Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti keel ja kirjandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millesse?), -ga (kellega ?
  • Kellele ja mida ?
  • Kellele ja mida ?
  • Kellele ja mida ?
 
Säutsu twitteris
Eesti keel ja kirjandus 
1. Üldalused  
1.1. Keele- ja kirjanduspädevus 
Keele  ja  kirjanduse  valdkonna  õppeainete  õpetamise  eesmärgiks  põhikoolis  on  kujundada 
õpilastes  eakohane  keele-  ja  kirjanduspädevus,  see  tähendab     suutlikkus   mõista  eakohaseid 
ilukirjandustekste  ja  nende  osatähtsust  Eesti  ja  maailma   kultuuriloos   ning  tajuda  keelt  ja 
kirjandust kui rahvusliku ja iseenda  
identiteedi  alust;  keeleteadlikkus  ja  oskus  end  vastavalt  suhtlussituatsioonile  ja 
keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine 
teeb vaimselt  rikkamaks .  
Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:  
  1)  väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;  
  2)  teadvustab keeleoskust õpioskuste  alusena  ning identiteedi osana;  
  3)  omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse;  
  4)  väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult,   
       arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;  
  5)  kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri   
        viisidel ;  
  6)  kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida,     
       kriitiliselt hinnata ja kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet  
  7)  väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma   
       rahva pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust;  
  8)  tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;  
  9)  loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi   
       tõekspidamisi ning rikastades mõtte- ja tundemaailma;  
  10) suudab kujundada ja väljendada  isiklikku arvamust ning tunnustab ja  
          arvestab teiste inimeste arvamust;  
  11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja  
        käsiraamatuid.  
1.2. Ainevaldkonna õppeained ja nende maht 
Ainevaldkonna  õppeained  on  eesti  keel  ja  kirjandus.  Eesti  keelt  õpitakse  1.–9.  klassini, 
kirjandust 5.– 9. klassini.  
Ainekavades  esitatud  taotletavate  õpitulemuste  ja  õppesisu  koostamisel  on  aluseks  võetud 
arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmete ja ainete kaupa järgmiselt: 
I kooliaste 
eesti keel – 19 nädalatundi 
II kooliaste 
eesti keel – 11 nädalatundi  
kirjandus – 4 nädalatundi 
III kooliaste 
eesti keel – 6 nädalatundi  
kirjandus – 6 nädalatundi  
Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli õppekavas 
arvestusega, et taotletavad õpitulemused ja õppe-kasvatuseesmärgid on saavutatavad.  
 
1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming 
Keel  on  rahvuskultuuri  ja  rahvusliku  identiteedi  kandja.  Keele   valdamine   kõnes  ja  kirjas  on 
inimese  mõtlemisvõime  kujunemise,  vaimse  arengu  ning   sotsialiseerumise   alus  ja  eeldus. 
Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes.  
Ainevaldkonna  õppeainetes  omandavad  õpilased  keele-  ja  kirjandusteadmisi  ning  saavad 
lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning  
kogemuste  alusel  kujuneb  õpilasest  põhikooli  lõpuks  teadlik,  aktiivne  ja   vastutustundlik  
lugeja, kirjutaja ning suhtleja.  
Ainevaldkonna  õppeained   toetavad   eeskätt  õpilase  emakeele-  ja  kirjanduspädevuse  ning 
kommunikatiivsete  oskuste  arengut,  kuid  ka  tema  identiteedi  ja  enese   tunnetuse   kujunemist 
ning kultuurilist ja sotsiaalset  
arengut.  
1.– 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine,  kuulamine
lugemine,  kirjutamine)  ja  õigekeelsust.  Osaoskusi  ja  õigekeelsust  arendatakse  nii  teabe-  ja 
tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamise ja kirjutamise kaudu.  
Alates 5.  klassist  on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis 
ning keeleliste osaoskuste arendamine.  
Kirjandustundides  kujundatakse  õpilaste  kirjandushuvi  ja  lugejavõimeid  ning  kõlbelis-
emotsionaalset  arengut  loetud  kirjandusteoseid  mõtestades,  kuid  vaadeldakse  ka 
ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust.  
Ainevaldkonnasisese  lõimingu  põhialus  on  avar  tekstikäsitlus,  mis  hõlmab  nii   suulisi   kui  ka 
kirjalikke  tarbe-  ja  ilukirjandustekste,  samuti  pildilisi,  graafilisi  ning  teist  liiki  tekste. 
Ainevaldkonna  õppeainete  koostoimes  omandatakse  teiste  õppeainete  õppimiseks  vajalikke 
kuulamis -, kõnelemis-, lugemis- ja  
kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid väljendada.  
Keelekasutust  ning  oskust  tekste  mõista  ja  luua  arendatakse  teksti-  ja  õigekeelsusõpetuse 
kaudu.  Eesti  keelt  ja  kirjandust  õppides  omandab  õpilane  keelelise  suhtluse  oskused  ja 
vilumused,  õpib  oma  mõtteid  ning  tundeid  väljendama,  kuuldut  ja  loetut  analüüsima  ning 
kogutud  teavet  üldistama.  Kirjanduslike  tekstide  lugemine  ja  käsitlemine   tundides   avardab 
õpilaste  kultuuri-  ja  elukogemust,  rikastab  sõnavara,  soodustab  kirjandushuvi  ning 
lugejavõimete ja isiksuse arengut.  
Keeleliste osaoskuste lõimimise tulemusel arenevad õpilaste mõtlemisvõime, suhtlusoskus ja 
enesetunnetus.  Õpilased  on  võimelised  eetiliselt,  olusid  ja  partnerit  arvestades   suhtlema
teadlikumalt õppima ja tegutsema. 
1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi 
Keele  ja  kirjanduse  valdkonna  õppeainete  kaudu  kujundatakse  õpilastes  kõiki  riiklikus 
õppekavas  kirjeldatud  üldpädevusi.  Seda  tehakse  erinevate  tekstide  lugemise,  nende  üle 
arutlemise reflekteerimise ja kirjutamise kaudu ning kasutades mitmesuguseid koostöövorme 
(ühisarutelud,  projektid  jne).  Saavutatud  üldpädevused  kajastuvad  tekstiloomes,  esitlustes, 
arutlustes.  Pädevustes  eristatava  nelja  omavahel  seotud  komponendi  –  teadmiste,  oskuste, 
väärtushinnangute  ning  käitumise  kujundamisel  on   kandev   roll  õpetajal,  kes  oma 
väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega loob  
sobiva õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. 
Kultuuri- ja väärtuspädevus. 
Kirjandusõpetuses  kujundatakse  kõlbelisi  ja  esteetilis-emotsionaalseid  väärtusi  ning 
kultuuriväärtuste  mõistmist  ilukirjandus-  ja  aimetekstide  kaudu.  Keeleõpetus  rõhutab 
vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese 
identiteedi olulist osa. Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku 
kriitilist suhtumist  teabeallikatesse, sh meediasse.  
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. 
Keele-  ja  kirjandustundides   kasutatava   paaris-  ja  rühmatöö  käigus  kujundatakse 
koostööoskust,  julgustatakse  oma  arvamust  välja  ütlema,  kaaslaste  ideid  tunnustama  ja 
teistega  arvestama, ühiseid seisukohti  otsima . Erilaadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust 
suhelda  eetiliselt  ja  olusid  arvestades  nii  suuliselt  kui  ka  kirjalikult,  nii  vahetult  kui  ka 
veebikeskkonnas. 
Enesemääratluspädevus. 
Tekstide  üle  arutledes  kujundatakse  õpilastes   positiivset   minapilti.  Õpiolukordades  luuakse 
võimalused  suhestuda  käsitletavate  teemadega,  loovülesannete  kaudu  tuuakse  esile  õpilaste 
eripärad ja anded , vormitakse maailmavaade. 
Õpipädevus. 
Keele-  ja  kirjandustundides  arendatakse  kuulamis-  ja  lugemisoskust,  eri  liiki  tekstide 
mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist 
kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.  
Suhtluspädevus. 
Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust,  
suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning 
sobiva  käitumisviisi  valikut,  oma   seisukohtade   esitamise  ja  põhjendamise  oskust. 
Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning 
tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. 
Matemaatika -, loodusteaduste  ja tehnoloogiaalane pädevus. 
Teabetekstide  abil  arendatakse  oskust  lugeda  teabegraafikat  või  muul  viisil   visuaalselt  
esitatud infot, leida arvandmeid , lugeda ja mõista tabelite ,  
skeemide ,  graafikute  ning  diagrammidena  esitatud  infot  ning  seda  analüüsida,  sõnalise 
teabega   seostada   ja  tõlgendada.  Vanemates  tekstides  kasutatud  mõõtühikute  teisendamise 
kaudu edendatakse arvutusoskust.  
Õpitakse  eristama  teaduslikku  teavet  ilukirjanduslikust  ja  populaarteaduslikust  teabest  ning 
kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.  
Ettevõtlikkuspädevus.  
Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja  
kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega, nende 
suhtes seisukoha võtmise ja neile lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka 
loovtöödes. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis 
eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning 
täiendamist eri allikatest. 
Digipädevus 
Digipädevust  saab  emakeele  ainevaldkonnas  arendada  digitaalsete  vahendite  ja  digitaalsete 
tekstidega  
töötades. 
Põhikoolis 
peaks 
kujunema 
elektrooniliste 
õigekeelsus- 
ja 
sõnavaraallikate  kasutamisharjumus.  Õpilased  suudavad  tekstide  loomisel  kasutada 
tekstitöötlusprogramme,  luau  internetikeskkonnas  ühiskirjutisi,  koostada  esitlusi  ning 
tunnevad ja kasutavad programmide erinevaid funktsioone. 
1.5. Ainevaldkonna õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega 
Keele  ja  kirjanduse  valdkonna  õppeained  toetavad  pädevuste  saavutamist  teistes 
valdkondades. Keele- jakirjandustundides arendavad õpilased kõikides õppeainetes vajalikku 
suulist ja kirjalikku väljendus- ning  suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, 
sh  teabe-  ja  tarbetekste,  arendavad  kirjandustekste   lugedes   sõnavara  ning  avardavad 
maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud 
termineid  ning  sobivat   stiili; õpivad  koostama  ja vormistama uurimistööd, kasutama  allikaid  
ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid.  
Arutlusoskust ning info  hankimise , tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja 
kirjanduse  valdkonna  kui  ka  teiste  ainete  õppes,  töötades   sisult   erinevate  tekstidega,  samuti 
diskussioonide ja väitluste kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete õigekirjanõuete järgimine 
teiste ainevaldkondade tundides. 
Võõrkeeled. 
Eesti  keele  õpetuse  kaudu  arendatakse  õpilaste  kirjalikku  ja  suulist  eneseväljendus-  ning 
arutlusoskust,  oskust  luua  tekste  ning  neist  aru  saada.  Võõrkeelte  õppimisel  on  abiks  eesti 
keele tundides omandatud keelemõisted. Omandatud võõrsõnad toetavad võõrkeelte õppimist. 
Maailmakirjanduse   autorite   ja  teostega   tutvumine   tekitab  huvi  võõrkeelte  õppimise  vastu. 
Õpitavas  võõrkeeles  kirjutavate  autorite  teoste  lugemine  ja   arutamine   süvendab  huvi  selle 
keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse originaalkeeles  
lugemise vastu. 
Matemaatika. 
Õppetekstide  ja  tekstülesannete  mõistmist  soodustab  eesti  keele  ja  kirjanduse  tundides 
arendatav  lugemisoskus.  Arvsõnade  õigekirja  õppimine  toetab  korrektse  matemaatilise 
kirjaoskuse omandamist.  
Loodusained. 
Loodusteaduslike  õppe-  ja  teabetekstide  mõistmine  eeldab  head  lugemisoskust  ja  tööd 
tekstiga .   Kohanimede   ning  loodusnähtuste  ja  -objektide  nimetuste  õigekirja  kinnistatakse 
keele-  ja  kirjandustundides.  Loodusteemalised  tekstid  õppe-  ning  ilukirjanduses  aitavad 
loodust  tundma  õppida  ja  väärtustada.  Loodusainetes  omandatud  sõnavara  ning  teadmised 
soodustavad  omakorda  kirjandusteoste  looduskirjelduste  mõistmist  ja  kujutluspiltide  teket 
ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale.  
Sotsiaalained
Ilukirjandusteoste  lugemine  ja  analüüs  toetavad  maailmapildi  kujunemist,  ajaloosündmuste 
mõistmist  ning  ühiskonnaelus  ja  inimsuhetes  orienteerumist.  Kirjandustekste   valides   ja 
käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja 
koolis;  omakultuur  ja  kultuuriline  mitmekesisus;  kodanikuühiskond  ja  rahvussuhted. 
Sotsiaalainete  õppimise  käigus  omandatud  teadmised  ajaloost,  ühiskonna  arengust  ja 
toimimisest ning inimese  staatusest ühiskonnas toetavad kirjandusteoste  
käsitlemisel  ühiskondlike  probleemide  ja   inimsuhete   mõistmist.  Keeletundides  õpitakse 
riikide,  ühenduste,  organisatsioonide,  ajalooliste  isikute,  ajaloosündmuste  nimede  õigekirja 
norme, mida ajaloo- ja ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete näidete varal .  
Kunstiained.  
Kunstiainete  õpet  toetab  lähenemine  kirjandusele  kui  kunstiainele.  Kirjandusteose  analüüs 
seostatuna  illustratsioonide  vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. 
Reklaami  käsitlemine  keeleõppes  eeldab  ka  visuaalsete  ja  auditiivsete  komponentide 
eritlemist  ja  analüüsi.  Kirjandusteose  käsitluse  illustreerimine  vastava  ajastu  muusikaga 
soodustab  arusaamist   muusika  emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. 
Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitus. 
Kehaline kasvatus. 
Meedia-  ja  kirjandustekstide  valiku  kaudu  saadakse  elukogemusi.  Plakateid  ja  esitlusi 
koostades kujundatakse tervist väärtustavat eluhoiakut. Väitlustes propageeritakse tervislikku 
eluviisi  ning  dramatiseeringutes  ja  rollimängudes  saab  läbi  mängida  mitmesuguseid   elulisi  
olukordi .  
Tehnoloogia
Õppe-  ja  teabetekstide  kaudu  kujundatakse  oskust  hinnata  tehnoloogia  rakendamisega 
kaasnevaid  võimalusi  ja ohte,  kasutada  eetiliselt nüüdisaegseid  tehnoloogiaid  oma  õpi-,  töö- 
ja  suhtluskeskkonna  kujundamisel  ning  järgida  tehnilisi  vahendeid  kasutades  ohutus-  ning 
intellektuaalomandi  
kaitse nõudeid. 
1.6. Läbivate teemade  rakendamise võimalusi 
Õppekava  läbivaid   teemasid   peetakse  silmas  valdkonna  õppeainetes  eesmärkide  seadmisel, 
õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.  
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. 
Rollimängude,  tekstide  käsitlemise,  arutelude  ja  loovtööde  kaudu  arendatakse  õpilaste 
suhtlus-  ja  koostööoskusi,  mis  on  olulised  tulevases  tööelus.  Arendatakse  suutlikkust 
kujundada oma arvamust, väljendada end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, 
lahendada probleeme. Õppetegevus  võimaldab õpilasel  kujundada eneseanalüüsiks  vajalikku 
sõnavara, et  analüüsida  oma huvisid,  võimeid,  nii ainealaseid kui  ka teisi  oskusi ja teadmisi 
ning  õpilast  suunatakse  kasutama  eneseanalüüsi  tulemusi  oma  tulevase  haridustee  ja  tööelu 
planeerimisel.  Õppetegevus  võimaldab  töömaailmaga  ka  vahetult  kokku  puutuda  (nt 
õppekäigud  ettevõtetesse,  ainevaldkonnaga  seotud  ametite  tutvustus).  Kujundatakse  oskust 
koostada  õpingute  jätkamiseks  ja  tööle  kandideerimiseks  vajalikke  dokumente. 
Meediatekstide analüüsi kaudu juhitakse õpilasi märkama ühiskonnas toimuvaid protsesse ja  
arutlema selle üle, kuidas need mõjutavad haridusteed ning tulevast tööelu. 
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Tervis ja ohutus. 
Teemakohaste  tekstide  varal,  probleemülesannete  lahendamise  ning  suuliste  ja  kirjalike 
arutluste kaudu toetatakse õpilaste kujunemist  sotsiaalselt   aktiivseteks ,  keskkonnateadlikeks, 
vastutustundlikeks ning tervist ja turvalisust väärtustavateks inimesteks.  
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. 
Eri  liiki  tekstide  käsitluse  kaudu  suunatakse  õpilasi  märkama  ühiskonna  probleeme  ja  neile 
lahendusi otsima. Projektides osalemine aitab kasvatada aktiivset ellusuhtumist. 
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus 
Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist 
aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna 
toimimise  põhimõtteid  ja   mehhanisme   ning  kodanikualgatuse  tähtsust,  tunneb  end 
ühiskonnaliikmena  ning   toetub   oma  tegevuses  riigi  kultuurilistele  traditsioonidele  ja 
arengusuundadele.  
Õpilast suunatakse:  
väärtustama 
ühiselu 
demokraatlikku 
korraldamist, 
koostööd, 
kodanikualgatust 
ja 
vabatahtlikkusel  põhinevat   tegutsemist   ning  konfliktide  rahumeelset  ja  vägivallatut 
lahendamist;  olema  algatusvõimeline  ja  ettevõtlik,  kujundama  isiklikke  seisukohti  ning  neid 
väljendama;  tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat 
vastutust  ja  kohustusi;  mõistma  avaliku,  ettevõtlus-  ja   mittetulundussektor    seoseid   ning 
toimimist;  mõistma  enda  kui  üksikisiku  rolli  ühiskonnas  ning  omandama  oskusi  osaleda 
otsustamisprotsessides;  mõistma  ettevõtluse  rolli  ühiskonnas  ning   suhtuma   positiivselt 
ettevõtlusesse ja selles osalemisesse. 
 
Kultuuriline  identiteet
Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb õpilastes arusaam  
endast,  teadmine  oma  juurtest,  eesti  keele  erikujudest  (nt   Mulgi ,  Võru,   Setu ,  Kihnu  murre). 
Emakeele  ja  kirjanduse  väärtustamise  kaudu  õpitakse  lugupidama  endast  ja  oma  rahvast, 
teiste rahvaste tekstide abil  
kujundatakse  arusaam  kultuuride  erinevustest,  aga  ka  tõdemus  inimkonna  kultuurilisest 
ühisosast. 
Teabekeskkond. 
Erinevatest allikatest (sh internetist) teabe hankimine, selle kriitiline hindamine ja kasutamine 
on nii keele- ja õppeteemakohaste teadmiste laiendamise kui ka  tekstiloome   eelduseks
Tehnoloogia ja innovatsioon. 
Õpiülesannete lahendamiseks kasutatakse teadlikult  
infoühiskonna  võimalusi,  õpilasi  suunatakse  alternatiivseid  lahendusi  otsima,  oma  ideid  ellu 
rakendama .  
Väärtused ja kõlblus. 
Ilukirjandust   ning  kultuuriteemalisi  teabetekste  lugedes  ja  analüüsides,  nende  üle  arutledes 
ning  nende  põhjal  kirjutades  pööratakse  tähelepanu  õpilaste  kujunemisele  kõlbelisteks 
isiksusteks,  kes  teavad  ja  tunnustavad  üldinimlikke  ja  ühiskondlikke  väärtusi.  Tekstide 
analüüsi abil kujundatakse  
julgust astuda välja taunimisväärsete tegude  ja hoiakute vastu.  
 
1.7. Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine  
 Õppetegevust kavandades ja korraldades:  
lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaines seatud    
eesmärkidest,  taotletavatest  õpitulemustest  ja  õppesisust  ning  toetatakse  lõimingut  teiste 
õppeainete ja põhiteemadega; 
taotletakse, et õpilaste õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ja  
      jaotub õppeaasta jooksul ühtlaselt, nii et jääb piisavalt aega ka   
      puhkuseks ja huvitegevuseks;  
võimaldatakse õpilastel õppida üksi ja koos teistega (paaris- ja   
     rühmatööd), et toetada nende kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks    
     õppijateks;  
arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse  
diferentseeritud  õppeülesandeid,  mille  sisu  ja  raskusaste  võimaldavad  sobiva  pingutusega 
õppida;  
kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning   
 õppematerjale ja -vahendeid;   
kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõpet   
(rollimäng,  loovtöö,  arutelu,  väitlus,  õpimapi  ja  uurimistöö  koostamine,  omaloomingu 
esitamine jne);  
laiendatakse traditsioonilist õpikeskkonda (arvuti/multimeediaklass,  
muuseum , näitus, raamatukogu, ettevõtted, loodus jne);  
rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme   
(ekskursioonid  kirjanikega  seotud  paikadesse  ning  keele  ja  kirjandusega  seotud  asutustesse, 
kohtumised  kirjanike ja tõlkijatega, loomekonkursid, konkurssideks valmistumine, projektõpe 
jne), pidades oluliseks sotsiaalse kompetentsuse saavutamist;  
  9)  arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid.  
Õppesisu  käsitlemisel  teeb  aineõpetaja  valiku  arvestusega,  et  kooliastmeti  kirjeldatud 
õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning ainepädevused on saavutatavad. 
1.8. Hindamise alused 
Ainekavas on kirjeldatud õpitulemused õppeaines kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised 
õpitulemused  õpetamise  eesmärkidena  ja  õpitulemused  osaoskuste  raames.  Hinnatakse 
õpilaste  teadmisi  ja  oskusi  suuliste   vastuste ,  sealhulgas  esituste  ning  kirjalike  tööde  alusel, 
arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele õpitulemustele; õpilaste 
individuaalseid  iseärasusi  ja  mõtlemistasandite  arengut.  Hindamisel  lähtutakse  vastavatest 
põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest.  
Hoiakutele  (nt   huvitatus ,  tähtsuse  mõistmine,  väärtustamine,  vajaduste   arvestamine
kokkulepitud reeglite järgimine) antakse hinnanguid.  
Hindamise  kriteeriumid  ja  viiepallisüsteemist  erinev  hindamise  korraldus  täpsustakse  kooli 
õppekavas.  
 
Eesti keele õppimise tulemusi kokku võtva hindamise vormiks võib olla  kompleksne  töö.  
I kooliastmes hinnatakse õpilase:  
  1)  suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist, 
  2)  lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist,  
  3)  kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.  
II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:  
  1)  suulist ja kirjalikku suhtlust,  
  2)  tekstide vastuvõttu,  
  3)  tekstiloomet,  
  4)  tekstide õigekeelsust.  
Kirjanduse 
õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist.  
II kooliastmes hinnatakse:  
  1)  teoste lugemist ning tutvustamist,  
  2)  jutustamist,  
  3)  tekstide tõlgendamist ja analüüsi, kirjandusliku kujundi mõistmist,  
  4)  teksti esitust ja omaloomingut.  
 III kooliastmes hinnatakse õpilase:  
  1)  iseseisvat lugemist ja eri viisidel jutustamist,   
  2)  teksti tõlgendamist, analüüsi ja mõistmist,  
  3)  teksti esitust ja omaloomingulisi töid.  
Kirjalikes  kirjandusülesannetes  parandab  õpetaja  ka   keelevead ,  kuid  hinnates  arvestab 
valdavalt  töö  sisu.  Omaloominguliste  tööde  puhul  võib  lisahindega  tunnustada  esteetilist 
aspekti.  
1.9. Füüsiline õppekeskkond 
Kool korraldab keele ja kirjanduse valdkonna ainete 
õpet:  
klassis, kus saab mööblit ümber paigutada liikumistegevusteks (nt   
dramatiseeringud, õppemängud) ning rühmatööks; 
  2)  kooli raamatukogus ning väljaspool kooli vastavalt   kooli õppekavas   
       sätestatule.  
Kool võimaldab:  
klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade      
leksikoni;  
kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning  
õppematerjale ja -vahendeid, sealhulgas veebisõnaraamatuid.  
 
 
Eesti keel  
2.1. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid 
Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:  
omandab põhiteadmised eesti keelest kui soome- ugri keelest ja eesti   
keele  õigekirjaoskuse,  tuleb  eesti  kirjakeelega  toime  isiklikus  ja  avalikus  elus  ning 
edasiõppimisel;  
mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab    
keeleoskust, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;  
õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust   
leida, kriitiliselt hinnata  ning sihipäraselt kasutada meedias  ja internetis  pakutavat  teavet,  sh 
ainevaldkonnaga seotud elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot;  
loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja    
      kirjalikult; 
õpib tundma eri tekstiliike ning märkama nende kasutusvõimalusi ja    
seoseid isikliku ja tööeluga;  
arendab kriitilist mõtlemist, oskust arvamusi põhjendada ning suuliste ja  
kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha;  
kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning    
 internetiallikaid;  
tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja identiteedi olulise osana ning   
 kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;  
väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse    
 vahendit, suhtub lugupidamisega  teiste rahvaste keelde ja kultuuri;  
 suhtub tolerantselt eesti keele võõrkeelena kasutamisse ja toetab teise  
 emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.  
 
2.2. Eesti keele õppeaine kirjeldus 
Eesti  keele  oskus  on  nii  õppekavas  sätestatu  omandamise  alus  kui  ka  õppekava  eesmärk. 
Põhikoolis  omandavad  õpilased  teadmisi  ja  oskusi,  mis  võimaldavad  neil  toime  tulla 
eakohaste suuliste ja kirjalike tekstidega.  
Põhikoolis  pannakse  alus  õpilaste  sotsiaalsele  kirjaoskusele,  st  oskusele  kasutada  keelt 
teadlikult ning kriitiliselt isiklikus, avalikus, õppe- ja tööelus. 
Õpilastes  kujundatakse  teadmisi  ja  oskusi,  mis  hõlmavad  keelt,  selle  variante  ja  eriliigilisi 
tekste  ning  lubavad  toime  tulla  suulise  ja  kirjaliku  suhtlusega,  tekstide  vastuvõtu  ning 
loomisega .  
 1.– 4. klassis on eesti keel kirjandusega lõimitud õppeaine, milles taotletakse nii keele- kui ka 
kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eraldi, kuid tugevasti 
lõimitud  õppeained,  arendades  eri  liiki  tekstide  kaudu  sihipärase  lugemise,  suulise 
keelekasutuse ja kirjutamise oskust.  
Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti  kirjakeel . Eesti keele õpi-
eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu.  
 
I  kooliastmes  kujundatakse  õpilaste  teadmisi  ja  oskusi   kolmes   õppevaldkonnas:   suuline  
keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab 
eneseväljendust  argiolukorras  ning  eakohase  suulise  teksti  mõistmist  ja  edasiandmist. 
Lugemise  õpetamisel  kujundatakseoskust  töötada  tekstiga  eakohaste  juhiste  alusel. 
Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end 
eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.  
 
II ja III kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline 
ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole .  
 
Suulise  ja  kirjaliku  suhtluse  õpetusega  kujundatakse  oskust  silmast  silma,  telefoni,  kirja  ja 
meili   teel  ning  internetikeskkonnas  kahekesi  või  mitmekesi  suhelda,  tekste  kokku  võtta  ja 
vahendada.  
Teksti vastuvõtu õpetuses kujundatakse oskust tekste valida ja leida, eesmärgipäraselt lugeda 
ja  kuulata,  teadvustatakse  kuulamis-  ja  lugemisstrateegiaid  ning  süvendatakse  võimet  teksti 
paremini mõista ning  
tekstile reageerida.  
Tekstiloome  õpetusega  kujundatakse  mitmekülgset  ja  eesmärgistatud  eneseväljendusoskust, 
mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega 
ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning  edastada .  
Õigekeelsuse  ja  keelehoolde  õpetusega  kujundatakse  keeleteadlikkust  ning  teadmisi  keelest. 
Õpilastes  arendatakse  oskust  tänapäeva  eesti  kirjakeelt  teadlikult  kasutada,  kujundatakse 
arusaamist  keele  arengust  ja  muutumisest,  omandatakse  teadmisi  eesti  kirjakeele  ja  murrete 
stiilirikkuse ning kirjavara mitmekülgsuse kohta.  
 
2.3. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes 
3. klassi lõpetaja:  
  1)  mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades   
       kõnes ja kirjas sobivaid lühivastuseid ning terviklauseid;  
kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava    
käekirjaga;  
oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja  
sarnasusi ;  
  4)  kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda;  
  5)  jutustab endast ja lähiümbruses toimunust;  
  6)  kuulab mõtestatult eakohast teksti;  
  7)  loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab   
        lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja  kaarti ;  
  8)  loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust;  
  9)  kirjutab õpitud keelendite piires õigesti;  
  10)  jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava    
          abil;  
 11)  töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel.    
 
 
 
 
Õppesisu ja õpitulemused klassiti 
 
 
1. klass 
 
Õppesisu ja -tegevus 
klassi lõpetaja   
        õpitulemused 
 
Suuline keelekasutus  
Suuline keelekasutus  
 
 
Kuulamine  
Kuulamine  
Helide,  häälte  ja  häälikute  eristamine  (asukoht  ja  Helide,  häälte  ja  häälikute 
järjekord  sõnas),  hääliku  pikkuse  eristamine,  põhirõhk  eristamine 
(asukoht 
ja 
täishääliku pikkusel. 
järjekord  sõnas),  hääliku 
Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi  pikkuse 
eristamine, 
toimimine . Õpetaja ja kaaslase  ettelugemise  kuulamine.  põhirõhk 
täishääliku 
Kuuldu ja nähtu kommenteerimine. 
pikkusel. 
 
Õpetaja 
ja 
kaaslase 
 
kuulamine 
ning 
suulise 
 
juhendi  järgi  toimimine. 
 
Õpetaja 
ja 
kaaslase 
 
ettelugemise 
kuulamine. 
 
Kuuldu 
ja 
nähtu 
 
kommenteerimine. 
 
 
Kõnelemine 
Kõnelemine 
Hääldus- 
ja 
intonatsiooniharjutused. 
Häälduse  Hääldus- 
ja 
harjutamine , hääle tugevuse kohandamine  olukorrale. 
intonatsiooniharjutused. 
Töö  lähedase  tähendusega  sõnaga,  sõnatähenduse  Häälduse 
harjutamine, 
selgitamine  ja täpsustamine.  
hääle 
tugevuse 
 
kohandamine olukorrale. 
Sobivate   kõnetuste  (palumine,  küsimine,   keeldumine ,  Töö  lähedase  tähendusega 
vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel.  
sõnaga, 
sõnatähenduse 
Lihtlauseliste  küsimuste  moodustamine,  küsimuste  selgitamine 
ja 
esitamine ja neile vastamine. 
täpsustamine.  
Eri   teemadel   vestlemine  sõnavara  rikastamiseks,   
arutamine paaris ja väikeses rühmas.  
Sobivate 
kõnetuste 
Jutustamine  kuulatu,  nähtu,  läbielatu,   loetu ,  pildi,  (palumine, 
küsimine, 
pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine.  
keeldumine, 
vabandust 
Esemete,  nähtuste,  tegelaste  jms  võrdlemine,  ühe-kahe  palumine,  tänamine)  valik 
tunnuse alusel rühmitamine.  
suhtlemisel.  
Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. 
Lihtlauseliste 
küsimuste 
Tuttava   luuletuse , dialoogi peast esitamine. 
moodustamine,  küsimuste 
 
esitamine 
ja 
neile 
 
vastamine. 
 
Eri  teemadel  vestlemine 
 
sõnavara 
rikastamiseks, 
 
arutamine 
paaris 
ja 
 
väikeses rühmas.  
 
Jutustamine kuulatu, nähtu, 
 
läbielatu, 
loetu, 
pildi, 
 
pildiseeria, etteantud teema 
 
põhjal; aheljutustamine.  
 
Esemete, 
nähtuste, 
 
tegelaste  jms  võrdlemine, 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti keel ja kirjandus #1 Eesti keel ja kirjandus #2 Eesti keel ja kirjandus #3 Eesti keel ja kirjandus #4 Eesti keel ja kirjandus #5 Eesti keel ja kirjandus #6 Eesti keel ja kirjandus #7 Eesti keel ja kirjandus #8 Eesti keel ja kirjandus #9 Eesti keel ja kirjandus #10 Eesti keel ja kirjandus #11 Eesti keel ja kirjandus #12 Eesti keel ja kirjandus #13 Eesti keel ja kirjandus #14 Eesti keel ja kirjandus #15 Eesti keel ja kirjandus #16 Eesti keel ja kirjandus #17 Eesti keel ja kirjandus #18 Eesti keel ja kirjandus #19 Eesti keel ja kirjandus #20 Eesti keel ja kirjandus #21 Eesti keel ja kirjandus #22 Eesti keel ja kirjandus #23 Eesti keel ja kirjandus #24 Eesti keel ja kirjandus #25 Eesti keel ja kirjandus #26 Eesti keel ja kirjandus #27 Eesti keel ja kirjandus #28 Eesti keel ja kirjandus #29 Eesti keel ja kirjandus #30 Eesti keel ja kirjandus #31 Eesti keel ja kirjandus #32 Eesti keel ja kirjandus #33 Eesti keel ja kirjandus #34 Eesti keel ja kirjandus #35 Eesti keel ja kirjandus #36 Eesti keel ja kirjandus #37 Eesti keel ja kirjandus #38 Eesti keel ja kirjandus #39 Eesti keel ja kirjandus #40 Eesti keel ja kirjandus #41 Eesti keel ja kirjandus #42 Eesti keel ja kirjandus #43 Eesti keel ja kirjandus #44 Eesti keel ja kirjandus #45 Eesti keel ja kirjandus #46 Eesti keel ja kirjandus #47 Eesti keel ja kirjandus #48 Eesti keel ja kirjandus #49 Eesti keel ja kirjandus #50 Eesti keel ja kirjandus #51 Eesti keel ja kirjandus #52 Eesti keel ja kirjandus #53 Eesti keel ja kirjandus #54 Eesti keel ja kirjandus #55 Eesti keel ja kirjandus #56 Eesti keel ja kirjandus #57 Eesti keel ja kirjandus #58 Eesti keel ja kirjandus #59 Eesti keel ja kirjandus #60
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor verca1977 Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
doc
Eesti kirjanduse ajalugu I
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
88
docx
Eesti keele reeglid
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
53
doc
Kirjanduse eksami piletid
343
pdf
Maailmataju uusversioon
58
doc
Kirjanduse eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun