nüüd hõbeda molekulid sadestuvad punkti B ümbruses See tõestab, et kõik hõbeda molekulid ei liigu ühe ja sama kiirusega http://www.abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud joonkiirusega R ja läbinud kaare pikkuse l >> t=l/R >> r/v= l/R >> v=Rr/l ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: lõhnaõli lõhn levib ühest toanurgast teise Soojusjuhtivuseks nim soojusülekannet makroskoopiliselt paigalseisvas kohas ///soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temp piirkonda (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: defektse termospudelisse sooja vett valades tunneme mõne aja pärast termose väliskesta soojenemist.
dekoratiivsel eesmärgil. Elektrolüütilist kroomimist rakendatakse auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomitakse ka autoiluliiste, käekellakorpusi ja olemeesemeid. Kroomkate suurendab pinnakõvadust ja kulumiskindlust, on ju kroom kõige suurema kõvadusega metall. Kuullaagrite kroomimine pikendab tunduvalt nende tööiga Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi esinemine looduses Kroom on 21. kõige rikkalikumalt esinev element maakoores , mille keskmine kontsentratsioon 100 ppm. Tavaliselt looduses on leida mitte Kroomi lihtainena vaid Fe(CrO2)2 ainena, mis on tähtsam kroomi maak
Hsp 40- chaperonid, mis on kompleksis Hsp70-ga >85% eukarüootsetest valkudest kasutavad seda rada foldimisel GroEL struktuur GroEL/TCiP valgud koosnevad 14/8 subühikust (55 kDa) ATPaasid, kasutavad energiat valkude korrektseks foldimiseks GroEL molekulaarne mehanism -Ekvatoriaalne osa (243 AA) põhiliselt helikaalne- ATPd siduv domään - vaheosa lühike, hüdrofiilne osa- ruum ATP/ADP difusiooniks -apikaalne domään (191-376 AA) koosneb kahest B sheedist, välimised domäänid pole selgelt struktueerunud ja moodustavad hüdrofoobseid klastreid Valkude degradeerimine Ekstratsellulaarselt toimub valkude lagundamine proteaaside abil: endoproteaasid, eksoproteaasid Valkude vananemine: -keemiline vananemine Gln Asn deaminatsioon -Met Cys oksüdeerimine -Ratsemisatsioon
2. Difusioon . - Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi ja anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Mida rokhkem on molekule teatud ruumis ja teatud temperatuuril, seda suurem on rõhk. See kehtib ka veeauru suhtes, mis on gaas. Rõhku mõõdetakse paskalites (Pa). - Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Veeaur liigub ka läbi materjalide ning konstruktsioonide. Difusiooni ulatus sõltub materjalide poorsusest mida poorsem on materjal, seda rohkem laseb see niiskust läbi. - Veeauru rõhu määrab temperatuur ja see ei saa ületada rõhku, mis tekib monedil, kui õhk on veeauruga küllastunud. Praktikas ei ole niiskuse liikumise suuna määramiseks tavis arvutada rõhku, vaid piisab, kui võrrelda veeauru sisaldust õhus. Niiskus liigub kuivema õhu poole,
atm ja lämmastiku osarõhk p(N2) = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks p(O2) = 0,21⋅750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Püld = p1+p2+... = Σpi pi = Püld * Xi Xi - vastava gaasi moolimurd segus. Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem D = m1/m2 = M1/M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on
Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus ei oleks. Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd- segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arv summaga Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). See on ilma ühikuta suurus ja näitab mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
Soojusvoo tihedus jQ = Q / ( t S) näitab, kui suur soojushulk Q läbib ühikulise ajavahemiku jooksul soojuse levikusuunaga x ristuvat ühikulist pinda. Temperatuuri gradient dT/dx näitab, kui palju muutub temperatuur liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur K iseloomustab soojuse levikut vaadeldavas aines ja teda nimetatakse aine soojusjuhtivusteguriks. Soojusjuhtivusteguri SI-ühikuks on üks vatt meetri ja kelvini kohta 1 W/(m K). Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Difusiooni põhiseadus (ehk Fick'i seadus): osakeste voo tihedus difusioonil on võrdeline nende osakeste kontsentratsiooni gradiendiga, jN = - D (dn/dx) . Mida rohkem kontsentratsioon mingis suunas muutub (mida suurem on dn/dx), seda rohkem osakesed difusioonil selles suunas liiguvad
Daltoni seadus - keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Moolimurd - segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass,
Püld = p1 + p2 + ... = Σpi 1.10 Pi = Püld ∙ Xi 1.11 Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd – segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga ni Xi n 1.12 Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M 1 D m2 M 2 1.13
Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Difusioon Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi või anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse niiskuse difusiooniks. Veeaur liigub ka läbi materjalide ja konstruktsioonide. Difusiooni ulatus sõltub materjalide poorsusest, mida poorsem on materjal, seda rohkem laseb see niiskust läbi. Niiskuse difusioon tekib õhus oleva erineva aurusisalduse tõttu. Kõrgema aurusisaldusega õhk liigub madalama aurusisaldusega õhu poole. Konvektsioon Kui difusiooni puhulliigub õhus olev veeaur erineva niiskusesisalduse tõttu, siis konvektsiooni puhul trandspordib veemolekule õhuvool. Õhu liikumist
Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd – segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga ni X i= 1.10 ∑n Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M1 m1 M 1 D= = 1.11 m2 M 2
asetatud ja kokkukasvanud väikestest kristallidest. Faasiks nimetatakse termodünaamilise süsteemi kõigi ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega osade kogumit, mida süsteemi teistest osadest eraldab piirpind. Absoluutseks niiskuseks nimetatakse veeauru hulka õhu ruumalaühikus. Suhteliseks niiskuseks nimetatakse õhu absoluutse niiskuse ja antud temperatuurile vastava küllastunud auru massi suhet, mida tavaliselt väljendatakse protsentides. Difusiooniks nimetatakse ainete segunemist molekulide soojusliikumise tagajärjel. 6 SOOJUS – AINEOSAKESTE KAOOTILISE LIIKUMISE ENERGIA Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: • molekule on palju ja nad on ühesugused • molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest • molekulid on pidevas liikumises • molekulidevahelised põrked on elastsed • põrgetevaheline tee on sirgjooneline
(erinevad molekulid) C, sest 81. Milline toodud molekulidest võiks olla steroidhormoon? (erinevad molekulid) B 82. Milles avaldub bioloogiliste membraanide asümmeetria (kaks tunnust)? 1) plasmamembraanide erinev lipiide koostis 2) erinevad valgud ja oligosahhariidid 83. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? Membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised 2D-ks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine või levimine. 84. Kas transmembraanne valk on: Integraalne membraanivalk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? Membraanilipiidide flip-flop tähendab nende hüppamist ühelt küljelt teisele läbi membraani. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? Selleks, et molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele, peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna
Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. 2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede: Mälumine. Eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonid toidu segamine, transport, imendumispinna suurendamine Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin
Difusiooni teel omandatakse nt hapnik, saadakse lahti süsinikdioksiidist ning osmoosi teel vabanevad rakud üleliigsest veest. Difusiooni teel saavad rakku või rakust välja ainult need molekulid, mis suudavad vabalt läbida rakumembraani. Suured ja/või hüdrofiilsed molekulid liiguvad rakku ja rakust välja membraanivalkude vahendusel. Membraanivalgud moodustavad membraani läbivaid kanaleid, mida mööda ained liikuda saavad. Seda nimetatakse vahendatud difusiooniks ning see ei nõua samuti lisaenergiat, kuna liikumine toimub väiksema kontsentratsiooni suunas. Vahendatud difusiooni teel liiguvad rakku ja rakust välja näiteks laenguga molekulid ehk ioonid, kuna neil on lipiidse membraani läbimine raske. Ainete liikumist võimaldavad valgud on reeglina spetsiifilised ning lasevad läbi ainult mingeid konkreetseid molekule. Aktiivne transport Aktiivne transport vajab lisaenergiat. Aktiivselt transporditakse aineid, mis liiguvad suurema
Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks, suureneb alveolaar-ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus. Kopsusid läbinud ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse suuremal hulgal süsihappegaasi. Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö
innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO 2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks, suureneb alveolaar-ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus. Kopsusid läbinud ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse suuremal hulgal süsihappegaasi. Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O 2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla
Chaperoninid moodustavad kambrikese, kuhu sisse pääseb voltimata valk, mis pannakse seal ATP hüdrolüüsi abil õigesse konformatsiooni ja pakitud valk vabaneb. Bakteriaalse chaperonini moodustavad Hsp60 ehk GroEL. GroEL valgud koosnevad 14/8 subühikust (55 kDa). ATPaasid, kasutavad energiat valkude korrektseks foldimiseks Jaguneb: -Ekvatoriaalne osa (243 AA) põhiliselt α-helikaalne: ATPd siduv domään - vaheosa lühike, hüdrofiilne osa- ruum ATP/ADP difusiooniks -apikaalne domään (191-376 AA) koosneb kahest β- sheedist, välimised domäänid pole selgelt struktueerunud ja moodustavad hüdrofoobseid klastreid GroEL moodustab kaks heptameerset ringi, mis mõlemad on kambrid, kuhu valk saab siseneda ning GroES moodustab kaane, mis siis selle kambri katab. Pärast ATP seondumist toimub chaperonis konformatsiooniline muutus läbi mille osa hüdrofoobseid piirkondi mis olid vajalikud substraadi seondumiseks kaovad.
ja 1M glükoosi lahusega. Haru B on täidetud 1M sahharoosi ja 2M glükoosiga. Millised muutused on torudes toimunud pärast tasakaalu saabumist? 12. Kaks ühesugust loomarakku asetati 0.5%-lisse glükoosi lahusesse. Raku A ruumala ei muutunud. Raku B ruumala suurenes kuni rakk lõhkes. Milline järgnevatest väidetest on õige? B oli A suhtes hüperosmootne 13. Kandjavalgud rakumembraanis on vajalikud ainult kergendatud difusiooniks 14. Eukarüootses geenis esinevad kõik järgnevalt toodud piirkonnad välja arvatud operaator 15. Geene kodeerivad piirkonnad eukarüootses kromosoomis on eksonid 16. Kõik järgnevad ühendid transkribeeritakse DNA-lt välja arvatud valk 17. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 18. Milline võiks olla evolutsioonis kõige hiljem tekkinud metaboolne rada? Oksüdatiivne
Q=U+A Termodünaamika II printsiip soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. 7 Aine ehituse alused ja faasisiirded Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Aurustumiseks nim aine üleminekut vedelast gaasilisse. Aurustumissoojus L näitab, kui suur soojushulk kulub ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist. Erisoojuseks c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Keemiseks nim aurumist kogu vedeliku pinnalt. Keemissoojuseks nim aurustumissoojust normaalrõhul ja keemistemperatuuril. Kondensatsiooniks nim aine üleminekut gaasilisest vedelasse. Soojushulgaks Q nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele.
Soojusvoo tihedus jQ = Q / (t S) näitab, kui suur soojushulk Q läbib ühikulise ajavahemiku jooksul soojuse levikusuunaga x ristuvat ühikulist pinda. Temperatuuri gradient dT/dx näitab, kui palju muutub temperatuur liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur K iseloomustab soojuse levikut vaadeldavas aines ja teda nimetatakse aine soojusjuhtivusteguriks. Soojusjuhtivusteguri SI- ühikuks on üks vatt meetri ja kelvini kohta 1 W/(m K). Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Difusiooni põhiseadus (ehk Fick'i seadus): osakeste voo tihedus difusioonil on võrdeline nende osakeste kontsentratsiooni gradiendiga, jN = - D (dn/dx) . Mida rohkem kontsentratsioon mingis suunas muutub (mida suurem on dn/dx), seda rohkem osakesed difusioonil selles suunas liiguvad. Osakeste voo tihedus jN = N / (t S) näitab, kui suur arv
retseptorid. Väga oluline membraani funktsioon on võimaldada rakul kommunikeeruda teiste rakkudega. Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega: 10 1) nad koosnevad lipiidsest kaksikkihist ning valgu molekulidest, mis on omavahel seotud pōhiliselt mittekovalentsete sidemetega; 2) membraani komponendid on vōimelised lateraalseks difusiooniks; 3) membraanid on ebasümmeetrilised : nende sise- ja välispind erinevad oma molekulaarselt koostiselt. Membraanide komponendid Lipiidid Vaatamata biomembraanide väga erinevale koostisele on nende põhiliseks struktuurseks üksuseks fosfolipiidne kaksikkiht. Lipiidid on amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne. Veelgi enam, bilipiidkiht kipub sulguma sfääriliseks kompartmendiks - liposoomiks. Membraanides leidub põhiliselt
Väikesed polaarsed molekulid saavad läbi? Passiivne ja aktiivne ainete transport läbi bioloogilise membraani. Passiivse transpordi põhivorm on difusioon, passiivne transport ei vaja lisaenergiat kulgeb pärisuunas mööda kontsentratsioonigradienti (gradient on suuruse muutumise määr pikkusühiku kohta). Passiivne transport võib olla lihtne või abistatud valkude poolt (nt glükoosi ja aminohapete transport)- nimetatakse hõlbustatud difusiooniks. Aktiivne transport vajab lisaenergiat ATP vormis toimub vastu kontsentratsioonigradienti põhiliselt toimub ioonpumpade vahendusel. (nt Ca2+ pump või Na+-K+ pump või Na+-K+- ATP-aas,mis on antiport pump ja mille toimimise tagamisele läheb 30% kogu raku energiast. 1 ATP molekuli energiast piisab, et viia sisse 2 K+ ja välja 3 Na+). PRIMAARSE AKTIIVSE TRANSPORDi jaoks vajalik energia tuleb kõrge energiaga fosfaatsidemest ATP-st.
Taastumine on protsess, mis algab siis kui töö katkestatakse, redutseeritakse või asendatakse mingi teise tegevusega. Raske keh töö puhul toimub taastum ka allpool kestusTV piiri läbiviidava töö ajal. Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvel (120-130 l/min, vastupidavusaladel 6-7 l/min). Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumala 8 ühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui ka sageduse arvel. Vererõhk tõuseb, paraneb kopsude verevoolutus. Arteriaalsest verest võetakse rohkem hapnikku ära, suureneb hapniku utilisatsioonikoefitsient
ventilatsioon ning ventileeritakse neid alveoole, kus kapillaarides voolab veri. Mitte AV vastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism hapnikku juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust ei tõsta. Gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Muutused hüperventilatsioonil organis.-Kopsude ventilatsioon suureneb, kaasatakse rohkem alveoole, paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhuruumalalt võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2. Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude vereloovutus suueneb. Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur. Keemilised ja füüsikalised faktorid O2 eraldumiseks-Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutavate kapillaaride arv, tõuseb temp, CO2 osarõhk ja happeliste AV jääkide hulk, mille
lähtepunktiks. 82. Milles avaldub bioloogiliste membraanide asümmeetria (kaks tunnust)? 1) Erinevate ühendite hulk membraani erinevatel külgedel ühtlustub aja jooksul (juhusliku flip-flop difusiooni tõttu). 2) Membraanid ei esine mitte tasakaaluolekus vaid statsionaarses olekus. 83. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? V: Membraanides olevad molekulid, on võimelised kahedimensionaalseks liikumiseks membraanis ehk lateraalseks difusiooniks. 84. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk b) perifeerne membraanivalk c) tsütoskeleti valk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? V: Lipiidide hüppamine membraani ühelt küljelt teisele. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? V: Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna
aineosakeste levimine mingis keskkonnas soojusliikumise mõjul sinna, kus nende kontsentratsioon on väiksem). Selle tulemusena tekib kahe erineva pooljuhi kontakti alal 1...5 mm paksune kiht, kus vabalt liikuvad laengukandjad peaaegu täielikult puuduvad. Seda kihti nimetatakse tõkkekihiks. Kuna elektronide kontsentratsioon on n-pooljuhis mitu suurusjärku suurem, siis tungib osa kaootilises soojusliikumises olevaid elektrone sealt p-pooljuhti. Seda nähtust nimetatakse elektronide difusiooniks. Samuti difundeeruvad augud paiknemistiheduse ühtlustamise käigus p-piirkonnast n-piirkonda (aukude difusioon). See protsess ei kulge aga laengukandjate kontsentratsiooni ühtlustumiseni kogu kristallis, kuna n-pooljuhist lahkunud elektronid jätavad endast maha nendega võrdse arvu paikseid positiivseid ioone. Samuti tekivad p-pooljuhist lahkuvate aukude tõttu paiksed negatiivsed ioonid. n- ja p-pooljuhtide eralduspiiri juures tekib n-juhtivusega
Raviaine läheb kõigepealt nn. rakkudevahelisse ruumi. See takistab difusiooni. -Ka lümfisüsteem on tegelikult kapillaarsüsteem. Tema ülesanne on ühe osa imendunud raviane juhtimine vereringesse. Lümfikapillaarid on ainukesed, mis lasevad läbi kolloidseid aineid. Need imenduvad väga halvasti. -Kui membraani poorid on tavalise rakumembraani pooridest suuremad (umbes 4 nm), siis võivad läbi selle difundeeruda ka ioonid. Sellist difusiooni nim. kergendatud difusiooniks. See on passiivse transpordi üks alaliik. Nii liigub (imendub) väga väike osa ainest. Imendumine kopsude kaudu. Gaasidele on kops imendumis- ja eritumisorganiks, vedelikele põhiliselt eritumisorganiks. Põhimõtteliselt saab ka vedelik seal imenduda. Imendumisel on määrav limaskesta seisund. Mõju avaldavad kopsus toimuvate füüsikaliste protsesside (filtratsioon, dialüüs, difusioon) kiirused. Aktiivsel transpordil on siin suur osa .
Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel.
Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel.
temperatuurivahemikus. Rakud reguleerivad membranide fosfolipiidset koosseisu selliselt, et säiliks membraanide optimaalne voolavus 87.Milline võib olla steroidihormoon? (Steroidid klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit.) 89. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised kahedimensionaalseks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine v levimine (antud kontekstis siis saavad molekulid mööda membraani ringi seigelda). 90. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk 91. Mempraanilipiidide flipflop tähendab nende hüppamist membraani ühelt küljelt teisele läbi membraani. 92.Miks on membraanlipiidide ,,flipflop" aeglasem kui lateraalne difusioon? Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele (flipflop,) peab ta hüdrofiilne osa
Soojusvoo tihedus jQ = Q / ( t S) näitab, kui suur soojushulk Q läbib ühikulise ajavahemiku jooksul soojuse levikusuunaga x ristuvat ühikulist pinda. Temperatuuri gradient dT/dx näitab, kui palju muutub temperatuur liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur K iseloomustab soojuse levikut vaadeldavas aines ja teda nimetatakse aine soojusjuhtivusteguriks. Soojusjuhtivusteguri SI-ühikuks on üks vatt meetri ja kelvini kohta 1 W/(m K). Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Difusiooni põhiseadus (ehk Fick'i seadus): osakeste voo tihedus difusioonil on võrdeline nende osakeste kontsentratsiooni gradiendiga, jN = - D (dn/dx) . Mida rohkem kontsentratsioon mingis suunas muutub (mida suurem on dn/dx), seda rohkem osakesed difusioonil selles suunas liiguvad. Osakeste voo tihedus jN =
Vastavalt RNA polümeraasid II, III ja I. 4. Organelli membraani koostis - nad koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist ning valgu molekulidest, mis on omavahel seotud pôhiliselt mittekovalentsete sidemetega; membraanid on ebasümmeetrilised : nende sise- ja välispind erinevad oma molekulaarselt koostiselt; membraanis on ka kolesterool, selle tähtsus organelli ja raku kui terviku normaalseks funktsioneerimiseks - membraani komponendid on vôimelised lateraalseks difusiooniks; kolesterool membraanis seob ja immobiliseerib fosfolipiide (muudab membraani vähem vedelaks ja tugevamaks). Loetle organelli membraanide üldised omadused. Mitokondritel on kaks membraani. Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae). Kirjelda, kuidas need omadused võimaldavad antud organellil täita oma funktsiooni
e toodud molekulidest võiks olla kolesterool. Antud juhul c. 87.Milline võib olla steroidihormoon? (Steroidid klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit.) 88. a) plasmamembraanide erinev lipiidne koostis b) erinevad valgud ja oligosahhariidid 89. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised kahedimensionaalseks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine v levimine (antud kontekstis siis saavad molekulid mööda membraani ringi seigelda). 90. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk b) perifeerne membraanivalk c)membraanilipiidide ,,flipflop" 91. Mempraanilipiidide flipflop tähendab nende hüppamist membraani ühelt küljelt teisele läbi membraani. 92.Miks on membraanlipiidide ,,flipflop" aeglasem kui lateraalne difusioon?
3. Kui kuumutame seda metallide paari mingi aeg suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (aga madalamal, kui nende metallide sulamistäpid) ja jahutame, siis näeme, et Cu ja Ni osade vahele on tekkinud ala, kus need metallid esinevad koos ja nende mõlema kontsentratsioon muutub mingi kindla seaduspära järgi (joonis 4.4). Tulemus on tõestuseks, et vase aatomid on difundeerunud niklisse ja nikkel on difundeerunud vaske. Sellist protsessi nimetatakse lisandi difusiooniks (s.o. Ni Cu; Cu Ni). Difusioon esineb ka puhastes metallides sama tüüpi aatomite positsioonide vahetamise protsessina. Antud nähtust nimetatakse omadifusiooniks. Et toimuks difusioon peavad protsessist osavõtvad aatomid omama energiat, et ületada aktivisatsioonienergiaga seotud energeetiline barjäär. Energia hulka, mida aatomid peavad omama üle kõigi aatomite keskmise energia nimetatakse aktivisatsioonienergiaks E* (joon. 4.6). E F joonisel esitab
lihaskiu membraani kriitiline depolarisatsioon; d)Lihaskiu aktsioonipotentsiaali teke ja levik. Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis:* Erutuse levik on ligi 100 korda aeglasem kui närvikius. 0,1 mm laiuse sünapsipilu läbimiseks kulub erutuslainel aeg 1 ms. Seda nim sünaptiliseks peetuseks ja sellle moodustab aeg, mis kulub atsetüülkoliini vabanemiseks närvilõpmest, difusiooniks presünaptiliselt membraanilt postsünaptilisele ja seosumiseks postsünaptilisele membraani koliniretseptoritega. *Erinevalt närvi- ja lihaskiudude kahepoolsest erutusjuhtivusest saab neuromuskulaarne sünaps erutust edasi anda vaid ühesuunaliselt närvilt lihasele. *Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis tekib keemilise vaheaine (mediaatori) atsetüülklollini toimel.Kui atsetüülkoliin vabaneb aktiivsena sünapsipilusse ja kandub edasi postsünaptilise
annaabi.ee 
