2. Minu kuulamisoskused Võõraste inimestega kasutan kõige sagedamini kuulamistõkkeid. Inimesed, kes ei ole otseselt minu jaoks tähtsad ja kellest ma ei ole huvitatud. Aga kuna ma usun, et mul on hea kodunekasvatus siis teesklen kuulamist ja suhtlemist. Aga tuleb ette ka juhuseid, et lähedastega suhtlen sama moodi. Kõik oleneb tujust, emotsioonidest ja paljudest muudest faktoritest. Näiteks vanaema suheldes mulle meeldib teda takka kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist. Kui ma tunnen, et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest. Ma ei ole väga unistaja tüüpi, ainult kui totaalselt igav on ja aju tahab puhata kõigest muust. Ja vastuseks valmistumine samuti ei töötaks minu puhul kuna ma eriti ei ela tulevikus. Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi sed...
docstxt/134940281764.txt
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv Sündid köstri pojana Hiiumaal, Käinas. 1885 kolis pere Kullamaale. Esimesed teadmised pärinevad isalt. Peres oli 13 last, tema oli teine. 6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt. Haridus ...
..........................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering....................................................................................................39
Saksofoni on kõige kergem ära tunda kuju järgi: enamasti on ta toru keeratud U- kujuliselt üles. Siiski eristub teistest sopransaksofon, mis on enamasti sirge nagu klarnet või oboe. Saksofon on väga mitmekülgne pill, võimaldades mängida väga vaikselt ning väga valjult, virtuoosseid käike ning aeglasi pikki noote. Eesti tuntud saksofonimängijad on Aleksander Paal ja Lembit Saarsalu. Välismaalt on tuntud John Coltrane ja Charlie Parker. Kuulamis näide: https://www.youtube.com/watch?v=2sa5RaiPLm0 https://en.wikipedia.org/wiki/Saxophone Kasutatud kirjandus: http://pilliportaal.kultuur.ut.ee/puhkpillid/saksofon/ https://et.wikipedia.org/wiki/Saksofon
Inglise keele test Unit 13 8.klass KUULAMIS ÜLESANNE: 1. teaches you to be understanding. 2. goes jogging on the forest, nere his home 3. he's not too good enough. 4. twice a week. 5. a jazz dance club. 6. time 7. had an operation. 8. played football. 9. lift weights. 10. swimming 2. aerobics karate ice skating the high jump cross-country skiing yoga the long jump volleyball 3. translate 1) How do you keep fit?
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7:
Kas see pole ilus? Ega sind see film ju ei huvita? Sa ju ei teeks niimoodi? Iga aus inimene, käituks just sel viisil. Kas sa ei teeks nii? Vastused Dillon (1997): Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse Vaikus Keeldumine Teema vahetamine Huumor Valetamine Küsimus Mitmetähenduslik vastus Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus Aus vastus * Kas oled X raamatut lugenud? Peegeldamine Funktsioonid - Huvi väljendamine - Kuulamis-/osalemissoovi väljendamine - Kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti - Rõhk on sellel, keda kuulatakse - Aidata rääkijal end väljendada emotsioonide peegeldamine (ohud – ebatäpsus, tugevad emotsioonid) parafraseerimine - faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine - spekulatsioonid, interpretatsioonid
Teisisõnu, ettevõtja ei investeeri täielikult end ning ressursse ettevõtte arengusse ja tegeleb kõrvaliste asjadega ega pinguta oma eesmärkide nimel. Ka tervis ei ole mitte vähem oluline asjaolu. Kuna inimestel on valdavalt kiire elustiil, ei leita ka oluliselt aega oma tervise eest hoolitsemiseks. Viiendaks ollakse arrogantne, ignoreeriv ning tegutsetakse printsiibil: '' my way or the high- way'', mis tähendab, et ettevõtja peab oma tegutsemisviisi ainuõigeks. Suhtlemis-, kuulamis- ja juhtimisomadused - need on iseloomu ning professionaalsuse omadused, mida ettevõtjad tihti jätavad arendamata ja täiustamata. Seitsmendaks põhjuseks võib olla oma ideedes kinni olemine, ehk esimese edu puhul keeldutakse arenemast edasi ning ajapikku ettevõte hääbub oma vanaduse tõttu. Kärsitus ja kannatamatus on samuti allaandmise põhjuseks. Samuti jäetakse kasutamata toetusvõimalused (starditoetus, investeerijad jne.)
Retsensiooni kirjutamise juhend Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ka põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon: · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammermuusikat vms.) · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus...
Unit 3 Test 1.Listen to Pat Price talking about some TV programmes and complete the table.(see on kuulamis ülesanne,ja see on tabelina:D) 1)BBC 1 2)9:00 4)Food and Drink 5)fish menus and recepts 6)10:10 7)Travel 9)News 10)10:35 11)The right stuff 2.Translate 1)He hasn`t shown any interest in me. 2)Jimmy`s little sister didn`t give us any privacy. 3)I can`t get him out of my mind. 4)Emily wanted to impress the boys with her knowledge. 5)John always gets butterflies in his stomach before a show. 6)You should include some photos in your research. 7)What`s on
RETSENSIOONI KIRJUTAMISE JUHEND Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nim...
sooritusoskused. Inimene, kes on sotsiaalselt kompetentne oskab hinnata tekkinud olukorda ning teab, kuidas oleks korrektne toimida, ilma tülli ajamata asjasse sekkunud osapooli ning viima nende vahel läbi edukaid läbirääkimisi. Samuti mõistab ta valeuskumusi, sotsiaalseid valetamisi ja sarkasmi. Kompetentne inimene ei ,,kaota pead" kunagi, vaid suudab jääda pädevaks ka konfliktses situatsioonis. Tema oskuste hulka kuuluvad kuulamis-, kehtestamis-, konfliktilahendus-, koostööl põhineva probleemilahendus- ja suhtlemisoskuste valimisoskus. Inimesed, kellel on sotsiaalsed oskused olemas, suudavad oskuslikult suhelda teistega, pannes kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid, suudavad juhtida ja organiseerida ning lahendada konflikte. Nad on sündinud juhid inimesed, kes on võimelised väljendama välja
moraali lugemine, nõu andmine, süüdistamine, sildistamine, rahustamine, ülekuulamine. Aktiivne kuulamine võimaldab jätta vastutuse probleemi lahendamisel teisele osapoolele ning aitab tundeid välja tuua. Tunnete n-ö karpi panemine pole kasulik ei tervise ega ka töö tõhususe seisukohalt. Aktiivse kuulamise abiga saab inimesi julgustada tunnete taha nägema ja sealt leidma probleemi põhjust, mis selliseid tundeid tekitab. Mind isiklikult aitas see kuulamis kursus just rohkem selle koha pealt, et nüüd julgen ma paremini teisi probleemidega aidata. Nüüd tean enam vähem täpselt, kuidas antud olukorras käituda ja kuidas temaga suhelda. Ma arvan, et see kursus tuleb kindlasti kasuks ka edaspidistel tööotsingutel ning näiteks tulevikus ka perega suhtlemisel. Reni Raudla 10.a
Mulle sobivad hästi praktilised tegevused. Kodus süstematiseerin kõik õppeainete materjalid eraldi kaustadesse. Joonin olulised asjad alla. Kasutan eriti tähtsate lausete puhul teatuid värvilisi märke,teen värvilisi kastikesi . Planeerin enda aega õppimisele. Kirjalikud tööd teen vabadel päevadel. Iga õppeainega tunnen, et saan targemaks ja omandan uusi teadmisi. Õpitud teadmisi tahaksin kasutada oma erialases töös. Olen põhiliselt kuulamis ja lugemispõhine õppija. Tänapäeva õppemeetodid on minu jaoks uued ja harjumatud. Nende omandamine võtab aega. Alati ei õnnestu kõik nii hästi, kui ma tahaksin. Minu püsimatu iseloomu pärast võib juhtuda, et ma ei loe antud teemat korralikult lõpuni. Selle tulemusena võin teemast mööda kirjutada või mõne koduse töö ära rikkuda. Tänased õpingud pean planeerima töö, kodu ja kooli vahel. Püüan kõigiga hakkama saada.
Näidata lapsele, et ta kuulub gruppi (reageerida, kui teda nt tõrjutakse). Õpetada lapsi toime tulema erinevates suhtlussituatsioonides. Anda lastele nende käitumise/tegevuse kohta tagasisidet (et nad teaksid, kuidas edaspidi sarnases olukorras tegutseda). Õpetada lapsi, kuidas efektiivselt suhelda ja funktsioneerida erinevates sotsiaalsetes keskkondades. Arvestada, et mõnel lapsel võib esineda käitumis-/õpiraskusi. Lugeda lastele tekste/jutte ning nendest hiljem vestelda (arendada kuulamis-ja vestlemisoskust). Õpetada, kuidas kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide korral. Lasta lastel üksteise kehakeelt jälgida ja iseloomustada. Lasta lastel ülesandeid täita nii iseseisvalt kui grupis. Vestelda lastega, millal ja kuidas abi paluda/abi anda. Lastega harjutada reeglitest kinnipidamist. Rääkida lastega jagamisest ja selle vajalikkusest. Arutleda lastega, kuidas teisi enda mängu kutsuda/kuidas teiste mänguga liituda.
RETSENSIOONI KOOSTAMISE JUHEND Aive Skuin, Loo Kool Kuulamis- ja arutlemisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks võimaluseks mõtiskleda kontserdil või muusikaetendusel kuuldu üle ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserti ei külastanud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu
Ebakorrapärane oli ka ühiskonna elu mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt
kui oli vanemaid inimesi tema kõnet kuulamas siis said nemad ka aru tema selgest ja rütmikast kõnest.Ta oli oma hääletugevuse just õigesti valinud põnevate faktide juures ta läks hääleliselt põnevamaks ja see fakt või väide oligi mitmeid kordi huvitavam.Žestikulatsiooni oli tema kõnes piisavalt,ta suhtles käte abi üpris palju.See et ta žestikulatsiooni kasutas oli minujaoks meeldiv,minule tekitas ta väga hea kuulamis tunde sellega. Kalev Kaarna 1.Sisu:Tema kõne oli argumentteeritud,kuna ta põhjendas oma väiteid ja fakte väga hästi.Ta ei hüpanud ühest mõttest kiiresti teise vaid ta põhejndas enda fakte ja väiteid nii nagu peab:väide,seletus,tõestus ja järeldus).Seoses sellega muutus tema kõne sisu palju huvitavamaks.ta suutis panna mind mõtlema teistmoodi,tema argumenteeritud mõtted olid väga huvitavad.Kohati
ei kordaks. Kahjuks neile see kohale jõuda ei taha ning nad astuvad taas halvale teele. Samuti kohatame sõna jõuetust koolis. Õpetajad räägivad iga päev meile tarkusi, aga need on õpilastele nagu hane selga vesi. Sellistel juhtudel tundub, et sõnadel pole mingit vajadust ning nad tunduvad üsna kasutud. Kõiki asju ei saa vist iialgi sõnade abil selgeks teha ning meil tuleb ka tihtipeale kasutada raskemaid meetmeid, et väljendada oma soove ja tahtmisi. Inimestel võiks olla paremad kuulamis oskused ning suhtlemis oskused. Sellisel juhul ei kohtaks me nii palju vägivalda ning übritsevat vihavaenu. Enamikke asju võiks saada lahendada sõnade abil, mis tundub tänapäeval üsna utoopilisus. Sõna jõudu ja jõuetust leidub ühiskonnas suhteliselt võrdselt. Need on oma tähenduselt, aga väga erinevad. Sõna jõudu kasutavad meist kõik inimesed. Kas ka sellel mõjuvõimu on sõltub sellest, kellele seda rääkida. Pole ju võimalik teha selgeks midagi
Olulised on ka minu kui teenindaja professionaalsed teadmised ja oskused kliendisuhete loojana, säilitajana ja parandajana. Telefonisuhtlus on seetõttu eripärane, kuna puudub silmside, ei näe zeste ega miimikat, suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi, kerge tähelepanu kõrvale viia, helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel. Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama. Kuna minu eesmärgiks on luua head kliendisuhet
Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi inimesi tegelikult ei kuula ja võib olla teine osapool saab sellest aru ja mõlemale poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete loomises ja väga oluline ka lapsevanemale. . HEA KUULAJA Kuulamise juures on väga tähtis pilkkontakt, inimesele peab silma vaatama, peab keskenduma kuuldu mõistmisele, et inimestest aru saada. Hea kuulaja peab olema
Minu muusikaelamus kirjutamiseks (Koostajad Karolina Sepp, Aive Skuin) Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda arvamust avaldada ning seda põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitav ja põnev kirjeldus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad soovitused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu
· Enesekontroll vajalik selleks, et ohjata oma impulsiivseid tundeid ja häirivaid emotsioone ehk jääda rahulikus, positiivseks, kindlameelseks ka pingeliselt hetkedel. · Teiste tunnete tajumine, tähelepanu emotsionaalsete märkide suhtes, hea kuulamisoskus. · Klientide vajaduste mõistmine pakkudes sobivaid teenuseid ja tooteid, et suurendada klientide rahulolu. · Oskus vaadata olukordi kliendi seisukohalt. · Hea kuulamis oskus, vastastikune arusaamine, täieliku infovahetuse pooldamine. Millised peavad olema teenindaja iseloomuomadused? Klienditeenindaja peab olema: Erialatundev, humoorikas, kontaktijulge, usaldust äratav, rõõmsameelne, abivalmis, optimistlik, lahke, viisakas, südamlik, positiivne, väliselt mõjuv, kannatlik, rahulik, teenindamisel kiire, paindlik (loova lähenemisega), tähelepanelik, koostöö võimeline,
üritab trepist ülesse saada, et publiku tänada,et nad tema poja sünipäeva puhul kõik saalis istuvad.Muusika poole pealt oli kõla väga hea ja artistid ,kes esinesid tunnevad oma tööd ja oskavad hästi esineda.Mulle meeldis ka see,et kohapeal mängis ainult klaver,kuna siis on kodusem tunne. Hea kontserti tunnus oli ka see , et saalis leidus ainult väga ükiskuid vabu kohti ja publiku hulgas ei olnud ainult vanemaid inimesi vaid leidus ka nooremaid.Kindlast oli see kontsert kuulamis väärt ja oli seda väga hea kuulata ja erinevaid Eesti ooperartiste tundmaõppida.
kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Suulisele kursuse kaudu kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Loetakse ja kirjutatakse sel kooliastmel peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu. Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Kui osaoskuste järjekord on samasugune kui I kooliastmes. 21. Tuua näide iga osaoskuse arendamise kohta (ül tüüp, nimetus ja seletus, mida see tähendab, mis eesmärgi ja mis vanuses lastega teha) vt P. Kärtneri metoodikavihikute refereeringut. Praktiline ülesanne. 22. Otsene ja kaudne vigade parandamine. Vigade parandamine: otsene ja kaudne; - tuleb õige sõnastus ette näidata,
milles olen pädev ning kui ei ole siis olen rohkem kuulaja rollis. On olnud ka olukordi, kus on suhtlemine halvasti välja tulnud kuid püüan enda vigu parandada. Ma arvan, et mul on üsna hea hääl. Üldiselt suhtlen inimestega vähe ning rohkem tutvus ringis. Ülikooli astudes olen saanud enda suhtlemist palju arendada ja ka parandada. Kuulamine on samuti tähtis. Inimene, kes soovib olla edukas läbi rääkimises, intervjueerimises või olla nõustaja peab oskama kuulata. Kuulamis-oskuses peitub inimeste mõjutamise ja suhete parandamise ning süvendamise edu. Teiste pealiskaudne kuulamine põhjustab möödarääkimisi, kinnistab pooltõdesi, tekitab kuulujutte ja hulgi igasuguseid konflikte. Just kuulamisvõime puudumise põhjustab paljusid ebakõlasid ning arusaamatusi igapäevastes suhtetes (Niiberg, 2011, lk 12). Kuulamine sisaldab endas öeldu tõlgendamist ja püüdlust teistest õigesti aru saada, mis tähendab ka oskust märgata ja tõlgendada
peresuhted. Lavastusmäng- kasvab välja rollimängust, milles kujutatakse konkreetseid isikuid ja sündmusi. Aluseks võib olla muinasjutt või multifilmikangelane. Kõige enam juhendamist 3 vajavaks loovmänguks on lavastusmäng ja seda mängitakse aiarühmades. Oluline on, et õpetaja suudaks kaasata sellesse mängu kõik lapsed. Lavastusmängude käigus areneb lapse kuulamis-, jutustamisoskus ja täieneb sõnavara. Rolli- ja lavastusmängud arendavad lapsel loovvõimet, eneseväljendamis oskust ja esinemisjulgust. Areneb mõtlemine, laienevad teadmised ja lisandub koosmängimise oskus. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi (laev, maja). Loovmängu peamine ülesanne on lastevaheliste suhete arendamine, ideede laiendamine ja süvendamine
13. Kuidas saad aru mõistest "uus kirjaoskus"? Liikuvate piltidega ekraanimeedia on laste puhul enimkasutatud ja kergesti mõistetav, sest see ei nõua lugemisoskust. On tehtud erinevaid uuringuid, et liikuvate piltidega (video, animatsioon) tegutsemine parandab laste lugemismotivatsiooni ja sooritusi kirjutamises, suurendab lugemisoskust, lugude sisu mõistmist, ning mõjutab positiivselt ka kuulamis ja kõnelemisoskust. Last tuleb õpetada lugema k ant digitaalseid tekte, mille olulised osad on teksti kõrval ka helid ja fotod! 14. Mis seostub nende kahe sõnaga? ÕPETAJA – MEEDIAKASVATUS Meediakasvataja (nii õpetaja kui ka lapsevanem) tutvustab lapsele meedianähtuseid, planeerib ja viib ellu meediakasvatust ning on teadlik meedia kasutamise ohtudest ja võimalustest. 15
Fantaasia on teatud määral väga kasulik ja seda peetakse laste loomingu alguseks. Fantaasia avaldub kõige enam mängudes. Laste fantaasiat on võimalik arendada alljärgnevate vahenditega: · Fantaasiamängud · Rollimängud · Muinasjutud · Joonistamine · Muusika · Joonisfilmid · Koomiksid · Matkad looduses · Loomaaed, lõbustuspark · LAST KUULATES MUINASJUTT LAPSE KUULAMIS JA LUGEMISOSKUSE ARENDAJA 1) Jutustada tuleks peast ja oma sõnadega (keeleliselt õigelt ja mitmekülgselt, ilmekalt, selgelt hääldatult ja õige tempoga ehk laps peab suutma jälgida). 2) Ei tohi unustada seda, et lasteaia ja algklassi laps mõtleb konkreetselt. Kõik abstraktsed mõtted tuleb näidete varal lahti seletada. 3) Kõiki jutustuses esinenud uusi mõisteid tuleb korrata. Et aru saada lapse mõistmisest tuleb küsimusi esitada
Kodus süstematiseerin kõik õppeainete materjalid eraldi kaustadesse. Konspektides joonin olulised asjad alla, et oleks kergem arvestuse jaoks õppida. Kasutan eriti tähtsate lausete puhul teatuid värvilisi märke,teen värvilisi kastikesi . Planeerin enda aega õppimisele. Kirjalikud tööd teen vabadel päevadel. Iga õppeainega tunnen, et saan targemaks ja omandan uusi teadmisi. Õpitud teadmisi tahaksin kasutada oma erialases töös. Olen põhiliselt kuulamis ja lugemispõhine õppija. Tänapäeva õppemeetodid on minu jaoks uued ja harjumatud. Nende omandamine võtab aega. Alati ei õnnestu kõik nii hästi, kui ma tahaksin. Minu püsimatu iseloomu pärast võib juhtuda, et ma ei loe antud teemat korralikult lõpuni. Selle tulemusena võin teemast mööda kirjutada või mõne koduse töö ära rikkuda. Tänased õpingud pean planeerima töö, kodu ja kooli vahel. Püüan kõigiga hakkama saada ja selle nimel ka pingutama
Märtsi 2001. A. määrus nr. 36 “Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele” ütleb, et õpivalmidus on õpilase hoiakuline ja tunnetuslik valmisolek õppimiseks, mis oleneb õpilase tervise seisundist, erivajadustest ja kooliväsimusest. (RTL, 2001) Õpioskuste all mõistame konkreetsete eesmärkidega oskusi, mida õpilane peab omandama selleks, et edukalt õppida. Õpioskuste alla kuuluvad nii nimetatud baasoskused (lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskus, aga ka oskus kasutada mõõtmist, sõnastiku, arvutit ja mud sellist); tunnetuslikud (kognitiivsete protsessidega seotud oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid
onju lahe?), retoorilised, esitatakse mitu korraga Vastused ● Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse ● Vaikus ● Keeldumine ● Teema vahetamine ● Huumor ● Valetamine ● Küsimus ● Mitmetähenduslik vastus ● Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus ● Aus vastus Peegeldamine ● huvi väljendamine ● kuulamis-/osalemissoovi väljendamine ● kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti ● rõhk sellel, keda kuulatakse ● aidata rääkijal end väljendada Emotsioonide peegeldamine-ohud ebatäpsus, tugevad emotsioonid Parafraseerimine- faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine Spekulatsioonid, interpretatsioonid Enda avamine ja avatus suhetes
Mida rohkem päevavalgust, naturaalset valgust akendest, seda rohkem on laps avatud. Laelambid peaksid peegeldama kerget valgust ehk pirni ümber on näiteks paberist valge pallike, sest see tekitab koduse ja sõbraliku õhkkonna. Seal aga,kus on vaja õppida, elada sissepoole, peaks olema vähem päevavalgust. Selle otsrarbega ruum või ruumi osa võiks olla kinnisem, vaiksem, õdusam ning mugavam. Fookus oleks siin suunatud omavahel suhtlemisele, et harjutada laste kõne- ja kuulamis-oskusi. Lasteaiaruumides peaks olema esindatud mõlemad valgustustüübid intiimsemalt valgustatud ja avaramalt valgustatud ruumid. Kontrast nende vahel tekitab lastes huvi ning uudishimu. 8. Milline on laste füüsiline reaktsioon värvidele? Keskkond ütleb lastele palju milline koostöö ning käitumismustrid on seal teretulnud. Uurimused on näidanud, et lastel on füüsiline reaktsioon kindlatele värvidele, mis on keskkonnas esitletud
teemadel ja pidid valima dialoogide kohta esitatud kolme väite vahel (multiple choice). Teine ülesanne oli lünga täitmise ülesanne (ingl k gap-filling), mis põhines intervjuul jäähotellide kohta. Esimese keskmine tulemus oli 87,5% ja teisel 81,4%. Seega osutus esimene ülesanne õpilastele suhteliselt lihtsaks ja teine ülesanne jäi oma raskusastmelt keskmise kuulamisosa ülesande traditsioonilisse vahemikku. Graafik 3 Kuulamisülesandes ei hinnata sõnade õigekirja ja õigeks vastuseks loetakse variant, mis annab edasi võtmes leiduvate võimaluste mõtte. Kui sõna on õigekirjavigade tõttu loetamatu, arusaamatu või muutnud oma originaalset tähendust, loetakse vastus valeks ja õpilane kaotab punkti. Seega, väiksemad vääratused, nt asesõna valikus, on selle osaoskuse testimise puhul täiesti aktsepteeritavad. 2.3. Lugemine
Nende oskuste arendamine on eesti keele õpetuse kõige laiem eesmärk. 8 Keelekasutust arendatakse eesti keele õpetuses kolme õppevaldkonna õigekeelsusõpetuse, tekstiõpetuse ja kirjandusõpetuse kaudu. Õppeaine eesmärkide saavutamise eelduseks on kolme õppevaldkonna integratsioon ja harmooniline koostoime õppeprotsessis. Õppevaldkondade koostoime tulemusena areneb õpilase mõtlemisvõime ja oskus õppida: omandatakse olulisi kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ja oskus oma mõtteid väljendada. Eesti keel nagu teisedki ained pakub õpilasele valikuvõimalusi, mis suurenevad klassist klassi (lektüür, projektid, valikkursused, ühiskursused teiste ainetega). Kooliõppekava koostamisel on soovitatav arvestada asukohamaa eripära, lülitada ainekavasse ajaloo- ja kultuuriteemasid. 9. Euroopa Kooli õpetajad
kooskõla nõustaja enda subjektiivsete mõtete ja tunnete ning kliendile väljendatu vahel. Teemad, mida nõustamisel käsitletakse, on tihti seotud tugevate tunnetega süü, häbi, piinlikkus. Nende tõttu on väga raske ennast avada avamine vajab usaldust, turvalisust. Usaldustunde tekkimise eelduseks on ausus. Kliendi jaoks on oluline, et nõustaja oleks siiras, emotsionaalselt aus. 2. Nõustamistehnikad Universaalseid nõustamistehnikaid võib käsitleda kahe suure grupina kuulamis- ja tegevusvastustena. Toetav kuulamine (ehk vaikne kuulamine) on oskus tähelepanelikult vaikida kõnelejat häirimata ja katkestamata. Selline väliselt passiivne kuulamine edastab kliendi jaoks sõnumi, et nõustaja on füüsiliselt ja emotsionaalselt kohal ja kuulab teda. Väga oluline on anda kliendile kinnitust selle kohta, et teda kuulatakse. Verbaalse kinnituse näited: "mhmhh", "või nii", "ahaaa", "saan aru". Mitteverbaalse kinnituse
(shared goals). Teooria võtab kokku iga organisatsiooni juhtimise 7 põhilist aspekti millega juht igapäevaselt tegeleb. Rakendamine: Esimesed 3 on kõvad elemendid - need on kergemini tajutavad ja neid saab otseselt mõjutada. Ülejäänud 4 on pehmed elemendid, raskemini kirjeldatavad ja juhitavad. 32. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? - osavõtlikus -inimlikus -usaldusväärsus -oskus kaastöötajaid hinnata,motiveerida, -meeskonnatöö oskused -suhtlemis ja kuulamis oskused -ideede edasiandmise veenvus -otsustus ja vastutusvõime -tasakaalukus 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist?Enesekindlus, domineerimine, pindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus, külgetõmme. Jossif Stalin, Winston Churchill. Karismaatilised liidrid innustavad teisi. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte
sotsiaalsed oskused. Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide saavutamise tegevuskavad, mis tuginevad õpioskustele ja on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. (Kadajas, 2005, 11) Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar): 8 alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Ka õpiku, sõnastiku, arvuti kasutamise oskus, probleemide lahendamise oskus, info hankimise oskus jne. tunnetuslikud õpioskused – tunnetuse tahtelise juhtimise oskused (tähelepanu, mälu, mõtlemise ja fantaasia aktiviseerimise oskused, keskendumisoskused jne. organisatsioonilised õpioskused – õppimise ja puhkamise režiim, erinevate
inimesi alla vetesügavustesse, võtab laps sõnumi tõenäoliselt hoopis teistmoodi vastu. Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on aga olemasolusse seoste ja mõte loomine. Olendid, loomad, linnud, putukad ja taimed on rahvausundis väga tähtsal kohal ja nende tähendust rahvausundis tõlgendatakse erinevalt vastavalt iga riigi traditsioonidele. Oluline on nende tõlgenduste lastele edasi rääkimine. Tänapäeva lastel on vaja treenida kuulamis- ja jutustamisokust, seda saab teha jutustades rahvausundist. Kuuldes vanu muistendeid müstilisest loodusest ja maastikest areneb lastel fantaasia. Piiblist võis lugeda, kuidas tuleks elada, et taevasse pääseda, aga nii maiste ja samas nii elutähtsate probleemide nagu külviõnne ja kalaõnne kohta ei seisnud seal peaaegumidagi. Kirjasõnal põhinev religioon ja rahvausund täiendasid üksteist. Meil on ja ilmselt jääb alatiseks püsima
ennast pingutama. Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? ülesande olemus liidristiil rühmatöönormid kontrolli ulatus välised ohud ja surve organisatsioonikultuur. 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? - osavõtlikus -inimlikus -usaldusväärsus -oskus kaastöötajaid hinnata,motiveerida, -meeskonnatöö oskused -suhtlemis ja kuulamis oskused -ideede edasiandmise veenvus -otsustus ja vastutusvõime -tasakaalukus 5. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? enesekindlus; domineerimine- alati pildil oma tegevuste ja sõnavõtuga paindlik rollide valdamine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme. Karismaatilised liidrid: Hitler, Stalin, Andres Tarand 6. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist
Olemus: Strateegia, struktuur, süsteemid, personal (staff), stiil, oskused (skills), jagatud väärtused (shared goals). Rakendamine: Esimesed 3 on kõvad elemendid - need on kergemini tajutavad ja neid saab otseselt mõjutada. Ülejäänud 4 on pehmed elemendid, raskemini kirjeldatavad ja juhitavad. 32. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? - osavõtlikus -inimlikus -usaldusväärsus -oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida, -meeskonnatöö oskused -suhtlemis ja kuulamis oskused -ideede edasiandmise veenvus -otsustus ja vastutusvõime -tasakaalukus 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karismaatilise liidri omadused: enesekindlus; domineerimine- alati pildil oma tegevuste ja sõnavõtuga paindlik rollide valdamine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme. Karismaatilised liidrid: Hitler, Stalin, Andres Tarand 34
Peaaegu kõik me kuuleme hästi, kuid tihtipeale ebaõnnestume aru saamisel, interpreteerimisel, meelde jätmisel ja vastamisel. Hea kuulamine aga sisaldab kõike neid. See on aktiivne protsess, mis nõuab huvi, tähelepanu ja pingutust. Inimesed ei ole sündinud efektiivse kuulamise oskusega; kuulamise oskus on vaja õppida. /1/ Me võime küll kuulda sõnumit, kuid ebaõnnestume siiski tänu mitmele barjäärile. Tee kriitilisele ja konstruktiivsele kuulamisele algab kuulamis- probleemide teadvustamisega. Kuulamisprobleemid on tihtipeale seotud isiklike reaktsioonidega, seisukohtadega ning halbade harjumustega. Olles välja selgitanud kuulamisprobleemid, saab asuda nende kõrvaldamisele. /6/ Halbadest kuulamisharjumustest üle saamine aitab kaasa suhtlemise paranemisele teiste inimestega. See protsess ei ole kerge, kuna inimesed ei ole sündinud headeks kuulajateks. Sellest aru saamine ja heade kuulamisoskuste arendamine aga võtab palju aega ja nõuab pingutusi
Ebakorrapärane oli ka ühiskonna elu mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt
täita; kujundada oskust selgitada oma valikuid. Mäng: Mängijate ette on laotatud paberist sektorid toiduainetega. Mängijate ülesandeks on komplekteerida oma taldrik vastavalt taldrikureeglile. Seejärel istuvad mängijad ringis ja tutvustavad lühidalt teistele oma taldrikul olevaid toite, põhjendades oma valikuid. 6. Rõõmsa lapse terviserada. Mängu eesmärk: kinnistada oskust teha valikuid söödavatest ja mittesöödavatest metsaandidest; arendada kuulamis- ja tähelepanuoskust, osavust ja põhiliikumisi. Mäng: Lapsed liiguvad mööda terviserada vastavalt rajapunktidele. Viimases punktis tuleb kaasa võtta tervisliku vahepala pilt. Kes on rajapunktid korralikult läbinud, tuleb vestlusringi ("piknikule"). Ringi keskele asetatakse tervislikud vahepalad. Koos vaadatakse üle, kas on valitud tervislikud või vähem tervislikud vahepalad. Vähem tervislik vahepala asetatakse kõrvale. Seejärel vestlevad lapsed raja läbimisest: mida nad
tõendusmaterjali kogumiseks, mis toimub sageli mitteteadlikult, uurijale meelepäraste hüpoteeside kinnitamiseks, ning kunagi ei saa olla kindel, et seda pole juhtunud. Ehk uurimuse tulemuste tõlgendamise puhul pööratakse tähelepanu näiteks sellele, mida on võimalik teada ja kuidas võimalik seda teadmist uurida. Laiemalt võttes võivad tõlgendused või tähendused erineda põhitõest. Põhitõe teadasaamiseks on intervjueerijal mängida aktiivne roll, sest tema kuulamis-, jälgimis- ja tõlgendamisoskused mõjutavad uurimisprotsessi ja tulemusi. Samuti peab intervjueerija olema enda mõjutustest teadlik.(Ibid) Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 13 Uurimuse puuduseks on ka asjaolu, et efektiivse mentorlussuhte mõõdikud pärinevad ühe kvalitatiivse uuringu tulemustest. Kui aluseks võtta mitmeid asjakohaseid allikaid (nende
arvestavad nii muusika- kui ka liikumisõpetaja. Diagnoosiga lapsed vajavad muidugi lisatähelepanu. Mõnele lapsele on hästi oluline füüsiline kontakt, ta suudab keskenduda siis, kui tal käest kinni hoitakse. Mõnda ei haaratagi grupitegevusse, vaid tegeletakse temaga pärast individuaalselt. http://opleht.ee/25305-kaasavast-haridusest-ja-sobitusruhmadest/ h. Muusikaline lisategevus erirühma lastele Muusikaline lisategevus nägemispuudega lastele võimaldab arendada kuulamis- ja kompimisoskust, mälu ning rütmitunnet. Tartus asub Maarjamõisa lasteaed, maja on suur, tervelt 13 rühma. Nendest kahes on leidnud hubase olemise meelepuuetega lapsed. Rühmaõpetaja kasutab töös lastega muusikalis-rütmilist tegevust. Rühmatöös on iga päev võimalik leida mõni nädalateemadega seostuv laul, luuletus või näpumäng, mille lapsed saavad nädala jooksul selgeks õppida. Sagedasti saab neile
t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, vormi-ja värvitaju, ruumis orienteerumine ja ruumitaju, piltide
konfliktid täiesti paratamatud, seega peaksid kõik rahulikku keskkonda armastavad inimesed õppima nendega toime tulema, ning esitab selleks mitmeid võimalusi. Et alati pole probleemi vältimine, tasandamine või selle vastu võitlemine võimalik, siis probleemilahendus, kus kasutada läbirääkimisi ja kompromisse, on tavaliselt parim võimalus harmooniat ja kokkulepet saavutada. Ka läbirääkimiste puhul ei saa kuidagi üle ega ümber kuulamis- ning eneseväljendusoskuse vajalikkusest, et võimalikult head tulemust saavutada. 17 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maitseid, seisukohti, mõtteid, tundeid ja küllap ka suhtlusstiile. Inimesi võib liigitada kuidas tahes: optimistid, pessimistid, melanhoolikud, flegmaatikud, armukadedad, agressiivsed, allaheitlikud jne. Tüüpe on palju
peaks või oleks pidanud ennast tundma. Uuriva reageerimisviisi kasutamine näitab huvitatust partneri probleemist, kuid ei näita, kas sellest on ka arusaadud. See võib väljendada ka uudishimu, mis võib olla, kuigi alati ei pruugi, ajendatud puhtalt enesekesksetest motiividest. Mõistva ja ümbersõnastava reageerimisviisi kasutamine võimaldab paremini kui mingi teine reageerimisviis mõista teise inimese probleeme ja tundeid. 20. Kuulamis- ja küsitlustehnikad. -ei lisa midagi kliendi poolt öeldud infole, vaid selgitavad ja täpsustavad seda. Selgitaminetavaliselt küsimuse vormis, mida kasutatakse peale kliendi ebaselget sõnumit(vtka küsimuste osa). Kas see tähendab, et ...; kas te ütlesite, et .... ja sellele järgneb kliendi sõnumi kordamine Parafraseerimine, ümbersõnastamine on sarnane eelmisega, kus kliendi sõnumi sisu,