Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"purihambad" - 48 õppematerjali

purihambad – toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad
thumbnail
9
odt

HAMMASTE LÕIKUMINE- PIIMA- JA JÄÄVHAMBAD

9 SISSEJUHATUS Hambad kuuluvad mälumisaparaadi koosseisu ja moodustavad koos alveolaarjätkete ja igemetega suuesiku ning suuõõne piiril ülemise ja alumise hammaskaare. Nende peaülesandeks on toidu peenestamine suus ja toidu ettevalmistamine seedimiseks. Hammaste kuju on erinev ja vastavalt nende funktsioonile kohandatud. Suu esiosas on teravate servadega lõikehambad, mis on head toidu hammustamiseks. Hambarea tagaosas paiknevad aga laiade mälumispindadega purihambad , mis aitavad toitu purustada ja peenestada. Hambad on väga olulised inimese välimusele. Katkine või puuduv esihammas mõjub ebaesteetiliselt kui ka inimese subjektiivsele enesetundele. Hammaste olemasolu on tähtis õige hambumuse säilitamiseks. Näiteks osa purihammaste puudumine võib põhjustada alalõualuu vale asendi ja sellest tulenevalt haiguslikke muudatusi ja valulikkust lõualiigeses ja mälumislihastes....

Inimese füsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Lõvi - referaat

Isaste tüvepikkus on 180-240 cm, sabapikkus 60-90 cm, mass 180 kuni 227 kg. Võimas kere on ühtaegu sale, koguni kiitsakas, pea aga erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid. Jäsemed lüheldased ja väga tugevad, pikk saba lõpeb tutiga. Väga iseloomulik on täiskasvanud isaste pikk lakk, mis katab kaela, õlgu ja rinda, kusjuures ülejäänud keha on kaetud lühikese pruunikaskollase karvaga. Lakk on märksa tumedam. Lõvi on väheseid kiskjalisi, kellel on selgelt välja kujunenud suguline dimorfism. See ei seisne mitte üksnes emasloomade väiksemates mõõtudes, vaid ka laka täielikus puudumises emastel...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

Nende loomade koljustruktuur meenutas imetajate oma. Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid. Nende jalad olid keha suhtes rohkem vertikaalse asetusega ning nende lõuaaparaat oli eriti keeruka ehitusega ning omas eristunud suuruste ja funktsioonidega hambaid, mis meenutavad kõige rohkem koera omi; suuremad kihvad saagi läbi torkamiseks ja rebimiseks, tagumised purihambad toidu peenestamiseks, väiksemad esihambad näksimiseks. Paljud eksperdid usuvad, et terapsiidid olid endotermsed ehk kuumaverelised - st. et tänu nende ainevahetuse töö kiirusele oli neil võimalik säilitada oma kehatemperatuuri enam-vähem samal tasemel, mis tavaliselt ületas väliskeskkonna temperatuuri. Tänapäevastele imetajatele sarnaselt võis nende keha soojendada ka karvastik. Vaatamata sellele, et terapsiidid olid endotermilised loomad, ei püsinud...

Taime- ja loomafüsioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte kiskjate kohta

Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp, nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur. Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks. Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segatoidulistest on nt karu. Sugukondade järgi jagunevad kiskjalised 4-ks: koerlased, karulased, kärplased ja kaslased....

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Seedeelundkond ja Seedmine

Neel-Toidu juhtmine Söögitoru-Toidu juhtmine makku Magu-Toidu segamine, toidu soojentamine, toidu seemine, mikroobite hävitamine, 12sõrmiksool-Toidu põhiline seedmine Peensool- toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine Jämesool- poolvedelast massist imendub tagasi vesi ja moodustub väljaheide, vitamiinide valmimine pärak- tahked toiduained, mida organism ei kasuta eemaldatakse päraku kaudu 6)Jäävhammaste liigid Lõikehambad, silmahambad , purihambad . 7)Tähtsamad toitaineid lõhustavad ensüümid 8)Seedeprotsessis osalevad seede näärmed ja nende nõred magu- maonõre(sisaldab soolhapet)lima suu - sülg neel- lima(hõlbustab toidu liikumise) 12sõrmiksool - seedenõred 9)maksa ja kõhunäärme ülesanded Maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgatesteks Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valke, süsivesikuid ja rasv lõhustavaid ensüüme. 10)Makrotitainete lõhustumissaadused...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Lõuna-Ameerika kaslaseid

Sisukord 1 Kaslaste üldine iseloomustus 2 Soolakass 3 Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad ), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvas...

Ökoloogia
13 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Morfoloogia materjal

Asukoha, kuju ja otstarbe põhjal jaotatakse hambad lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. Intsisiivid paiknevad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuukehasse(hobusel ja seal nii ala- kui ülalõualuus 6, mäletsejalistel, ainult alalõualuus, 8 ). Kihvad asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning arvult on neid 4. Eespurihambad e. Premolaarid asetsevad kihvadest tagapool. Taimtoidulistel 12 ja seal 16. Purihambad e. Molaarid on hammastest kõige tagapoolsemad. Põllumajandusloomadel 12. Hambad jagunevad ehituselt lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email mütsitaoliselt üksnes hamba alveoolist väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel oa dentiini kaitseks tsement. Pikakroonilised ehk kurdhammastel seevastu ulatub emaili poolt kaetud kroon ka sügavamale hambasompu. Hambad moodustavad üla- ja alalõualuus hambakaare. 21) Suured süljenäärmed. Keel...

Füsioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Inimese evolutsioon

IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem...

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seedeelundkond

Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid ­ asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid ­ kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespurihambad e. premolaarid ­ kokku 8, juur kaheks hargnenud; 4) Purihambad e. molaarid ­ kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad. Lisaks näsadele on ka keelemandel, mis on lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine. Süljes 99% vett ja 1% valke. Olulisemad valgud on mutsiinid, ptüaliin (alfa-amülaas...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seedeelundkond ja erituselundkond

on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elevandid

Kollased või pruunikad võhad asetsevad paralleelselt ja on suunatud allapoole . Selline kohastumus võimaldab aafrika metsas vabal läbi tiheda taimkatte liikuda . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) India elevant : India elevandil on väiksemad kõrvad , londiots on teistsugune , võhad on väiksed ja võivad isegi emastel puududa kui Aafrika elevantidel . Purihambad meenutavad väljasurnud mammutite omi , mis viitab nendevahelisele lähedasele sugulusele . India elevandid on pikkade aegade vältel inimesega kokku puutunud ning kõigi nelja alamliigi ­ Malaisia , Sumatra , India mandriosas ning Sri Lanka . ( Loomad lk 220 ) India elevant on elevandi kahest liigist väikseim . India elevandid elavad põhiliselt metsas , kus nad toituvad nii rohttaimedest kui ka puulehtedest . Nii nagu Aafrika elevandid kasutavad...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Hobusekasvatuse loengud

savannisebra ­ Equus hippotigris burchelli Hobuse perekonna liikmete ühised sarnasused · Pikad peened jalad. · Kiiret liikumist võimaldav keha. · Nad toetuvad maale kolmanda varbaga, teised on taandarenenud. · Ülejäänud kehaosad võimaldavad ka kiiret liikumist (vereringe, hingamisorganid, seedeorganid on väikesemahulised, lühikesed sooled ja suht peenikesed. Hästiarenenud mälumislihased, lõike- ja purihambad . Hästi tundlikud mokad. · Hobused on karjaloomad(karjad-tabuunid), iseloomult kartlikud ja tabuuni juhivad täkud. Suurem osa annab hübriidjärglasi, kes on enamus viljatud. Kui koduhobust ristata przewalski hobusega, siis pole probleemi. Evolutsioon See lähtub Darwini teooriast. Kolm edasiviivat jõudu ­ pärilikkus, muutlikkus ja looduslik valik. On uuritud näiteks joonistuste järgi, kuidas luuleidudega on, aga täpsem on radiosüsinikanalüüs. Ligi 70...

Hobusekasvatus
102 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia - kiskjalised, närilised

Närilised Hambad : iseteritavad lõikehambad, puuduvad silmahambad, hambalaie lameda pinnaga mälumiseks Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele,tavalised varvasjäsemed küünistega taimed ­ närilised ­ lihatoidulised Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga). Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir, vesirott, kodurott, rändrott Teisi närilisi : vesisiga, merisiga, hamster, okassiga Kiskjalised Hambad : lõikehambad ­ toidu lahti hammustamiseks silmahambad ­ söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad ­ toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine k...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

LAPSE TERVIS LASTEAIAS

Umbes kuue aastaselt lõikuvad lapsel esimesed jäävhambad. Need hambad on esimesed purihambad ning lõikuvad piimahammaste rea lõppu. Kuna piimahammast eest ära ei tule, jääb see suursündmus tihti peres märkamata. Halva suuhügieeni korralkahjustub juba varakult ka selle jäävhamba pind. Eesti lastel on esimesed purihambad kaariese poolt kahjustunud enne 4 täisealiseks saamist 80-90% juhtudest. Koolilaste hambapesu efektiivseks kontrolliks saab rakendada apteegis müüdavaid katutablette, mis on odav, lihtne ja kiire variant kasutamiseks. Laste hambapastat peaks ostma nii kaua kuni laps oskab ise sülitada. Peamine põhjus osta eraldi pastat on erinevus pastade fluori sisalduses...

Terviseõpetus
81 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Väikesed taimetoidulised imetajad

Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus ­ 8 pesakonda aastas. Koduhiir on inimkaasleja ­ ta on tihedalt seotud inimasutustega. Suvel võib teda leida igalt poolt, kus ta kaevab lihtsate ehiustega urge. Veel huvitavaid fakte Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimtoiduliste hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et nende purihambad töötavad nagu hekslid. Paljudel elavad maos ja soolestikus bakterid ja algloomad, kes aitavad lagundada rakukestades sisalduvat tselluloosi. Aitäh vaatamast!...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Pediaatria

Viirus jääb inimese organismi püsima närviganglionisse( närvisõlme) ja aktiveerub immuunsuse langedes - nt stressi ja külmetuse korral. Lööve, mida tuntakse ohatise nime all, paikneb enamasti huulte ümbruses. 9. Piimahammaste periood. e. ajutise hammaskonna periood. Kestab 6. -8. elukuust kuni 2,3- 3 aastani. Esimestena lõikuvad alumised lõikehambad, edasi ülemised ees e. lõikehambad esimesed purihambad e. molaarid tulevad 12-16. elukuul silmahambad e. kaniinid lõikuvad 16- 18. elukuul teised piimapurihambad 20.- 30. elukuul Sel ajal on laps rahutu, topib käsi suhu, nutab näilise põhjuseta, suureneb süljeeritus, vahel esineb palavik ja kõhulahtisus. 10. Jäävhammaste periood. Algab esimese purihamba suhulõikumisega piimahammaste rea lõppu. 6-7. eluaastal alumised keskmised lõikehambad 9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad 10-11...

Pediaatria
70 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Seedeelundkond powerpoint

Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed...

23 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Esiajalugu ja idamaad

Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ­ ja Ida - Afrikas Homo habi...

ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Karusloomakasvatus

Sellistel puhkudel ei ole põhikarja arv eriti suur, töö käigus saab omandada kogemusi ning tekib vilumus. Kui turusituatsioon püsib, võib mõne aasta möödudes loomade arvu suurendada ja pühenduda puhtalt karusloomakasvatusele. Tsintsilja. Täiskasvanud tsintsiljad kaaluvad 500-800 g (emasloomad on suuremad kui isased). Nende kehasoojus on 39-39,5 C ja südamelöökide arv 200-350, hingamissagedus 45- 80 korda minutis. Nii lõike- kui ka purihambad ei saavuta tsintsiljadel kunagi lõplikku pikkust, vaid kasvavad pidevalt eluaja jooksul. Seetõttu on närimiskivi või lehtpuuoksa (näit. õunapuu) olemasolu puuris loomakeste jaoks elutähtis. Tsintsiljad saavutavad suguküpsuse 7-9-kuuselt. Innaaeg kordub iga 30-50 päeva järel. Tiinus kestab tavaliselt 111 päeva. Tavaline pesakonna suurus on 2 poega, harvem 3-4. Tsintsiljapojad on hästi arenenud ja kaaluvad 30-60 g. Pesakond tuleks võõrutada 7 nädala vanuselt...

Karusloomakasvatus
45 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

Neid nn asendamatuid aminohappeid saab ainult liha süües · Normaalseks elutegevuseks vajame veel arvukalt muid aineid, mida toidust ka saame juhul, kui selle koostises on 50 -60 % süsivesikuid, 10 - 20 % rasvu & 10 - 20 % valke. Sellisest toidust suudab keha kõik enesele vajalikud ained sünteesida Kas inimese areng on lihasöömise tagajärg? · Meie lõikehambad kinnitavad, et oleme lihasööjad & meie purihambad tõendavad, et oleme taimetoitlased. Järelikult oleme kõikesööjad (Buss, 1999). Kõikesööjad ei sõltu toidu liigist niivõrd, kuivõrd sõltuvad lihasööjad või taimetoitlased. Samas on kõikesööjal suurem oht saada mürgitatud · Inimesed vajavad ainevahetuslikult põhjendatult liha umbes 10 - 20 % ulatuses toidukogusest, tegelikult tarbitakse seda poole rohkem. Lihast saadavad valgud on meile väga tähtsad rakkude tööks & parandamiseks. Mitmeid aineid & vitamiine saame ainult...

Enesejuhtimine
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun