Die Jahreszeiten Estland ein gutes Land zum Leben. Er hat ein verschiedenes Klima und alle vier Jahreszeiten. Wie sind die Jahrezeiten in Estland? Jeder Winter ist unterschiedlich. Manchmal haben wir viel Schnee, manchmal fast überhaupt nicht. Aber es schneit immer. Die Temperatur ist auch verschieden. Manchmal ist es über null, aber es kann zwanzig Grad oder sogar mehr unterhalb null sein. Im Winter haben wir lange Nächte und es kann glatt sein. Der Frühling ist die schönste Jahreszeit. Im Frühling steigt die Temperatur und der Schnee beginnt zu schmelzen. Es kann wenig regnen, aber der Himmel ist meistens blau. Die Sonne scheint mehr und die Blumen beginnen zu sprießen. Dunkle Wintertage werden vergessen. Der Sommer ist heiß und hell
„Textbausteine Wettermoderation“ Himmelsrichtungen: der Westen/ der Osten/ der Süden/ der Norden im Westen/ Osten/ Süden/ Norden links/ rechts/ oben/ unten in der Mitte mittig rund um…(Stadt) oder: In … (Stadt) herum ist es… Tageszeiten: der Tag/ der Morgen/ der Vormittag/ der Nachmittag/ der Abend/ die Nacht am Morgen/Vormittag/Nachmittag/Abend morgens/vormittags/nachmittags/abends/nachts am Tag/in der Nacht Temperaturen: die Temperatur die Temperatur liegt zwischen…und…Grad Es sind heute 21 Grad am Tag. Es sind heute 10 Grad in der Nacht. Sonne: die Sonne/ der Sonnenschein sonnig Es ist sonnig. Es gibt viel Sonne. meist/wenig trocken/freundlich/warm/heiß Es ist trocken. Es ist warm/heiß. Regen: der Regen viel/wenig Es regnet viel /wenig. Regenschauer stark/ leicht Es gibt (starke/leichte) Regenschauer. Schnee: der Schnee Es schneit. Es gibt Schnee. der Frost Es ist frostig. Es ist (sehr) kalt. Gewitter: das Gewitter
· rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter das Thermometer · sulab es taut · tormab est stürmt · müristab es donnert · lööb välku es blitzt · sajab vihma es regnet · pehme mild · hallane bereift · pilvitu wolkwnlos · selge klar · tormine stürmisch · pilvine wolkig · tuulevaikne windstill · päikesepaisteline sonnig
The capital of Nunavut is Iqaluit. The fifth largest country subdivision in the world. Nunavut's license plates are shaped like polar bears. Iqaluit Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Nunavut is both most least populous and the largest area in Canada. It has population only about 31,906 and it has the lowest average annual temperature in Canada. In january there's an average temperatur about 30 degrees. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase About 83% of the people living there are Inuit. Inuit, French, and English are the official languages.
Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7m. 9.Rannikud Beringi merd ümbritseb läänest Kamtsatka poolsaar. Selle ääreskulgeb põhjapoolt Korjaki mägismaa ja lõuna poolt Kesk-Kamtsatka mäestik. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide
Elva Gümnaasium Merkuur ATOR:Klaudia Mägi ELVA 201 Minu referaat koosneb 1.Merkuuri nimi 2.Merkuur 3.Planeedi pindala 4.Temperatuur 5.Tiirlemisperiood 6.Värvus 7.Huvitavat merkuurist 8.Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast 9.Pildid Merkuur Pindala Planeedi pindala on 75 miljonit ruut kilomeetrit. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Temperatur Merkuuri keskmine pinna temperatuur on 240°C . Merkuuri minimaalne pinna temperatuur on -170 °C Merkuuri maksimaalne pinna temperatuur on 430°C Tiirlemis ja pöörlemis perioodid Merkuuri tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva ja pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva. Merkuuri nimi Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubandus ja reiside jumalalt Mercuriuselt. Vär...
Every room has lots of Jedes Zimmer hat viel il y a beaucoup light Licht de lumière dans les chambres , The ceilings are high, the Die Decken sind hoch, Les plafonds sont hauts, , windows are large and it die Fenster sind groß les fenêtres sont grandes the temperature is just und die Temperatur es et la température est right gerade richtig toujours bonne There is a garden with Es gibt einen Garten mit Il ya un jardin avec de beautiful flowers schönen Blumen belles fleurs , My house is old, but Mein Haus ist alt, aber Ma maison est vieille, dignified in every way würdevoll in jeder mais digne par tous les
906 22.414 l HSC abil leitud graafik gaasisegu koostise sõltuvusest temperatuurist mol-% File: C:HSC5GibbsMeelika_teine.OGI 100 COCl2(g) 90 80 70 60 Cl2(g) CO(g) 50 40 30 20 10 Temperatur 0 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 K OGI Cl2(g) CO(g) Temperature 900 1000 K
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid:
lähendane vedelale olekule ja sisemine tuum tahke aine omadustega. Tuuma tiheduseks arvatakse olevat 13 ... 13,5 g/ sm³ Vahevöö- levib sügavusel 30...2900 km. Vahevöö alumist piiri nim Gutenbergi pinnaks. Vahevöö jagatakse 3: Välimine vahevöö- sügavusel 33.. 400 km. Üleminekuvöö- 400..1000km. Siseminevöö- 1000... 2900 km. Temperatuur Maa sees, maakoor Keskmiseks temperatuurigradiendiks maismaal loetakse 30 krad/km. Tempertauuri gradient Maal on .. 100 km sügavusel ei ületa temperatur 1300 kraadi 200 km sügavusel 1600 kraadi Maa keemiline koostis: · Maa tuum omab keskmist aatomikaalu, mis on lähedane Fe aatomikaalule, või on.. · Vahevöö koosneb valdavalt Mg ja Fe oksiididest ja silikaatidest. Lisandina on Al, Ca, Na, K jt. · Klargid Maa areng varastel etappidel: · Umbes 5 miljardit aastat tagasi, hakkas tolmu ning gaaside pilv koonduma. · Suurim osa materjalist nihkus gravitatsiooniliselt süsteemi keskpuntki sunas
J Leida kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R = 259,8 kg deg . Õhu rõhk pbar = 1 bar Lahendus pV pV mRT , kus avaldan m RT p – rõhk v – ruumala m – gaasi mass R – gaasi kontstant T – gaasi temperatur Kulunud gaasihulga leian algupärase ja hilisema gaasi masside vahega m m1 m2 115 10 5 0,6 69 10 5 m1 90,64 kg 259,8 293 76121,4 66 10 5 0,6 39,6 10 5 m2 52,88kg 259,8 288 74882,4 ning kulutatud gaasihulk m 90,64 52,88 37,76kg Vastus Kulutatud gaasi mass on 37,76 kg Ülesanne12
Klima in Westeuropa und dem kontinentalen Klima in Osteuropa. Das Klima in Deutschland wird unter anderem vom Golfstrom beeinflusst, der die klimatischen Werte für die Breitenlage ungewöhnlich mild gestaltet. Der mittlere jährliche Niederschlag (bezogen auf die Jahre 19611990) beträgt 700 Millimeter. Die mittlere monatliche Niederschlagsmenge liegt zwischen 40 Millimeter im Februar und 77 Millimeter im Juni. Die tiefste jemals in Deutschland gemessene Temperatur betrug -45,9 Grad Celsius; sie wurde am 24. Dezember 2001 am Funtensee registriert. Die bisher höchste Temperatur betrug 40,3 Grad Celsius und wurde am 8. August 2003 in Nennig im Saarland erreicht. Zum Teil widersprechen sich die Angaben; so lag laut dem Deutschen Wetterdienst die absolute Höchsttemperatur in Deutschland mit gemessenen 40,2 Grad Celsius am 27. Juli 1983 in Gärmersdorf bei Amberg (Oberpfalz), am 9. August 2003 in Karlsruhe sowie am 13. August 2003 in Freiburg
[1] Vulkaani purskel paiskub õhku suures koguses tuhka, vett ja vääveldioksiidi. See õhku paiskunud materjal jõuab Maa atmosfääri kõrgematesse kihtides mõjutades sedasi Maa kliimat mitmeid aastaid. SO2 moodustab veepiisakestega väävelhappe ja need pisikesed piisakesed peegeldavad Päikselt tulevat kiirgust tagasi muutes kliima tavalisest pisut jahedamaks. [1] Atmosfäär mängib meie kliima olemusel suurt rolli. Ilma kasvuhoome efektita oleks Maa keskmine temperatur 15°C asamel hoopis -20°C.[3, lk8] 3. Kliima muutused lähiminevikus NOAA(National Oceanographic and Atmospheric Administration) poolt koostatud graafikus(joonis 1) on näha 120 aasta (aastad1880-2000) muutusi kliimas. Joonisel on selgelt näha globaalset soojenemist, mida on eelnevalt juba mainitud. (0-joon tähistab 1950 aasta temperatuuri)[4] Joonis Kliimamuutus 1880-2000 aastatel [4] Kliima on 21 sajandi jooksul muutunud 1°C võrra soojemaks
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla väga kasulik. Selles saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli- kui pinge kasvab, kuid selle mahalaadimise võime mitte. Negatiivne stress on seisund, milles meile esitatavad nõudmised ja meie toimetuleku võime ei ole tasakaalus. (O'Hanlon 1998) AJALUGU Antoine de Sa...
tunde et õues on parem; alkohol ja kohvi on ohtlikud keha temperatuuri langetajana) (Koffeiin ei anna mitte energiat, vaid pidurdab väsimustunde tekkimist) NB ! Füüsiline ja emotsionaalne soojus on ajus tugevalt seotud: o Sooja koha visualiseerimine parandab külmatunneta ja enesetunnet o Tuju kujundab sooja/külma tundlikust o Sooja joogi, rõiva vmt ulatamine on usalduse märk Keha temperatur Inimene on homeotermiline – sisetemp säilimine väliskeskkonna temp hoolimata keha temperatuur kõigub kuni 1c (36,1 – 37,8; WHO järgi algab palavik alates 37,8) keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldumise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame ainevahetuslik soojus – seest poolt genereeritud soojus keskonna soojus - päike Loovutame Radiatsioon ehk soojuskiirgus konduktsioon konvektsioon aurustumine
kõigusoojasteks. Kõik selgrootud on kõigusoojased. Selgroogsetest on kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. Nende seedeelundkond, hingamiselundkond ja vereringe on vähem arenenud, kui lindudel ja imetajatel, ka puudub neil kehasisene termoregulatsioon või on see väga algeline. Seetõttu ei suuda nad säilitada ainevahetusprotsessides tekkinud soojust. Lindude ja imetajate kehatemperatuur ei sõltu välistemperatuurist. Neid loomi nimetatakse püsisoojasteks. Temperatur nende kehas on püsivalt kõrge ja nad suudavad seda hoida kindlates piirides. Normaalse kehatemperatuuri hoidmisel on oluline osa ka nende täiuslikumal seede, hingamis ja vereringe elundkonnal. Lindude ja imetajate kehatemperatuur on enamasti välistemperatuurist kõrgem. Külmemates tingimustes vähendavad püsisoojased soojakadu ja suurendavad soojuse tootmist, kuumemates tingimustes toimitakse vastupidi. Temp. langedes toiduvajadus suureneb, sest kehatemp
Sorbettide ja teiste jääde valmistamisel kasutatakse invertsuhkurt sahharoosi kristallisatsiooni vähendamiseks. Keskmiselt koosneb invertsuhkur 50% sahharoosist, 25% glükoosist ja 25% fruktoosist. 6.4.4. Lisaained Stabilisaatorid on ained, millel on võime dispergeerida vedelat faasi ja seega siduda suurel hulgal veemolekule. Stabilisaatorite lisamine jäätisesegusse soodustab väikeste jääkristallide teket ja hoiab ära jääkristallide kasvamise olukorras, kus temperatur kõigub või muutub liiga kõrgeks (nn. soojussokk). Stabilisaatorid suurendavad ka segu viskoossust, mis omakorda soodustab ühtlast vahustamisel õhu jaotamist tootes. Samuti on stabilisaatoritel omadus siduda vett sulamise ajal, suurendades sellega vastupanu sulamisele. Stabilisaatoreid on kahte tüüpi: valgulised ja süsivesikulised stabilisaatorid. Valguliste stabilisaatorite hulka kuuluvad zhelatiin, kaseiin, albumiin ja globuliin.
töökiirust vastavalt soojusenergia vajadusele ning sujuvalt. ON-OFF Inverter Väike võimsus Suur võimsus 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 78 Inverter Inverter heat pump Room temperatur °C Desired temperature On-Off heat pump Time until desired temperature is reached Inverterkompressor tagab tänu muutuvale kiirusele efektiivselt ja Money sujuvalt ühtlase ja mugava
See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad ja kapillaarid täituvad sooja verega ja soojus kandub kehalt ära) ja tekib higistamine(higi näärmed aktiveeruvad). Higi aurab keha pinnalt ja keha temperatur alaneb ja hüpotalamuse termostaat reageerib sellele. 4.Kuidas hoitakse stabiilsena füsioloogilisi parameetreid? Näiteks hüpotalamuses aktiveerub temperatuuri langetamise/tõstmise keskus(kui keha on vastavalt kuum või külm), arterioolid laienevad/ahenevad. Ülekuumenemise vältimiseks peab inimene pidevalt soojust ära andma, ta kas kiirgab soojust, soojus siirdub kehalt ära või nahapinnalt veeaurustumisega antakse soojust ära ja hoitakse keha temperatuuri stabiilsena.
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
Fadda. 2004. Dry Fermented Meat and Poultry, edited by Fidel Toldrá. fermented sausages. In Handbook of Food and Ames, Iowa: Blackwell Publishing. Beverage Fermentation Technology edited by Y. H. Incze, K., and H. K. Frank. 1976a. Besteht eine Hui et al. New York: Marcel Dekker Inc. Mikotoxingefahr bei der ungarischen Salami? I. Tilden, J. Jr., W. Young, A.-M. McNamara, C. Custer, Einfluss von Substrat, aw-Wert und Temperatur auf B. Boesel, M. A. Lambert-Fair, J. Majkowski, D. die Toxinbildung bei Mischkulturen. Fleischwirtschaft Vugia, S. B. Werner, J. Hollingsworth, J. G. Morris, 56:219–225. Jr. 1996. A new route of transmission for Escherichia Incze, K., and H. K. Frank. 1976b. Besteht eine coli: Infection from dry fermented salami. American Mikotoxigenfahr bei der ungarischen Salami? II
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
