Eesti keel ja kirjandus (0)

Eesti keel ja kirjandus 
1. Üldalused  
1.1. Keele- ja kirjanduspädevus 
Keele  ja  kirjanduse  valdkonna  õppeainete  õpetamise  eesmärgiks  põhikoolis  on  kujundada 
õpilastes  eakohane  keele-  ja  kirjanduspädevus,  see  tähendab     suutlikkus   mõista  eakohaseid 
ilukirjandustekste  ja  nende  osatähtsust  Eesti  ja  maailma   kultuuriloos   ning  tajuda  keelt  ja 
kirjandust kui rahvusliku ja iseenda  
identiteedi  alust;  keeleteadlikkus  ja  oskus  end  vastavalt  suhtlussituatsioonile  ja 
keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine 
teeb vaimselt  rikkamaks .  
Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:  
  1)  väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;  
  2)  teadvustab keeleoskust õpioskuste  alusena  ning identiteedi osana;  
  3)  omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse;  
  4)  väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult,   
       arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;  
  5)  kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri   
        viisidel ;  
  6)  kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida,     
       kriitiliselt hinnata ja kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet  
  7)  väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma   
       rahva pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust;  
  8)  tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;  
  9)  loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi   
       tõekspidamisi ning rikastades mõtte- ja tundemaailma;  
  10) suudab kujundada ja väljendada  isiklikku arvamust ning tunnustab ja  
          arvestab teiste inimeste arvamust;  
  11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja  
        käsiraamatuid.  
1.2. Ainevaldkonna õppeained ja nende maht 
Ainevaldkonna  õppeained  on  eesti  keel  ja  kirjandus.  Eesti  keelt  õpitakse  1.–9.  klassini, 
kirjandust 5.– 9. klassini.  
Ainekavades  esitatud  taotletavate  õpitulemuste  ja  õppesisu  koostamisel  on  aluseks  võetud 
arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmete ja ainete kaupa järgmiselt: 
I kooliaste 
eesti keel – 19 nädalatundi 
II kooliaste 
eesti keel – 11 nädalatundi  
kirjandus – 4 nädalatundi 
III kooliaste 
eesti keel – 6 nädalatundi  
kirjandus – 6 nädalatundi  
Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli õppekavas 
arvestusega, et taotletavad õpitulemused ja õppe-kasvatuseesmärgid on saavutatavad.  
 
1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming 
Keel  on  rahvuskultuuri  ja  rahvusliku  identiteedi  kandja.  Keele   valdamine   kõnes  ja  kirjas  on 
inimese  mõtlemisvõime  kujunemise,  vaimse  arengu  ning   sotsialiseerumise   alus  ja  eeldus. 
Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes.  
Ainevaldkonna  õppeainetes  omandavad  õpilased  keele-  ja  kirjandusteadmisi  ning  saavad 
lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning  
kogemuste  alusel  kujuneb  õpilasest  põhikooli  lõpuks  teadlik,  aktiivne  ja   vastutustundlik  
lugeja, kirjutaja ning suhtleja.  
Ainevaldkonna  õppeained   toetavad   eeskätt  õpilase  emakeele-  ja  kirjanduspädevuse  ning 
kommunikatiivsete  oskuste  arengut,  kuid  ka  tema  identiteedi  ja  enese   tunnetuse   kujunemist 
ning kultuurilist ja sotsiaalset  
arengut.  
1.– 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine,  kuulamine , 
lugemine,  kirjutamine)  ja  õigekeelsust.  Osaoskusi  ja  õigekeelsust  arendatakse  nii  teabe-  ja 
tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamise ja kirjutamise kaudu.  
Alates 5.  klassist  on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis 
ning keeleliste osaoskuste arendamine.  
Kirjandustundides  kujundatakse  õpilaste  kirjandushuvi  ja  lugejavõimeid  ning  kõlbelis-
emotsionaalset  arengut  loetud  kirjandusteoseid  mõtestades,  kuid  vaadeldakse  ka 
ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust.  
Ainevaldkonnasisese  lõimingu  põhialus  on  avar  tekstikäsitlus,  mis  hõlmab  nii   suulisi   kui  ka 
kirjalikke  tarbe-  ja  ilukirjandustekste,  samuti  pildilisi,  graafilisi  ning  teist  liiki  tekste. 
Ainevaldkonna  õppeainete  koostoimes  omandatakse  teiste  õppeainete  õppimiseks  vajalikke 
kuulamis -, kõnelemis-, lugemis- ja  
kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid väljendada.  
Keelekasutust  ning  oskust  tekste  mõista  ja  luua  arendatakse  teksti-  ja  õigekeelsusõpetuse 
kaudu.  Eesti  keelt  ja  kirjandust  õppides  omandab  õpilane  keelelise  suhtluse  oskused  ja 
vilumused,  õpib  oma  mõtteid  ning  tundeid  väljendama,  kuuldut  ja  loetut  analüüsima  ning 
kogutud  teavet  üldistama.  Kirjanduslike  tekstide  lugemine  ja  käsitlemine   tundides   avardab 
õpilaste  kultuuri-  ja  elukogemust,  rikastab  sõnavara,  soodustab  kirjandushuvi  ning 
lugejavõimete ja isiksuse arengut.  
Keeleliste osaoskuste lõimimise tulemusel arenevad õpilaste mõtlemisvõime, suhtlusoskus ja 
enesetunnetus.  Õpilased  on  võimelised  eetiliselt,  olusid  ja  partnerit  arvestades   suhtlema , 
teadlikumalt õppima ja tegutsema. 
1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi 
Keele  ja  kirjanduse  valdkonna  õppeainete  kaudu  kujundatakse  õpilastes  kõiki  riiklikus 
õppekavas  kirjeldatud  üldpädevusi.  Seda  tehakse  erinevate  tekstide  lugemise,  nende  üle 
arutlemise reflekteerimise ja kirjutamise kaudu ning kasutades mitmesuguseid koostöövorme 
(ühisarutelud,  projektid  jne).  Saavutatud  üldpädevused  kajastuvad  tekstiloomes,  esitlustes, 
arutlustes.  Pädevustes  eristatava  nelja  omavahel  seotud  komponendi  –  teadmiste,  oskuste, 
väärtushinnangute  ning  käitumise  kujundamisel  on   kandev   roll  õpetajal,  kes  oma 
väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega loob  
sobiva õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. 
Kultuuri- ja väärtuspädevus. 
Kirjandusõpetuses  kujundatakse  kõlbelisi  ja  esteetilis-emotsionaalseid  väärtusi  ning 
kultuuriväärtuste  mõistmist  ilukirjandus-  ja  aimetekstide  kaudu.  Keeleõpetus  rõhutab 
vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese 
identiteedi olulist osa. Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku 
kriitilist suhtumist  teabeallikatesse, sh meediasse.  
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. 
Keele-  ja  kirjandustundides   kasutatava   paaris-  ja  rühmatöö  käigus  kujundatakse 
koostööoskust,  julgustatakse  oma  arvamust  välja  ütlema,  kaaslaste  ideid  tunnustama  ja 
teistega  arvestama, ühiseid seisukohti  otsima . Erilaadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust 
suhelda  eetiliselt  ja  olusid  arvestades  nii  suuliselt  kui  ka  kirjalikult,  nii  vahetult  kui  ka 
veebikeskkonnas. 
Enesemääratluspädevus. 
Tekstide  üle  arutledes  kujundatakse  õpilastes   positiivset   minapilti.  Õpiolukordades  luuakse 
võimalused  suhestuda  käsitletavate  teemadega,  loovülesannete  kaudu  tuuakse  esile  õpilaste 
eripärad ja anded , vormitakse maailmavaade. 
Õpipädevus. 
Keele-  ja  kirjandustundides  arendatakse  kuulamis-  ja  lugemisoskust,  eri  liiki  tekstide 
mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist 
kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.  
Suhtluspädevus. 
Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust,  
suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning 
sobiva  käitumisviisi  valikut,  oma   seisukohtade   esitamise  ja  põhjendamise  oskust. 
Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning 
tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. 
Matemaatika -, loodusteaduste  ja tehnoloogiaalane pädevus. 
Teabetekstide  abil  arendatakse  oskust  lugeda  teabegraafikat  või  muul  viisil   visuaalselt  
esitatud infot, leida arvandmeid , lugeda ja mõista tabelite ,  
skeemide ,  graafikute  ning  diagrammidena  esitatud  infot  ning  seda  analüüsida,  sõnalise 
teabega   seostada   ja  tõlgendada.  Vanemates  tekstides  kasutatud  mõõtühikute  teisendamise 
kaudu edendatakse arvutusoskust.  
Õpitakse  eristama  teaduslikku  teavet  ilukirjanduslikust  ja  populaarteaduslikust  teabest  ning 
kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.  
Ettevõtlikkuspädevus.  
Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja  
kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega, nende 
suhtes seisukoha võtmise ja neile lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka 
loovtöödes. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis 
eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning 
täiendamist eri allikatest. 
Digipädevus 
Digipädevust  saab  emakeele  ainevaldkonnas  arendada  digitaalsete  vahendite  ja  digitaalsete 
tekstidega  
töötades. 
Põhikoolis 
peaks 
kujunema 
elektrooniliste 
õigekeelsus- 
ja 
sõnavaraallikate  kasutamisharjumus.  Õpilased  suudavad  tekstide  loomisel  kasutada 
tekstitöötlusprogramme,  luau  internetikeskkonnas  ühiskirjutisi,  koostada  esitlusi  ning 
tunnevad ja kasutavad programmide erinevaid funktsioone. 
1.5. Ainevaldkonna õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega 
Keele  ja  kirjanduse  valdkonna  õppeained  toetavad  pädevuste  saavutamist  teistes 
valdkondades. Keele- jakirjandustundides arendavad õpilased kõikides õppeainetes vajalikku 
suulist ja kirjalikku väljendus- ning  suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, 
sh  teabe-  ja  tarbetekste,  arendavad  kirjandustekste   lugedes   sõnavara  ning  avardavad 
maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud 
termineid  ning  sobivat   stiili; õpivad  koostama  ja vormistama uurimistööd, kasutama  allikaid  
ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid.  
Arutlusoskust ning info  hankimise , tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja 
kirjanduse  valdkonna  kui  ka  teiste  ainete  õppes,  töötades   sisult   erinevate  tekstidega,  samuti 
diskussioonide ja väitluste kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete õigekirjanõuete järgimine 
teiste ainevaldkondade tundides. 
Võõrkeeled. 
Eesti  keele  õpetuse  kaudu  arendatakse  õpilaste  kirjalikku  ja  suulist  eneseväljendus-  ning 
arutlusoskust,  oskust  luua  tekste  ning  neist  aru  saada.  Võõrkeelte  õppimisel  on  abiks  eesti 
keele tundides omandatud keelemõisted. Omandatud võõrsõnad toetavad võõrkeelte õppimist. 
Maailmakirjanduse   autorite   ja  teostega   tutvumine   tekitab  huvi  võõrkeelte  õppimise  vastu. 
Õpitavas  võõrkeeles  kirjutavate  autorite  teoste  lugemine  ja   arutamine   süvendab  huvi  selle 
keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse originaalkeeles  
lugemise vastu. 
Matemaatika. 
Õppetekstide  ja  tekstülesannete  mõistmist  soodustab  eesti  keele  ja  kirjanduse  tundides 
arendatav  lugemisoskus.  Arvsõnade  õigekirja  õppimine  toetab  korrektse  matemaatilise 
kirjaoskuse omandamist.  
Loodusained. 
Loodusteaduslike  õppe-  ja  teabetekstide  mõistmine  eeldab  head  lugemisoskust  ja  tööd 
tekstiga .   Kohanimede   ning  loodusnähtuste  ja  -objektide  nimetuste  õigekirja  kinnistatakse 
keele-  ja  kirjandustundides.  Loodusteemalised  tekstid  õppe-  ning  ilukirjanduses  aitavad 
loodust  tundma  õppida  ja  väärtustada.  Loodusainetes  omandatud  sõnavara  ning  teadmised 
soodustavad  omakorda  kirjandusteoste  looduskirjelduste  mõistmist  ja  kujutluspiltide  teket 
ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale.  
Sotsiaalained . 
Ilukirjandusteoste  lugemine  ja  analüüs  toetavad  maailmapildi  kujunemist,  ajaloosündmuste 
mõistmist  ning  ühiskonnaelus  ja  inimsuhetes  orienteerumist.  Kirjandustekste   valides   ja 
käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja 
koolis;  omakultuur  ja  kultuuriline  mitmekesisus;  kodanikuühiskond  ja  rahvussuhted. 
Sotsiaalainete  õppimise  käigus  omandatud  teadmised  ajaloost,  ühiskonna  arengust  ja 
toimimisest ning inimese  staatusest ühiskonnas toetavad kirjandusteoste  
käsitlemisel  ühiskondlike  probleemide  ja   inimsuhete   mõistmist.  Keeletundides  õpitakse 
riikide,  ühenduste,  organisatsioonide,  ajalooliste  isikute,  ajaloosündmuste  nimede  õigekirja 
norme, mida ajaloo- ja ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete näidete varal .  
Kunstiained.  
Kunstiainete  õpet  toetab  lähenemine  kirjandusele  kui  kunstiainele.  Kirjandusteose  analüüs 
seostatuna  illustratsioonide  vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. 
Reklaami  käsitlemine  keeleõppes  eeldab  ka  visuaalsete  ja  auditiivsete  komponentide 
eritlemist  ja  analüüsi.  Kirjandusteose  käsitluse  illustreerimine  vastava  ajastu  muusikaga 
soodustab  arusaamist   muusika  emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. 
Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitus. 
Kehaline kasvatus. 
Meedia-  ja  kirjandustekstide  valiku  kaudu  saadakse  elukogemusi.  Plakateid  ja  esitlusi 
koostades kujundatakse tervist väärtustavat eluhoiakut. Väitlustes propageeritakse tervislikku 
eluviisi  ning  dramatiseeringutes  ja  rollimängudes  saab  läbi  mängida  mitmesuguseid   elulisi  
olukordi .  
Tehnoloogia . 
Õppe-  ja  teabetekstide  kaudu  kujundatakse  oskust  hinnata  tehnoloogia  rakendamisega 
kaasnevaid  võimalusi  ja ohte,  kasutada  eetiliselt nüüdisaegseid  tehnoloogiaid  oma  õpi-,  töö- 
ja  suhtluskeskkonna  kujundamisel  ning  järgida  tehnilisi  vahendeid  kasutades  ohutus-  ning 
intellektuaalomandi  
kaitse nõudeid. 
1.6. Läbivate teemade  rakendamise võimalusi 
Õppekava  läbivaid   teemasid   peetakse  silmas  valdkonna  õppeainetes  eesmärkide  seadmisel, 
õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.  
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. 
Rollimängude,  tekstide  käsitlemise,  arutelude  ja  loovtööde  kaudu  arendatakse  õpilaste 
suhtlus-  ja  koostööoskusi,  mis  on  olulised  tulevases  tööelus.  Arendatakse  suutlikkust 
kujundada oma arvamust, väljendada end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, 
lahendada probleeme. Õppetegevus  võimaldab õpilasel  kujundada eneseanalüüsiks  vajalikku 
sõnavara, et  analüüsida  oma huvisid,  võimeid,  nii ainealaseid kui  ka teisi  oskusi ja teadmisi 
ning  õpilast  suunatakse  kasutama  eneseanalüüsi  tulemusi  oma  tulevase  haridustee  ja  tööelu 
planeerimisel.  Õppetegevus  võimaldab  töömaailmaga  ka  vahetult  kokku  puutuda  (nt 
õppekäigud  ettevõtetesse,  ainevaldkonnaga  seotud  ametite  tutvustus).  Kujundatakse  oskust 
koostada  õpingute  jätkamiseks  ja  tööle  kandideerimiseks  vajalikke  dokumente. 
Meediatekstide analüüsi kaudu juhitakse õpilasi märkama ühiskonnas toimuvaid protsesse ja  
arutlema selle üle, kuidas need mõjutavad haridusteed ning tulevast tööelu. 
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Tervis ja ohutus. 
Teemakohaste  tekstide  varal,  probleemülesannete  lahendamise  ning  suuliste  ja  kirjalike 
arutluste kaudu toetatakse õpilaste kujunemist  sotsiaalselt   aktiivseteks ,  keskkonnateadlikeks, 
vastutustundlikeks ning tervist ja turvalisust väärtustavateks inimesteks.  
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. 
Eri  liiki  tekstide  käsitluse  kaudu  suunatakse  õpilasi  märkama  ühiskonna  probleeme  ja  neile 
lahendusi otsima. Projektides osalemine aitab kasvatada aktiivset ellusuhtumist. 
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus 
Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist 
aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna 
toimimise  põhimõtteid  ja   mehhanisme   ning  kodanikualgatuse  tähtsust,  tunneb  end 
ühiskonnaliikmena  ning   toetub   oma  tegevuses  riigi  kultuurilistele  traditsioonidele  ja 
arengusuundadele.  
Õpilast suunatakse:  
väärtustama 
ühiselu 
demokraatlikku 
korraldamist, 
koostööd, 
kodanikualgatust 
ja 
vabatahtlikkusel  põhinevat   tegutsemist   ning  konfliktide  rahumeelset  ja  vägivallatut 
lahendamist;  olema  algatusvõimeline  ja  ettevõtlik,  kujundama  isiklikke  seisukohti  ning  neid 
väljendama;  tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat 
vastutust  ja  kohustusi;  mõistma  avaliku,  ettevõtlus-  ja   mittetulundussektor    seoseid   ning 
toimimist;  mõistma  enda  kui  üksikisiku  rolli  ühiskonnas  ning  omandama  oskusi  osaleda 
otsustamisprotsessides;  mõistma  ettevõtluse  rolli  ühiskonnas  ning   suhtuma   positiivselt 
ettevõtlusesse ja selles osalemisesse. 
 
Kultuuriline  identiteet . 
Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb õpilastes arusaam  
endast,  teadmine  oma  juurtest,  eesti  keele  erikujudest  (nt   Mulgi ,  Võru,   Setu ,  Kihnu  murre). 
Emakeele  ja  kirjanduse  väärtustamise  kaudu  õpitakse  lugupidama  endast  ja  oma  rahvast, 
teiste rahvaste tekstide abil  
kujundatakse  arusaam  kultuuride  erinevustest,  aga  ka  tõdemus  inimkonna  kultuurilisest 
ühisosast. 
Teabekeskkond. 
Erinevatest allikatest (sh internetist) teabe hankimine, selle kriitiline hindamine ja kasutamine 
on nii keele- ja õppeteemakohaste teadmiste laiendamise kui ka  tekstiloome   eelduseks . 
Tehnoloogia ja innovatsioon. 
Õpiülesannete lahendamiseks kasutatakse teadlikult  
infoühiskonna  võimalusi,  õpilasi  suunatakse  alternatiivseid  lahendusi  otsima,  oma  ideid  ellu 
rakendama .  
Väärtused ja kõlblus. 
Ilukirjandust   ning  kultuuriteemalisi  teabetekste  lugedes  ja  analüüsides,  nende  üle  arutledes 
ning  nende  põhjal  kirjutades  pööratakse  tähelepanu  õpilaste  kujunemisele  kõlbelisteks 
isiksusteks,  kes  teavad  ja  tunnustavad  üldinimlikke  ja  ühiskondlikke  väärtusi.  Tekstide 
analüüsi abil kujundatakse  
julgust astuda välja taunimisväärsete tegude  ja hoiakute vastu.  
 
1.7. Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine  
 Õppetegevust kavandades ja korraldades:  
lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaines seatud    
eesmärkidest,  taotletavatest  õpitulemustest  ja  õppesisust  ning  toetatakse  lõimingut  teiste 
õppeainete ja põhiteemadega; 
taotletakse, et õpilaste õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ja  
      jaotub õppeaasta jooksul ühtlaselt, nii et jääb piisavalt aega ka   
      puhkuseks ja huvitegevuseks;  
võimaldatakse õpilastel õppida üksi ja koos teistega (paaris- ja   
     rühmatööd), et toetada nende kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks    
     õppijateks;  
arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse  
diferentseeritud  õppeülesandeid,  mille  sisu  ja  raskusaste  võimaldavad  sobiva  pingutusega 
õppida;  
kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning   
 õppematerjale ja -vahendeid;   
kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõpet   
(rollimäng,  loovtöö,  arutelu,  väitlus,  õpimapi  ja  uurimistöö  koostamine,  omaloomingu 
esitamine jne);  
laiendatakse traditsioonilist õpikeskkonda (arvuti/multimeediaklass,  
muuseum , näitus, raamatukogu, ettevõtted, loodus jne);  
rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme   
(ekskursioonid  kirjanikega  seotud  paikadesse  ning  keele  ja  kirjandusega  seotud  asutustesse, 
kohtumised  kirjanike ja tõlkijatega, loomekonkursid, konkurssideks valmistumine, projektõpe 
jne), pidades oluliseks sotsiaalse kompetentsuse saavutamist;  
  9)  arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid.  
Õppesisu  käsitlemisel  teeb  aineõpetaja  valiku  arvestusega,  et  kooliastmeti  kirjeldatud 
õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning ainepädevused on saavutatavad. 
1.8. Hindamise alused 
Ainekavas on kirjeldatud õpitulemused õppeaines kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised 
õpitulemused  õpetamise  eesmärkidena  ja  õpitulemused  osaoskuste  raames.  Hinnatakse 
õpilaste  teadmisi  ja  oskusi  suuliste   vastuste ,  sealhulgas  esituste  ning  kirjalike  tööde  alusel, 
arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele õpitulemustele; õpilaste 
individuaalseid  iseärasusi  ja  mõtlemistasandite  arengut.  Hindamisel  lähtutakse  vastavatest 
põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest.  
Hoiakutele  (nt   huvitatus ,  tähtsuse  mõistmine,  väärtustamine,  vajaduste   arvestamine , 
kokkulepitud reeglite järgimine) antakse hinnanguid.  
Hindamise  kriteeriumid  ja  viiepallisüsteemist  erinev  hindamise  korraldus  täpsustakse  kooli 
õppekavas.  
 
Eesti keele õppimise tulemusi kokku võtva hindamise vormiks võib olla  kompleksne  töö.  
I kooliastmes hinnatakse õpilase:  
  1)  suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist, 
  2)  lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist,  
  3)  kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.  
II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:  
  1)  suulist ja kirjalikku suhtlust,  
  2)  tekstide vastuvõttu,  
  3)  tekstiloomet,  
  4)  tekstide õigekeelsust.  
Kirjanduse 
õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist.  
II kooliastmes hinnatakse:  
  1)  teoste lugemist ning tutvustamist,  
  2)  jutustamist,  
  3)  tekstide tõlgendamist ja analüüsi, kirjandusliku kujundi mõistmist,  
  4)  teksti esitust ja omaloomingut.  
 III kooliastmes hinnatakse õpilase:  
  1)  iseseisvat lugemist ja eri viisidel jutustamist,   
  2)  teksti tõlgendamist, analüüsi ja mõistmist,  
  3)  teksti esitust ja omaloomingulisi töid.  
Kirjalikes  kirjandusülesannetes  parandab  õpetaja  ka   keelevead ,  kuid  hinnates  arvestab 
valdavalt  töö  sisu.  Omaloominguliste  tööde  puhul  võib  lisahindega  tunnustada  esteetilist 
aspekti.  
1.9. Füüsiline õppekeskkond 
Kool korraldab keele ja kirjanduse valdkonna ainete 
õpet:  
klassis, kus saab mööblit ümber paigutada liikumistegevusteks (nt   
dramatiseeringud, õppemängud) ning rühmatööks; 
  2)  kooli raamatukogus ning väljaspool kooli vastavalt   kooli õppekavas   
       sätestatule.  
Kool võimaldab:  
klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade      
leksikoni;  
kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning  
õppematerjale ja -vahendeid, sealhulgas veebisõnaraamatuid.  
 
 
Eesti keel  
2.1. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid 
Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:  
omandab põhiteadmised eesti keelest kui soome- ugri keelest ja eesti   
keele  õigekirjaoskuse,  tuleb  eesti  kirjakeelega  toime  isiklikus  ja  avalikus  elus  ning 
edasiõppimisel;  
mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab    
keeleoskust, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;  
õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust   
leida, kriitiliselt hinnata  ning sihipäraselt kasutada meedias  ja internetis  pakutavat  teavet,  sh 
ainevaldkonnaga seotud elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot;  
loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja    
      kirjalikult; 
õpib tundma eri tekstiliike ning märkama nende kasutusvõimalusi ja    
seoseid isikliku ja tööeluga;  
arendab kriitilist mõtlemist, oskust arvamusi põhjendada ning suuliste ja  
kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha;  
kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning    
 internetiallikaid;  
tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja identiteedi olulise osana ning   
 kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;  
väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse    
 vahendit, suhtub lugupidamisega  teiste rahvaste keelde ja kultuuri;  
 suhtub tolerantselt eesti keele võõrkeelena kasutamisse ja toetab teise  
 emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.  
 
2.2. Eesti keele õppeaine kirjeldus 
Eesti  keele  oskus  on  nii  õppekavas  sätestatu  omandamise  alus  kui  ka  õppekava  eesmärk. 
Põhikoolis  omandavad  õpilased  teadmisi  ja  oskusi,  mis  võimaldavad  neil  toime  tulla 
eakohaste suuliste ja kirjalike tekstidega.  
Põhikoolis  pannakse  alus  õpilaste  sotsiaalsele  kirjaoskusele,  st  oskusele  kasutada  keelt 
teadlikult ning kriitiliselt isiklikus, avalikus, õppe- ja tööelus. 
Õpilastes  kujundatakse  teadmisi  ja  oskusi,  mis  hõlmavad  keelt,  selle  variante  ja  eriliigilisi 
tekste  ning  lubavad  toime  tulla  suulise  ja  kirjaliku  suhtlusega,  tekstide  vastuvõtu  ning 
loomisega .  
 1.– 4. klassis on eesti keel kirjandusega lõimitud õppeaine, milles taotletakse nii keele- kui ka 
kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eraldi, kuid tugevasti 
lõimitud  õppeained,  arendades  eri  liiki  tekstide  kaudu  sihipärase  lugemise,  suulise 
keelekasutuse ja kirjutamise oskust.  
Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti  kirjakeel . Eesti keele õpi-
eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu.  
 
I  kooliastmes  kujundatakse  õpilaste  teadmisi  ja  oskusi   kolmes   õppevaldkonnas:   suuline  
keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab 
eneseväljendust  argiolukorras  ning  eakohase  suulise  teksti  mõistmist  ja  edasiandmist. 
Lugemise  õpetamisel  kujundatakseoskust  töötada  tekstiga  eakohaste  juhiste  alusel. 
Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end 
eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.  
 
II ja III kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline 
ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole .  
 
Suulise  ja  kirjaliku  suhtluse  õpetusega  kujundatakse  oskust  silmast  silma,  telefoni,  kirja  ja 
meili   teel  ning  internetikeskkonnas  kahekesi  või  mitmekesi  suhelda,  tekste  kokku  võtta  ja 
vahendada.  
Teksti vastuvõtu õpetuses kujundatakse oskust tekste valida ja leida, eesmärgipäraselt lugeda 
ja  kuulata,  teadvustatakse  kuulamis-  ja  lugemisstrateegiaid  ning  süvendatakse  võimet  teksti 
paremini mõista ning  
tekstile reageerida.  
Tekstiloome  õpetusega  kujundatakse  mitmekülgset  ja  eesmärgistatud  eneseväljendusoskust, 
mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega 
ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning  edastada .  
Õigekeelsuse  ja  keelehoolde  õpetusega  kujundatakse  keeleteadlikkust  ning  teadmisi  keelest. 
Õpilastes  arendatakse  oskust  tänapäeva  eesti  kirjakeelt  teadlikult  kasutada,  kujundatakse 
arusaamist  keele  arengust  ja  muutumisest,  omandatakse  teadmisi  eesti  kirjakeele  ja  murrete 
stiilirikkuse ning kirjavara mitmekülgsuse kohta.  
 
2.3. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes 
3. klassi lõpetaja:  
  1)  mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades   
       kõnes ja kirjas sobivaid lühivastuseid ning terviklauseid;  
kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava    
käekirjaga;  
oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja  
sarnasusi ;  
  4)  kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda;  
  5)  jutustab endast ja lähiümbruses toimunust;  
  6)  kuulab mõtestatult eakohast teksti;  
  7)  loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab   
        lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja  kaarti ;  
  8)  loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust;  
  9)  kirjutab õpitud keelendite piires õigesti;  
  10)  jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava    
          abil;  
 11)  töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel.    
 
 
 
 
Õppesisu ja õpitulemused klassiti 
 
 
1. klass 
 
Õppesisu ja -tegevus 
klassi lõpetaja   
        õpitulemused 
 
Suuline keelekasutus  
Suuline keelekasutus  
 
 
Kuulamine  
Kuulamine  
Helide,  häälte  ja  häälikute  eristamine  (asukoht  ja  Helide,  häälte  ja  häälikute 
järjekord  sõnas),  hääliku  pikkuse  eristamine,  põhirõhk  eristamine 
(asukoht 
ja 
täishääliku pikkusel. 
järjekord  sõnas),  hääliku 
Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi  pikkuse 
eristamine, 
toimimine . Õpetaja ja kaaslase  ettelugemise  kuulamine.  põhirõhk 
täishääliku 
Kuuldu ja nähtu kommenteerimine. 
pikkusel. 
 
Õpetaja 
ja 
kaaslase 
 
kuulamine 
ning 
suulise 
 
juhendi  järgi  toimimine. 
 
Õpetaja 
ja 
kaaslase 
 
ettelugemise 
kuulamine. 
 
Kuuldu 
ja 
nähtu 
 
kommenteerimine. 
 
 
Kõnelemine 
Kõnelemine 
Hääldus- 
ja 
intonatsiooniharjutused. 
Häälduse  Hääldus- 
ja 
harjutamine , hääle tugevuse kohandamine  olukorrale. 
intonatsiooniharjutused. 
Töö  lähedase  tähendusega  sõnaga,  sõnatähenduse  Häälduse 
harjutamine, 
selgitamine  ja täpsustamine.  
hääle 
tugevuse 
 
kohandamine olukorrale. 
Sobivate   kõnetuste  (palumine,  küsimine,   keeldumine ,  Töö  lähedase  tähendusega 
vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel.  
sõnaga, 
sõnatähenduse 
Lihtlauseliste  küsimuste  moodustamine,  küsimuste  selgitamine 
ja 
esitamine ja neile vastamine. 
täpsustamine.  
Eri   teemadel   vestlemine  sõnavara  rikastamiseks,   
arutamine paaris ja väikeses rühmas.  
Sobivate 
kõnetuste 
Jutustamine  kuulatu,  nähtu,  läbielatu,   loetu ,  pildi,  (palumine, 
küsimine, 
pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine.  
keeldumine, 
vabandust 
Esemete,  nähtuste,  tegelaste  jms  võrdlemine,  ühe-kahe  palumine,  tänamine)  valik 
tunnuse alusel rühmitamine.  
suhtlemisel.  
Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. 
Lihtlauseliste 
küsimuste 
Tuttava   luuletuse , dialoogi peast esitamine. 
moodustamine,  küsimuste 
 
esitamine 
ja 
neile 
 
vastamine. 
 
Eri  teemadel  vestlemine 
 
sõnavara 
rikastamiseks, 
 
arutamine 
paaris 
ja 
 
väikeses rühmas.  
 
Jutustamine kuulatu, nähtu, 
 
läbielatu, 
loetu, 
pildi, 
 
pildiseeria, etteantud teema 
 
põhjal; aheljutustamine.  
 
Esemete, 
nähtuste, 
 
tegelaste  jms  võrdlemine, 
 
ühe-kahe  tunnuse  alusel 
 
rühmitamine.  
 
Eneseväljendus 
 
dramatiseeringus 
ja 
 
rollimängus. 
 
Tuttava  luuletuse,  dialoogi 
 
peast esitamine. 
 
 
Lugemine 
Lugemine  
  
 
Raamatu/teksti üldine  vaatlus : teksti  paigutus , sisukord,  tunneb 
häälik-tähelist 
õppeülesannete esitus.  
vastavust, 
loeb 
õpitud 
Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma õppimine.  teksti 
enam-vähem 
Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest  ladusalt, 
lausehaaval 
sõnade moodustamine. 
üksiku  peatusega  raskema 
  
sõna  ees  oma  kõnetempos 
Lugemistehnika  arendamine  õpetaja   juhendite   järgi  või sellest aeglasemalt; 
(õige  hääldus,  ladusus,   pausid ,   intonatsioon ,  tempo,  mõistab 
häälega 
või 
oma  lugemisvea  parandamine,  kui  sellele  tähelepanu  endamisi  (vaikse  häälega 
juhitakse). 
Lugemistehniliselt 
raskete 
sõnade 
ja  või 
huuli 
liigutades) 
sõnaühendite lugema õppimine. 
lugedes loetu sisu; 
 
vastab 
teksti 
kohta 
Oma 
ja 
õpetaja 
käekirjalise 
teksti 
lugemine  käivatele 
küsimustele, 
klassitahvlilt ja vihikust. 
mille  vastused  on  palas 
Jutustava 
ja 
kirjeldava 
teksti 
ning 
teabeteksti  otsesõnu öeldud;  
(õpilaspäevik,  kutse,  õnnitlus,   saatekava ,  tööjuhend,  mõtleb  jutule  alguse  või 
raamatu sisukord) lugemine.  
lõpu; 
Sõna,  lause,  teksti  sisu  mõistmine.  Teksti  sisu  on 
lugenud 
mõnda 
ennustamine   pealkirja,  piltide,  üksiksõnade  jm  alusel.  lasteraamatut, 
nimetab 
Loole  lõpu  mõtlemine.  Tegelaste   iseloomustamine .  nende pealkirja ja  autoreid , 
Küsimustele  vastamine,  millele  vastus  on  tekstis  annab 
loetule 
otsesõnu kirjas. 
emotsionaalse 
hinnangu 
 
(lõbus, tõsine, igav …); 
Üksikute  tingmärkide  (õppekirjanduse  tingmärgid),   
skeemide,   kaartide   lugemine  õppekirjanduses,  nende   
tähenduse tabamine.  
 
 
 
Luuletuste  ilmekas  (mõtestatud)  lugemine.  Riimuvate   
sõnade leidmine õpetaja abiga.  
 
 
 
Tekstiliikide  eritamine:  jutt,   muinasjutt ,   luuletus ,   
mõistatus. 
 
Kirjandustekstid:  liisusalm,  muinasjutt,  mõistatus,   
luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend. 
 
 
 
Loetud  raamatu  autori,  kunstniku  (illustraatori),   
tegelaste  nimetamine,   loetust   jutustamine.  Loetule  Kirjutamine  
emotsionaalse  hinnangu  andmine  (lõbus,  tõsine,  igav   
jne).  
Kirjatehnika  
 
Kirja 
eelharjutused . 
Huvipakkuva  raamatu  leidmine  kooli  või  kodukoha  Kirjutamine 
pliiatsi 
ja 
raamatukogust täiskasvanu abiga. 
kriidiga, 
joonistähtede 
 
kirjutamine. 
Õige 
Kirjutamine  
pliiatsihoid 
ja 
 
kirjutamisasend  istudes  ja 
kasutab õigeid kirjutamisvõtteid, teab, kuidas väikesi ja  seistes 
(tahvli 
juures). 
suuri  kirjatähti  kirjuta-  takse  ning  sõnas  õigesti  Väikeste 
kirjatähtede 
seostatakse ; 
õppimine. 
Suurte 
kirjutab tahvlilt ära;  
kirjatähtede 
õppimine 
täidab  tahvlinäidise  järgi  õpetaja  abiga  õpilaspäevikut,  (vajadusel 
2.klassis). 
paigutab  näidise  järgi  tööd  vihikulehele,   varustab   töö  Tähtede  seostamine .   
kuupäevaga; 
Tahvlile , 
vihikusse  
ja 
koostab näidise järgi kutse; 
õpilaspäevikusse 
eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset;  kirjutamine. 
Töö 
kirjutab omasõnade algusesse k, p, t; 
vormistamine näidise järgi, 
kirjutab  õigesti  lühemaid  (kuni  2-silbilisi)  sõnu  ja  töö 
puhtus, 
käekirja 
lauseid ; 
loetavus . 
Teksti 
ärakiri 
teab, et lause lõpeb punktiga ; 
tahvlilt, õpikust.  
teab,  et  lause  alguses,  inimeste,  loomade,  oma   
kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte; 
Kirjalik tekstiloome 
kirjutab õigesti oma nime. 
Tarbeteksti 
kirjutamine 
 
näidise 
järgi: 
kutse, 
 
õnnitlus 
(kujundamine 
 
näidise järgi).  
Jutu 
kirjutamine 
pilditäiendusena 
(pildi 
allkiri, 
kahekõne 
jms). 
Jutule  lõpu  kirjutamine. 
Loovtöö  kirjutamine (pildi, 
pildiseeria, 
küsimuste 
järgi).  Lünkümberjutustuse 
kirjutamine. 
 
Õigekeelsus 
Häälik,  sõna,  lause,  tekst. 
Tähed 
ja 
tähestik, 
võõrtähtede 
vaatlus. 
Häälikute 
märkimine 
kirjas. 
Sõna 
ja 
lause 
ladumine ja kirjutamine.  
Täis- 
ja 
kaashäälikud. 
Täishäälikuühendi  vaatlus. 
Täishääliku 
pikkuse 
eristamine 
ja 
õigekiri, 
kaashääliku 
pikkusega 
tutvumine.  Sulghäälik  (k, 
p,  t)  omasõnade  alguses.  i 
ja  j  ning  h  sõna  alguses 
seoses tähtede õppimisega. 
Suur 
algustäht 
lause 
alguses, 
inimese- 
ja 
loomanimedes.  
Liitsõna 
vaatlus 
(moodustamine).  
Sõnade lõpu õigekiri – d ja 
-vad  ( mitmus )  ning  -b 
(tegusõna 
3. 
pööre) 
õigekirjaga tutvumine.  
Tutvumine  jutustava  (väit-
),  küsi-  ja  hüüdlausega. 
Lause  lõpumärgid:  punkt, 
(küsi- 
ja 
hüüumärgi 
vaatlemine ).   Koma    lauses  
(teksti vaatlus). 
Oma 
kirjutusvea 
parandamine õpetaja abiga.  
 
Etteütlemise järgi sõnade ja 
lausete  kirjutamine  (15–20 
sõna lihtlausetena). 
 
 
 
 
2. klass 
 
 
 
Õppesisu ja -tegevus 
klassi lõpetaja            
õpitulemused 
 
Suuline keelekasutus  
Suuline keelekasutus  
 
 
Kuulamine 
eristab täis- ja suluta 
Hääliku 
pikkuste 
eristamine, 
põhirõhk 
suluta  hääliku pikkusi; 
kaashäälikul. 
kuulab õpetaja ja kaaslase 
Õpetaja  ja  kaaslase  suulise  mitmeastmelise  juhendi  eakohast teksti ning toimib 
meeldejätmine ja selle järgi toimimine.  
saadud sõnumi kohaselt 
Õpetaja 
etteloetud 
ainetekstist 
oluliste 
mõistete  õpetaja abil; 
leidmine 
ja 
lihtsa 
skeemi 
koostamine 
õpetaja  koostab kuuldu põhjal 
juhendamisel.  
lihtsama  skeemi ja kaardi 
Kaaslase  ettelugemise  kuulamine  ja  hinnangu  andmine  õpetaja abil; 
ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja intonatsioon mõtte  kasutab kõnes 
toetajana).  
terviklauseid; 
 
teab ja leiab 
 
vastandtähendusega sõnu 
 
ning õpetaja abil ka 
 
lähedase tähendusega sõnu; 
 
väljendab arusaadavalt 
 
oma soove ja kogemusi 
 
väikeses ja suures rühmas; 
 
vestleb oma kogemustest ja 
 
loetust; 
Kõnelemine 
annab õpetaja abil edasi 
Sõnatähenduste  selgitamine  ja  täpsustamine  aktiivse  lugemispala, õppeteksti, 
sõnavara laiendamiseks. 
filmi ja teatrietenduse  sisu; 
Kuuldud   jutu  ümberjutustamine;  pikema  dialoogi  koostab õpetaja abil jutu 
jälgimine, hinnangud tegelastele ja sisule. 
pildiseeria, pildi või 
 
küsimuste toel; mõtleb 
Hääldus-  ja  intonatsiooniharjutused.  Eneseväljendus  jutule alguse või lõpu; 
dramatiseeringus  ja  rollimängus.  Kõne  eri  nüansside  vaatleb ja kirjeldab nähtut, 
(tempo, 
hääletugevus, 
intonatsioon) 
esiletoomine   märkab erinevusi ja 
dramatiseeringus jm esituses.  
sarnasusi õpetaja suunavate 
Kõnelemine 
eri 
olukordades  
(telefonitsi,  rühma  küsimuste toel; 
esindajana), rollimängud.  
esitab luuletust peast; 
 
 
Nii 
enese 
kui 
ka 
teiste 
tööde 
tunnustav  Lugemine  
kommenteerimine.  
 
 
loeb 
õpitud 
teksti 
Oma arvamuse avaldamine (raamatu, filmi jm) kohta ja  suhteliselt  õigesti,  ladusalt 
selle  põhjendamine.  Arutlemine  paaris  ja  rühmas:  oma  (lugemistempo  võib  olla 
suhtumise  
väljendamine, 
nõustumine 
ja  kõnetempost 
aeglasem ), 
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine.  
parandab 
ise 
oma 
 
lugemisvigu, 
enamasti 
Sündmuse, 
isiku, 
looma, 
eseme 
kirjeldamine  väljendab 
intonatsioon 
tugisõnade, skeemi, tabeli abil.  
loetava sisu; 
Mõtete 
väljendamine 
terviklausetena. 
Küsimuste  mõistab 
häälega 
või 
moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine. 
endamisi 
lugedes 
loetu 
 
sisu; 
Eri  meeleoluga  luuletuste  ( aastaajad ,  laste  elu)  vastab  teemakohastele  (ka 
mõtestatud peast esitamine. 
lihtsamatele  tekstis  mitte 
 
otsese 
infoga 
seotud) 
 
küsimustele; 
 
leiab 
tekstis 
iseseisvalt 
 
vastused 
konkreetsetele 
 
küsimustele 
ja 
töötab 
 
õpetaja  abiga  eakohaste 
 
juhiste alusel; 
 
tunneb  ära  jutu,  luuletuse, 
 
mõistatuse, 
näidendi 
ja 
 
vanasõna; 
 
kasutab  õpiku  sõnastikku 
 
õpetaja 
abiga 
sõnade 
 
leidmiseks algustähe järgi; 
 
on 
lugenud 
mõnda 
 
lasteraamatut, 
nimetab 
 
tegelasi  ja  annab  edasi 
 
loetu  sisu  mõne  huvitava, 
 
enam  meeldinud   episoodi  
 
järgi; 
 
Kirjutamine 
 
 
 
kasutab  kirjutades  õigeid 
 
väikeste 
ja 
suurte 
 
kirjatähtede  tähekujusid  ja 
 
seoseid; 
 
kirjutab tahvlilt või õpikust 
Lugemine  
ära;  
 
täidab 
iseseisvalt 
Lugemistehnika  arendamine  õpetaja  juhendite  järgi:  õpilaspäevikut  ja  kujundab 
oma  lugemisvea  parandamine,  kui  sellele  tähelepanu  vihikut,  paigutab  näidise 
juhitakse, 
sobiva 
intonatsiooni 
kasutamine.  järgi 
tööd 
vihikulehele, 
Lugemistehniliselt  raskete  sõnade  ja  sõnaühendite  kirja  joonelisele  lehele, 
lugema õppimine.  
varustab töö kuupäevaga; 
Kahekõne  lugemine,  intonatsiooni  ja  tempo  valik  koostab 
õpetaja 
abiga 
saatelause alusel ja partnereid arvestades. 
kutse, õnnitluse ja teate; 
Eri  liiki  lühitekstide  (teade,  kiri,  ajakirja  rubriik,  kirjutab 
loovtöö 
ning 
sõnastik) mõistev lugemine. Oma ja õpetaja käekirjalise  ümberjutustuse  pildiseeria, 
teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust. 
tugisõnade  ja  küsimuste 
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord,  abil; 
õppeülesannete 
esitus. 
Üksikute 
tingmärkide  eristab  häälikut,  tähte,  täis- 
(õppekirjanduse 
tingmärgid, 
liiklusmärgid 
jms),  ja  kaashäälikut,   silpi ,  sõna, 
skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses  lauset, täishäälikuühendit; 
ning lasteraamatutes.  
kirjutab  õigesti  sulghääliku 
Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm  omasõnade  algusesse  ja 
alusel.  
omandatud 
võõrsõnade 
Tekstist  õpitavate  keelendite,  samuti  sünonüümide,  algusesse; 
otsese  ja  ülekantud  tähendusega  sõnade  jms  leidmine.  märgib 
kirjas 
õigesti 
Õpiku sõnastiku kasutamine.  
täishäälikuid; 
Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine.  
teab  peast  võõrtähtedega 
Loetud  jutustuse  ja  muinasjutu  kohta  kava  koostamine  tähestikku; 
(teksti  jaotamine   osadeks );  skeemi/kaardi  koostamine  alustab 
lauset 
suure 
õpetaja abiga. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele  algustähega 
ja 
lõpetab 
vastamine  (ka  siis,  kui  vastus  otse  tekstis  ei  sisaldu).  punkti või küsimärgiga; 
Loole 
alguse 
ja 
lõpu 
mõtlemine. 
Tegelaste  kasutab  suurt  algustähte 
iseloomustamine. 
inimeste 
ja 
loomade 
 
nimedes, 
tuttavates 
Luuletuste  ilmekas  (mõtestatud)  esitamine.  Riimuvate  kohanimedes; 
sõnade leidmine õpetaja abiga. 
kirjutab 
õigesti 
sõnade 
Tekstiliikide  eristamine:  jutustus,  luuletus,  näidend,  lõppu  
mõistatus, vanasõna.  
-d  (mida  teed?),  -te  (mida 
Kirjandustekstid:  rahvaluuleline  liisusalm,  muinasjutt,  teete?),  
mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend,  -sse (kellesse? millesse?), 
muistend . 
-ga (kellega? millega?),  -ta 
 
( kelleta ?  milleta ?); 
Loetud  raamatu  tutvustamine  ja  soovitamine.  Vajaliku  kirjutab  etteütlemise  järgi 
teose otsimine kooli või kodukoha raamatukogust autori  õpitud  keelendite  ulatuses 
ja teema järgi täiskasvanu abiga. 
sisult  tuttavat  teksti  ja 
 
kontrollib kirjutatut näidise 
 
järgi 
(20–25 
 
sõna 
 
lihtlausetena). 
Kirjutamine 
 
 
 
Kirjatehnika 
Suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine.  
Kirjutamise  tehnika  arendamine:  ühtlane  kirjarida, 
õiged  tähekujud  ja  seosed  nii  väikestel  kui  suurtel 
kirjatähtedel.  
Näidise  järgi  kirjatöö  paigutamine  vihiku  lehele, 
kirjapaberile; kuupäeva kirjutamine.  
 
 
 
 
Kirjalik tekstiloome 
Kutse, õnnitluse ja teate koostamine õpetaja abiga. 
Tekstilähedase ümberjutustuse kirjutamine küsimuste ja 
tugisõnade toel.  
Loovtöö  skeemi,  kaardi  toel;  fantaasialugu.  Jutu 
ülesehitus:  alustus , sisu ja lõpetus; jutule alguse ja lõpu 
kirjutamine.  Omakirjutatud  teksti  üle   kaaslasega  
arutlemine.  
 
Õigekeelsus 
Varasemale 
lisanduvalt 
keeleteadmised: 
täishäälikuühendi  õigekiri,  suluta kaashääliku pikkus ja 
õigekiri;  
k, p, t s-i ja h kõrval; i ja j silbi alguses, h sõna alguses.  
Silbitamine , poolitamise üldpõhimõtted.  
 
 
 
Lauseliik  ja  lõpumärk  (jutustav  e  väit-  ja  küsilause). 
Koma  kasutamine  liitlauses   kirjutamisel   et,  sest,  aga, 
kuid puhul.  
Suur algustäht oma kooli ja tuttavates kohanimedes.  
 
 
Sõnade lõpu õigekiri –d (mida teed?), -te (mida teete?), 
-sse  (kellesse?  millesse?),  -ga  (kellega?  millega?),  -ta 
(kelleta? milleta?). ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri.  
 
 
 
Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses 
(20–25 sõna lihtlausetena). 
Kirjavea   parandamine,  kui  veale  tähelepanu  juhitakse; 
kirjavea  vältimine,  kui  veaohtlikule  kohale  tähelepanu 
juhitakse. 
 
 
 
3.klass 
 
Õppesisu ja -tegevus 
klassi lõpetaja      
õpitulemused 
 
Suuline keelekasutus  
Suuline keelekasutus  
 
 
Kuulamine 
kuulab 
mõtestatult 
Hääliku  pikkuste  eristamine,  põhirõhk  sulghääliku  eakohast 
teksti, 
toimib 
pikkusel. 
saadud 
sõnumi 
või 
Pikema  suulise  juhendi  meeldejätmine  ja  selle  järgi  juhendite järgi; 
toimimine.  Kaaslase  ja  õpetaja  juhtnööride  kuulamine,  väljendab 
end 
nende järgi toimimine.  
suhtlusolukordades  selgelt 
Ettelugemise 
kuulamine. 
Kaaslase 
ettelugemise  ja 
arusaadavalt: 
palub, 
hindamine  ühe  aspekti  kaupa  (õigsus,  pausid  ja  küsib,  selgitab,  keeldub, 
intonatsioon  mõtte  toetajana).  Kuuldu  ning  nähtu  vabandab,  tänab;  vastab 
kommenteerimine. Fakti ja fantaasia  eristamine.  
küsimustele, 
kasutades 
Õpetaja 
etteloetud 
ainetekstist 
oluliste 
mõistete  sobivalt  täislauseid  ning 
leidmine ning lihtsa skeemi koostamine.  
lühivastuseid; 
 
vaatleb 
sihipäraselt, 
Kuuldu    (muinasjutt,  lühijutt  lapse  elust,  proosa-,  luule  kirjeldab  eesmärgipäraselt 
ja 
ainetekst), 
nähtu 
( lavastus , 
film ) 
 
sisu  nähtut, 
eset, 
olendit, 
ümberjutustamine.  Dialoogi  jälgimine,  hinnangud  olukorda, 
 
märkab 
tegelastele ja nende ütlustele.  
erinevusi ja sarnasusi; 
 
avaldab  arvamust  kuuldu, 
Kõnelemine 
vaadeldu ja loetu kohta; 
Hääldus-  ja  intonatsiooniharjutused.  Selge  häälduse  annab 
küsimuste 
toel 
jälgimine  teksti   esitades .  Kõne  eri  nüansside    (tempo,  arusaadavalt 
edasi 
hääletugevuse, 
intonatsiooni) 
esiletoomine  õppeteksti, 
lugemispala, 
dramatiseeringus jm esituses.  
pildiraamatu, 
filmi 
ja 
Sobivate  kõnetuste  (palumine,  küsimine,  keeldumine,  teatrietenduse sisu; koostab 
vabandust  palumise,  tänamise)  valik  suhtlemisel.  kuuldu/loetu 
põhjal 
Suuline 
selgitus , 
kõnetus- 
ja 
viisakusväljendid,  skeemi/kaardi; 
teietamine   ja  sinatamine.  Kõnelemine  eri  olukordades:  jutustab 
loetust 
ja 
vestlus 
tundmatuga, 
sh 
telefonitsi, 
klassi/kooli  läbielatud 
sündmusest; 
esindamine ,  võistkonda  kutsumine,  koostegevusest  jutustab 
pildiseeria, 
loobumine jms. 
tugisõnade, 
Sõnavara  arendamine:  sõnatähenduse  selgitamine  ja  märksõnaskeemi 
ja 
täpsustamine,  aktiivse  sõnavara  laiendamine,  lähedase  küsimuste 
toel; 
mõtleb 
ja  vastandtähendusega  sõna  leidmine.  Eri  teemadel  jutule alguse ja lõpu; 
vestlemine  sõnavara  rikastamiseks,  arutamine  paaris  ja  leiab 
väljendamiseks 
väikeses rühmas.  
lähedase 
ja 
Oma 
arvamuse 
avaldamine, 
nõustumine 
ja  vastandtähenduse-ga sõnu; 
mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslase  esitab luuletust peast; 
arvamuse küsimine. 
 
Mõtete 
väljendamine 
terviklausetena 
ja 
sobiva  Lugemine  
sõnastusega 
(sõnavalik, 
mõtte 
lõpuleviimine).   
Küsimuste  moodustamine  ja  esitamine  ning  neile  loeb  nii  häälega  ja  kui 
vastamine.  
endamisi  ladusalt  ja  teksti 
Jutustamine  kuuldu,  nähtu,  läbielatu,  loetu,  pildi,  mõistes;  mõistab  lihtsat 
pildiseeria ja etteantud teema põhjal; aheljutustamine.  
plaani,  tabelit,  diagrammi, 
Sündmuste,  isiku,  looma,  eseme  jm  kirjeldamine  kaarti; 
tugisõnade,  skeemi  ning  tabeli  abil.  Eneseväljendus  loeb  õpitud  teksti  ette 
dramatiseeringus  ja  rollimängus  erisuguste  meeleolude  õigesti,  selgelt  ja  sobiva 
väljendamiseks.  
intonatsiooniga; 
Tuttava  luuletuse  ja  dialoogi  ilmekas  (mõtestatud)  töötab  tekstiga  eakohaste 
esitamine. 
juhiste alusel; 
Nii 
enese 
kui 
ka 
teiste 
tööde 
tunnustav  vastab 
suulistele 
ja 
kommenteerimine õpetaja juhiste alusel. 
lühikestele 
kirjalikele 
 
küsimustele loetu kohta; 
Lugemine  
eristab  kirjalikus  tekstis 
 
väidet,  küsimust,  palvet, 
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord,  käsku, keeldu; 
õppeülesannete esitus. Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti  tunneb 
ära 
jutustuse, 
osad (lõigud, loo alustus, sisu, lõpetus). 
luuletuse, 
näidendi, 
Lugemistehnika  arendamine  õpetaja  juhendite  järgi  muinasjutu, 
mõistatuse, 
(õige  hääldus,  ladusus,  pausid,  intonatsioon,  tempo;  vanasõna, kirja; 
oma  lugemisvea  parandamine,  kui  sellele  tähelepanu  on  lugenud  läbi  vähemalt 
juhitakse).  Ladus  ja  automatiseerunud  lugemine.  Oma  neli  eesti  ja  väliskirjaniku 
ja  kaaslase  lugemistehnika  hindamine  õpetaja  juhiste  teost, 
kõneleb 
loetud 
alusel.  Oma  ja  õpetaja  käekirjalise  teksti  lugemise  raamatust; 
klassitahvlilt ja vihikust. 
teab 
nimetada 
mõnd 
 
lastekirjanikku. 
Jutustava  ja  kirjeldava  teksti  ning  tarbe-  ja  teabeteksti   
(õpilaspäeviku,  kutse,  õnnitluse,  saatekava,  tööjuhendi,   
raamatu  sisukorra,  sõnastiku,  teate,  eeskirja,  retsepti,   
õpikuteksti,  teatmeteose  teksti,  ajalehe-  ja  ajakirja  ning   
muu meediateksti ) lugemine.  
 
Üksikute  tingmärkide  (õppekirjanduse  tingmärgid,   
liiklusmärgid  jms),  skeemide,  kaartide  ja  tabelite   
lugemine 
õppekirjanduses, 
lasteraamatutes 
ning   
lasteajakirjanduses.  
 
 
 
Sõna,  lause  ning  teksti  sisu  mõistmine.  Tekstis   
küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine. Teksti sisu  Kirjutamine  
ennustamine pealkirja, piltide ja üksiksõnade järgi.  
 
 
kasutab  kirjutades  õigeid 
Töö 
tekstiga: 
tekstist 
õpitavate 
keelendite,  tähekujusid  ja  -seoseid, 
sünonüümide,  otsese  ja  ülekantud  tähendusega  sõnade  kirjutab loetava käekirjaga;  
leidmine. Õpiku sõnastiku iseseisev kasutamine.  
kirjutab  tahvlilt  ja  õpikust 
Teksti 
jaotamine 
osadeks 
ning 
tekstiosade  õigesti  ära;  paigutab  teksti 
pealkirjastamine.  Loetava  kohta  kava,  skeemi,  kaardi  korrektselt 
paberile, 
koostamine.  Loetu  põhjal  teemakohastele  küsimustele  vormistab 
vastamine.  Loole  alguse  ja  lõpu  mõtlemine.  Teksti  vihiku/õpilaspäeviku 
teema 
ja 
peamõtte 
sõnastamine, 
tegelaste  nõuetekohaselt;  
iseloomustamine. 
valdab  
eesti 
häälikkirja 
 
aluseid ja õpitud keelendite 
Jutustavate  luuletuste  ja   proosateksti   mõtestatud  õigekirja:  eristab  häälikut 
esitamine.  Riimuvate  sõnade  leidmine.  Kahekõne  ja 
tähte, 
täis- 
ja 
lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel  kaashäälikut, 
ning partnereid arvestades. 
häälikuühendit,  silpi,  sõna, 
Loetud  raamatust  jutustamine,  loetule  emotsionaalse  lauset; 
märgib 
kirjas 
hinnangu 
andmine 
ja 
raamatust 
lühikokkuvõtte  häälikuid  õigesti;  eristab 
tegemine. Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt. 
lühikesi,  pikki  ja  ülipikki 
 
täis- 
ja 
suluta 
Tekstiliikide 
eristamine: 
muinasjutt, 
mõistatus,  kaashäälikuid; 
kirjutab 
vanasõna, luuletus, jutustus, näidend, kiri 
õigesti asesõnu;  
Kirjandus:  folkloorne   lastelaul ,  liisusalm,  jutustus,  märgib 
õpitud 
sõnades 
muinasjutt,   muistend ,  luuletus,  kahekõne,  näidend,  õigesti  kaashäälikuühendit; 
sõnamänguline tekst, piltjutt, mõistatus, vanasõna. 
kirjutab  õigesti  sulghääliku 
 
omandatud 
oma- 
ja 
Kirjutamine  
võõrsõnade 
algusse; 
 
märgib 
kirjas 
õigesti 
Kirjatehnika 
käänd- 
ja 
pöördsõnade 
Kirjutamise tehnika süvendamine, oma loetava käekirja  õpitud lõppe ja tunnuseid;  
kujundamine, 
kirjutamise 
kiiruse 
arendamine.  teab  peast  võõrtähtedega 
Kirjutamisvilumuse  saavutamine  (õiged  tähekujud  ja  tähestikku, 
kasutab 
proportsioonid, loetav käekiri, ühtlane kirjarida, kirjatöö  lihtsamat 
sõnastikku 
ja 
nõuetekohane  välimus,  töö  vormistamine).  Teksti  koostab  lihtsaid  loendeid 
ärakiri tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku  tähestik- järjestuses;  
ja  sõnastiku  järgi.    Oma  kirjavea  parandamine.  kirjutab  suure  algustähega 
Etteütlemise  järgi  kirjutamine.  Tahvlile,  vihikusse  ja  lause  alguse,  inimese-  ja 
õpilaspäevikusse  kirjutamine.  Tarbeteksti  kirjutamine  loomanimed  ning  õpitud 
näidise järgi: kutse, ümbrik. 
kohanimed ;  
  
piiritleb  lause  ja  paneb 
Õigekiri 
sellele sobiva lõpumärgi;  
Tähestiku  järjekord.  Täis-  ja  kaashäälikuühendi  kirjutab  etteütlemise  järgi 
õigekiri. Täis- ja suluta kaashääliku pikkuse kordamine,  sisult  tuttavat  teksti  ja 
sulghääliku pikkuse eristamine ja õigekiri. k, p, t s-i ja h  kontrollib kirjutatut näidise 
kõrval. i ja j õigekiri (v.a võõrsõnades ja tegijanimedes).  järgi (30–40 sõna);  
h sõna alguses. Sulghäälik oma- ja võõrsõnade alguses.   koostab  kutse,  õnnitluse, 
 
teate, 
e-kirja; 
kirjutab 
Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes,  eakohase 
pikkusega 
tuntumates  kohanimedes.  Väike  algustäht  õppeainete,  loovtöid 
(ka 
kuude, 
nädalapäevade, 
ilmakaarte  
nimetustes.  ümberjutustusi)  küsimuste, 
Poolitamise harjutamine. Liitsõna. 
tugisõnade, 
joonistuse, 
 
pildi, 
pildiseeria, 
Nimi-,  omadus-  ja  tegusõna.   Ainsus   ja  mitmus.  märksõnaskeemi  või  kava 
Sõnavormide moodustamine küsimuste alusel. Mitmuse  toel. 
nimetava   ning  sse-lõpulise  sisseütleva,  kaasaütleva  ja   
ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus.  Olevik  ja  minevik . 
Pöördelõppude  õigekirjutus.  Erandliku  õigekirjaga  ase- 
ja küsisõnad (ma, sa, ta, me, te, nad, kes, kas, kus). 
 
Väit-  (jutustav),  küsi-  ja  hüüdlause.  Lause  lõpumärgid. 
Koma kasutamine loetelus; et, sest, vaid, kuid, aga, siis, 
kui puhul; sidesõnad, mis koma ei nõua.  
 
Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses 
(30–40 sõna). Oma kirjavea iseseisev leidmine. 
 
Sõnavara: lähedase ja vastandtähendusega sõna. Sõna ja 
tema  vormide  õigekirja  ning  tähenduse  omandamine  ja 
täpsustamine. 
 
Tekstiloome 
Lausete laiendamine ja sidumine tekstiks.  
Tarbeteksti 
(ajaleheartikli, 
teate, 
nimekirja 
jne) 
kirjapanek.  
Ümberjutustuse  kirjutamine  tugisõnade,  skeemi,  kaardi 
või kava toel.  
Loovtöö  kirjutamine  (vabajutt,  jutt  pildi,  pildiseeria, 
küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu). 
Jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus.  
Sündmusest ja loomast kirjutamine.  
Jutule alguse ja lõpu kirjutamine.  
Kirja kirjutamine.  
Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine. 
 
 
 
 
 
 
 
4. klass 
 
 
Õppesisu ja - tegevus 
4. 
klassi 
lõpetaja 
 
õpitulemused 
Suuline ja kirjalik suhtlus  
Suuline ja kirjalik suhtlus 
 
 
Hääliku pikkuste eristamine. 
Kuulab 
mõtestatult 
Kaasõpilase  ja  õpetaja  eesmärgistatud  kuulamine.  eakohast 
teksti, 
toimib 
Kuuldu 
põhjal 
tegutsemine, 
kuuldule 
hinnangu  saadud 
sõnumi 
või 
andmine.  
juhendite järgi; 
Õpetaja  ettelugemise  järel  ( ainealane   tekst,  lõikhaaval)  annab lühidalt edasi kuuldu 
oluliste  mõistete  ja  seoste  leidmine.  Kuuldud  tekstist  sisu; 
lühikokkuvõtte 
sõnastamine. 
Kuuldud 
teabe  väljendab 
end 
rühmitamine skeemi, märksõnade jm alusel.  
suhtlusolukordades  selgelt 
Tekstide  kriitiline  kuulamine  (fakti  ja  fantaasia  ja 
arusaadavalt 
koolis, 
eristamine  jms).   Lavastuse ,  kuuldud  proosa-,  luule-  ja  avalikus 
kohas, 
ainetekstide sisu ümberjutustamine. 
eakaaslastega, 
Visuaalsed 
ja 
tekstilised 
infoallikad, 
nende  täiskasvanutega suheldes;  
usaldusväärsus. Fakt ja arvamus.  
esitab  kuuldu  ja  nähtu 
 
kohta küsimusi; 
Sõnavara  avardamine  ja  täpsustamine,  töö  sõnastikega.  väljendab  oma  arvamust, 
Keelekasutus  erinevates  suhtlusolukordades:  koolis,  annab  infot  edasi  selgelt  ja 
avalikus 
kohas, 
eakaaslastega, 
täiskasvanutega  ühemõtteliselt; 
suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.  
leiab  koos  partneri  või 
Vestlus  etteantud  teema  piires.  Küsimustele  vastamine,  rühmaga 
vastuseid 
esitlus, 
tutvustus. 
Erinevate 
käitumisviiside 
ja  lihtsamatele 
koostöövormide 
võrdlemine. 
Oma 
arvamuse  probleemülesannetele, 
avaldamine, 
seisukoha 
põhjendamine, 
kaaslaste  kasutades 
sobivalt 
kas 
arvamuse küsimine. Lisateabe otsimine.  
suulist 
või 
kirjalikku 
 
vormi; 
Suulises  keelekasutuses  kirjakeele  põhinormingute  kasutab 
sõnastikke 
ja 
järgimine  ning  mõtete  sobiv  sõnastamine  (sõnavalik,  teatmeteoseid; 
parasiitkeelendite vältimine, mõtte lõpuleviimine). 
esitab  peast  luuletuse  või 
Dialoogi  ja  dramatiseeringu  koostamine  ja  esitamine.  rolliteksti; 
Pantomiim. Rollimäng.  
Teksti vastuvõtt 
Erinevate  strateegiate  kasutamine  kõneülesannetes  (nt   
võrdlemine,  kirjeldamine).  Eritüübiliste  küsimuste  loeb 
eakohast 
teksti 
moodustamine (nt intervjuu tegemiseks).  
ladusalt 
ja 
mõtestatult; 
 
mõistab 
lihtsat 
plaani, 
Nii 
enese 
kui 
ka 
teiste 
tööde 
tunnustav  tabelit, diagrammi, kaarti; 
kommenteerimine õpetaja juhiste alusel.  
otsib  teavet  tundmatute 
 
sõnade  kohta,  teeb  endale 
 
selgeks nende tähenduse; 
Teksti vastuvõtt 
vastab 
teksti 
põhjal 
 
koostatud 
küsimustele 
Lugemiseks  valmistumine,  keskendunud  lugemine.  tekstinäidete 
või 
oma 
Lugemistehnika 
arendamine, 
häälega 
ja 
hääleta  sõnadega,  koostab  teksti 
lugemine,  pauside,  tempo  ja  intonatsiooni  jälgimine;  kohta küsimusi; 
lugemist  hõlbustavad  võtted.  Oma  lugemise  jälgimine  leiab teksti peamõtte; 
ning lugemisoskuse hindamine. 
kirjeldab 
teksti 
põhjal 
 
sündmuste 
toimumise 
Tööjuhendi 
lugemine. 
Tarbe- 
ja 
õppetekstide  kohta ja tegelasi; 
mõtestatud  lugemine  (reegel,  juhend,  tabel,  skeem,  leiab 
tekstist 
vajalikku 
kaart  jm).  Tekstide  võrdlemine  etteantud  ülesande  infot; 
piires.  
tunneb 
ära 
jutustuse, 
 
luuletuse, 
näidendi, 
Sõna,  lause  ning  teksti  sisu  mõistmine.  Kujundlik  muinasjutu, 
mõistatuse, 
keelekasutus  (piltlik  väljend).  Teksti  sisu  ennustamine  vanasõna, 
kõnekäänu, 
pealkirja,  piltide,  remarkide,  üksiksõnade  jm  alusel.  kirja; 
Enne lugemist olemasolevate teemakohaste teadmiste ja  on  läbi  lugenud  vähemalt 
kogemuste  väljaselgitamine,  oma  küsimuste  esitamine  neli 
eakohast 
ning  uute  teadmiste  vastu  huvi  äratamine  (mida  tean,  väärtkirjandusteost 
mida tahaksin teada).  
(raamatut); 
 
tutvustab 
loetud 
Kirjandusteksti  sü˛ee,  sündmuste  toimumise  koht,  aeg  kirjandusteose 
sisu 
ja 
ja  tegelased.  Sündmuste  järjekord.  Arutlemine  tekstis  tegelasi 
ning 
kõneleb 
käsitletud  teema  üle.  Tegelaste  käitumise  motiivide  loetust; 
analüüs.  Oma  arvamuse  sõnastamine  ja  põhjendamine.   
Küsimustele  vastamine  tekstinäidetega  või  oma   
sõnadega.  Töö  tekstiga:  tundmatute  sõnade  tähenduse   
selgitamine, 
märkmete 
tegemine 
loetu 
põhjal,   
märksõnaskeemi, küsimuste koostamine. Loetava kohta   
kava, 
skeemi/kaardi 
koostamine. 
Rollimäng.   
Dramatiseering . 
 
 
 
Luuletuse  sisu  eripära  määramine  (loodus,  nali  jne);  Tekstiloome 
riimide   leidmine  ja  loomine,  riimuvate  sõnade  toel   
värsside  loomine.  Luuletuse  ja  proosateksti  mõtestatud  jutustab  ja  kirjutab  loetust 
esitamine (meeleolu, laad). 
ning 
läbielatud 
Trükised 
(raamat, 
ajaleht, 
ajakiri), 
nendes  sündmusest;  
orienteerumine  ja vajaliku teabe leidmine. 
jutustab 
tekstilähedaselt, 
 
kokkuvõtlikult 
Huvipakkuva  raamatu  leidmine,  iseseisev  lugemine,  kavapunktide 
järgi, 
vajaliku info leidmine. Loetud raamatu sisu ja tegelaste  märksõnaskeemi 
ja 
tutvustamine 
klassikaaslastele. 
Lugemissoovituste  küsimuste toel;  
jagamine 
klassikaaslastele. 
Loetud 
raamatust  kirjeldab  eesmärgipäraselt 
jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu andmine ja  eset, olendit, inimest; 
raamatust lühikokkuvõtte tegemine.  
kirjutab  nii  koolis  kui  ka 
 
igapäevaelus 
käsitsi 
ja 
Vajaliku  raamatu  leidmine  iseseisvalt,  ka   kataloogi   või  arvutiga  eakohaseid  tekste 
e-otsingut kasutades. 
vastavalt 
kirjutamise 
Tekstiliikide  eristamine:  jutustus,  muinasjutt,  luuletus,  eesmärgile, funktsioonile ja 
näidend, vanasõna, kõnekäänd, kiri 
adressaadile; 
Ilukirjandus:  kunstmuinasjutt,  tõsielujutt  eakaaslastest,  kirjutab 
eakohase 
ilu-  ja  aimekirjandus  loomadest,   seiklusjutt ,  näidend,  pikkusega  loovtöid  (k.a 
rahvaluule , värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud.  
ümberjutustusi)  küsimuste, 
Tekstiloome 
pildi, 
pildiseeria, 
Ümberjutustamine  ja  ümberjutustuse  kirjutamine:  märksõnaskeemi  või  kava 
tekstilähedane, 
kokkuvõtlik, 
loov, 
valikuline  toel; 
kavapunktide  järgi,  märksõnade  ja  küsimuste  toel.  teeb oma tekstiga tööd; 
Aheljutustamine.  
Õigekeelsus ja keelehoole  
Loo  ümberjutustamine  uute  tegelaste  ja  sündmuste   
lisamisega. 
märgib 
kirjas 
õigesti 
 
lühikesi,  pikki  ja  ülipikki 
Loetu  ja  kuuldu  põhjal  jutustamine,  kirjeldamine.  täis- ja kaashäälikuid; 
Eseme,  olendi,  inimese  kirjeldamine.  Iseloomulike  märgib 
sõnades 
õigesti 
tunnuste esitamine. 
kaashäälikuühendit; 
 
kirjutab 
sulghääliku 
Loetule,  nähtule  või  kuuldule  hinnangu  andmine  nii  omandatud 
oma- 
ja 
kirjalikult kui ka suuliselt. 
võõrsõnade algusse; 
 
pöörab tegusõnu olevikus; 
Esitamise  eesmärgistamine  (miks,  kellele,  mida).  moodustab 
ainsust 
ja 
Esitamiseks   kohase  sõnavara,  tempo,  hääletugevuse  ja  mitmust, 
olevikku  
ja 
intonatsiooni valimine; õige  hingamine  ja  kehahoid . 
minevikku ; 
 
poolitab 
sõnu 
(õpitud 
Jutustus pildi või pildiseeria põhjal, küsimuste, skeemi,  reeglite piires);  
kaardi  või  kava  toel,    fantaasialugu,  kirjeldus,  seletus,  kasutab  õpitud  keelendeid 
veenmiskiri,  tarbetekstid  (juhend,  nimekiri,   retsept ,       
nii 
kõnes 
kui 
kirjas 
e-kiri, teade), ajakirjandustekstid (uudis, intervjuu, pildi  vastavalt 
suhtlemise 
allkiri, kuulutus ,  reklaam , arvamuslugu ). 
eesmärgile, funktsioonile ja 
 
suhtluspartnerile, 
jälgib 
Protsesskirjutamine: 
kirjutamiseks 
valmistumine  oma 
tekstis 
õpitud 
(märksõnad,  idee-  või  mõtteskeem,  tsentriline  kaart,  ortograafiareegleid; 
sündmuste kaart,  muusika , pilt, rollimäng jne), teksti eri  kirjutab  suure  algustähega 
versioonide   kirjutamine,   viimistlemine ,  toimetamine,  isiku  ja  kohanimed    ja 
avaldamine, tagasiside saamine. 
väike 
algustähega 
 
õppeainete, 
kuude, 
 
nädalapäevade,  ilmakaarte 
 
nimetused;  
 
tunneb ära liitsõna; 
Õigekeelsus ja keelehoole  
leiab vead enda ja kaaslaste 
 
kirjutistes 
õpitud 
Üldteemad 
keelendite  piires;  parandab 
Eesti  keel  teiste  keelte  seas.  Teised  Eestis  kõneldavad  leitud  vead  sõnaraamatu, 
keeled. 
käsiraamatu,  kaaslase  ja/-
Häälikuõpetus ja õigekiri 
või õpetaja abiga.  
Tähestik.  Täis-  ja  kaashäälikud.   Suluga   ja  suluta  kirjutab  etteütlemise  järgi 
häälikud.  Helilised  ja   helitud   häälikud.  Võõrtähed  ja  -
sisult tuttavat teksti (40–60 
häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend.  
sõna, 20 ortogrammi). 
 
 
Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval (nt  jalgsi ,   
kärbsed). h õigekiri.  
 
i  ja  j  õigekiri  (tegijanimi).  Tutvumine  gi-  ja  ki-liite   
õigekirjaga.  
 
Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). 
 
Õppetegevuses  vajalike  võõrsõnade  tähendus,  hääldus 
ja õigekiri. 
 
Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri. 
 
Nimi  ja  nimetus.  Isiku-  ja  kohanimed,   ametinimetused  
ja üldnimetused.  
 
Eakohase  teksti  eksimatu  ärakiri  tahvlilt.  Etteütlemise 
järgi  kirjutamine  õpitud  keelendite  ulatuses  (40–60 
sõna, 20 ortogrammi). Oma kirjavea iseseisev leidmine. 
 
Sõnavaraõpetus 
Sünonüümid. Antonüümid. 
Liitsõnamoodustus:  täiend-  ja  põhisõna,  liitsõna 
tähendusvarjund. Liitsõna ja  liitega  sõna erinevused. 
 
Vormiõpetus 
Tegusõna.  Tegusõna  ajad:  olevik,   lihtminevik .  Jaatava 
ja  eitava  kõne  kasutamine.  Tegusõna  pööramine 
ainsuses ja mitmuses . 
Nimisõna.  Omadussõna.  Asesõna.  Nimisõnade  kokku- 
ja  lahkukirjutamine.  Arvsõnade  õigekiri.   Rooma  
numbrite  kirjutamine.  
 
Lauseõpetus 
Lause.  Lause  laiendamise  lihtsamaid  võimalusi. 
Lihtlause .  Lihtlause  kirjavahemärgid.  Küsi-,  väit-  ja 
hüüdlause  lõpumärgid  ja  kasutamine.  Otsekõne  ja 
saatelause. 
 
 
 
2.1.5. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes 
6. klassi lõpetaja:  
  1)  tunneb õpitud tekstiliike ning nende kasutamise võimalusi;  
  2)  oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet nii suuliselt kui ka kirjalikult 
  3)  oskab koostada õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt  
         vormistada ;  
  4)  tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe ja esineb suuliselt;  
  5)  suhtleb eesmärgipäraselt ja valib kontekstile vastava suhtluskanali,   
        kuulab eesmärgistatult;  
  6)  tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;  
  7)  oskab kasutada ÕSi ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid. 
 
 
 
Õppesisu ja õpitulemused klassiti 
 
5. klass 
 
Õppesisu ja -tegevused 
5. 
klassi 
lõpetaja 
 
õpitulemused 
Suuline ja kirjalik suhtlus 
Suuline ja kirjalik suhtlus 
 
 
Keelekasutus  erinevates  suhtlusolukordades:  koolis,  Valib 
juhendamise 
toel 
avalikus 
kohas, 
eakaaslastega, 
täiskasvanutega  suhtluskanali; 
suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.  
leiab 
koos 
partneri 
või 
 
rühmaga 
vastuseid 
Kaasõpilase  ja  õpetaja  eesmärgistatud  kuulamine.  lihtsamatele 
Kuuldu  põhjal  tegutsemine,  kuuldule  hinnangu  probleemülesannetele, 
andmine.  
kasutades 
sobivalt 
kas 
 
suulist 
või 
kirjalikku 
Suuline  arvamusavaldus  etteantud  teema  piires,  keelevormi; 
vastulausele  reageerimine,   seisukohast   loobumine.  esitab  kuuldu  ja  loetu  kohta 
Väite põhjendamine. 
küsimusi 
ning 
annab 
 
hinnanguid; 
 
Teksti vastuvõtt 
 
 
Teksti vastuvõtt 
loeb  ja  kuulab  isiklikust 
 
huvist 
ning 
õppimise 
Eesmärgistatud 
lugemine, 
lugemist 
hõlbustavad  eesmärkidel  nii  huvivald-
võtted.  
kondade  kui  ka  õpi-  ja 
Tööjuhendi  lugemine.  Kava,  mõttekaart,  joonis  jm  elutarbelisi tekste; 
visualiseerivad vahendid.  
rakendab  tuttavat  liiki  teksti 
Tarbe-  ja  õppetekstide  mõtestatud  lugemine  (reegel,  lugemisel  ja  kuulamisel  eri 
juhend, tabel, skeem, kaart).  
viise ja võimalusi; 
Kokkuvõte 
konkreetsest 
materjalist 
(õppetekst,  valib  juhendamise  toel  oma 
arutlus).  
lugemisvara ; 
Kuuldu konspekteerimine.  
 
 
Tekstiloome 
Trükised 
(raamat, 
ajaleht, 
ajakiri), 
nendes   
orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.  
jutustab,  kirjeldab,  arutleb 
Visuaalselt  esitatud  info  (foto,  joonis,   graafik )  põhjal  suuliselt 
ja 
kirjalikult, 
lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine. 
vormistab  kirjalikud  tekstid 
 
korrektselt; 
Tekstiloome 
esineb  suuliselt  (tervitab, 
 
võtab  sõna,  koostab  ning 
Ümberjutustamine: 
tekstilähedane, 
kokkuvõtlik,  peab  lühikese  ettekande  ja 
valikuline.  
kõne); 
 
 
Loetule,  nähtule  või  kuuldule  hinnangu  andmine  nii   
kirjalikult kui ka suuliselt. Lühiettekande esitamine. 
 
 
 
Kirjeldamine:  sõnavalik,  oluliste  ja  iseloomulike   
tunnuste  esitamine.  Kirjelduse  ülesehitus:  üldmulje,   
detailid, 
hinnang. 
Eseme, 
olendi, 
inimese   
kirjeldamine.  
 
Autori 
suhtumine 
kirjeldatavasse 
ja 
selle   
väljendamine. 
 
 
 
Jutustamine. 
Oma 
elamustest 
ja 
juhtumustest   
jutustamine  ning  kirjutamine.  Jutustuse  ülesehitus.  Õigekeelsus ja keelehoole 
Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus .  
 
Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.  
tunneb 
eesti 
keele 
 
häälikusüsteemi, 
Arutlemine.  Probleemide  nägemine  vaadeldavas  järgib  eesti  õigekirja  aluseid 
nähtuses. Põhjuse ja tagajärje eristamine.  
ja õpitud põhireegleid;  
 
moodustab 
ja 
Õigekeelsus ja keelehoole 
kirjavahemärgistab 
 
lihtlauseid, sh koondlauseid; 
Üldteemad 
rakendab 
omandatud 
Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad  keeleteadmisi tekstiloomes.  
keeled.  
 
Sugulaskeeled ja sugulasrahvad. 
 
 
Häälikuõpetus ja õigekiri 
Tähestik.  Täis-ja  kaashäälikud.  Suluga  ja  suluta 
häälikud.  Helilised  ja  helitud  häälikud.  Täis-  ja 
kaashäälikuühend.  
Kaashäälikuühendi õigekiri.  
Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). 
 
Sõnavaraõpetus 
Liitsõnamoodustus:  täiend-  ja  põhiosa,  liitsõna 
tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused.  
Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse 
leidmine  sõnaraamatutest  (nii  raamatu-  kui  ka 
veebivariandist).  
 
Vormiõpetus 
Sõnaliigid:  tegusõnad,  käändsõnad  ja  muutumatud 
sõnad. 
Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava 
ja  eitava  kõne  kasutamine.  Tegusõna  pööramine 
ainsuses 
ja 
mitmuses. 
Tegusõna 
oleviku- 
ja 
minevikuvormi kasutamine tekstis.  
Käändsõna. 
Käändsõnade 
liigid: 
nimisõna, 
omadussõna,  arvsõna,  asesõna.  Käänamine.  Käänded, 
nende  küsimused  ja  tähendus.  Õige  käände  valik 
sõltuvalt lause kontekstist.  
Ainsus ja mitmus.  
 
Lauseõpetus 
Lause.  Alus  ja  öeldis.  Lause  laiendamise  lihtsamaid 
võimalusi. 
Korduvate 
lauseliikmete  
kirjavahemärgistamine 
koondlauses. 
Koondlause  
kasutamine tekstis.  
Lihtlause.  Lihtlause  kirjavahemärgid.  Küsi-,  väit-  ja 
hüüdlause lõpumärgid ja  kasutamine. 
 
Muud õigekirja teemad   
Algustäheõigekiri:  nimi,  nimetus  ja  pealkiri.  Isiku-  ja 
kohanimed.  
 
 
 
 
 
 
 
6. klass 
Õppesisu- ja tegevused 
6. 
klassi 
lõpetaja 
 
õpitulemused 
 
Suuline ja kirjalik suhtlus 
Suuline ja kirjalik suhtlus 
 
 
Arvamuse  avaldamine,  põhjendamine  paaris-  või  Valib 
juhendamise 
toel 
rühmatöö  käigus,  kõnejärg.  Kaaslase  parandamine,  suhtluskanali;  peab  sobivalt 
täiendamine.  Arvamuse  tagasivõtmine,  kaaslasega  telefoni-  ja  mobiilivestlusi, 
nõustumine, kaaslase täiendamine, parandamine.  
kirja- ja meilivahetust; 
 
võtab  loetut  ja  kuuldut 
Kaasõpilaste  töödele  hinnangu  andmine  ja   tunnustuse   lühidalt    kokku  nii  suulises 
avaldamine.  
kui ka kirjalikus vormis. 
 
leiab 
koos 
partneri 
või 
Klassivestlus, 
diskussioon . 
Telefonivestlus :  rühmaga 
vastuseid 
alustamine, lõpetamine.  
lihtsamatele 
Suhtlemine  
virtuaalkeskkonnas: 
eesmärgid,  probleemülesannetele, 
võimalused, ohud (privaatse ja avaliku ala eristamine).  kasutades 
sobivalt 
kas 
E-kiri. 
suulist 
või 
kirjalikku 
 
keelevormi; 
 
 
 
Teksti vastuvõtt 
 
 
 
tunneb  tavalisi  tekstiliike  ja 
 
nende kasutusvõimalusi; 
 
võrdleb  tekste  omavahel, 
 
esitab  küsimusi  ja  arvamusi 
Teksti vastuvõtt 
ning teeb lühikokkuvõtte;  
 
kasutab omandatud  keele- ja 
Raadio-  ja  telesaadete  eripära,  vormid  ning  liigid,  tekstimõisteid 
tekstide 
eesmärgistatud  kuulamine/vaatamine.  Oma  sõnadega  tõlgendamisel 
ja 
kokkuvõtte tegemine. Saatekava.  
seostamisel;  
 
 
Trükiajakirjandus.   Pressifoto .   Karikatuur .  Pildiallkiri.  Tekstiloome 
Teabegraafika.  
 
Reklaam :  sõnum,  pildi  ja  sõna  mõju  reklaamis,  leiab 
juhendamise 
toel 
adressaat, lastele mõeldud reklaam.  
tekstiloomeks 
vajalikku 
 
kirjalikku  või  suusõnalist 
Tarbetekstide  keel:   kataloogid ,  kasutusjuhendid,  teavet 
raamatukogust 
ja 
toodete etiketid.  
internetist;  
Skeemist, 
tabelist, 
kuulutusest, 
sõiduplaanist,  tunneb 
esinemise 
hinnakirjast 
andmete 
kirjapanek 
ja 
seoste  ettevalmistuse põhietappe; 
väljatoomine.  
tunneb 
kirjutamisprotsessi 
 
põhietappe;  
Tekstiloome 
kirjutab 
eesmärgipäraselt 
 
loovtöid  ja  kirju  (ka  e-kirju 
Protsesskirjutamine: 
suuline 
eeltöö, 
kava 
ja  ja  sõnumeid),  oskab  leida  ja 
mõttekaardi 
koostamine, 
teksti 
kirjutamine,  täita  lihtsamaid  planke  ja 
viimistlemine,  toimetamine,  avaldamine,  tagasiside  vorme; 
saamine.  
avaldab 
viisakalt 
ja 
 
olukohaselt oma arvamust ja 
Kirjandi  
ülesehitus. 
Sissejuhatus, 
teemaarendus,  seisukohta 
sündmuse, 
lõpetus. 
Mustand . 
Oma 
vigade  
leidmine 
ja  nähtuse  või  teksti  kohta  nii 
parandamine. 
suulises  kui  ka  kirjalikus 
 
vormis; 
Alustekst ,  selle  edasiarenduse  lihtsamaid  võtteid.  kasutab omandatud  keele- ja 
Lisateabe  otsimine.  Erinevatest  allikatest  pärit  info  tekstimõisteid tekste  luues  ja 
võrdlemine,  olulise  eristamine  ebaolulisest,  selle  seostades; 
väljakirjutamine.  Uue  info  seostamine  oma  teadmiste   
ja  kogemustega,  selle  rakendamine  konkreetsest  Õigekeelsus ja keelehoole  
tööülesandest lähtuvalt.  
 
 
tunneb 
eesti 
keele 
Visuaalsed 
ja 
tekstilised 
infoallikad, 
nende  häälikusüsteemi,  sõnaliikide 
usaldusväärsus.  Teksti  loomine  pildi-  ja  näitmaterjali  tüüpjuhte 
ja 
lihtvormide 
põhjal. Fakt ja arvamus.  
kasutust , 
järgib 
eesti 
 
õigekirja  aluseid  ja  õpitud 
Kiri, ümbriku vormistamine.  
põhireegleid;  
Lühiettekanne,  esitlus  Internetist  või  teatmeteostest  moodustab 
ja 
leitud  info  põhjal.  Privaatses  ja  avalikus  keskkonnas  kirjavahemärgistab 
suhtlemise  eetika .  
lihtlauseid,  sh  koondlauseid 
 
ja lihtsamaid liitlauseid;  
 
leiab  ja  kontrollib  „Eesti 
 
õigekeelsus-sõnaraamatust“ 
 
sõna tähendust ja õigekirja; 
 
tunneb ära õpitud tekstiliigi; 
 
rakendab 
omandatud 
 
keeleteadmisi  tekstiloomes, 
 
tekste 
analüüsides 
ja 
 
hinnates. 
Õigekeelsus ja keelehoole 
 
 
Üldteemad 
Kirjakeel, argikeel ja  murdekeel  
 
Häälikuõpetus ja õigekiri 
g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed 
ja  liitsõnad).  gi-  ja  ki-liite  õigekiri.  Sulghäälik 
võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel.  
f-i  ja  š  õigekiri.  Õppetegevuses  vajalike  võõrsõnade 
tähendus,  hääldus  ja  õigekiri.  Silbitamine  ja 
poolitamine (ka liitsõnades). 
Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust 
kui veebivariandist).  
 
Sõnavaraõpetus 
Kirjakeelne  ja  kõnekeelne  sõnavara,  uudissõnad, 
murdesõnad, släng.  
Sõna 
tähenduse 
leidmine 
sõnaraamatutest 
(nii 
raamatu- kui ka veebivariandist). 
 
Vormiõpetus 
Nimisõnade kokku-  ja lahkukirjutamine. Omadussõna 
käänamine  koos  nimisõnaga.  lik-  ja  ne-liiteliste 
omadussõnade  käänamine  ja  õigekiri.  Omadussõnade 
võrdlusastmed. 
Võrdlusastmete 
kasutamine. 
Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja 
lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad).  
 
Arvsõnade  õigekiri.   Rooma   numbrite  kirjutamine. 
Põhi-  ja  järgarvsõnade  kokku-  ja  lahkukirjutamine. 
Kuupäeva 
kirjutamise 
võimalusi. 
Arvsõnade 
käänamine. Põhi- ja järgarvsõnade kirjutamine sõnade 
ja 
numbritega, 
nende 
lugemine. 
Arvsõnade 
kasutamine 
tekstis. 
Asesõnade 
käänamine 
ja 
kasutamine.  
 
Sõnaraamatute  kasutamine  käändsõna  põhivormide 
kontrollimiseks. 
 
 
Lauseõpetus 
Liitlause . Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga 
ja  sidesõnata  liitlause.  Kahe  järjestikuse  osalausega 
liitlause kirjavahemärgistamine.  
Otsekõne  ja  saatelause.  Saatelause  otsekõne  ees, 
keskel ja järel.  
Otsekõne  kirjavahemärgid.  Otsekõne  kasutamise 
võimalusi.  
Üte ja selle kirjavahemärgid.  
 
Muud õigekirja teemad 
Algustäheõigekiri:  ajaloosündmused;  ametinimetused 
ja 
üldnimetused; 
perioodikaväljaanded; 
teoste 
pealkirjad. 
 
Üldkasutatavad 
lühendid. 
Lühendite 
õigekiri, 
lühendite lugemine.  
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
III kooliaste  
Eesti keel 
 
7. klass 
 
 
7. klassi lõpetaja õpitulemused 
Õppesisu ja -tegevus 
 
Suuline ja kirjalik suhtlus  
Suuline ja kirjalik suhtlus  
 
 
Oskab  valida  suhtluskanalit;  peab  asjalikku  Kuuldust  ja  loetust  kokkuvõtte  tegemine, 
kirja- ja meilivahetust; 
asjakohaste küsimuste esitamine.  
esitab  kuuldu  ja  loetu  kohta  küsimusi,  teeb   
kuuldu  ja  loetu  põhjal  järeldusi  ning  annab   Meilivahetus, 
meili 
kirjutamine 
ja 
hinnanguid; 
keelevahendite valik. 
võtab  loetut  ja  kuuldut  eesmärgipäraselt   
kokku  ja   vahendab   nii  suulises  kui  ka  Aktuaalse  meediateksti  kommenteerimine 
kirjalikus vormis; 
vestlusringis.  
 
 
Teksti vastuvõtt 
Teksti vastuvõtt 
 
 
seostab omavahel teksti, seda  toetavat  tabelit,  Sõnalise  teksti  seostamine  pildilise  teabega 
pilti ja heli; 
(foto,  joonis,  skeem  jm).  Pilttekstide  ja 
reageerib  tekstidele  sihipäraselt  nii  suuliselt  teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. 
kui  ka  kirjalikult  ning   sobivas   vormis:   
võrdleb 
tekste 
omavahel, 
selgitab  Meedia  olemus  ja  eesmärgid  tänapäeval. 
arusaamatuks 
jäänut, 
esitab 
küsimusi,  Meediatekstide 
tunnused. 
Põhilised 
vahendab  ja  võtab  kokku,  kommenteerib,   meediakanalid .  
esitab  vastuväiteid,  loob  tõlgendusi  ja  esitab  Kvaliteetajakirjandus 
ja 
meelelahutuslik 
arvamusi  ning  seostab  teksti  oma  kogemuse  meedia. Fakti ja arvamuse eristamine.  
ja mõtetega;  
 
kasutab  omandatud  keele-  ja  tekstimõisteid  Meediatekstide 
põhiliigid: 
uudislugu, 
teksti  tõlgendamisel,  tekstide  seostamisel  ja  arvamuslugu, intervjuu, reportaa˛, kuulutus.  
tekstile reageerimisel; 
Uudisloo ülesehitus ja pealkiri.  
 
Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri.  
 
 
 
Tele- ja raadiosaated.  
 
 
Tekstiloome 
Tekstiloome 
 
 
põhjendab  ja  avaldab  viisakalt,  asja-  ja  Kirja 
kirjutamine 
ja 
vormistamine, 
olukohaselt  oma  arvamust  ja  seisukohta  keelevahendite valik.  
sündmuse,  nähtuse  või  teksti  kohta  nii  Teabe 
edastamine , 
reprodutseerimine, 
suulises kui ka kirjalikus vormis; 
seostamine  konkreetse  teema  või  isikliku 
kasutab  omandatud  keele-  ja  tekstimõisteid  kogemuse piires.  
nii tekste luues kui ka seostades; 
 
oskab  ette  valmistada,  kirjutada  ja  suuliselt  Uudisloo  kirjutamine:  materjali  kogumine, 
esitada  eri  tüüpi  tekste  (jutustav,  kirjeldav,   infoallikad, vastutus avaldatu eest.  
arutlev); vormistab tekstid korrektselt; 
Uudisloo pealkirjastamine.  
 
Intervjuu 
tegemine: 
valmistumine, 
 
küsitlemine,  kirjutamine,  toimetamine  ja 
 
vormistamine.  
 
Kirjalike  tööde  vormistamise  põhimõtted. 
 
Teksti arvutitöötlus.  
 
 
 
Arvamusloo 
suuline 
ja 
kirjalik 
 
kommenteerimine: 
isikliku 
seisukoha 
 
kujundamine  käsitletava  probleemi  kohta, 
 
selle põhjendamine.  
 
 
Õigekeelsus ja keelehoole 
Õigekeelsus ja keelehoole 
 
 
eristab kirjakeelt argikeelest; 
Üldteemad 
teab eesti keele murdeid; 
Kirjakeel  ja  argikeel.  Eesti  keele   murded . 
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;  
Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine. 
oskab  õigekirjajuhiseid  leida  veebiallikatest,   
sõna- ja käsiraamatutest; 
Häälikuõpetus ja õigekiri 
teab  eesti  keele  häälikusüsteemi,  sõnaliike  ja  Häälikute  liigitamine.  Kaashäälikuühendi 
-vorme; 
põhireegli  rakendamine  liitega  sõnades, 
rakendab 
omandatud 
keeleteadmisi  kaashäälikuühendi 
õigekirja 
erandid. 
tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates; 
Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad.  
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;  
Omasõnad 
ja 
võõrsõnad. 
Veaohtlike 
kasutab  tekstide  koostamisel  tavakohast  võõrsõnade õigekiri. 
ülesehitust ja  vormistust .  
Silbitamine, pikk ja lühike silp. 
 
Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja 
 
seosed. 
 
ÕS-ist  (nii  veebi-  kui  ka  raamatuvariandist) 
 
õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine. 
 
 
Sõnavaraõpetus 
Sõna  ja  tähendus,  sõnastuse   rikastamine , 
sünonüümide 
tähendusvarjundid. 
Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid. 
 
Vormiõpetus ja õigekiri 
Sõnaliigid:  tegusõnad,  käändsõnad  (nimi-, 
omadus,  arv-  ja  asesõnad)  ja  muutumatud 
sõnad  (määr-,  kaas-,  side-  ja  hüüdsõnad). 
Sõnaliikide funktsioon lauses.  
 
Tegusõna  pöördelised  vormid:  pööre,  arv, 
aeg,  kõneviis,  tegumood.  Tegusõna  vormide 
kasutamine  lauses.  Tegusõna  käändelised 
vormid. 
Tegusõna 
astmevaheldus : 
veaohtlikud  tegusõnad  ja  sõnavormid.  Õige 
pöördevormi 
leidmine 
ÕS-ist, 
vormimoodustus   tüüpsõna  eeskujul.  Liit-, 
ühend- ja väljendtegusõna.  
Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine. 
 
Käändsõnad. 
Käänetevahelised 
seosed. 
Veaohtlikud 
käändevormid. 
Käändsõna 
astmevaheldus:  veaohtlikud  käändsõnad  ja 
sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-
ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul.  
Omadussõna 
võrdlusastmed: 
veaohtlikud 
sõnad.  
Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine.  
 
Numbrite  kirjutamine:  põhi-  ja  järgarvud, 
kuupäevad, aastad, kellaajad . 
Muutumatud  sõnad.  Määr-  ja  kaassõnade 
eristamine.  
 
 
 
 
 
 
 
8. klass 
 
 
8. klassi lõpetaja õpitulemused 
Õppesisu ja -tegevus 
 
Suuline ja kirjalik suhtlus  
Suuline ja kirjalik suhtlus  
 
 
Peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi; 
Suhtlusolukord, 
suhtlusolukorra  
käsitleb 
koos 
partneri 
või 
rühmaga  komponendid,  suhtluspartnerid.  Erinevates 
sihipäraselt  eakohaseid  teemasid  ning  lahen-
suhtlusolukordades 
osalemine. 
dab  probleemülesandeid,  kasutades  sobivalt  Suhtlusolukorraga  arvestamine.  Suhtlemisel 
kas suulist või kirjalikku keelevormi; 
partneri arvestamine.  
oskab 
algatada, 
arendada, 
tõrjuda 
ja   
katkestada  nii  suhtlust  kui  ka  teemasid;  Suulise  suhtlemise  tavad  eesti  keeles: 
väljendab  oma  seisukohti  ja  sõnastab  pöördumine, tervitamine, telefonivestlus.  
vajadusel 
oma 
eriarvamuse; 
teeb   
ettepanekuid , 
esitab 
 
omapoolseid   Suhtlemine  rühmas,  sõna  saamine,  kõnejärje 
põhjendusi, annab vajadusel lisateavet; 
hoidmine. 
Rühmatöö 
käigus 
arvamuse 
 
avaldamine  ja  põhjendamine.  Diskussioon. 
 
Kompromissi  leidmine,  kaaslase  öeldu/  tehtu 
 
täiendamine  ja  parandamine.  Kaaslase  tööle 
 
põhjendatud hinnangu andmine.  
 
Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine.  
 
Väitlus, väitluse reeglid.   
 
Teksti vastuvõtt 
Teksti vastuvõtt 
 
 
Peamised  tekstiliigid  (tarbe-,  teabe-,  meedia- 
orienteerub  tekstimaailmas:  tunneb  olulisi  ja reklaami˛anrid), nende eesmärgid.  
tekstiliike  (peamisi  tarbe-,  teabe-,  meedia-  ja  Teksti  vastuvõtmise  viisid.  Eri  liiki  tekstide 
reklaami˛anreid), 
nende 
põhijooni 
ja  lugemine ja võrdlemine.  
kasutusvõimalusi; 
 
teab,  et  teksti  väljenduslaad  sõltub  teksti  Kõne 
kuulamine, 
märkmete 
tegemine. 
kasutusvaldkonnast  liigist  ja  autorist;  eristab  Konspekteerimine.  Kõne  põhjal  küsimuste 
tarbe-,  teabe-,  meedia-  ja  reklaamtekstide  esitamine.  
stiile  üksteisest,  argisuhtluse  ja   ilukirjanduse    
stiilist; 
Tekstist  olulisema  teabe  ja  probleemide 
teab peamisi mõjutusvahendeid; 
leidmine, tekstist kokkuvõtte tegemine.  
 
Reklaamtekst,  reklaamtekstide  eesmärk  ja 
 
tunnused. Reklaami keel. Kriitiline lugemine. 
 
Avalik  ja  varjatud  mõjutamine.  Peamised 
 
keelelised mõjutamisvõtted, demagoogia .  
 
 
 
Meediaeetika  
kesksed  
põhimõtted. 
 
Sõnavabaduse põhimõte ja selle piirangud.  
 
 
 
Teabetekstide  eesmärk,  teabeteksti  tunnused 
 
ja ülesehitus. Juhend ja uurimus.  
 
Pilttekstide  ja  teabegraafika  lugemine  ja 
 
tõlgendamine 
Tekstiloome 
Tekstiloome 
 
 
leiab  tekstiloomeks  vajalikku  kirjalikku  või  Teabe 
edastamine, 
reprodutseerimine, 
suusõnalist 
teavet 
raamatukogust 
ja  seostamine  konkreetse  teema  või  isikliku 
internetist;  valib  kriitiliselt  oma  teabeallikaid  kogemuse piires.  
ja osutab nendele sobivas vormis; 
 
tunneb 
esinemise 
ettevalmistuse 
ja  Erinevat  liiki  alustekstide põhjal kirjutamine. 
kirjutamise  protsesse  ja  kohandab  neid  oma   Refereerimine . 
Teabeallikatele 
ja 
eesmärkidele; 
alustekstidele  viitamise  võimalused.  Viidete 
oskab eesmärgipäraselt kirjutada  kirjandit ; 
vormistamine.  
oskab  suuliselt  esineda  (tervitab,  võtab  sõna,   
koostab ja peab lühikest ettekannet ja kõnet); 
Kõneks  valmistumine,  kõne  koostamine  ja 
 
esitamine.  Kõne  näitlikustamine.  Ettekande 
 
koostamine ja esitamine. 
 
 
 
Kirjandi 
kirjutamise 
eeltöö: 
mõtete 
 
kogumine, 
kava 
koostamine, 
mustandi 
 
kirjutamine.  Kirjandi  teema  ja  peamõte, 
 
kirjandi ülesehitus. Teksti liigendamine.  
 
Jutustava,  kirjeldava  või  arutleva  kirjandi 
 
kirjutamine.  
 
 
Õigekeelsus ja keelehoole 
Õigekeelsus ja keelehoole 
 
 
teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb  Üldteemad  
keelendite  stiiliväärtust;  oskab  keelendeid  Eesti kirjakeele kujunemine 19. sajandil. 
tekstis mõista ja kasutada; 
 
teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni; 
Algustäheõigekiri 
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;  
Nimi,  nimetus  ja  pealkiri.  Isikud  ja  olendid; 
oskab  õigekirjajuhiseid  leida  sõna-  ja  kohad  ja  ehitised;  asutused,  ettevõtted  ja 
käsiraamatutest ning veebiallikatest; 
organisatsioonid ; 
riigid 
ja 
osariigid ; 
rakendab 
omandatud 
keeleteadmisi  perioodikaväljaanded;  teosed,  dokumendid  ja 
tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates; 
sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad .   
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;  
 
kasutab  tekstide  koostamisel  tavakohast  Lauseõpetus ja õigekiri 
ülesehitust ja vormistust.  
Lause. Lause suhtluseesmärgid.  
 
Lauseliikmed :  öeldis,  alus,  sihitis,  määrus  ja 
 
öeldistäide.  Täiend.  Korduvate  eri-  ja 
samaliigiliste 
lauseliikmete 
ja 
täiendite 
kirjavahemärgistamine,  koondlause.  Lisandi 
ja  ütte  kirjavahemärgistamine  ja  kasutamine 
lauses.  
 
Liht- 
ja 
liitlause. 
Lihtlause 
õigekiri. 
Rindlause .  Rindlause  osalausete  ühendamise 
võimalused, 
rindlause 
kirjavahemärgistamine.  Põimlause.  Pea-  ja 
kõrvallause. 
Põimlause 
õigekiri. 
Segaliitlause. 
Lauselühend. 
Lauselühendi 
õigekiri. 
Lauselühendi 
asendamine 
kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg.  
Otsekõne,  kaudkõne  ja  tsitaat.  Otsekõnega 
lause muutmine kaudkõneks.  
 
 
 
9. klass 
 
 
9. klassi lõpetaja õpitulemused 
Õppesisu ja -tegevus 
 
Suuline ja kirjalik suhtlus 
Suuline ja kirjalik suhtlus  
 Esitab  kuuldu  ja  loetu  kohta  küsimusi,  teeb  Veebisuhtluse  eesmärgid,  võimalused  ja 
kuuldu  ja  loetu  põhjal  järeldusi  ning  annab   ohud.  
hinnanguid; 
Veebipõhised 
suhtluskanalid: 
jututoad, 
suudab 
asjalikult 
sekkuda 
avalikku  blogid, kommentaarid.  
diskussiooni  meediakanalites,  üritustel  ja   Veebis   kommenteerimine.  Keeleviisakus  ja  -
mujal; kommenteerib veebis asjakohaselt; 
väärikus. 
Anonüümsuse 
mõju 
 
keelekasutusele.   
 
Aktuaalse  meediateksti  kommenteerimine 
 
vestlusringis.  Loetu  kirjalik  ja  suuline 
 
vahendamine . Suhtlemine ajakirjanikuga.   
 
Väitlus, väitluse reeglid.   
 
 
Teksti vastuvõtt 
Teksti vastuvõtt 
loeb  ja  kuulab  avaliku  eluga  kursisoleku  ja  Veebilehed:  eesmärgid  ja  ülesehitus.  Veebist 
õppimise  või  töö  eesmärkidel  ning  isiklikust  teabe  otsimine,  teabeallikate  ja  info  kriitiline 
huvist;  rakendab  lugemise  ja  kuulamise  eri  hindamine.  
viise ja võimalusi; 
Teabe talletamine ja süstematiseerimine.  
loeb  ja  kuulab  sihipäraselt,  kriitiliselt  ja  Sõnalise  teksti  seostamine  pildilise  teabega 
arusaamisega  nii  oma  huvivaldkondade  kui  (foto,  joonis,  skeem  jm).  Pilttekstide  ja 
ka õpi- ja elutarbelisi tekste; 
teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. 
valib teadlikult oma lugemisvara; 
 
suudab 
teha 
järeldusi 
kasutatud  Tarbetekstide 
eesmärk, 
tarbetekstide 
keelevahenditest, märkab kujundlikkust; 
tunnused 
ja 
ülesehitus. 
Tarbe- 
ja 
 
teabetekstidest 
olulise 
info 
leidmine, 
 
süstematiseerimine  ja  selle  põhjal  järelduste 
 
tegemine.   
 
Funktsionaalstiilid:  tarbe-,  teabe-,  meedia-  ja 
 
reklaamitekstide keelekasutus. 
 
 
Tekstiloome 
Tekstiloome 
oskab  eesmärgipäraselt  kirjutada  kirjandit;  Arutlusteema 
leidmine 
ja 
sõnastamine 
asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi; 
isikliku  kogemuse  või  alustekstide  põhjal. 
oskab kirjutada elulugu,  avaldusi , seletuskirju  Arutluse 
põhiskeem: 
väide, 
põhjendus, 
ja taotlusi;  
järeldus.  
seostab  oma  kirjutise  ja  esinemise  sündmuse  Teksti 
pealkirjastamine. 
Tekstilõik, 
või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega;  
tekstilõigu  ülesehitus.  Lõikude  järjestamise 
vahendab  kuuldud  ja  loetud  tekste  eetiliselt,  põhimõtted ja võimalused.  
sobiva pikkuse ja täpsusega; 
Teksti  sidusus.  Jutustava,  kirjeldava  ja 
 
arutleva tekstiosa sidumine tervikuks. 
 
Sobivate  keelendite  valimine  kõnelemisel  ja 
 
kirjutamisel vastavalt suhtluseesmärkidele.   
 
Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära.  
 
Teksti   keeleline   toimetamine:  sõnastus-  ja 
 
lausestusvigade parandamine. 
 
Keeleteadmiste  rakendamine  töös  tekstidega. 
 
Keelekujundite 
kasutamine 
tekstiloomel: 
 
konteksti sobivad ja sobimatud kujundid .  
 
Tarbetekstide  koostamine  ja  vormistamine: 
 
elulookirjeldus , seletuskiri, avaldus, taotlus. 
 
 
Õigekeelsus ja keelehoole 
Õigekeelsus ja keelehoole 
väärtustab  eesti  keelt  ühena  Euroopa  ja  Üldteemad  
maailma  keeltest;  suhestab  keeli  teadlikult,  Keeleuuendus.  Kirjakeele  areng  tänapäeval: 
tajub nende erinevusi; 
võimalused ja ohud. 
edastab  võõrkeeles  kuuldud  ja  loetud  infot  Keelesugulus,   soomeugri   ja   indoeuroopa  
korrektses  eesti  keeles  ja  arvestades  eesti  keeled.  
keele kasutuse väljakujunenud tavasid; 
Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega.  
leiab 
oma 
sõnavara 
rikastamiseks   
keeleallikatest  sõnade  konteksti-tähendusi,  Häälikuõpetus ja õigekiri 
kasutusviise ja mõistesuhteid; 
Muutumatute 
sõnade 
kokku- 
ja 
 
lahkukirjutamine. 
tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab 
Tsitaatsõnade  märkimine  kirjas.  Võõrnimede 
keelendeid tekstis mõista ja kasutada; 
õigekiri ja vormimoodustus. 
tuleb  eesti  kirjakeelega  toime  isiklikus  ja  Lühendamise 
põhimõtted 
ja 
õigekiri, 
avalikus elus ning edasi õppides. 
lühendite käänamine.  
 
Poolitamine,  sh  võõrsõnade  ja  nimede 
poolitamine.  
Arvuti keelekorrektori kasutamine. 
 
Sõnavaraõpetus 
Keelendite  stiilivärving,  seda  mõjutavad 
tegurid.  Fraseologismid , nende stiilivärving. 
Sõnavara  täiendamise  võimalused:  sõnade 
tuletamine , 
liitmine 
ja 
tehissõnad. 
Sagedamini  esinevad  tuletusliited  ja  nende 
tähendus. 
Eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud, 
keelealased 
veebiallikad . 
Sõnaraamatute 
kasutamine sõnade tähenduse ja stiilivärvingu 
leidmiseks.   
 
KIRJANDUS 
  
3.1. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid 
Kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:  
loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning omandab  
püsiva lugemisharjumuse;  
väärtustab kirjandust rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste  
kirjanduse ja kultuuriga ;  
mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning  
arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust;  
  4)  arendab oma loomevõimeid ja suhtub loometöösse lugupidamisega;  
  5)  laiendab silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 
  6)  kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi hoiakuid ning valmidust  
        võtta vastutus enda elu mõjutavate valikute ja otsuste eest;  
   7)  avaldab arvamust ja sõnastab oma mõtteid;  
  8)  hindab kriitiliselt ja kasutab otstarbekalt erinevaid infoallikaid;  
  9)  loob seoseid ühiskonnas toimuva ning enda väärtuste, ootuste ja    
       tulevikuplaanide vahel.  
 
 
 Õppesisu ja õpitulemused klassiti 
 
5. klass 
 
Õppesisu ja -tegevused 
Mõisted 
5. klassi lõpetaja õpitulemused 
Lugemine 
 
Lugemine 
 
 
 
Lugemise 
eesmärgistamine.   
On  läbi  lugenud  vähemalt  neli 
Lugemiseks 
valmistumine,   
eakohast 
ja 
eri˛anrilist 
keskendunud lugemine.  
 
väärtkirjanduse  hulka  kuuluvat 
Lugemistehnika 
arendamine,   
tervikteost (raamatut); 
häälega  ja  hääleta  lugemine,   
loeb 
eakohast 
eri˛anrilist 
pauside,  tempo  ja  intonatsiooni   
kirjanduslikku  teksti  ladusalt  ja 
jälgimine.  
 
mõtestatult, väärtustab lugemist; 
 
 
tutvustab  loetud  kirjandusteose 
Huvipakkuva 
kirjandusteose   
autorit,  sisu  ja  tegelasi,  kõneleb 
leidmine  ja  iseseisev  lugemine.   
oma 
lugemismuljetest, 
Lugemisrõõm.  Loetud  raamatu   
elamustest ja –kogemustest; 
autori, 
sisu 
ja 
tegelaste   
 
tutvustamine klassikaaslastele.  
 
 
Soovitatud  
tervikteoste   
Jutustamine 
kodulugemine , 
ühisaruteluks   
 
vajalike ülesannete täitmine. 
 
jutustab 
tekstilähedaselt 
 
 
kavapunktide 
järgi 
või 
 
 
märksõnade toel;  
 
 
 
Jutustamine 
 
jutustab 
mõttelt 
sidusa 
ja 
 
 
tervikliku 
ülesehitusega 
loo, 
Tekstilähedane 
sündmustest   
tuginedes 
kirjanduslikule 
jutustamine  kavapunktide    järgi.   
tekstile,  tõsielusündmusele  või 
Tekstilähedane 
jutustamine   
oma fantaasiale; 
märksõnade 
toel. 
Ahel-
 
jutustab 
piltteksti 
põhjal 
ja 
jutustamine.  Iseendaga  või kellegi   
selgitab selle sisu; 
teisega   toimunud  sündmusest  või   
 
mälestuspildist jutustamine.  
 
 
Jutustamine 
piltteksti 
(foto,   
Teksti  tõlgendamine,  analüüs 
koomiks) põhjal.  
 
ja mõistmine 
Fantaasialoo jutustamine. 
 
Teose/loo  kui  terviku  mõistmist 
 
 
toetavad tegevused 
 
 
koostab  teksti  kohta  eriliigilisi 
 
 
küsimusi; 
 
 
vastab  teksti  põhjal  koostatud 
Teksti tõlgendamine, analüüs ja   
küsimustele  oma  sõnadega  või 
mõistmine 
 
tekstinäitega; 
Teose 
mõistmist 
toetavad   
koostab  teksti  kohta  sisukava, 
tegevused 
 
kasutades väiteid või märksõnu; 
Küsimuste  koostamine:  fakti-  ja   
leiab lõigu kesksed mõtted; 
fantaasiaküsimused.  
 
järjestab 
teksti 
põhjal 
Küsimustele 
vastamine   
sündmused, 
määrab 
nende 
tekstinäitega või oma sõnadega.  
 
toimumise aja ja koha; 
Teksti  kavastamine:  kavapunktid  detail,  konflikt,  kirjeldab 
loetud 
tekstile 
väidete ja märksõnadena. 
kõrvaltegelane,  
tuginedes 
tegelaste 
välimust, 
Lõikude 
kesksete 
mõtete  peategelane, 
iseloomu  ja  käitumist,  analüüsib 
otsimine. 
Teksti 
teema  probleem,  
nende 
omavahelisi 
suhteid, 
sõnastamine.  Arutlemine  mõne  sündmustik, 
hindab  nende  käitumist,  võrdleb 
teoses  käsitletud  teema  üle.  Oma  teema, 
iseennast mõne tegelasega;  
arvamuse 
sõnastamine 
ja  tegelane, 
arutleb  kirjandusliku  tervikteksti 
põhjendamine. 
Illustratiivsete   tegevusaeg , 
või  katkendi  põhjal  teksti  teema, 
näidete (nt iseloomulike detailide)  tegevuskoht, 
põhisündmuste,  tegelaste,  nende 
otsimine tekstist.  Esitatud väidete  teos 
probleemide  ja  väärtushoiakute 
tõestamine  oma  elukogemuse  ja   
üle,  avaldab  ja  põhjendab  oma 
tekstinäidete varal.  
 
arvamust, 
valides 
sobivaid 
Oma 
mõtete, 
tundmuste,   
näiteid  nii  tekstist  kui  ka  oma 
lugemismuljete sõnastamine. 
 
elust; 
 
 
otsib  teavet  tundmatute  sõnade 
Tundmatute  sõnade  tähenduse   
kohta,  teeb  endale  selgeks  nende 
otsimine 
sõnaraamatust 
või   
tähenduse 
teistest 
teabeallikatest, 
oma   
  
sõnavara rikastamine. 
 
 
 
 
 
Teose/loo kui terviku mõistmine 
 
 
 
 
 
Sündmuste toimumise aja ja koha   
 
kindlaksmääramine. 
Sündmuste   
 
järjekord. 
 
 
 
 
Kujundliku 
mõtlemise 
ja 
Tegelaste  probleemi  leidmine  ja   
keelekasutuse mõistmine 
sõnastamine.  Teose  sündmustiku   
 
ja  tegelaste  suhestamine  (nt   
tunneb  ära  ja  kasutab  enda 
võrdlemine) 
enda 
ja   
loodud 
tekstides 
epiteete , 
ümbritsevaga. 
Pea- 
ja   
võrdlusi ja  algriimi ; 
kõrvaltegelaste  leidmine,  tegelase   
mõtestab  luuletuse  tähenduse 
muutumise, 
tegelastevaheliste   
iseenda 
elamustele 
ja 
suhete 
jälgimine, 
tegelaste   
kogemustele tuginedes; 
iseloomustamine, 
käitumise   
 
põhjendamine. 
Tegelasrühmad.   
 
Tegelastevaheline  konflikt,  selle   
Teose 
mõistmiseks 
vajaliku 
põhjused ja lahendamisteed.  
 
metakeele tundmine  
Loomamuinasjutu tüüptegelased. 
 
seletab  oma  sõnadega  epiteedi, 
 
 
võrdluse, 
muistendi  
ja 
Kujundliku 
mõtlemise 
ja   
muinasjutu olemust; 
keelekasutuse mõistmine 
 
 
 
 
 
Epiteedi  ja  võrdluse  äratundmine   
 
ja 
kasutamine. 
Valmi   
 
mõistukõnest 
arusaamine.   
 
Koomilise leidmine tekstist.  
 
 
Riimide  leidmine  ja  loomine.   
 
Luuletuse 
rütmi 
ja 
kõla   
 
tunnetamine .  Algriimi  leidmine   
 
rahvalauludest. 
Algriimi   
 
kasutamine 
oma 
tekstis.   
 
Luuleteksti  tõlgendamine. 
 
Esitamine 
 
 
esitab 
peast 
luuletuse 
või 
Teose 
mõistmiseks 
vajaliku   
rolliteksti, 
jälgides 
esituse 
metakeele tundmine 
 
ladusust, selgust ja tekstitäpsust; 
Rahvalaulu 
olemus.   
 
Loomamuinasjutu 
sisutunnused   
 
(lugu,  tegelased,  hea  võitlus  algriim,  
 
kurjaga 
jne). 
Tekke- 
ja   epiteet ,  
 
seletusmuistendi 
tunnused.   koomika ,  
 
Seiklusjutu tunnused.  
riim,   
Omalooming  
Teose  teema.  Probleemi  olemus.  võrdlus 
kirjutab 
erineva 
pikkusega 
Pea- 
ja 
kõrvaltegelane.   
eriliigilisi  omaloomingulisi  töid, 
Tegelastevahelise 
konflikti   
sealhulgas kirjeldava ja jutustava 
olemus. Luuletuse vorm: salm.  
 
teksti. 
Valmi  tunnused.   Koomiline   ja   
mittekoomiline. 
 
Esitamine 
 
Esitamise eesmärgistamine (miks,   
kellele  ja  mida?)  Esitamiseks   
kohase 
sõnavara, 
tempo,   
hääletugevuse  ja  intonatsiooni   
valimine;  õige  hingamine  ja  loomamuinasjutt,  
kehahoid.  Luuleteksti  esitamine  luule,  
peast. 
Rollimäng, 
rolliteksti   rahvalaul ,  
esitamine. 
seiklusjutt,  
 
tekkemuistend , 
Omalooming 
seletusmuistend , 
Kirjeldamine:  sõnavalik,  oluliste  valm 
ja 
iseloomulike 
tunnuste   
esitamine. 
Eseme, 
olendi,   
inimese,  tegevuskoha,  looduse,   
tunnete kirjeldamine. 
 
Jutustamine.  Jutustuse  ülesehitus.   
Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis.   
Sidus 
lausestus. 
Otsekõne  rollitekst 
jutustuses. 
Minavormis   
jutustamine.  
 
 
 
 
Õpilased  kirjutavad  lühemaid  ja   
pikemaid  omaloomingulisi  töid,   
nt  loomamuinasjutu,  seiklus-  või   
fantaasiajutu,  tekke-  või  seletus-
jutustamine, 
muistendi, 
loomtegelase, 
või  kirjeldamine 
kirjandusliku  tegelase  kirjelduse, 
ette  antud  riimide  põhjal  või 
iseseisvalt luuletuse, sündmustiku 
või  tegelasega  seotud  kuulutuse, 
loole  uue  või  jätkuva  lõpu,  kirja 
mõnele 
teose 
tegelasele 
või 
tegelasrühmale, 
algustähekordustega naljaloo, 
luuletuse  põhjal  samasisulise  jutu 
või muud sellist. 
 
 
 
 
 
 
 
6. klass 
 
Õppesisu ja -tegevused 
Mõisted 
6. 
klassi 
lõpetaja 
õpitulemused 
Lugemine 
 
Lugemine 
 
 
 
Eesmärgistatud 
ülelugemine.   
On  läbi  lugenud  vähemalt  neli 
Oma  lugemise  jälgimine  ja   
eakohast 
ja 
eri˛anrilist 
lugemisoskuse 
hindamine.   
väärtkirjanduse  hulka  kuuluvat 
Etteloetava 
teksti   
tervikteost (raamatut); 
eesmärgistatud jälgimine. 
 
loeb 
eakohast 
eri˛anrilist 
 
 
kirjanduslikku  teksti  ladusalt  ja 
Huvipakkuva 
kirjandusteose   
mõtestatult, 
väärtustab 
leidmine ja iseseisev lugemine.   
lugemist; 
Loetud  raamatu  autori,  sisu  ja   
tutvustab  loetud  kirjandusteose 
tegelaste 
tutvustamine   
autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb 
klassikaaslastele. 
 
oma 
lugemismuljetest, 
Lugemissoovituste 
jagamine   
elamustest ja –kogemustest; 
klassikaaslastele. 
Soovitatud   
 
tervikteoste 
kodulugemine,   
Jutustamine 
ühisaruteluks 
vajalike   
 
ülesannete täitmine. 
 
jutustab 
tekstilähedaselt 
 
 
kavapunktide 
järgi 
või 
 
 
märksõnade toel;  
Jutustamine 
 
jutustab 
mõttelt 
sidusa 
 
 
tervikliku  ülesehitusega  selgelt 
Tekstilähedane 
sündmustest   
sõnastatud 
loo, 
tuginedes 
jutustamine 
kavapunktide  pilttekst 
kirjanduslikule 
tekstile, 
järgi. 
Tekstilähedane   
tõsielusündmusele 
või 
oma 
jutustamine  märksõnade  toel.   
fantaasiale; 
Loo  ümberjutustamine  uute   
jutustab  piltteksti  põhjal  ja 
tegelaste 
ja 
sündmuste   
selgitab selle sisu; 
lisamisega. 
Iseendaga 
või   
 
kellegi 
 
 
teisega  toimunud  sündmusest   
 
või 
mälestuspildist   
 
jutustamine. 
Jutustamine   
Teksti  tõlgendamine,  analüüs 
piltteksti  (foto,   illustratsioon ,   
ja mõistmine 
karikatuur,  koomiks)  põhjal.   
Teose/loo kui terviku mõistmist 
Fantaasialoo jutustamine. 
 
toetavad tegevused 
 
 
 
 
 
vastab  teksti  põhjal  koostatud 
Teksti tõlgendamine, analüüs   
küsimustele  oma  sõnadega  või 
ja mõistmine 
 
tekstinäitega; 
Teose 
mõistmist 
toetavad   
koostab  teksti  kohta  sisukava, 
tegevused 
 
kasutades  küsimusi,  väiteid  või 
 
 
märksõnu; 
Küsimustele 
vastamine   
leiab  lõigu  kesksed  mõtted  ja 
tsitaadiga 
(tekstilõigu 
või   
sõnastab peamõtte; 
fraasiga),  teksti  abil  oma  detail,  
järjestab 
teksti 
põhjal 
sõnadega, 
peast. 
Teksti  idee (peamõte) 
sündmused, 
määrab 
nende 
kavastamine: 
kavapunktid  konflikt, 
toimumise aja ja koha; 
küsi- 
ja 
väitlausetena,   minajutustaja , 
kirjeldab 
loetud 
tekstile 
märksõnadena. 
probleem, 
tuginedes  tegelaste  välimust, 
 
sündmustik, 
iseloomu 
ja 
käitumist, 
Lõikude 
kesksete 
mõtete  teema,  
analüüsib  nende  omavahelisi 
otsimine 
ja 
peamõtte  tegelane, 
suhteid, 
hindab 
nende 
sõnastamine.  Teksti  teema  ja  tegevusaeg, 
käitumist, 
lähtudes 
peamõtte 
sõnastamine.  tegevuskoht, 
üldtunnustaud 
Arutlemine 
mõne 
teoses  tekstilõik, 
moraalinormidest, 
võrdleb 
käsitletud  teema  üle.  Oma  tsitaat, 
iseennast mõne tegelasega; 
arvamuse 
sõnastamine 
ja  tüüptegelane 
arutleb 
kirjandusliku 
põhjendamine.  Illustratiivsete   
tervikteksti  või  katkendi  põhjal 
näidete 
(nt 
tsitaatide ,   
teksti  teema,  põhisündmuste, 
iseloomulike 
detailide)   
tegelaste, nende probleemide ja 
otsimine 
tekstist. 
Detailide   
väärtushoiakute  üle,  avaldab  ja 
kirjeldamine.  Esitatud  väidete   
põhjendab 
oma 
arvamust, 
tõestamine  oma  elukogemuse   
valides  sobivaid  näiteid  nii 
ja  tekstinäidete  varal.  Loetu   
tekstist kui ka oma elust;  
põhjal  järelduste  tegemine.   
            otsib teavet               
Oma 
mõtete, 
tundmuste,   
             tundmatute sõnade   
lugemismuljete sõnastamine. 
 
             kohta, teeb endale   
Tundmatute  sõnade  tähenduse   
             selgeks nende   
otsimine  sõnaraamatust  või   
             tähenduse; 
teistest  teabeallikatest,  oma   
 
sõnavara rikastamine. 
 
 
Teose/loo 
kui 
terviku   
 
mõistmine 
 
 
Sündmuste  toimumise  aja  ja   
 
koha 
kindlaksmääramine.   
 
Sündmuste 
järjekord.   
 
Sündmuste 
põhjus-tagajärg-
 
 
seosed.  Minajutustaja  kui  loo   
 
edastaja . 
 
 
Tegelaste  probleemi  leidmine   
Kujundliku 
mõtlemise 
ja 
ja 
sõnastamine. 
Teose   
keelekasutuse mõistmine 
sündmustiku 
ja 
tegelaste   
 
suhestamine  (nt  võrdlemine)   
tunneb  ära  ja  kasutab  enda 
enda 
ja 
ümbritsevaga.   
loodud  tekstides  epiteete  ja 
Tegelase 
muutumise,   
võrdlusi; 
tegelastevaheliste 
suhete   
seletab  õpitud  vanasõnade  ja 
jälgimine, 
tegelaste   
kõnekäändude tähendust; 
iseloomustamine, 
käitumise   
mõtestab  luuletuse  tähenduse 
põhjendamine. 
 
iseenda 
elamustele 
ja 
Tegelasrühmad. 
 
kogemustele tuginedes; 
Tegelastevaheline 
konflikt,   
 
selle 
 
 
põhjused  ja  lahendamisteed.   
 
Looma- 
ja 
imemuinasjutu   
 
tüüptegelased. 
 
 
Kujundliku 
mõtlemise 
ja   
Teose  mõistmiseks  vajaliku 
keelekasutuse mõistmine 
 
metakeele tundmine 
Epiteedi 
ja 
võrdluse   
seletab  oma  sõnadega  epiteedi, 
äratundmine ja kasutamine.  
 
võrdluse, 
muinasjutu, 
Lihtsamate 
sümbolite   
muistendi, 
kõnekäänu 
ja 
seletamine.  
 
vanasõna olemust; 
Tegelaskõne 
varjatud   
 
tähenduse mõistmine.  
 
 
Kõnekäändude  ja  vanasõnade  epiteet, 
 
tähenduse  seletamine,  selle  mõistukõne, 
 
võrdlev  ja  eristav  seostamine  riim, 
 
tänapäeva elunähtustega.  
rütm, 
 
Riimide leidmine ja loomine.  
sümbol, 
 
Luuletuse 
rütmi 
ja 
kõla  võrdlus, 
 
tunnetamine. 
Luuleteksti   
 
tõlgendamine.  
 
Esitamine 
Oma 
kujundliku   
esitab  peast  luuletuse,  lühikese 
väljendusoskuse  hindamine  ja   
proosateksti,  jälgides  esituse 
arendamine. 
 
ladusust, 
selgust 
ja 
Teose  mõistmiseks  vajaliku   
tekstitäpsust. 
metakeele tundmine 
 
 
Imemuinasjutu  sisutunnused.   
 
Hiiu- 
ja 
vägilasmuistendi   
 
tunnused. 
Vanasõna 
ja   
 
kõnekäänu  olemus.  Ajaloolise   
 
jutustuse 
tunnused. 
Teose   
 
teema  ja  idee.  Probleemi   
 
olemus. 
Tüüptegelane.  ajalooline 
Omalooming 
Tegelastevahelise 
konflikti  jutustus, 
kirjutab 
erineva 
pikkusega 
olemus.  Luuletuse  vorm:  salm   animafilm , 
eriliigilisi 
omaloomingulisi 
ja 
riim. 
Päevik 
kui  imemuinasjutt, 
töid,  sealhulgas  kirjeldava  ja 
ilukirjandusliku  teose  vorm.  hiiumuistend, 
jutustava teksti. 
Animafilmi olemus. 
kõnekäänd,  
 
 
päevik, 
 
Esitamine 
vanasõna, 
 
Esitamise 
eesmärgistamine  vägilasmuistend 
 
(miks, 
kellele 
ja 
mida?)   
 
Esitamiseks  kohase  sõnavara,   
 
tempo, 
hääletugevuse 
ja   
 
intonatsiooni  valimine;  õige   
 
hingamine 
ja 
kehahoid.   
 
Luuleteksti  esitamine  peast.   
 
Lühikese 
proosateksti  luule, 
 
esitamine 
(dialoogi 
või  proosa 
 
monoloogina). 
 
 
 
 
 
Omalooming 
 
 
Kirjeldamine: 
sõnavalik,   
 
oluliste 
ja 
iseloomulike   
 
tunnuste  esitamine.  Kirjelduse   
 
ülesehitus:  üldmulje,  detailid,   
 
hinnang. 
Eseme, 
olendi,   
 
inimese, tegevuskoha, looduse,   
 
tunnete  kirjeldamine.  Autori   
 
suhtumine  kirjeldatavasse  ja   
 
selle väljendamine. 
jutustav tekst, 
 
Jutustamine. 
Jutustuse  kirjeldav tekst 
 
ülesehitus. 
Ajalis-põhjuslik   
 
järgnevus 
tekstis. 
Sidus   
 
lausestus.  Otsekõne  jutustuses.   
 
Minavormis jutustamine. 
 
 
Teemamapp 
tänapäeva   
 
kultuurinähtuste 
või   
 
kultuurilooliste  isikute  kohta. 
 
Teemamapi vorm (mapp, karp, 
 
CD 
vms), 
sisu 
ja 
 
vormistamine. 
 
Õpilased  kirjutavad  lühemaid 
 
ja  pikemaid  omaloomingulisi 
 
töid, nt imemuinasjutu, tõsielu- 
II 
kooliastme  
või  fantaasiajutu,  hiiu-  või 
koondõpitulemused 
vägilasmuistendi,  mälestusloo, 
6. klassi lõpetaja: 
kirjandusliku 
tegelase 
või 
on lugenud eakohast eri˛anrilist 
looduskirjelduse,  vanasõna(de) 
väärtkirjandust,  kujundab  selle 
või 
kõnekäändude 
põhjal 
kaudu 
oma 
kõlbelisi 
jutukese,  ette  antud  riimide 
tõekspidamisi 
ja 
arendab 
põhjal või iseseisvalt luuletuse, 
lugejaoskusi; 
teose  või  kujuteldava  tegelase 
väärtustab  kirjandust  kui  oma 
päevikulehekülje, 
loo 
rahvuskultuuri  olulist  osa  ja  eri 
sündmustiku 
edasiarenduse, 
rahvaste kultuuri tutvustajat; 
tegelastevahelise 
dialoogi, 
tõlgendab, analüüsib ja mõistab 
kirja  mõnele  teose  tegelasele 
teoses 
kujutatud 
lugu 
ja 
või  tegelasrühmale,  luuletuse 
tegelassuhteid, 
elamusi 
ja 
põhjal  samasisulise  jutu  või 
väärtusi; 
muud sellist. 
mõistab 
ja 
aktsepteerib 
 
erinevaid 
seisukohti, 
mis 
 
kirjandusteost  lugedes  võivad 
 
tekkida; 
jutustab 
teksti- 
või 
elamuspõhiselt ja arutleb teoses 
toimunu  üle,  väljendades  end 
korrektselt; 
kirjutab  nii  jutustavaid  kui  ka 
kirjeldavaid 
omaloomingulisi 
töid, 
väljendades 
ennast 
korrektselt; 
            kasutab vajaliku teabe   
            hankimiseks eri allikaid,  
          sealhulgas  sõnaraamatuid        
ja  internetti. 
 
 
 
 
Klassiväline lugemine 
 
1. klass 
 
E. Raud ,, Sipsik“ 
S. Väljal ,, Jussikese  seitse  sõpra“ 
Vennad Grimmid ,,  Lumeeit “ 
Ch. Perrault  ,, Saabastega  kass“ 
 
 2.  klass 
  
I. Maran ,,  Londiste , õige nimega Vant“ 
E. Raud  ,, Peep ja sõnad“ 
Vennad Grimmid ,, Lumeeit“ 
J. Rannap ,, Nublu “ 
A. Pervik  ,, Sookoll  ja sisalik“ 
 
3. klass 
 
Aino Pervik , ,Kunksmoor“ 
Annie M. G. Schmidt ,, Viplala “ 
Astrid  Lindgren ,, Bullerby lapsed“ 
Otfried Preussler ,, Väike nõid“ 
Tiia Toomet ,, Kodused asjad“ 
 
4. klass 
 
Aapeli ,, Üle linna Vinski“ 
A. Lindgren ,, Kalle  Blomkvist  ja Rasmus“ 
A. Milne  ,, Karupoeg  Puhh “ 
P. L .Travers ,, Mary  Poppins“ 
A. Lindgren ,, Rasmus, Pontus  ja Lontu“ 
 
5. klass 
 
Astrid Lindgren ,, Meisterdetektiiv  Blomkvist“ 
Richard   Roht ,, Jutte  loomadest“ 
Eduard  Bornhöhe ,, Tasuja“ 
Holger  Pukk ,, Tarkusetera“ 
Karl   Ader ,, Kui  mina sirgusin   suuremaks ...“ 
 
6. klass 
 
Eno  Raud ,, Lugu lendavate taldrikutega“ 
  Oskar  Luts ,, Kevade“  
 Janno  Põldma  ,, D˛uudopoisid“ 
 Jaan  Rannap ,,  Agu   Sihvka   annab aru“ 
 
 
 
 
 
 
 
7. klass 
 
7. 
KLASSI 
LÕPETAJA  ÕPPESISU JA –TEGEVUSED 
MÕISTED 
ÕPITULEMUSED 
 
Lugemine 
Lugemine 
 
 
 
on  läbi  lugenud  vähemalt  neli  Lugemise  iseseisev  eesmärgistamine.  Kiire  ja 
eakohast 
ja 
eri˛anrilist  aeglane  lugemine,  ülelibisev  ja  süvenenud 
väärtkirjanduse  hulka  kuuluvat  lugemine. 
Eesmärgistatud 
ülelugemine. 
Oma 
tervikteost (raamatut); 
lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine.  
loeb 
eakohast 
eri˛anrilist  Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine. 
kirjanduslikku  teksti  ladusalt  ja   
mõtestatult, väärtustab lugemist; 
Huvipakkuva  kirjanduse  leidmine  ja  iseseisev 
tutvustab  loetud  raamatu  autorit,  lugemine.  
sisu,  tegelasi,  probleeme  ja  Loetud raamatu autori, sisu, tegelaste, probleemide 
sõnumit; 
ja 
sõnumi 
tutvustamine 
klassikaaslastele. 
Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele.  
Soovitatud 
tervikteoste 
kodulugemine, 
ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine. 
 
Jutustamine 
Jutustamine 
 
 
 
jutustab 
kokkuvõtvalt 
loetud  Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel.  
teosest,  järgides  teksti  sisu  ja  Loo 
jutustamine: 
jutustamine 
teksti 
kompositsiooni; 
kompositsioonist  lähtuvalt,  jutustades  tsitaatide 
kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine  faabula  ja/või 
sü˛ee järgi.  
Teose 
lugemise 
ajal 
ja/või 
järel 
tekkinud 
kujutluspildist jutustamine.  
 
Teksti  tõlgendamine,  analüüs  ja  Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine 
 
mõistmine 
 
 
 
Teose mõistmist toetavad tegevused 
idee (peamõte) 
Teose/loo  kui  terviku  mõistmist   
konflikt, 
toetavad tegevused 
Küsimuste 
koostamine: 
fakti-, 
järeldamis-,  miljöö, 
 
analüüsi-  ja  fantaasiaküsimused.  Küsimustele  probleem, 
vastab  teksti  põhjal  fakti-  ja  vastamine tsitaadiga või teksti toel oma sõnadega. 
prototüüp, 
järeldamis- 
ja   
sündmustik, 
analüüsiküsimustele; 
Teksti  kavastamine:  kavapunktid  väitlausete  ja  teema, 
kasutab 
esitatud 
väidete  märksõnadena.  Teksti  kesksete  mõtete  leidmine.  tegelane, 
tõestamiseks 
tekstinäiteid 
ja  Teose  teema  ja  peamõtte  sõnastamine.  Kokkuvõtte  tegevusaeg, 
tsitaate;  
kirjutamine.  
tegevuskoht, 
kirjeldab 
teoses 
kujutatud   
tsitaat, 
tegevusaega ja  -kohta, määratleb  Arutlemine  mõnel  teoses  käsitletud  teemal.  Teose  tüüptegelane 
teose olulisemad sündmused; 
sõnumi  mõistmine  ja  sõnastamine.  Oma  arvamuse 
kirjeldab  teksti  põhjal  tegelase  sõnastamine  ja  põhjendamine.  Esitatud  väidete 
välimust,  iseloomu  ja  käitumist,  tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. 
analüüsib  tegelaste  omavahelisi  Illustratiivsete  näidete  leidmine  tekstist:  tsitaatide 
suhteid, võrdleb tegelasi; 
otsimine  ja  valimine.  Loetu  põhjal  järelduste 
arutleb  kirjandusliku  tervikteksti  tegemine.  
või katkendi põhjal teksti teema,   
põhisündmuste,  tegelaste,  nende  Tundmatute 
sõnade 
tähenduse 
otsimine 
probleemide üle;  
sõnaraamatust  või  teistest  teabeallikatest,  oma 
leiab  teksti  kesksed  mõtted,  sõnavara rikastamine. 
sõnastab  loetud  teose  teema  ja   
peamõtte,  kirjutab  teksti  põhjal  Teose/loo kui terviku mõistmine 
kokkuvõtte;  
 
otsib  teavet  tundmatute  sõnade  Tegelase  analüüs:  bioloogiline,  psühholoogiline  ja 
kohta, teeb endale selgeks nende  sotsiaalne  aspekt.  Tegelase  suhe  iseendaga,  teiste 
tähenduse; 
tegelastega, 
ümbritseva 
maailmaga . 
Tegelastevahelise 
põhikonflikti 
leidmine 
ja 
sõnastamine. 
Tegelaste 
tegevusmotiivide 
selgitamine.  Tegelasrühmade  konflikt  ja  konflikti 
gradatsioon.  
Erinevate teoste peategelaste võrdlemine.  
 
Kirjanduslik  tegelane ja selle prototüüp. Kirjanduse 
tüüptegelasi.  
Fantaasiakirjanduse ja naljandite  tüüptegelasi.  
 
Sündmuste 
toimumise 
aja 
ja 
koha 
kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse 
pingestumine, 
kulminatsioon  
ja 
lahendus. 
Pöördeliste sündmuste leidmine. 
 
Ajaloosündmuste 
ja 
kirjandusteoses 
kujutatu 
seostamine.   Ajastule   iseloomuliku  ainese  leidmine 
teosest. 
 
Kujundliku 
mõtlemise 
ja  Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine 
 
keelekasutuse mõistmine 
 
 
 
Kõnekäändude 
ja 
vanasõnade 
tähenduste   allegooria , 
tunneb  ära  ja  kasutab  enda  seletamine. 
epiteet, 
loodud 
tekstides 
epiteete,  Võrdlus  ja   metafoor   kõnekäändudes.  Mõistatuse   isikustamine , 
metafoore, 
isikustamist, 
ja  kui sõnalise peitepildi äraarvamine ja loomine. 
metafoor, 
võrdlusi; 
 
kordus, 
selgitab 
õpitud 
vanasõnade,  Epiteedi,  võrdluse,  metafoori,  isikustamise  ja  sümbol, 
kõnekäändude  ja  mõistatuste  korduse  tundmine  ja  kasutamine.  Sümbolite  võrdlus 
kujundlikkust ja tähendust; 
seletamine.  Allegooria  mõistmine.   Piltluule   kui 
mõtestab  luuletuse  tähenduse  piltkujundi tõlgendamine.  
iseenda  elamustele,  kogemustele   
ja väärtustele tuginedes; 
Luuleteksti 
tõlgendamine. 
Oma 
kujundliku 
väljendusoskuse hindamine ja arendamine. 
Teose 
mõistmiseks 
vajaliku  Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine 
 
metakeele tundmine 
 
 
 
Rahvaluule  liigid  ja   alaliigid .  Regilaul  ja  riimiline   anekdoot , 
eristab 
tekstinäidete 
põhjal  rahvalaul.  Muinasjutu  tunnused  (kujund,  sümbol,  ballaad, 
rahvaluule 
lühivorme  sõnum). Muinasjutu vormitunnused,  kompositsioon   dialoog, 
(kõnekäänd, 
vanasõna,  ja rändmotiivid.  
draama , 
mõistatus),  rahvalaulu  (regilaul  Koha-  ja ajaloolise muistendi tunnused. Usundilise   dramaatika , 
ja 
riimiline 
rahvalaul) 
ja  muistendi 
tunnused. 
Naljandi 
ja 
anekdoodi   eepika , 
rahvajutu   (muinasjutt,  muistend)  tunnused.  Puändi  olemus.  Kõnekäänu  ja  vanasõna   eepos , 
liike, nimetab nende tunnuseid; 
olemus. Mõistatuse olemus.  
jutustus, 
 
Ilukirjanduse 
põhiliigid. 
Eepika, 
lüürika,  komöödia, 
seletab  oma  sõnadega  eepose  ja  dramaatika tunnused. Eepose ja jutustuse tunnused.  kõnekäänd, 
jutustuse,  valmi  ja  ballaadi  ning  Seiklusromaani  tunnused.  Robinsonaadi  ja  utoopia  lüürika, 
komöödia olemust; 
tunnused.  
monoloog , 
Luule vorm: värss, stroof . Piltluule.  
motiiv , 
Valmi ja ballaadi tunnused. Motiivi olemus.  
muinasjutt,  
Komöödia 
tunnused. 
Dramaatika 
mõisted:  muistend, 
monoloog, dialoog, remark , repliik .  
mõistatus, 
naljand, 
piltluule, 
regilaul, 
remark, 
repliik, 
riimiline rahvalaul, 
robinsonaad , 
seiklusromaan, 
stroof, 
utoopia, 
valm, 
vanasõna, 
värss 
Esitamine 
Esitamine 
 
 
 
esitab 
peast 
luule- 
või  Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) 
proosateksti, 
jälgides 
esituse  Esituse  ladusus,  selgus  ja  tekstitäpsus;  esitamiseks 
ladusust, selgust ja tekstitäpsust; 
kohase  sõnavara,  tempo,  hääletugevuse  valimine; 
korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon . 
 
Lugemissoovituste 
jagamine 
klassikaaslastele, 
kasutades illustreerivaid katkendeid.  
 
Luuleteksti  esitamine  peast.  Lühikese  proosateksti 
esitamine (dialoogi või monoloogina). 
 
Omalooming 
Omalooming 
 
 
 
 
kirjutab  tervikliku  sisu  ja  ladusa  Õpilased 
kirjutavad 
lühemaid 
ja 
pikemaid   
sõnastusega  kirjeldava  (tegelase  omaloomingulisi 
töid: 
koha- 
või 
ajaloolise 
iseloomustus 
või 
miljöö  muistendi,  valmi  või  allegoorilise  loo,  rahvalaulu, 
kirjeldus) 
või 
jutustava  naljandi, mõistatusi, kõnekäändude põhjal naljaloo, 
(muinasjutu 
või 
muistendi)  seiklusjutu,  piltluuletuse,  kirja  ühelt  tegelaselt 
teksti; 
teisele,  tegelasele  tegevusjuhendi,  tekstis  toimunud 
kirjutab  kirjandusteose  põhjal  sündmuste  eelloo,  loo  muudetud  vaatepunktiga, 
arutluselementidega 
kirjandi,  puänteeritud  loo,  erinevate  teoste  peategelaste 
väljendades 
oma 
seisukohti  võrdluse,  vaadatud  filmi  põhjal  ühelauselise  või 
alusteksti 
näidete 
ja 
oma  pikema kokkuvõtte või soovituse või muud sellist. 
arvamuse  abil  ning  jälgides   
teksti  sisu   arusaadavust ,  stiili  Omaloomingulised tööd (nt teemamapid) tänapäeva 
sobivust, korrektset vormistust ja  kultuurinähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta. 
õigekirja. 
 
 
Kohustuslik kirjandus 
  
Üks autobiograafiline teos õpilase enda valikul 
A. Vallik “Kuidas elad , Ann?” 
D. Defoe  “Robinson Crusoe ” 
J. K. Rowling “ Harry  Potter ja tarkade  kivi” 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8. klass 
 
8. 
KLASSI 
LÕPETAJA  ÕPPESISU JA -TEGEVUSED 
MÕISTED 
ÕPITULEMUSED 
 
Lugemine 
Lugemine 
 
 
 
On  läbi  lugenud  vähemalt  neli  Erinevate  lugemistehnikate  valdamine.  Oma 
eakohast 
ja 
eri˛anrilist  lugemise 
analüüs 
ja 
lugemisoskuse 
väärtkirjanduse 
hulka 
kuuluvat  hindamine.  Etteloetava  teksti  eesmärgistatud 
tervikteost (raamatut); 
jälgimine. 
loeb 
eakohast 
eri˛anrilist   
kirjanduslikku  teksti  ladusalt  ja  Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev 
mõtestatult, väärtustab lugemist; 
lugemine.  
tutvustab  loetud  raamatu  autorit,  Loetud  raamatu  autori,  sisu,  tegelaste, 
sisu,  tegelasi,  probleeme  ja  sõnumit  probleemide 
ja 
sõnumi 
tutvustamine 
ning  võrdleb  teost  mõne  teise  klassikaaslastele, teose võrdlemine mõne teise 
teosega ; 
teosega. 
Lugemissoovituste 
jagamine 
klassikaaslastele.  
 
Soovitatud 
tervikteoste 
kodulugemine, 
ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine. 
 
Jutustamine 
Jutustamine 
 
 
 
 
jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest,  Loo  jutustamine:  jutustades  tegevuse  aja  ja 
järgides 
teksti 
sisu 
ja  koha  muutmine,  uute  tegelaste  ja  sündmuste 
kompositsiooni; 
ja/või erinevat liiki lõppude lisamine, 
eri  vaatepunktist  jutustamine,  jutustades 
tsitaatide 
kasutamine, 
kokkuvõtlik 
jutustamine faabula ja/või sü˛ee järgi.  
 
Teose  lugemise  ajal  ja/või  järel  tekkinud 
kujutluspildist jutustamine. 
 
 
Teksti  tõlgendamine,  analüüs  ja  Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine 
 
mõistmine 
 
 
 
Teose mõistmist toetavad tegevused 
 
Teose/loo  kui  terviku  mõistmist   
 
toetavad tegevused 
Küsimuste  koostamine:  fakti-,  järeldamis-,  idee (peamõte), 
 
analüüsi-  ja hindamisküsimused. Küsimustele  kompositsioon, 
vastab 
teksti 
põhjal 
fakti-,  vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnadega  konflikt, 
järeldamis- ja analüüsiküsimustele; 
või oma arvamusega, toetumata tekstile. 
miljöö, 
kasutab 
esitatud 
väidete   
probleem, 
tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;   Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema  sündmustik, 
kirjeldab 
teoses 
kujutatud  ja 
peamõtte 
sõnastamine. 
Kokkuvõtte  teema, 
tegevusaega  ja  -kohta,  määratleb  kirjutamine.  
tegelane, 
teose olulisemad sündmused, arutleb   
tegevusaeg, 
põhjus-tagajärg-seoste üle; 
Arutlemine  mõnel  teoses  käsitletud  teemal.  tegevuskoht, 
kirjeldab  teksti  põhjal  tegelase  Autori  hoiaku  ja  teose  sõnumi  mõistmine  ja  tsitaat, 
välimust,  iseloomu  ja  käitumist,  sõnastamine.  Oma  arvamuse  sõnastamine,  tüüptegelane 
analüüsib 
tegelaste 
omavahelisi  põhjendamine  ja  kaitsmine.  Esitatud  väidete   
suhteid,  võrdleb  ja  hindab  tegelasi,  tõestamine  oma  elukogemuse  ja  tekstinäidete 
lähtudes 
humanistlikest 
ja  varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: 
demokraatlikest väärtustest; 
tsitaatide  otsimine  ja  valimine,  tähenduse 
arutleb kirjandusliku  tervikteksti või  kommenteerimine  ja  valiku  põhjendamine. 
katkendi 
põhjal 
teksti 
teema,  Probleemi 
olemuse-põhjuse-tagajärje-
põhisündmuste, 
tegelaste, 
nende  lahenduse seoste üle arutlemine. Loetu põhjal 
probleemide  ja  väärtushoiakute  üle,  järelduste tegemine.  
avaldab ja põhjendab oma arvamust,   
valides  sobivaid  näiteid  nii  tekstist  Tundmatute 
sõnade 
tähenduse 
otsimine 
kui ka oma elust; 
sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma 
leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab  sõnavara rikastamine. 
loetud  teose  teema,  probleemi  ja   
peamõtte,  kirjutab  teksti  põhjal  Teose/loo kui terviku mõistmine 
kokkuvõtte;  
 
otsib  teavet  tundmatute  sõnade  Tegelase 
analüüs: 
bioloogiline, 
kohta,  teeb  endale  selgeks  nende  psühholoogiline  ja  sotsiaalne  aspekt.  Muutuv 
tähenduse; 
ja 
muutumatu 
tegelane. 
Teose 
käigus 
tegelasega  toimunud  muutuste  leidmine. 
Tegelase  suhe  iseendaga,  teiste  tegelastega, 
ümbritseva maailmaga.  Tegelase sisekonflikti 
äratundmine.  
Tegelastevahelise  põhikonflikti  leidmine  ja 
sõnastamine, 
suhete 
analüüs. 
Tegelaste 
tegevusmotiivide 
selgitamine, 
käitumise 
põhjuste 
analüüsimine. 
Tegelasrühmadevaheline  konflikt  ja  konflikti 
gradatsioon. 
Erinevate teoste peategelaste võrdlemine.  
Kirjanduse tüüptegelasi. 
Sündmuste 
toimumise 
aja 
ja 
koha 
kindlaksmääramine. 
Miljöö 
kirjeldamine. 
Tegevuse  pingestumine,  kulminatsioon  ja 
lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine.  
Sündmuste põhjus-tagajärg-seoste leidmine.  
Ajaloosündmuste  ja  kirjandusteoses  kujutatu 
seostamine.  Ajastule  iseloomuliku  ainese 
leidmine teosest. 
Tekstist  filmilike  episoodide  leidmine.  Filmi 
ja kirjandusteose võrdlemine. 
 
Kujundliku 
mõtlemise 
ja  Kujundliku 
mõtlemise 
ja 
keelekasutuse   
keelekasutuse mõistmine 
mõistmine 
epiteet, 
 
 
isikustamine, 
tunneb  ära  ja  kasutab  enda  loodud  Kõnekäändude  ja  vanasõnade  tähenduste  koomika, 
tekstides 
epiteete, 
metafoore,  seletamine. 
Võrdlus 
ja 
metafoor  metafoor, 
isikustamist, võrdlusi ja algriimi; 
kõnekäändudes. 
Mõttekorduste 
leidmine  kordus, 
selgitab 
õpitud 
vanasõnade 
ja  regilaulust.  Rahvalaulu  elementide  leidmine  piltluule, 
kõnekäändude 
kujundlikkust 
ja  autoriluulest.  
retooriline hüüatus, 
tähendust; 
 
retooriline küsimus, 
mõtestab 
luuletuse 
tähenduse  Epiteedi,  võrdluse,  metafoori,  isikustamise,  stiil, 
iseenda  elamustele,  kogemustele  ja  korduse,  retoorilise  küsimuse  ja  hüüatuse  sümbol, 
väärtustele tuginedes; 
tundmine 
ja 
kasutamine. 
Sümbolite  võrdlus 
seletamine. 
Sõna-, 
karakteri - 
ja 
situatsioonikoomika leidmine.  
 
Luuleteksti  tõlgendamine.  Teose  stiililise 
eripära 
kirjeldamine. 
Oma 
kujundliku 
väljendusoskuse hindamine ja arendamine. 
Teose 
mõistmiseks 
vajaliku  Teose 
mõistmiseks 
vajaliku 
metakeele  detektiivromaan, 
metakeele tundmine 
tundmine 
dialoog, 
 
 
dramaatika, 
seletab 
oma 
sõnadega 
eepika,  Müüdi  tunnused.  Tänapäeva   folkloor   ehk  dramatiseering, 
lüürika  ja  dramaatika,  romaani,  ja   poploor . 
eepika, 
novelli,   haiku   ja  vabavärsi  ning   
eepos, 
tragöödia olemust; 
Teksti 
kompositsioonielemendid:  ekraniseering, 
sissejuhatus, 
sõlmitus, 
teema 
arendus,  haiku, 
kulminatsioon, lõpplahendus.  
intriig , 
Muutuv ja muutumatu tegelane.  
jutustus, 
 
kompositsioon, 
Ilukirjanduse  põhiliigid.  Eepika,  lüürika,  kulminatsioon, 
dramaatika  tunnused.  Romaani  (erinevad  lavastus, 
liigid) ja novelli tunnused.  
lüürika, 
Ulme- ja detektiivromaani tunnused.  
monoloog, 
Reisikirja  olemus.  
motiiv, 
 
müüt, 
Luule  vorm:  värss,  stroof.  Oodi,  haiku  ja   novell , 
vabavärsilise luule tunnused. Motiivi olemus.   poploor, 
 
puänt, 
Tragöödia  tunnused.  Dramaatika  mõisted:  reisikiri, 
monoloog,  dialoog,   vaatus ,  stseen,  remark,  remark, 
repliik. Intriigi olemus.   
repliik, 
Kirjandusteose  dramatiseering.  Lavastus  ja  romaan, 
selle valmimine. 
sonett , 
 
stroof, 
Filmikunsti   väljendusvahendid:  pilt  ja  sõna,  stseen, 
kaader  filmis. Kirjandusteose ekraniseering. 
tragöödia, 
ulmeromaan , 
vabavärss 
Esitamine 
Esitamine 
 
 
 
 
esitab  peast  luule-  või  draamateksti,  Esitamise  eesmärgistamine  (miks,  kellele  ja 
jälgides  esituse  ladusust,  selgust  ja  mida?). 
tekstitäpsust; 
 Esituse  ladusus,  selgus  ja  tekstitäpsus; 
koostab  ja  esitab  kirjandusteost  esitamiseks 
kohase 
sõnavara, 
tempo, 
tutvustava ettekande; 
hääletugevuse  valimine;  korrektne  kehahoid, 
hingamine  ja  diktsioon.   Silmside   hoidmine 
kuulaja -vaatajaga.  Miimika  ja ˛estikulatsiooni  
jälgimine. 
Luuleteksti esitamine peast.  
Draamateksti  esitamine   ositi .  Instseneeringu 
esitamine.  
 
Kirjandusteost 
tutvustava 
ettekande 
koostamine ja esitamine.  
 
Omalooming 
Omalooming 
 
 
 
 
kirjutab  tervikliku  sisu  ja  ladusa  Õpilased  kirjutavad  lühemaid  ja  pikemaid 
sõnastusega 
kirjeldava 
(tegelase  omaloomingulisi töid: ulme- või detektiivjutu, 
iseloomustus  või  miljöö  kirjeldus)  haiku  või  vabavärsilise  luuletuse,  näidendi, 
või 
jutustava 
(muinasjutu 
või  proosa- või luuleteksti dramatiseeringu, 
muistendi) teksti; 
tegelase   monoloogi ,  tegelase   eluloo ,  tegelase 
kirjutab 
kirjandusteose 
põhjal  seletuskirja, 
arutluselementidega 
kirjandi,  muudetud  ˛anris  teksti  (nt  luuletuse  põhjal 
väljendades 
oma 
seisukohti  kuulutuse, 
uudisest 
jutustuse), 
lisatud 
alusteksti  näidete  ja  oma  arvamuse  repliikidega teksti, mina-vormis loo, detailide 
abil 
ning 
jälgides 
teksti 
sisu  abil 
laiendatud 
loo, 
võrdluste- 
ja 
arusaadavust, 
stiili 
sobivust,  metafooriderikka teksti,  
korrektset vormistust ja õigekirja. 
loo  ühest  ja  samast  sündmusest  traagilises  ja 
koomilises  võtmes,  kirja  teose  autorile, 
teostest  valitud  ja  kommenteeritud  tsitaatide 
kogumiku,  tsitaadi   (moto) alusel  kirjandi,  või 
muud sellist. 
 
Omaloomingulised  tööd  (nt  teemamapid) 
tänapäeva  kultuurinähtuste  ja  kultuurilooliste 
isikute kohta. 
 
 
 
Kohustuslik kirjandus 
 
A. de Saint- Exupery  “Väike prints ” 
J. Liiv “Vari” 
E. A. Poe “Mõrv Rue Morgue `il” 
A. Kitzberg “ Libahunt ” 
 
 
 
 
 
 
 
9. klass 
 
9. 
KLASSI 
LÕPETAJA  ÕPPESISU JA -TEGEVUSED 
MÕISTED 
ÕPITULEMUSED 
 
Lugemine 
Lugemine 
 
 
 
On  läbi  lugenud  vähemalt  neli  Erinevate  lugemistehnikate  valdamine.  Oma 
eakohast 
ja 
eri˛anrilist  lugemise 
analüüs 
ja 
lugemisoskuse 
väärtkirjanduse  hulka  kuuluvat  hindamine. 
tervikteost (raamatut); 
 
loeb 
eakohast 
eri˛anrilist  Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev 
kirjanduslikku  teksti  ladusalt  ja  lugemine.  
mõtestatult, väärtustab lugemist; 
Loetud  raamatu  autori,  sisu,  tegelaste, 
tutvustab  loetud  raamatu  autorit,  probleemide 
ja 
sõnumi 
tutvustamine 
sisu, 
tegelasi, 
probleeme 
ja  klassikaaslastele, teose võrdlemine mõne teise 
sõnumit  ning  võrdleb  teost  mõne  teosega. 
Lugemissoovituste 
jagamine 
teise teosega; 
klassikaaslastele.  
 
Soovitatud 
tervikteoste 
kodulugemine, 
ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine. 
 
Jutustamine 
Jutustamine 
 
 
 
 
jutustab 
kokkuvõtvalt 
loetud  Loo 
jutustamine: 
jutustamine 
teksti 
teosest,  järgides  teksti  sisu  ja  kompositsioonist 
lähtuvalt, 
jutustades 
kompositsiooni; 
tegevuse aja ja koha muutmine,  
uute  tegelaste  ja  sündmuste  ja/või  erinevat 
liiki lõppude lisamine,  
eri vaatepunktist jutustamine,  
jutustades tsitaatide kasutamine,  
kokkuvõtlik  jutustamine  faabula  ja/või  sü˛ee 
järgi.  
 
Tutvumine  elektroonilise  meedia  (raadio, 
televisioon ,   internet )  erinevate  jutustamis-
viisidega. 
 
Teksti  tõlgendamine,  analüüs  ja  Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine 
 
mõistmine 
 
 
 
Teose mõistmist toetavad tegevused 
 
Teose/loo  kui  terviku  mõistmist   
 
toetavad tegevused 
Küsimuste  koostamine:  fakti-,  järeldamis-,  idee (peamõte), 
 
analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele  kompositsioon, 
vastab 
teksti 
põhjal 
fakti-,  vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnadega  konflikt, 
järeldamis- 
ja  või oma arvamusega, toetumata tekstile. 
 
analüüsiküsimustele; 
 
miljöö, 
kasutab 
esitatud 
väidete  Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema  probleem, 
tõestamiseks 
tekstinäiteid 
ja  ja 
peamõtte 
sõnastamine. 
Konspekti  sündmustik, 
tsitaate;  
koostamine.  
teema, 
kirjeldab 
teoses 
kujutatud   
tegelane, 
tegevusaega  ja  -kohta,  määratleb  Arutlemine  mõnel  teoses  käsitletud  teemal.  tegevusaeg, 
teose 
olulisemad 
sündmused,  Autori  hoiaku  ja  teose  sõnumi  mõistmine  ja  tegevuskoht, 
arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle; 
sõnastamine.  Oma  arvamuse  sõnastamine,  tsitaat, 
kirjeldab  teksti  põhjal  tegelase  põhjendamine  ja  kaitsmine.  Esitatud  väidete  tüüptegelane 
välimust,  iseloomu  ja  käitumist,  tõestamine  oma  elukogemuse  ja  tekstinäidete 
analüüsib  tegelaste  omavahelisi  varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: 
suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi,  tsitaatide  otsimine  ja  valimine,  tähenduse 
lähtudes 
humanistlikest 
ja  kommenteerimine  ja  valiku  põhjendamine. 
demokraatlikest väärtustest; 
Probleemi 
olemuse-põhjuse-tagajärje-
arutleb  kirjandusliku  tervikteksti  lahenduse seoste üle arutlemine. Loetu põhjal 
või  katkendi  põhjal  teksti  teema,  järelduste tegemine.  
põhisündmuste,  tegelaste,  nende   
probleemide  ja  väärtushoiakute  Tundmatute 
sõnade 
tähenduse 
otsimine 
üle,  avaldab  ja  põhjendab  oma  sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma 
arvamust,  valides  sobivaid  näiteid  sõnavara rikastamine. 
nii tekstist kui ka oma elust; 
 
leiab 
teksti 
kesksed 
mõtted,  Teose/loo kui terviku mõistmine 
sõnastab 
loetud  teose  teema,   
probleemi ja peamõtte;  
Tegelase 
analüüs: 
bioloogiline, 
otsib  teavet  tundmatute  sõnade  psühholoogiline  ja  sotsiaalne  aspekt.  Muutuv 
kohta,  teeb  endale  selgeks  nende  ja 
muutumatu 
tegelane. 
Teose 
käigus 
tähenduse; 
tegelasega  toimunud  muutuste  leidmine. 
Lihtne  ja  keeruline  tegelane.  Tegelase  suhe 
iseendaga,  teiste  tegelastega,  ümbritseva 
maailmaga. 
Tegelase 
sisekonflikti 
äratundmine.  
Tegelastevahelise  põhikonflikti  leidmine  ja 
sõnastamine, 
suhete 
analüüs. 
Tegelaste 
tegevusmotiivide 
selgitamine, 
käitumise 
põhjuste 
analüüsimine. 
Tegelasrühmadevaheline  konflikt  ja  konflikti 
gradatsioon. 
Erinevate teoste peategelaste võrdlemine.  
 
Sündmuste 
toimumise 
aja 
ja 
koha 
kindlaksmääramine. 
Miljöö 
kirjeldamine. 
Tegevuse  pingestumine,  kulminatsioon  ja 
lahendus.  Pöördeliste  sündmuste  leidmine. 
Teose  rütm:  ellipsi  täitmine.  Sündmuste 
põhjus-tagajärg-seoste leidmine.  
 
Ajaloosündmuste  ja  kirjandusteoses  kujutatu 
seostamine.  Ajastule  iseloomuliku  ainese 
leidmine teosest.  
Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine.  
Teksti  aja-  või  kultuuriloolise  tähenduse 
uurimine . 
 
Kujundliku 
mõtlemise 
ja  Kujundliku 
mõtlemise 
ja 
keelekasutuse  allegooria, 
keelekasutuse mõistmine 
mõistmine 
alltekst , 
 
 
ellips, 
tunneb ära ja kasutab  enda loodud  Epiteedi,  võrdluse,  metafoori,  isikustamise,  epiteet, 
tekstides 
epiteete, 
metafoore,  korduse,  retoorilise  küsimuse  ja  hüüatuse,   inversioon , 
isikustamist, võrdlusi ja algriimi; 
ellipsi ja inversiooni tundmine ja kasutamine.   isikustamine, 
mõtestab 
luuletuse 
tähenduse  Sümbolite  seletamine.  Allegooria  ja  allteksti  koomika, 
iseenda elamustele, kogemustele ja  mõistmine.  
metafoor, 
väärtustele tuginedes; 
Sõna-,  karakteri-  ja  situatsioonikoomika  kordus, 
leidmine.  
retooriline hüüatus, 
 
retooriline küsimus, 
Luuleteksti tõlgendamine.  
stiil, 
Autori  keelekasutuse  omapära  leidmine.  sümbol, 
Teose stiililise eripära kirjeldamine.  
võrdlus 
Oma  kujundliku  väljendusoskuse  hindamine 
ja arendamine. 
Teose 
mõistmiseks 
vajaliku  Teose 
mõistmiseks 
vajaliku 
metakeele  arvustus, 
metakeele tundmine 
tundmine 
draama, 
 
 
dramaatika, 
seletab  oma  sõnadega  eepika,  Ilukirjanduse  põhiliigid.  Eepika,  lüürika,  eepika, 
lüürika, 
dramaatika, 
eepose,  dramaatika 
tunnused. 
Eepose, 
romaani  eepos, 
romaani, 
jutustuse, 
novelli,  (erinevad liigid), jutustuse, novelli, miniatuuri  haiku, 
ballaadi,  haiku,  vabavärsi,  soneti,  tunnused.  
jutustus, 
komöödia ja tragöödia olemust; 
 
lüürika, 
Luule 
vorm: 
värss, 
stroof, 
erinevad  novell, 
riimiskeemid.  Oodi,  ballaadi,  soneti,  haiku  ja   riimiskeem , 
vabavärsilise luule tunnused.  
romaan, 
 
sonett, 
Komöödia, tragöödia ja draama tunnused.  
stroof, 
 
tragöödia, 
Arvustuse olemus. 
vabavärss 
Esitamine 
Esitamine 
 
 
 
 
koostab  ja  esitab  teost  tutvustava  Esitamise  eesmärgistamine  (miks,  kellele  ja 
ettekande; 
mida?). 
Esituse  ladusus,  selgus  ja  tekstitäpsus; 
esitamiseks 
kohase 
sõnavara, 
tempo, 
hääletugevuse  valimine;  korrektne  kehahoid, 
hingamine  ja  diktsioon.  Silmside  hoidmine 
kuulaja-vaatajaga. Miimika ja ˛estikulatsiooni  
jälgimine. 
Teost  tutvustava  ettekande  koostamine  ja 
esitamine.  
Omalooming 
Omalooming 
 
 
 
 
kirjutab  tervikliku  sisu  ja  ladusa  Õpilased  kirjutavad  lühemaid  ja  pikemaid  arutlev tekst 
sõnastusega  kirjeldava  (tegelase  omaloomingulisi  töid:  regilaulu,  kujundirikka 
iseloomustus  või  miljöö  kirjeldus)  luuletuse 
või 
miniatuuri, 
tegelase 
või  jutustava  (muinasjutu  või   iseloomustuse  või CV, tegelaste juhtlaused,  
muistendi) teksti; 
teise  ajastusse  paigutatud  tegevustikuga  loo, 
kirjutab 
kirjandusteose 
põhjal  miljöö kirjelduse,  
arutlus-elementidega 
kirjandi,  kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse,  
väljendades 
oma 
seisukohti  alustekstile sisulise vastandteksti,  
alusteksti näidete ja oma arvamuse  teatrietenduse, 
filmi 
või 
kirjandusteose 
abil  ning  jälgides  teksti  sisu  arvustuse vms.  
arusaadavust, 
stiili 
sobivust,   
korrektset vormistust ja õigekirja. 
Omaloomingulised  tööd  (nt  lühiuurimused) 
tänapäeva  kultuurinähtuste  ja  kultuurilooliste 
isikute kohta. 
III kooliastme 
 
 
koondõpitulemused 
Põhikooli lõpetaja: 
on  lugenud  eakohast  eri˛anrilist 
väärtkirjandust,  kujundab  selle 
kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi 
ja arendab lugejaoskusi; 
väärtustab  kirjandust  kui  oma 
rahvuskultuuri  olulist  osa  ja  eri 
rahvaste kultuuri tutvustajat; 
tõlgendab,  analüüsib  ja  mõistab 
kirjandusteost kui erinevate  lugude  
ja 
inimsuhete, 
elamuste 
ja 
väärtuste  allikat  ning  erinevate 
seisukohtade loojat; 
mõistab  ja  aktsepteerib  teose 
lugemisel  tekkivate  seisukohtade 
paljusust,  väärtustab    erinevaid 
ideid ja kujutamisviise; 
väljendab  end  korrektselt  suuliselt 
ja 
kirjalikult, 
jutustab 
kokkuvõtvalt  teoses  toimunust, 
arutleb teoses kujutatu üle, kirjutab 
eriliigilisi omaloomingulisi töid; 
kasutab 
vajaliku 
teabe 
hankimiseks 
eri 
allikaid, 
sealhulgas 
sõnaraamatuid 
ja 
internetti. 
 
Kohustuslik kirjandus 
 
Fr. R Faehlmann “Müütilised muistendid ” 
Fr. Tuglas “ Toomehelbed ” ja “Suveöö armastus” 
Sass Henno “Mina olin siin: esimene arrest” 
A. H. Tammsaare  “Kõrboja peremees ”                                                                                                                                  
A.Kivirähk“ Rehepapp ”