kasutama. Kaur ütles seda kui Kiilikese südametunnistus hakkas karjuma. · Mis juhtus magnetofonilindiga? Magnet (mis oli agu käes) tõmbas sõnad ära · Miks ma hommikuti kooli hilinen · Miks ja kuidas otsustasid poisid leiutaja Valdemar Karu aidata? Nad tahtsid õpetada lehmad pumpa kasutama. · Mida õpetasid poisid mullikatele platvormile mineku asemel? Miks hilineb pärast seda Agu Sihvka pidevalt kooli ning Kiilike käib koplist mööda venna pikas palitus? Üle traataia hüppamist ja naeri ja enda järel jooksmist.Sest mullikad tahtsid kooli kaasa tulla ja selle et teda ära ei tuntaks. · Kuidas me dresseerisime meremadu · Millist Mart Obukaku lauset kuuldes oli Kiilike nõus oma mütsi ära sööma? Kas ta sõi.? ,,Peaks pärast tunde siia ujuma tulema" · Kes oli Anette?Anette oli kunstmeremadu.
Agu Sihvka annab aru- Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Kuuenda klassi eesti keele õpetaja andis kõigepealt teha kodukirjandi vabal teema.Nad polnud varem veel vabal teemal kirjutand ja nii hakkasidki kõik vinguma ningõppetaja otsstas teha kirjandi Minu koolitee.Kui tunnid läbi said läksid Kiilike ja Agu Sihvka koos koju ja arutasid kuidas kirjandit teha.Kiilike tahtis kirjtada kuidas ta kell seitse hommikl tulema hakkab ja siis 900 korda kirjtada astun,astun,astun jne.Agu otsustas kirjutada kes talle teepeal vast tlevad aga arvasid siiski et see pole hea mõte sest talle oli vastu tuld rätsep oinas kes oli õpetaja sugulane.Kiilike soovitas Agul kirjutada mida ta teepeal mõtleb kuid Aglei tulnud midagi pähe ja kirjutas hoopis sellest mis koolitee ääres on.
"Agu Sihvka Annab Aru" Jaan Rannap Kuidas Me Korraldasime Öise Häire Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama selest lõkkeõhtust, kus meil oli külas kirjanik. Ta küsis: "Kuidas saab pioneerielu muuta huvitavamaks?" Ning vastas ise: "Igaüks peab igavuse vastu välja astuma." Kui järgmisel õhtul määrati mind ja Kiilikest laagri öövalvesse, tuli Kiilikesel see meelde. Ja kui kõik olid juba kõvasti magama jäänud, ütles ta: "Igavus tahab ära tappa. Nüüd on meie kohus selle vastu välja astuda." Ja tegi ettepaneku rühmanõukogu esimehe Silvi Kullerkupu telki kärnkonn viia. Nagu igaüks teab, on laagri öövalvurite ülesandeks valvata laagri territooriumi korra järele. Sellepärast ei jäänud ma niisuguse plaaniga nõusse. Pealegi ei olnud konna kusagilt võtta. Aga Kiilike ütles: "Siis te...
JAAN RANNAP ``AGU SIHVKA ANNAB ARU.`` ,,Et kõik ausalt ära rääkida,nagu oli pean ma alustama sellest..." Nende sõnadega algavad pea kõik selle raamatu peatükid.Need kujutavad endast kirju kirjasõbrale,koolikirjandeid kuid peaasjalikult siiski seletuskirju nii kooli direktorile,õppealajuhatajale kui ka õpetajatele.Kirjutajaks on VI klassi pioneer Agu Sihvka.Veel on raamatu peategelasteks tema klassi-ja koolikaaslased(Kiilike,Kaur,Topp,Obukakk).Kuna raamatus on palju peatükke,mis igaüks räägib konkreetsest juhtumist on väga raske koostada ühist kokkuvõtet.Seega peatükid: 1.)KOOLI AUTO KÄIVITAMINE:Kiilike ja Sihvka visati tunnist välja.Õues nägid nad seismas kooli vana veoautot ja läksid seda uurima.Istme peal olid võtmed.Alguses tahtsid nad need lihtsalt kooli ära viia,et keegi ei saaks autot
Agu Sihvka annab aru Jaan Rannap Põhitegelased: Agu Sihvka kiilike Topp Obukakk Kokkuvõtte: Palju erinevaid lugusid, mis lõppevad kõik seletuskirjadega õpetajale ja direktorile. Tavaliselt saavad Kiilike ja Agu Sihvka millegagi hakkama, vahest kaasavad ka nad oma tegemistesse teised õpilased. Nad on korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne.
Agu Sihvka annab aru Autor: Jaan Rannap Tegelased:Agu,Kiilike,Obukakk,Topp ja paljud teised Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama... täpselt nii hakkasid teme seletuskirjad. Agu Sihvka käib 6.klassis ja ta sünnipäev on 7.oktoobril. Tal oli ka kirjasõber Karl. Agu ja ta sõpradega juhtub alatasa midagi, mitte et nad tahaks nimelt midagi teha vaid lihtsalt juhtub. Obukakk oskas teha igasuguseid looma hääli järgi teha, mida ta ka tegi, aga tema pääses puhtalt. Enam- vähem kõikide õnnetuste kohta oli neil midagi vastu õelda, nt kordamine on tarkuse ema jne. Näiteks neil õnnestus: teha avarii kooli autoga, mida nad üritasid parandada ja tööle saada,
matemaatika ja füüsikateaduskonnas, kuid sattus tänu juhusele tööle omaaegsesse koolilastele mõeldud ajakirja ,,Pioneer", mille toimetajana töötas 20 aastat. 1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994) Spordilood (1996) Lipslaps, lehelind (2008) Maari Suvi (1983) Jaan Rannapi missioonitunne, humoorikus ja elutarkus, rohked teadmised spordist ja loodusest teevad temast ainulaadse kirjaniku kaasaja Eesti lastekirjanduspildis. Ta on küll terava silmaga, kuid siiski südamliku ja lahke sulega kirjanik, kellel on aega märgata nii poiste hingeelu kui ka looduses ja loomadega toimuvat
Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Seda on ta ka teinud. 2 Jaan Rannapi teoseid · Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970) · "Jefreitor Jõmm" (1971) · Nublu (1972) · Toonekurg Tooni (1986) · Kasulaps (1989) · Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) · "Agu Sihvka annab aru" (1973) · Kukepoks (1979) · Koolilood (1981), koolilugude kogumik 3 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Rannap · M. Kalda, K. Muru, H. Puhvel, E. Sõgel, A. Tamm, A. Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu V köites: 1. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 395-397 lk. · http://www.estonica.org/failid/115/rannap.jpg · http://www.rmtk.ee/rannap3.jpg
Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. Tõlkekirjanduse kasv. Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt). Lasteperioodika kasv (Täheke). Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo. Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Eno Raud: ,,Sipsik"; ,,Naksitrallid" Jaan Rannap - ,,Agu Sihvka annab aru" Silvi Rannamaa - ,,Kadri"; ,,Kasuema" Aino Pervik - ,, Kunksmoor ja kapten Trumm"; ,,Arabella, mereröövli tütar" 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti lasteluule kõrgaeg: kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule; luuletja muutub lapse partneriks; õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika : loodus lapse mõjutajana; lõbusad seiklused; filosoofiline eluvaatlus. Lasteluule püsivama väärtusega ja
Jaan Rannap on muusikapedagoogi Heino Rannapi vend ja pianisti ning helilooja Rein Rannapi onu. Aastal 2010 tunnustas president Toomas Hendrik Ilves lastekirjanik Jaan Rannapit loometegevuse Valgetähe IV järgu teenetemärgiga. Jaan Rannapi teoseid ,,Viimane valgesulg" (1967) ,,Topi" (1970) ,,Jefreitor Jõmm" (1971) ,,Nublu" (1972) ,,Toonekurg Tooni" (1986) ,,Kasulaps" (1989) ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" (1964) ,,Agu Sihvka annab aru" (1973) ,,Kukepoks" (1979) ,,Koolilood" (1981), koolilugude kogumik 2 J.Rannapi raamatute tutvustusi Raamat ,,Viimane valgesulg" on saavutanud aastal 1996 noorsookirjanduse võistlusel 1.koha. Raamat ,,Topi" jutustab aga loo simpansist kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat
Küsimustikule vastasid 8 kooli 465 õpilast, nendest 210 poissi ja 255 tüdrukut. Ankeet algas küsimusega lugemiseelistuste kohta. Pakuti välja viie autori 5 teost. Vastuseks saadi allpool toodud pingeread. Tüdrukute eelistused olid: · Oskar Luts ,,Kevade" 128 · Ira Lember ,,Fantastiline tüdruk" 57 · Aino Pervik ,,Arabella, mereröövli tütar" 50 · Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 30 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 23. Poiste eelistused olid: · Oskar Luts ,,Kevade" 135 · Aino Pervik ,,Arabella, mereröövli tütar" 38 · Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 36 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 5 · Ira Lember ,,Fantastiline tüdruk" 5. See, mis meid huvitab, paistab kaugelt silma, sest mäekõrguselt
Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Tuntumad: 1962 ,,Sipsik" 1970 ,,Anu ja Sipsik" 1972 ,,naksitrallid" I, 1975 II 1979 ,,Jälle need naksitrallid"I, 1982 II 1977 ,,Märgutuled Padalaiul" seiklusjutt 1978 ,,kuidas peab hüüdma" lühijutukogu väikelastele 1982 ,,"Suvejutte veski alt" lühijutukogu väikelastele 1985 ,,kassid ja hiired" lühijutukogu väikelastele Jaan Rannap 1962 ,, Roheline pall" esikkogu 1964 ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" 1968 ,,Musta lamba matused" 1973 ,,Agu Sihvka annab aru" Formaalsuste tagaajamise naeruvääristamine pioneeritöös ja õppetundides. Jutud: Iseloomuviga; Kultuuri ja käitumise võistlus; Romantika; Vildijäljed; Musta lamba matused Tähtsal kohal huumor. 7 1967 ,,Viimane valgesulg" 1971"Jefreitor Jõmm" 1970 ,,Topi" 1972 ,,Nublu" 1978 ,,Alfa-Romeo" Kolm viimast noorematele lastele, loomadest 1976 ,,Maja metsa ääres" 1983 ,,maari suvi"
rahvuste vahel. See ei pruugi küll kõikjal nii olla, aga siiski. Me võime küll esialgu öelda, et eestlased suhtuvad teistesse Eestis elavatesse rahvustesse sallivalt, kuid mõelgem järele. Kas mitte siis, kui buss on rahvast puupüsti täis ja mõni nooruk laiutab seal, olles pingile pannud ka oma koti ja ei suvatsegi seda eest ära võtta, ei ütle me, et tegu on venelasega nemad laiutavad ja ei mõtle teistele? Kui maa on paksult kaetud sihvka koortega, öeldakse tihti, et venelaste kamp on siin olnud. Kui kuskilt on miski lõhutud ja täis soditud, on jälle süüdlaseks venelased. See aga paneb nii meid kui ka neid üksteist vältima ja samas teeb see meid tugevamaks, kuna peame endi eest seisma. Mis kasu on sel puhul multikultuursusest? See mõjub ju rahvale halvasti: ühiskond lõheneb, eksisteerivad suured eelarvamused, protestid, eri uskude ja tõekspidamiste vahelised võitlused. Aga mõelgem, kas ei ole mitte aegade
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassik...
Tõnu Õnnepalu "Mandala" Tõnu Õnnepalu uus romaan "Mandala" on esmapilgul vaadates südamlikult ja lustakalt kirjutatud lugu kahest kassist Rullist ja Sihvkast ning nende kirjanikust peremehest. Mida kaugemale lugeja lehekülgi pöörates jõuab, seda muutub ka loo sisu ning hakkab avalduma teose sügavam mõte. Romaan koosneb kolmest osast, mida ühendavad omavahel ikka ja jälle sissepõiked elu nägemusele läbi kasside pilgu. Raamatu peategelane, kirjanik, põikab oma mõtisklustes aina uuesti minevikku ja sealt taaskord tagasi olevikku ning kirjeldab seeläbi lugejale paljusid erinevaid karaktereid, nii loomi kui inimesi, kuid kirjaniku enda minevikul peatutakse vaid põgusalt. Lugu algab ühe laudakassi sünniga ning lõpeb kui kass on juba auväärses raugaeas. Kuigi algselt tundub, et kassid on ühtlasi terve loo peategelased, selgub siiski, et neil on pigem kõrvaline kuid siiski asendamatu roll. Teose pe...
poistekamp, suunatud enamasti poistele, kuid poistekaid loevad meelsasti ka tüdrukud. Põhjus: sageli on ühtlasi tegu seiklusjuttude, koolilugude, ulmekirjanduse, detektiivromaanide vms. teemad ja rõhuasetus sõltuvad tegelaskuju(de) ja teose lugeja vanusest, kuid ealine sõltuvus ei ole nii tugev kui tüdrukuteraamatu puhul oluline on seikluslikkus ja dünaamika, kambasuhted Poisteraamatud klassikaline – • J. Rannap: Salu Juhani ja Agu Sihvka lood; • E. Raua poistelood; • I. Soopan: Kõik poisid ei saa suureks; • S. Henno: Mina olin siin (2005); • T.Lehtinen: Tiivad varvaste vahel (2005); • B. Lebert: Crazy (1999); • K. Altmart: Makaagid ja majad; • M. Karu: Nullpunkt (2010), • B. Rohelend: Mina, Mortimer (2007) vs. - emantsipatoorne poisteraamatu tüüp • J.Vaiksoo poistejutud; • K.Reimus: Eilset pole olemas (2002); • M.Ernits: Hei, Dima (2009) • J.D. Salinger: Kuristik rukkis Marianne Harju
suhtes selgelt kriitilise hoiaku (J.Rannap "Salu Juhan ja ta sõbrad"). Silmakirjalik kasvatustöö (sõnades kutsutakse lapsi aktiivsusele, aga omaalgatuse ilmingud surutakse raamidesse), liigne reglementeeritus, õpetaja eesmärk suunata lapsi "õigeid" ideid väljendama jne peegeldavad kooli kui autoritaarset asutust. Kirjanikud kasutavad koolist ja õpetajatest kõneldes vahedat satiiri. Tekkinud suund jätkub 70ndate proosas. Võrdlemisi irooniline J. Rannapi "Agu Sihvka annab aru" paneb naeruks formaalse pioneeritöö ja näitab koolipoisse ettevõtlike ning tragide maailmaavastajate ja katsetajatena, kutsudes täiskasvanuid neid mõistma. Eriline on teose vorm lapse poolt kantseleikeeles kirjutatud seletuskirjad. Valitud vorm ja alltekstilisus tegi raamatu ka täiskavanu jaoks lõbusaks lugemiseks. Mudilaskirjanduses võib täheldada lapsekeskse mõtteviisi taasilmumist. Süüvitakse väikelapse hingeellu
4. klass Aapeli ,, Üle linna Vinski" A. Lindgren ,, Kalle Blomkvist ja Rasmus" A. Milne ,, Karupoeg Puhh" P. L .Travers ,, Mary Poppins" A. Lindgren ,, Rasmus, Pontus ja Lontu" 5. klass Astrid Lindgren ,, Meisterdetektiiv Blomkvist" Richard Roht ,, Jutte loomadest" Eduard Bornhöhe ,, Tasuja" Holger Pukk ,, Tarkusetera" Karl Ader ,, Kui mina sirgusin suuremaks ..." 6. klass Eno Raud ,, Lugu lendavate taldrikutega" Oskar Luts ,, Kevade" Janno Põldma ,, Duudopoisid" Jaan Rannap ,, Agu Sihvka annab aru" 7. klass 7. KLASSI LÕPETAJA ÕPPESISU JA TEGEVUSED MÕISTED ÕPITULEMUSED Lugemine Lugemine on läbi lugenud vähemalt neli Lugemise iseseisev eesmärgistamine. Kiire ja eakohast ja erianrilist aeglane lugemine, ülelibisev ja süvenenud väärtkirjanduse hulka kuuluvat lugemine. Eesmärgistatud ülelugemine. Oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
