saadete kogum, mille on oma nimetus. 3. Mis on programm? - Kanal raadiojaamas. 4. Millal kuulatakse raadiot kõige rohkem? - Raadio kõige kuulatavam aeg on tööpäeviti 7:00 11:00 5. Miks on raadioreporteril info edastamine kergem kui pressi- või telereporteril? - Raadioreporter ei pea infot arvutisse trükkuma ega ootama kaameramehe ja saatejaama saabumist, vaid võib info edastada mobiiltelefoniga otse eetrisse hellistades. Võib telefoni teel intervjuu tegemine vähendada uudisloo usaldusväärsust, kuna olustiku adekvaatsels kirjelduseks peaks ajakirjanik seda ise nägema. 6. Mis on raadio kui meediakanali plussid, mis miinused? - Info kiire edastamine ja kättesaamine plussid. Suulisus miinus. 7. Mis on signatuur? - Signatuur on saate või programmi algus- või lõpukujundus, mille funktsiooniks on programmi identifitseerimine ja kuulajas assotsioonide tekitamine. 8. Mis on kõll? - Kõll eraldab saate osi üksteisest. 9. Loe lk 81 ,,Raadio kuldajal"
Ajaleht pakub majanduslikult ettevõtlikule inimesele tööks vajalikku informatsiooni ning on samas firmade vaheliseks reklaamikanaliks. Nimi: Eesti Ekspress Keel: eesti Hind: 18.90 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Neljapäeviti Kodulehekülg: www.ekspress.ee Iseloomustus: uuriv ajaleht, mis suudab pakkuda nii infot kui meelelahtust. Aosa lood räägivad tõsistest asjadest,kus keskendutakse küsimustele "miks?" ja "kuidas?". A osa teisest poolest leiab lugeja alati uudisloo, äriinimese portree ja süvaanalüüsi. Uues, klammerdatud Areenis on ühendatud tuttav kultuuriosa trendilehega Magneet. Lisaks arusaadava üleshituse ja väga heade kommentaaridega telekava reedest reedeni. Nimi: WALK Keel: vene Hind: 5.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: 26 korda aastas Iseloomustus: Walk on endine linna nimi. 1920 aastal jagati linn kaheks pooleks. Valka nime sai lätipoolne osa ja Valga eestipoolne
Ajakirjandusliku väärtuse annavad tekstile päevakajalisus, viited uuringutele ja sõltumatutele allikatele ning hea ajakirjanduslik stiil, kuna tekst on kergesti loetav. Seega vastab arvamuslugu vähemalt kolmele Aava ja Salumäe poolt välja toodud uudisväärtuse kriteeriumitele, sündmusel on tugev mõju lugejate elule, osalejad on väljapaistvad isikud või institutsioonid, sündmus on värske ja lugejale lähedane (kusjuures olgu siin mainitud, et uudisloo kriteeriumid ei pea olema vaid uudisloos, vaid võivad avalduda ka arvamusloos, reportaazhis jne). 2) Autorit võib pidada spetsialistiks ehk antud juhul arstiks, kellel on mingisugune autoriteet sel teemal kõnelda ja sel juhul on ta oluline. 3) Leidsin tema loost tekstianalüütiliselt palju huvitavat, mida on võimalik lahata. Tuginen oma analüüsis peaasjalikult Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamatule „Meedia
Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Neljapäeviti Kodulehekülg: www.ekspress.ee Lühiülevaade: Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis ilmuv nädalaleht, mille omanik on Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. Ajalehe esimene number ilmus 22. septembril 1989. aastal. Iseloomustus: uuriv ajaleht, mis suudab pakkuda nii infot kui meelelahtust. A-osa lood räägivad tõsistest asjadest,kus keskendutakse küsimustele "miks?" ja "kuidas?". A- osa teisest poolest leiab lugeja alati uudisloo, äriinimese portree ja süvaanalüüsi. Uues, klammerdatud Areenis on ühendatud tuttav kultuuriosa trendilehega Magneet. Lisaks arusaadava üleshituse ja väga heade kommentaaridega telekava reedest reedeni. Lugejaskond: Ajalehe põhisihtrühm on 2549 aastased lugejad, kellest 52 protsenti on nooremad kui 39 aastat ja 70 protsenti pole veel saanud 50aastaseks. Ekspressi lugejaskond elab peamiselt Tallinnas ja Põhja-Eestis, vastavalt 18 protsenti ja 44 protsenti lugejaskonnast.
viisist. Sündmust on kasulikum mõõta skaalade, mitte vastanduse abil. Võtta teemad ja anda neile hinnang uudisväärtuste skaaladel. Seejärel liita kokku ja panna põjal järjestada uudised. Vajadusel arvestada lisaväärtusi ja eirata pseudoväärtusi. Selgub ühine arvamus. Oluline on see, et uudisväärtuse seisukohast pannakse ritta ühe päeva sündmused. 3. Uudise alasündmuste hierarhiseerimine Uudisväärtused on olulised ka uudisloo tegemisel ja kriteeriumid kehtivad ka sündmuse sees. Uudist kirjutama asudes peab ajakirjanik mõtlema, millised sündmuse osad on kõige uudisväärtuslikumad ja keskenduma just neile.Mis on sündmuses kõige suurema mõjuga ühiskonnale-lehe lugejale? Mis on sündmuses kõige ootamatum, ebatavalisem, väiksem, suurim? Kas prominentidel on oluline roll ja mis on kõige olulisem? Mis konfliktid on kõige olulisemad? Mis on lugejale kõige lähedasem
prognoosid, ootused selle kohta, kuidas sündmused edasi arenevad. Need antakse tsitaatidega ja parafraasidega. • Arvamused ja kommentaarid tuleks anda võimalusel oluliste neutraalsete isikute kaudu, mitte erapoolikute inimeste kaudu. • Ka perspektiiviosas ei tohi kõvas uudises esitada autori kommentaari või arvamusi. • Kui tegu on mitmeteemalise uudisega, siis käib perspektiiv ainult kõige olulisema alateema kohta. Efektiivne viis uudisloo lõpetamiseks on tsitaat. Ja just perspektiiv lubab tsitaati kasutada. MUUD STRUKTUURIMUDELID Lisaks võib uudise ehitamisel kasutada mõningaid muid kompositsioonimudeleid: • Mitme võrdse põhiteemaga uudised • Kronoloogiliselt ehitatud uudised • Liivakella struktuur • Püramiidistruktuur • Pööratud topeltpüramiid Mitme võrdse põhiteemaga uudislood Uudises võib olla mitu fakti. Nii saab kirjutada mitmeteemalise ehk mitmeelemendilise uudisloo
esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. ja mõtetega; kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, teksti tõlgendamisel, tekstide seostamisel ja arvamuslugu, intervjuu, reportaa, kuulutus. tekstile reageerimisel; Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Tele- ja raadiosaated. Tekstiloome Tekstiloome põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja Kirja kirjutamine ja vormistamine, olukohaselt oma arvamust ja seisukohta keelevahendite valik.
kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine. · teksti vastuvõtt eesmärgistatud lugemine ja kuulamine, kokkuvõte konkreetsest materjalist, kuuldu konspekteerimine, trükistes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine. · tekstiloome loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt, lühiettekande esitamine, oma kogemusest kirjutamine, artikli, uudisloo kirjutamine. 3. Projektitöö sisu ja käik Juhtum Rapla maakonnas Kehtna vallas asub Paluküla hiiemägi. Tegu on ajaloolise Harjumaa kõrgeima mäega. Siinse liigirikka looduse kaitseks on loodud Kõnnumaa maastikukaitseala. Hiiemäel asub Tõnniauk, kuhu tuuakse siiani ohvriande. Taarausulistel on suur austus selle mäe vastu. Hiiemäele soovitakse rajada suusakeskust, mis pakuks tööd ja edendaks eesti rahva tervislikke eluviise. Huvigrupid on kogunenud vallamajja koosolekule.
annaabi.ee 
