1. Mis on suhtluse põhieesmärgid? 2. Klassikaline retoorika ja uus retoorika 3. Mille poolest erinevad kaks mõjutamise põhitüüpi (teoreetiline ja ateoreetiline argumentatsioon)? Tooge näiteid (muu hulgas tekstiliikide kohta). 4. Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted? 5. Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid. 6. Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid. 7. Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra? 8. Kuidas saab teksti autor lugejat mõjutada? 9. Adressaadi relevantsuse põhimõtte kaks võimalikku rakendamisviisi 10. Mille järgi teksti koostaja fakte valib? 11. Kirjeldage hinnangulisi omadussõnu, mis tekitavad semantilist müra. 12. Mida tähendavad tembeldavad üldistused? Tooge näiteid. 13. Milles seisneb saatja usaldusväärsuse põhimõte suhtlusanalüüsis? 14. Millega püüab teksti autor veenda lugejat oma usaldusväärsuses? Kirjeldage lähemalt viit
Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad. Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine. 8. klass 8. klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus Suuline ja kirjalik suhtlus Suuline ja kirjalik suhtlus Peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi; Suhtlusolukord, suhtlusolukorra käsitleb koos partneri või rühmaga komponendid, suhtluspartnerid. Erinevates sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahen- suhtlusolukordades osalemine. dab probleemülesandeid, kasutades sobivalt Suhtlusolukorraga arvestamine. Suhtlemisel kas suulist või kirjalikku keelevormi; partneri arvestamine. oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; Suulise suhtlemise tavad eesti keeles:
Oluline on nähtav liikumine ehk tajutava nähtuse dünaamika. Oluline, et vastsündinud näeksid kogu liikumise protsessi. Lapse jäljendamine soodustab arengut sotsiaalset, kõne jne. Liigutusmustrid õpitakse üsna ruttu selgeks. Alati ei oota tita ära, et keegi teine midagi teeks, et ta saaks seda jäljendada, vaid võib alustada ka ise mingit nägu/tegevust, et astuda suhtlusesse on oluline aspekt sotsiaalsest arengust. Nad frustreeruvad sellest, kui suhtlusolukorra elluviimine ei õnnestu. Tahtlik immiteerimine kujuneb lapsel aeglaselt nt aidaa lehvitamine. Sümboliline tegevus (imiteerimine) saab märgiliseks mõne muu asja tähenduses nt tikutopsi sahtli lahtilükkamine, immiteerib suuga (suu lahti tegemine). Jäljendamine töötab ka hästi, nt mingite füüsiliste oskuste omandamisel, nt näidatakse mingit füüsilist oskust ette on lihtsam seda saavutada kui lihtsalt nt verbaalselt kirjeldatakse.
annaabi.ee 
