Energiallikas Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. Varuaine Loomadel on varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilaskärjedel vahana. Kaitsevad organeid Nahaalune lipiidide kiht ja siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Soojusregulatsioon Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad hormoonid võivad anda naistele rasestumisvastase kaitse või neid võidakse kasutada hormoonraviks. Inimesed kasutavad sampoonides, sest lipiidid annavad juustele pehmuse ja elastsuse.
Rasvad inimkehas. Meelika Männik Energeetiline funktsioon Rasvade peamine ülesanne on rasvade ladustamine Rasvad on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas
ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp. Elukeskkond org. vajadusi rahuldav keskkond. Vee kaitsefunktsioon vee omadus viia organismist võõrkehi välja. Nt. pisaratega saab eemaldada puru silmast. VEE ÜLESANDED · Lahusti paljudele ainetele · Rakkudes turgori tagamine · Rakusisese turgori tagamine · Termoregulatsiooni teostamine · Organismis ainete transpordi tagamine
tsüloplasmaatilise valguga e. Hormoonretseptoriga VERESUHKRU REGULEERIMINE ORGANISMIS:Rakud vajavad pideval glükoosiga varustamist|Glükoos jõuab verre:-süsivesikute seedimisel- glükogeeni lagundamisel (glükogeen on varupolüsahhariid maksas ja lihastes)- glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest (rasvu ja valke lagundades)-Veresuhkru tase tõuseb peale sööki ja püsib kõrgem kaks tundi-Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil Termoregulatsioon-soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist
kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale
2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit. kolesterool, mis põhjustab lupjunud veresooni Lipiidide ülesanded rakus: a) Põhiliseks energiaallikaks (38,9 kJ/g), katavad 30 35% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks säilitatakse rasvkoena, taimedel viljade sees c) Kaitse nahaalune rasvkude neerude ümber d) Soojusregulatsioon paks rasvakiht hüljestel e) Endogeense vee varuks kaameli küürudes oleva rasva lagunemisel tekib vesi f) Ehituslik ülesanne rakumembraanis fosfolipiidid g) Bioregulatoorne funktsioon - hormoonide koostises h) Depoo funktsioon - mürkide ladustamine (ladustatakse rasvkutte) Nukleiinhapped DESOKSÜRIBO- RIBONUKLEIIN- NUKLEIINHAPE HAPE
Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad,
1)Nimeta vere lesanded? Kanda aineid laial, Tagada organismi kaitse, htlustada organismi temperatuuri, On organismis siduvaks koeks. 2) Nimeta vere koostisosad, iseloomusta, lesanded! Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA- sisaldab vett, valkusid, jkained, ssihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse.
VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi vajadusi rahuldav keskkond Vee kaitsefunktsioon: viia välja organismist võõrkehi ,( pisaratega saab silmast puru eemaldada) Vee ülesanded: Lahusti paljudele ainetele Rakkudes turgori tagamine Rakusisese metabolismi tagamine Termoregulatsiooni teostamine Organismis ainete transpordi tagamine Suure soojusmahutavuse tõttu keskkonna kliima kujundamine
Tavaliselt piisab haiguse diagnoosimiseks tüüpilisest kliinilisest pildist ja sellest, et heterofiilsete antikehade test on positiivse tulemusega. Enamik sümptomitest kestab kuni 10 päeva, kuid väsimus ja kaela lümfisõlmede suurenemine võivad püsida vähemalt 3 nädalat. Ülemäärane väsimus võib kesta isegi 6 kuud ja kauem. Õendusdiagnoosid 1) Neelamishäire (00103), mis on seotud suu ja neelu anomaalia, millest annab tunnistust neelamisraskused. 2)Puudulik soojusregulatsioon (00008), mis on seotud haigusega, millest annab tunnistust normaalsest kõrgem kehatemperatuur. 3) Akuutne valu(00132), mis on seotud bioloogilise (infektsioon) kahjuteguriga, millest annab tunnistust enesele keskendumus. Profülaktika Tõhusa vaktsiini väljatöötamist on takistanud piiratud teadmised viiruse bioloogiast ja immunoloogiast, samuti vähesed kogemused immuunkomprimeeritute vaktsineerimisel. Praeguseks on välja töötatud
Neerudekauduerituvaveehulkakontrollibajuripat sipoolttoodetavhormoon.,*filtreerivad verest jääkaineid ja vett,*hoiavad organismi veebilanssi tasakaalus,* aitavad säilitada vere keemilist koostist 14. Uriini tekkimne: Enneneeruvaagnassejõudmistimendubverretagasiglükoos, vitamiinid, enamussoolasidjavett. Organismilemittevajalikudained - liignevesi, sooladja kusihape - moodustavaduriini,misliigubneeruvaagnassejaedasikusejuhakaudukusepõide. 15. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuurikindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.Temperatuuri homöostaas esineb täiskasvanud imetajatel ja lindudel, vähemal määral ka üksikuil roomajatel ja kaladel (nt. kuukala).Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri.
Selle tulemusena suureneb soojuskadu ja aurumine naha pinnalt. Kui äraantav soojushulk ei ole piisav, hakkavad tööle higinäärmed. Inimene tunnetab operatiivset temperatuuri Operatiivset temperatuur normis aga ikka on väga halb olla? Miks esimeste päikeseliste ilmadega on kontoris/koolis tihti suur külmetushaiguste periood? Inimese keha ei ole võimeline tekitama olukorda, et osal kehast veresooned ahanevad, teisel osal aga laienevad. Keha soojusregulatsioon ei suuda täita vasturääkivaid korraldusi. Tekkinud olukorras leiab aset organismi osaline alajahtumine, mille tulemuseks on ebamugavustunne ja/või külmetushaigused. Mis on päevavalgus? Päevavalgus on üldise päikesekiirguse nähtav osa. Päevavalgus koosneb otsese päikesekiirguse ja hajuskiirguse kombinatsioonist. Otsene päikesekiirgus tekitab esemetele varju, hajuskiirgus aga mitte. Energeetiline erinevus? Mõju inimesele? Interjöör?
kuni ~3 l/min palavaga. Dermis e. koorium e. pärisnahk Ekriinsed näärmed (2- 5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Dermis e. koorium e. pärisnahk Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Need näärmed eritavad vedelikku, mis sisaldab: 1. peamiselt vett, 2. NaCl, 3. väikestes kogustes rasvhappeid ja 4. uureat Higinäärmed osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Inimeste soojusregulatsioon on üsna tõhus just higierituse tõttu. Mõtiskle: saun, ülekuumenemine Dermis e. pärisnahk Pärisnahas on tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Nahal on: 1. sooja- ja külmatundlikkus, 2. naha venimise tunnetus, 3. valu, 4. rõhu, 5. sügeluse tundlikkus. Subkuutis e. alusnahk Subkuutis e. alusnahk Pärisnahk läheb üle subkuutiseks e. alusnahaks ilma selge piirita. Alusnahk moodustub kohevast side- ja rasvkoest.
varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse · hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad · organismi soojusregulatsioon · jõu edasikandmine mõne organi liikumisel Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid; ainevahetuse jääkproduktid, soolade ja vee liig, kehavõõrad ained eemaldatakse kehast. nt neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti (ka nahk-higistamine ja kopsud-süsihappegaasi eritamine) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade
Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine Kus asub tasakaalu elundid? sisekõrvas Kus toodetakse insuliini? kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, Südametoone registreeritakse? fonokardiograafia Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 100-140, Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid? AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt Hematokritt inimesel? 45-50 % Keemiline soojusregulatsioon? Hormoonid Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine Isomeerilisel lihaskontraktsioonil? ei muutu Ca liikumine lihase tööl? sarkoplasmaatilisest retiikulumist sakoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? Leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, Kuulmiskeskus? oimusagar Neerus üleminek juhadele?
4 Mille peale kulutab organism vett? Kõige rohkem vett kulub uriini moodustamiseks. Erituva uriini koguse määrab kehast väljutatavate ainevahetusjääkide hulk. Et neerude kaudu välja viia 35 g valkude laguprodukte, on vaja 500 ml vett. Iga grammi keedusoola väljaviimiseks kulutatakse 50 ml vett. Seetõttu ajabki soolane toit janutama. Tavalistes tingimustes väljub neerude kaudu peaaegu pool organismist lahkuvast veest. Naha kaudu eritub vesi higina, mille hulga määrab organismi soojusregulatsioon. Rasket kehalist tööd tehes võib kuuma ilmaga higistada 15 liitrit ööpäevas. Soolestiku kaudu viiakse välja 100200 g vett ööpäevas. Mida halvemini toitu omastatakse, seda rohkem kaotab inimene vett soolestiku kaudu, kõhulahtisuse korral 23 l päevas. Koolera ohtlikkuse üks põhjusi on organismi veetustumine. Toatemperatuuril kaotab inimene iga hingamisliigutusega 0,01620,0210 g vett. Hingeldamisel kasvab väljahingatava veeauru hulk rohkem kui viis korda. Tavaliselt
Mõistmaks paremini palaviku olemust ja seal puhul organismis kulgevaid protsesse, on vaja aru saada, kuidas toimub soojusvahetus ja kuidas tagatakse kehatemperatuuri püsivus. Sellega seoses selgitame homöostaasi mõistet. Homöostaas on organismi regulatsioon ja oluliste funktsioonide stabiilsus. Need tingimused on vaja elu säilitamiseks. (Loogna jt 1998: 7). „Üks peamisi mehhanisme inimese ja kõrgemate loomade organismis on soojusregulatsioon“ (Loogna jt 1998: 8). See on süsteem, mis hoiab temperatuuri kindlates piirides vastavalt muutuvatele väliskeskkonna tingimusele. Inimesed ja soojaverelised loomad on püsisoojased. Nende kehatemperatuur on kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas ja püsib 37-42 °С piires. See tähendab, et igal elundlil on oma temperatuur. Kõige kõrgem on see maksas (39 °С), veidi madalam maos, sooltes ja neerudes. Inimese naha
päevas. Kaerad tuleb teha keeva kuuma veega, N: lõunased kaerad teed hommikul valmis. Hobune sööb veel peale kaera ka heina, juurvilju, jne. Antakse ka jõusööta. Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar, lõuats, piht, eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne. I Skelett ja lihased Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5- 6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad. II Karvkate ja nahk kaitse funkts ja soojusregulatsioon. Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine. III hingamiselundkond- Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis. Õhuvajadus puhkeasendis 40-60 L. Max pingutuse korral kuni 2000 L. IV Verevarustus Süda 3,5-4,5 kg, Raskeveohobustel 6kg. Verd 7-11% massist V magu 7-15 L 4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip), kasutada H.P.loengukonspekti
suurimaid elundeid. Termoregulatsioon. Tugielundkond- võimaldab liikuda, so lihased koos skeletiga. Seedelundkond- lagundab toitu. Suuõõs-söögitoru-magu-12sõrmik-peensool-jämesool. Hingamiselundond- varustab organismi hapinkuga. Gaasivahetus- hapink tuleb co2 läheb. Ringeelundkond- transpordib kehasaineid. So veri veresooned ja soda. Ainete kiire transport. Hingamisgaaside transport, toitainete trasport, hormoonide transport, organismi soojusregulatsioon. Erituselundkond- eemaldab kehast mittevajalike aineid. Jääkporudkutid väljutatakse. Neerud kusejuhad kusepõis kusiti. Närvisüsteem- koos meeleelunditega vahendab töötleb infot. Kesk ja piirdenärvisüsteem. Sisenõresüsteem- reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munasarimunand. Sigimiselundkond- järglaste saamiseks.
· RINGEELUNDKOND · Ainete transport kehas. · Ülesanded: · Hingamisgaaside transport hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi. · Toitainete transport seedeelundkonnast teistesse organitesse. · Ainevahetuse jääkproduktide transport kudedest erituselunditesse. · Hormoonide transport endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse. · Organismi soojusregulatsioon. · Jõu edasikandmine mõne organi liikumisel. · Immuunsüsteem. · Veri, veresooned, süda; lümf; koevedelik · Veenid hapnikuvaene veri, sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2-te ja jääkaineid (ainuke veen, kus hapnikurikas veri kopsuveen) · Arterid hapnikurikas veri (ainuke arter, kus hapnikuvaene veri kopsuarter) · Kapillaarid ühendavad artereid veenidega, O2 ja lahustunud toitained läbi
kahepaiksed ja putukad, toimivad soojas väga väledalt, aga temperatuuri langedes nende kehategevus aeglustub. Nad saavad päikesepaistel koguda veidi lisasoojust, aga kui temperatuur langeb alla 10C, töötavad nende lihased nii aeglaselt, et neil on raske liikuda. Linde ja imetajaid selline temperatuurimuutus aga peaaegu üldse ei häiri. Nende siseküte ja hea soojusisolatsioon võimaldavad neil jääda aktiivseks ka siis, kui temperatuur langeb allapoole külmumispunkti. SOOJUSREGULATSIOON Päikese käes peesitav liblikas neelab endasse päikesesoojust. Päikesepaistel või varjus viibimisega saavad liblikad ja teised kõigusoojased loomad kehatemperatuuri reguleerida. Siiski on neil raske toime tulla äärmustega, eriti kõva pakasega. ÜKSIKLOOMAD JA KOLOONIAD Selgroogsed toimivad kehaliselt omaette üksustena, ka siis, kui nad elavad peredena või suuremates rühmades. Selgrootute maailmas pole haruldane, et
Vere ülesanded: · Ainevahetus veri toob kõikide elundite kudedele toitaineid ja viib neilt ära laguproduktid · Hingamine veri toob kõikide elundite kudedele hapnikku ja viies ära süsihappegaasi. · Humoraalne regulatsioon veri kannab organismis laiali mitmesuguseid aineid (hormoone), mis põhjustavad kas elundite talitluse intensiivistumist või pidurdamist. · Kaitse veri sisaldab fagotsüüte ja antikehi. · Soojusregulatsioon ja keha temperatuuri säilitamine verega kandub soojus külmematesse kehaosadesse; üleliigse soojuse annab veri ümbritsevasse keskkonda. Vere koostis: Veri koosneb rakulistest ehk vormelementidest ja vereplasmast. Rakud moodustavad vere mahust 40-45%, plasma 55-60% (hematokriit). Vere rakulised elemendid: erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid. · Erütrotsüüte ehk punaliblesid on 1 mm 3-s terve inimese veres 4 500 000 5 000 000
kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. § Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos läheb verre. Nälgimise korral hoitakse veresuhkrusisaldust vajalikul tasemel rasvasid ja kehavalke lagundades. v Soojusregulatsioon § Inimene on püsisoojane organism, ~37´C. Püsisoojasus põhineb soojuse tootmise ja loovutamise tasakaalus. § Soojuse kaotamine: o soojuskiirgusena; o vee aurustumise teel, o soojusjuhtivuse teel, näiteks tooli; o soojuse siirdamise ehk konvektsiooni teel, näiteks vette ja õhku (tuulega soojuskadu suurem). § Vees on soojuskadu palju suurem, kuna vesi on parem soojusjuht kui õhk. Riided vähendavad soojuskadu,
kraadide võrra. Veelgi silmapaistvam on erinevus endodermide ja ektodermide vahel. Endodermid reguleerivad oma tempi sellega, et toodavad oma kehas soojust (meie teiega). Ektodermid sõltuvad välisest soojaallikast. On olemas terve rida roomajaid, kalu ja putukaid, kes on võimelised kehas toodetud soojuse arvel lühikese aja vältel hoida kehatemp stabiilsena (ntks kiilid, aga ka taim rodedendron). Paljude ektoderimide, eriti taimed soojusregulatsioon on üsna piiratud. Temperatuuri regulatsioonil sellisel viisil on oma hind. Kui kulutused tempi reguleerimisele ületab saadud tulud, siis hakkab toimima vastusreaktsioon, ehk organismi tempi regulatsioon kompromiss tulude ja kulude vahel. Temp mõjutab suuresti organismide ainevahetust. Erinevate tempide mõju ektodermidele järgib tüüpilist mudelit. Laias laastus pakuvad meile huvi kolm tempi-piirkonda; ohtlikult kõrged tempid, ohtlikult madalad tempid ja nende vahele jääv temp piirkond
närvilõpmed) Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP'st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse kuivuse eest, soojusregulatsioon, puute funktsioon Nahaaistingud ja nende sensorid-Närvilõpmed ümber karvajuure, vabad närvilõpmed(külma ja kuuma ning valu sensorid, valu stimuleerivad kahjustunud rakkudest vabanevad ained-pindmine valu on nahakahjustuse korral, süvavalu on algab lihastest,luudest jne, vistseraalne valu ehk siseelundi valu on raskesti lokaliseeritav), kompimiskehake(paiknevad karvadeta nahas, samuti rinnanibul ja huulte ning keeleotsa limaskestas. Nende asukohaks on epidermisealune sidekoe
461ȱ Riskȱülitundlikkusreaktsiooniksȱjoodisisaldusegaȱkontrastaineleȱ(00218)461ȱ Allergilineȱreaktsioonȱlateksileȱ(00041) .........................................................463ȱ Allergiliseȱreaktsiooniȱriskȱ(00217) .................................................................465ȱ Riskȱallergiliseksȱreaktsiooniksȱlateksileȱ(00042) ........................................466ȱ 6.ȱklass:ȱsoojusregulatsioon ..................................................................... 467ȱ Tasakaalustamataȱkehatemperatuuriȱriskȱ(00005).........................................467ȱ Ülekuumenemineȱ(00007) ................................................................................468ȱ Allajahtumineȱ(00006).......................................................................................469ȱ
[1: 96-97]. Naha funktsioonid: · Immunoloogiline kaitsefunktsioon kaitseb organismi nakkuse ja nakatumise eest. · Vee aurumise kaitse aitab organismil niiskust kinnistada. · Verehoidla 8-10% inimese vere mahust paikneb nahas. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon hõõrdumise barjäär, pakub kaitset võimalike kahjustuste eest. · Eritusfunktsioon nahk toimib jääkaineid eemaldava süsteemina. · Soojusregulatsioon toimib termostaadina, kuumust hoides või higistamise abil keha jahutades. · Välimus annab kehale kuju, vormi ja värvuse. Hoiab organismi koos. · Sensoorne funktsioon tagab puutetunde, mis võimaldab teiste inimestega lävida ja suhelda ning oma keskkonnas toimida. · Rasvlahustuvate ainete läbilaskmine. · Mikroobide, toksiinide kaitse. · Hormoonide hoidla [1: 91-97].
kihini. Epidermise rakkude vertikaalset nihkumist arvestades võib oletada, et ühes sellega ehituvad närvilõpmed pidevalt ümber. - Kirjeldatavaid lõpmeid on ka sidekoes, veresoontes, lihastes, kõõlustes, periostis ja mujal. - Vabad põõsasjad närvilõpmed talitlevad termo-ja mehhano-, samuti ka valuretseptorina. NAHA PEAMISED FUNKTSIOONID 1)Mehhaaniline kaitse - Haavade paranemine - Immunoloogiline kaitse 2) Kaitse kuivamise eest - Epidermise sarvkiht 3) Soojusregulatsioon 4) Erituselundkond - Higinäärmed 5) Puutemeel KÜLMA- JA SOOJARETSEPTORID ·Külma-ja soojaretseptorid on vabad närvilõpmed. Kõigil neist on teatav temperatuur, millel lähetatakse kõige rohkem impulsse. ·Külmaretseptorid toimivad siis, kui naha tempcratuur on 15-35 °C. Eriti tundlikult reageerivad nad naha temperatuuri alanemisele. Isegi 0,004 kraadine langus sekundis võib mõnikord põhjustada külmaaistingu. ·Soojaretseptorid toimivad pidevalt, kui naha temperatuur on 35-45°C
annaabi.ee 
