"1""Millega nõustusid ja millega mitte"?

Vastus leiad õppematerjalist: Kriitiline lugemine ja kirjutamine

Kriitiline lugemine ja kirjutamine (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

"1""Millega nõustusid ja millega mitte"?

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Õpetajahariduse osakond
Margit Onga
KRIITILINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE
Referaat
Juhendaja : Pilvi Kula
Tallinn 2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi 4
2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine) 6
3.Lugemisstrateegiad 7
4.Lugemistunni ülesehitus 10
4.1 Häälestamine 10
4.2 Lugemiseelsed harjutused 11
4.3 Lugemisaegsed harjutused 11
4.4 Lugemisjärgsed harjutused 12
4.5 Kokkuvõte 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi

Enamasti räägitakse lugemisoskusest, oletades, et see sisaldab ka kirjutamisoskuse elemente. Kui soovitakse rõhutada nimetatud oskuste ja protsesside seost või erinevust, räägitakse lugemis- ja kirjutamisoskusest. Lugemisoskust võib vaadelda elementaarse lugemisoskuse, funktsionaalse ja kriitilise lugemise seisukohalt. Elementaarne lugemisoskus koosneb kognitiivsetest oskustest, mis arvatakse olevat püsivad ja universaalsed . Elementaarne lugemisoskus on oluline vahend õppimiseks. Lugeja aktiivsusest lähtuv funktsionaalne lugemisoskus rõhutab lugemisoskuse praktilisust ja väärtust – näiteks igapäevaelus hakkama saamist, seega ühiskonna nõudmistega vastavuses olemist. Lugemisoskuse käsitlused on määratud kultuuri kontestis, mille nõuded muutuvad koos ühiskonna toimuvate muutustega . Selliseks uueks lugemisoskuseks on näiteks meedia lugemise oskus. Kriitilise lugemise oskus ühendab elementaarse ja funktsionaalse lugemisoskuse ning mõtlemise. Teisalt annab see valmisoleku suhtuda kriitiliselt üksikisiku ja ühiskonna väärtushinnanguisse ja moraali ning samas edendab üksikisikut ning tema kaudu kogu ühiskonda. (1 lk 14)
Kriitiline ehk hindav lugemisoskus – lugeja oskab tekstide (keele) abiga hallata iseennast ja ümbritsevat maailma; ta teeb oma varasemate teadmiste ja teksti põhjal uusi järeldusi ja väljendab oma arvamust (oskab vastata küsimustele Mis ma arvan?, Mida ma oleksin ise teinud selles olukorras?); seda on nimetatud ka funktsionaalse lugemisoskuse alla kuuluvaks refleksiivseks ehk analüüsivaks lugemisoskuseks. (5)
Lugemisoskuse omandamise algetapp keskendub lugemisoskuse põhitehnika ehk elemementaarse lugemisoskuse omandamisele. Lugemisoskuse arenedes siirdub põhirõhk elementaarselt lugemisoskuselt üha enam funktsionaalsele ja kriitilisele lugemisele, õppimisele ja lugejaks kinnistumisele. (1 lk 14)
Elementaarne lugemisoskus koosneb kahest kesksest elemendist: kirjaliku teksti tehnilise lugemise oskusest (tähtede alusel ühendatakse häälikud sõnadeks ja tuntakse ära terveid sõnakujusid) ning tekstist arusaamise oskusest ( loetust arusaamine ja järelduste tegemine). Need oskused ühinevad lihtsaks lugemisoskuse malliks, kus elementaarse lugemisoskuse taset mõjutavad nii tehniline lugemisoskus kui ka loetust arusaamine. Oskuslik lugeja valdab mõlemat kunsti. (1 lk 14)
Kirjutamise tähtsaim funktsioon on mõtete edastamine kirjalikul kujul. See sisaldab paljude erisuguste osaoskuste ja nende ühendamise valdamist. Kirjutamisprotsessi kuulub kirjutamise planeerimine , kirjutamine ise ja selle kontroll. Neid tegevusi reguleerib indiviidi oma tegevuse suunamine, tema metakognitiivsed teadmised ja oskused. Kirjutamise kavandamine sisaldab eesmärkide püstitamist ja sisu valikut ning otsustamist, millises järjekorras sündmustest räägitakse. (1 lk 15)
Kirjutamine ehk kirjalik tekstiloome tähendab üksikute mõtete või loo esitamist kirjalikul kujul. See nõuab kirjutamise tehnilisi oskusi, nagu tähemärkide kirjutamist paberile, sõnade õigekirja, samuti tekstiloomeoskusi, mis väljenduvad teksti sidususes ja terviklikkuses. Kirjutatu kontroll tähendab oma teksti kriitilist lugemist ja viimistlemist vastavalt eesmärkidele. (1 lk 15)
Kirjaoskusel võiks eristada neli liiki: formaalne , funktsionaalne, kreatiivne ja rekreatiivne kirjaoskus . (4 lk 13)

Formaalne e. elementaarne kirjaoskus on see, kus inimene tunneb tähti ja numbreid ning suudab lugeda ja kirjutada lihtsat teksti. (4 lk 13)
Funktsionaalseks e. toimetuleku kirjaoskuseks nimetatakse seda, kus inimene oskab lugeda ja kirjutada tasemel, mis võimaldab tal sotsiaalses keskkonnas täisväärtuslikult igapäevaselt toime tulla. (4 lk 13)
Rekreatiivne e. taastav kirjaoskus on selline, kus inimene kasutab lugemist-kirjutamisest enesearenguks, analüüsiks ja sünteesiks ning emotsionaalse rahulduse (heaolu) saavutamiseks. (4 lk 13)
Kreatiivseks, ehk loovaks kirjaoskuseks nimetame sellist kirjaoskust, millele tänu suudab inimene luua ja fikseerida uusi mõttekonstruktsioone, mõelda, avastada , korrastada, sõnastada ja mõtestada mõeldut. (4 lk 13)

Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)

Kriitiline mõtlemine on ratsionaalne refleksiivne mõtlemine, mis keskendub otsuste (mida teha, mida uskuda ) tegemisele. Kriitilise mõtlemise oskused on vajalikud mistahes eluvaldkonnas, kui on vaja lahendada erineva mastaabiga probleeme, alates isiklikest ja lõpetades globaalprobleemidega. (5 lk 41)
Kriitiline (arutlev) mõtlemine võimaldab meil luua mitmekesiseid, põhjendatud tõlgendusi, teha sõltumatuid, mõttekaid otsuseid ja genereerida uusi, mõtestatud küsimusi . Kriitiline (arutlev) mõtlemine esindab teadmiste töötlemise, organiseerimise ja peegeldamise viise. See on kõigile ainevaldkondadele kohaldatav informatsiooni mõtestamise protsess, mitte asi iseenesest. Aktiivse mõtlemise meetodid on need pedagoogilised vahendid, mida õpetajad kasutavad hõlbustamaks õpilaste valmisolekut tegeleda kriitilise (arutleva) mõtlemisega. (3 lk 9)
Kriitilise (arutleva) mõtlemise oskused on vajalikud selleks, et: õhutada ühiskonna avatust; edendada inimeste vahel vastastikust lugupidamist, mõistmist ja produktiivset suhtlemist; hõlbustada erinevate maailmavaadete mõistmist; võimaldada õpilastel kasutada õpitut, et ebakindlates olukordades orienteeruda ja muutustega toime tulla; luua alus uut tüüpi inimtegevusele; kindlustada õpilaste mõttemaailma terviklikkus ja eneseteostus . (3 lk 9)

Lugemisstrateegiad

Funktsionaalse ja kriitilise lugemisoskuse saavutamine eeldab aktiivset osalemist lugemisprotsessis. Peamised põhjused, mis seda võivad takistada, on nõrk mehaaniline lugemisoskus, keelelised raskused, probleemid tähelepanu keskendamise ja oma tegevuse juhtimisega, motivatsiooniraskused, passiivne lugemisstiil. Hea lugeja teab juba enne lugema asumist, mis on lugemise eesmärk, mille poolest on tekst talle kasulik, millised teksti osad teenivad lugemise eesmärki kõige enam, milline on lugemisplaan. Lugemise ajal käsitleb oskuslik lugeja teksti osi seatud eesmärgi kohaselt, liigub tekstis edasi-tagasi, ennustab eelolevat ja leiab kinnitust oma oletustele või heidab need kõrvale, suhestab oma varasemaid teadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6)
Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse, muudab õppimise tõeliselt viljakaks. See arusaam tugineb tänapäevasele õppimise ja õpetamise mudelile, mis kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi. Aktiivse lugemisoskuse kujundamine väärib tähelepanu, sest isegi kui õpilasel on piisavad oskused saada aru kuuldavast keelest (tunneb sõnavara, evib head mälu ja järeldamisoskust), võib tal olla raske keelt töödelda ja mõista tekstina. Lugemisoskuse arendamisel võib kasutada näiteks järgmisi strateegiaid (6)
Lugemisstrateegia all mõistetakse tegevusviise ja tehnikaid, mis aitavad õpilasel teksti mõista, meenutada ja töödelda. Eesmärkide saavutamiseks on mitmesuguseid strateegiaid. Oskuslik lugeja hakkab teksti lugema aktiivselt, kasutades mõistmist ja meeldejätmist soodustavaid strateegiaid enne lugemist, lugemise ajal ja pärast seda. (1 lk 125)
Lugemisstrateegiaid harjutades peavad tekstid olema alguses kerged, lühikesed , selged ja motiveerivad. Aro (2002) on teksti töötlemisega seotud lugemisstrateegiad kokku võtnud alljärgnevalt. (1 lk 126)

Ennustamine ja varasema teadmise aktiveerimine. Teksti sisu ennustamine pealkirja ja piltide põhjal. Arutletakse, mis võib edasi juhtuda, seostatakse teksti antud infot oma varasemate teadmistega.
Selgitamine . Raskete sõnade leidmine ja nende tähenduse mõistmine enne lugemist.
Kokkuvõte. Tekstist olulisemate seikade leidmine ja lühikese kokkuvõtte tegemine.
Teksti korduv jutustamine. Teksti jutustamine oma sõnadega (mitte vaid õphiidee väljatoomine nagu lühikokkuvõttes).
Ebaolulise kõrvalejätmine ja teksti kriitika. Olulise ja ebaolulise ning usutava ja ebausutava eristamine.
Küsimuste esitamine. Iseendale teksti oluliste seikade kohta küsimuste esitamine, mille käigus teksti ehitus ja tähenduse mõistmine võivad ümber struktureeruda.
Tagasipöördumine. Harjumus jälgida sõna, lause või lauseosa tähendust, selle mittemõistmist ning vajadusel lugemist aeglustama ning teadlikult tekstist tuge otsima .
Järelduste tegemine. Peatumine selleks, et mõista kriitilisi kohti, oluliste faktide leidmine tekstist ja loetust järelduste tegemine, kasutades ära varasemat teavet. (1 lk 126)

Lisaks eespool kirjeldatud strateegiatele võib mõistmise toena kasutada tekstiväliseid strateegiaid, nagu kujutluskaarte või mälu toetavaid kujutlusüilte. On täheldatud, et lapsed õpivad kujutluspildiharjutuste abil ennustama teksti, tegema järeldusi ja meeles pidama detaile. (1 lk 126)
Eri tüüpi tekstide puhul kasutame erinevat strateegiat. Uurijad rühmitavad lugemisstrateegiaid erinevalt. Enamik autoreid nimetab nelja strateegiat: üld-, valik-, süva- ja loovlugemine. Strateegia valik sõltub eesmärgist. Ajalehte, sõiduplaani, retsepti, või romaani loetakse erinevalt, erineb ka lugemisele kuluv aeg. (2 lk 14)
Sõiduplaani lugemisel otsime välja meid huvitava suuna ning viime pilgu meid huvitava ajalõigu (hommik, päev, õhtu) peale. Kui tahan Tallinnasse sõita, siis ei pea ma ju läbi lugema kõikide busside marsruute kõikvõimalikes suundades. Sellist lugemisstrateegiat nimetatakse valiklugemiseks. Valiklugemise käigus otsitakse tekstist spetsiifilist informatsiooni või detaile. (2 lk 15)
Ajalehte lugedes on tihti eesmärk üldise ülevaate saamine: tahame olla kursis igapäevaeluga, vaatame pealkirju, tutvume põgusalt artiklite sisuga ning loeme põhjalikult kas huvitavaid või vajalikke artikleid. Sellise strateegia kasutamisel ei loeta iga, vaid lastakse pilgul üle lausete libiseda, lugedes siit-sealt lausepaar ning tehes loetud lausete põhjal oletusi. Seda strateegiat kasutatakse üldlugemiseks. Üldlugemine on teaberikkaima osa väljanoppimine tekstist ja kandvate mõtete otsimine. (2 lk 15)
Kui tahan kasutada uut pesumasinat, siis pean teadma, kuidas see toimib, kuhu panna pulber, kuhu loputusvahend. Seepärast loen juhendit hoolikalt, püüdes kõikidest pisiasjadest aru saada. Seda strateegiat kutsutakse süvalugemiseks. Enamasti loetakse suhteliselt lühikesi tekste õpetaja järelvalve all ning hiljem töötatakse tekst detailselt läbi. Süvalugemine eeldab tekstist täielikku arusaamist . (2 lk 15)
Romaani lugemisel on eesmärk nautida lugemist. Kohati loen kiiresti, kohati väga aeglaselt. Enim meeldinud kohti või särtsakaid dialooge loen üle, võib-olla jätan vahele lahingustseenid või pikad looduskirjeldused. Võõrkeeles loen pikemat teksti ka siis, kui ma kõikidest sõnadest täpselt aru ei saa. Tekstid on enamasti pikad ning ma loen neid kodus ilma õpetaja vahelesegamiseta. Kui õppijatele antakse õpiprotsessis võimalus sellist strateegiat praktiseerida, siis võib neil kujuneda harjumus võõrkeeles lugeda ka väljaspool keeletundi. Sellist strateegiat nimetatakse loovlugemiseks. Loovlugemise all mõistame pikemate tekstide lugemist ja üldist mõistmist. (2 lk 15)

Lugemistunni ülesehitus

Teksti hääletu lugemine on kõige tulemuslikum juhul, kui õppija peab kinni protseduurist, mis võimaldab lugemisteksti abil arendada mitmesuguseid osaoskusi või kujundada hoopis uusi. (2 lk 28)
Raske on uskuda, et õppijaid võiks lugema innustada korraldus „ Avage raamat leheküljelt 36 ja hakake lugema“. Pigem kaasnevad sellega tüdimusohked ning kommentaarid „Jälle“ või „Miks?“. Selleks, et õppijad saaksid piisavalt toetust tekstiga töötamiseks, peaks lugemistund sisaldama 3-5 osa: I. Häälestamine. II. Lugemiseelsed harjutused. III. Lugemisaegsed harjutused. IV. Lugemisjärgsed harjutused. V. Kokkuvõte. (2 lk 28)

Häälestamine

Lugemistunni või –tegevuse juhatab sisse häälestamine, mille eesmärk on õppijate motiveerimine.
Häälestusülesanded on järgmised:

Arutlus või vestlus

Sissejuhatuse käigus algatatakse arutlus või vestlus, mis on seotud lugemisteksti teemaga , esitatakse küsimusi teemast lähtuvate ideede kohta, uuritakse, mida õppijad käsitletaval teemal juba teavad või tahaksid teada. (2 lk 28)

Küsimustik

Huvitav häälestusviis on küsimustik. Õppijad annavad ka iseseisvalt või paariti vastused faktiküsimustele. Pärast teksti lugemist pöördutakse küsimuste- vastuste juurde tagasi ning võrreldakse esialgseid vastuseid tekstist leitutega. Selline harjutus annab õppijale endale ülevaate sellest, mida ta antud tunni käigus juurde õppis. (2 lk 28)

Ideede pakkumine

Sissejuhatuse käigus pakuvad õppijad ideid, mis neil seostuvad antud teemaga. Väljaöeldud ideed tasub kokku korjata, ja hiljem on neid võimalik kasutada kas loetuga võrdlemiseks või loetu täiendamiseks. (2 lk 28)

10-15 küsimust

Õpetaja dikteerib õppijatele 10-15 küsimust teksti kohta. Vastused kirjutab õpetaja paberilehtedele, mis on paigutatud klassi seintele , ustele ja akendele. Õppijad peavad klassis ringi liikuma nind vastused vihikusse märkima. Pärast lugemist võivad nad esitada veel 3-4 küsimust, millele tekst annab vastuse. (2 lk 29)

Muusikapala kuulamine / piltide vaatamine

Sissejuhatuseks võib kuulata muusikapala, vaadata pilte vms. Öeldakse, et pilt on väärt 1000 sõna, piltide manamine silme ette aga väga väärtuslik sissejuhatus lugemisele. Isegi lihtsate tekstide puhul (näiteks aastaaegadest) võib õppijatel lasta silmad sulgeda ning paluda neil kujutleda värve ja kujundeid, tunda lõhnu, kuulda jne. Kui lugemistekstiga kaasneb pilt / illustratsioon, siis võib koos õppijatega pildi „sisse“ minna nind seal ringi vaadata. Isegi suvalised pildid võimaldavad õppijatel leida seoseid lugemise teema ning nähtava vahel. Selleks on tarvis igale paarile või rühmale anda suvalised pildid ning lugemisteksti teema. Õppijad peavad pakkuma võimalikult palju seoseid teema ning pildi vahel. Sissejuhatuse idee võib olla isegi mõneti kummaline, näiteks keskkonnakaitsealase teksti lugemise võib sisse juhatada kotitäis prügi, mis õpetaja on korjanud koolimaja põrandalt või teel kooli. (2 lk 29)

Loetava jutu esimene ja viimane rida

Edasijõudnud õppijatele võib pakkuda sissejuhatuseks ka märksa nõudlikumaid ülesandeid, näiteks loetava jutu esimest ja viimast rida, mis tuleks ette valmistatud lehele ka vastavalt paigutada (st algusesse ja lõppu). Õppijad jagatakse rühmadesse, iga rühm saab ühe lehe nind lisalehe, kuhu alguses ideed kokku koguda ning järjestada. Seejärel kirjutavad rühmad oma jutukese, mida võrreldakse lugemisteksiga. (2 lk 29)

Lugemiseelsed harjutused

Häälestusharjutused on tihti seotud loetava teksti teemaga, ent mitte alati teksti endaga. Lugemiseelsete harjutuste eesmärk on ülesande püstitamine esmaseks tekstiga tutvumiseks (vaata pilti / võtmesõnu ja arva, millest tuleb jutt; loe läbi küsimused; mida ütleb sulle jutu pealkiri; kirjuta küsimused, millele loodad tekstist vastuse leida). Lugemiseelsete harjutuste eesmärk on anda õppijale kõik, mida ta võiks vajada teksti edukaks mõistmiseks. Peatähelepanu on pööratud kolmele seigale: sõnadele, fookusele ja arusaamisele. Fookuse all peetakse silmas ülesannet, millele lugemise käigus tuleb leida vastus või lahendus. See aitab kaasa üldisele arusaamisele , andes samas õppijale toetuspunkti. Lugemiseelseks ülesandeks võib olla tutvumine harjutustega, küsimuste või väidete lugemine ning mitmesugused sõnavaraharjutused. (2 lk 29-30)

Lugemisaegsed harjutused

Lugemisaegsete harjutuste eesmärk on seostada uut teadaolevaga. Siin võib kasutada mitmesuguseid valik- ja üldlugemise ning süvalugemise harjutusi, aga ka ootamatuid ülesandeid, näiteks harjutust ise küsin, ise vastan , kus õppijad peavad teksti kohta esitama 10 küsimust ja neile ise vastama. Iga teksti tuleb lugeda vähemalt kaks korda ning kummalgi korral anda eri ülesanne. Teksti esmane lugemine on kiire, tutvutakse tekstiga ning saadakse üldine ülevaade. Teine lugemine on süüvivam, eeldatakse, et õppijad tutvuvad selle käigus teksti peensuste ja nüanssidega. Õppija peab saama kinnitust häälestamisel või lugemiseelseid harjutusi tehes tekkinud oletustele ning leidma soovitud info. (2 lk 30)

Lugemisjärgsed harjutused

Lugemisjärgsed harjutused kontrollivad, mil määral õppija tekstist aru on saanud. Samuti võrreldakse tekstis sisalduvat infot oma kogemustega. Siin on omal kohal kokkuvõtete tegemine, vastuste vormistamine, märkmete silumine, tõlkimine , vestlus, arutlus, analüüs, uue alguse või lõpu väljamõtlemine, küsimuste esitamine autorile või tegelastele, tegelastevaheliste dialoogide koostamine jne. Tihti arendatakse tekstile toetudes ka mõnd teist osaoskust, näiteks kõnelemist (vestlus teksti teemal, millega oled nõus, millega mitte, ümberjutustus, rollimäng ), kirjutamist ( sisukokkuvõtte tegemine, vastuse kirjutamine artiklile , etteütlus, loetud tekstiga rööpse teksti koostamine) või kuulamist ( intervjuu kirjanikuga). (2 lk 31)

Kokkuvõte

Kindlasti tuleks ka lugemistunni lõpus teha kokkuvõte tunnist , sõlmida kokku lahtised otsad , selgitada, kas midagi jäi arusaamatuks, korrata ja kinnistada õpitut ning saada tagasisidet teksti ja tunni kohta. Siinkohal küsige õppijate arvamust teksti kohta, näiteks Milline oli teksti kõige huvitavam / kasulikum / naljakam osa? Millega nõustusid ja millega mitte? Mida õppisid loetust?
Lugemistunni selline ülesehitus toetab lugemisoskuse kui iseseisva ning eluks vajaliku oskuse arendamist. Et ka keeleeksamil kontrollitakse lugemisoskust, siis tuleb arvestada testimise põhimõttega: õpeta seda, mida testid, ja testi, mida õpetad. Selge on see, et eksamil tehakse ainult lugemisaegseid harjutusi ning puuduvad tekstile häälestamise ning selle mõistmise seisukohast olulised harjutused. Eksamil tõenäoliselt läbivad õppijad alateadlikult lugemiseelsetele harjutustele omaseid protsesse (näiteks ennustavad pealkirja järgi, millest tuleb jutt, arvavad ära võtmesõnu, tundmatuid väljendeid jne) ning see aitab sooritada lugemisaegseid harjutusi. Mõttekas oleks õppijatele aimu anda, kuidas läheneda lugemistekstile ning millised võtted on kõige tulemuslikumad. (2 lk 31)

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Lerkanen, M-K. (2007). Lugema õppimine ja õpetamine . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kärtner, P. (). Lugemisoskuse arendamine.

Aher, S. & Kala, U. (1996). Aktiivõppe käsiraamat . Tallinn: AVITA .

Vooglaid, Ü. (2014). Kirjaoskus - arengu, koostöö ja heaolu eeldus. [2014, november 2]. http://ylokool.com/artiklid/kirjaoskus-arengu-koostoo-ja-heaolu-eeldus/

Ruus , V. (1996). Muutused õppeprotsessis. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.

Vardja, M. (2011). Lugemine. Lugemisstrateegiad ja nende kujundamine. [2014, november 2]. http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_12._Lugemine._Lugemisstrateegiad_ja_nende_kujundamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 19 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ongamargit Õppematerjali autor

kriitiline lugemine kriitiline kirjutamine kriitiline mõtlemine kirjandus

Sarnased õppematerjalid

odt

Nimetu

..................................................6 8.1.1 Häälik ja täht...........................................................................................................6 8.1.2 Silbi tunnetamine....................................................................................................7 8.1.3 Sõna tunnetamine...................................................................................................7 8.1.4 Ladus lugemine.......................................................................................................7 8.1.5 Loetu mõistmine.....................................................................................................7 8.1.6 Sõnavara.................................................................................................................7 8.1.7 Kuuldu mõistmine..................................................................................................7

Alternatiivpedagoogika

docx

Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine

 teada, mis kirjaliku kõne oskusi teatud vanuses lapse juures oleks vajalik uurida;  osata valida sobivat uurimismaterjali (vastavalt lapse vanusele);  olla valmis kasutama erinevaid abistamise võtteid (raskusastme reguleerimine, materjali valik)  jälgida, et uurimisprotsessi läbiviimine oleks piisavalt mänguline (eriti nooremate laste puhul) ning vajadusel last motiveerida. Mida uurida ja hinnata? Lugemine ja kirjutamine on keerulised vaimsed toimingud, mis toetuvad lugeja ja kirjutaja suulisele kõnele, sõltuvad tema intellektist, motoorikast, kuulmisest ja nägemisest, optilis- ruumilisest tajust, tähelepanust ja töövõimest. Lugemise ja kirjutamise omandamiseks on vajalikud mitmed eeldused ehk eeloskused, mille arendamine peab algama juba varases lapseeas. Teadlikumalt on laps valmis lugemise ja kirjutamise õppimisega tegelema enamasti 5-6- aastaselt (mõni varem, mõni hiljem)

Alternatiivpedagoogika

docx

Kriitiline lugemine ja kirjutamine

Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ...............................

Pedagoogika

pdf

Eesti keel ja kirjandus

Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;

Kirjandus

pdf

ajutine aja kriisiplaan

Teadustekst on üles ehitatud järgmiselt: 1. Milles seisneb probleem? (Sissejuhatus) 2. Kuidas probleemi uuriti? (teoreetilised seisukohad ja uurimismetoodika) 3. Mida probleemi uurimise käigus avastati? (tulemused) 4. Millist tähendust teadustöö tulemused omavad? (arutelu ja järeldused) 5. Millistele allikatele on tuginetud (kasutatud kirjanduse loetelu) 1 Teadusteksti lugemine võib esmapilgul tunduda üsna raske. Siis on mõistlik üles leida kohad, mis probleeme tekitavad ning nendega tegeleda. Mõtle oma senisele kogemusele, mis Sulle teadusteksti lugemisel raskusi on tekitanud: ... sõnakasutus (liiga palju võõrsõnu) ... liiga palju uusi mõisteid, mida ei ole selgitatud tekstis ... lauseehitus (liiga pikad põimlaused) ... liiga palju informatsiooni, mistõttu on raske eristada olulist ... teemakohaste seoste puudumine eelnevate teadmistega ..

Akadeemiline enesejuhtimine

docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

kogu kõnetegevust. Omandatakse peamised liitlausemallid, areneb edasi tekstiloomeoskus (õpitakse erinevaid jutustamise liike, nagu kokkuvõtlik, jutustamine tegelase seisukohalt, iseloomustuste koostamine), mingil määral mõistavad lapsed metafoore, võrdluskonstruktsioone, omandatakse mõned sõnatuletusmallid.  VI-VII klassis jõuab enamus õpilasi ladusa lugemise etapile. Süntaktiline lugemine ei ole tavaliselt küll ilmekas ja keeruliste sõnade puhul rakendatakse mõnikord primitiivsemaid lugemisviise, isegi veerimist. Laste aktiivne sõnavara kasvab märgatavalt, kuid ühtlasi ilmneb sagedamini semantilisi eksimusi (on rohkem sõnu, mille kasutamisel eksida). Enam eksitakse omadussõnade valikul ja mõistmisel, mis tuleneb keskkonna ebatäpsest tunnetamisest.

Eripedagoogika

doc

Düsleksia

Teinekord võivad puude põhjused olla hoopis mujal, nii et harjutamine ja reeglite tuupimine võivad osutada mõttetuks. Lasteasutustes ning koolides on võimalik kasutada logopeedi, eripedagoogi, parandusõppe õpetaja abi. (Lukanenok, 2008) Meetodid kuidas last lugemishäire korral aidata Lisaks spetsiaalsele logopeedilisele abile võib lugemishäire korral kasutada mitmeid muid võtteid (Pruulman, 2010) nagu : · Lugemine igalt poolt T-särkidelt, postritelt, märkidelt, ajakirjadest ja raamatutest. · Vanemad võiksid hoolt kanda, et lapse eluruumis oleks kergesti kättesaadavad mitmesuguse tasemega raamatud; hea kui nende sisu on lapse huvidele vastav. · Multisensoorne lähenemine laps hääldab ja samal ajal kirjutab tähti igale poole õhku, liivale, näpuvärvidega paberile. Sellise tegevuse eesmärk on tähti üheaegselt kuulda, näha ja puudutada.

Koolipedagoogika

docx

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE.

mõtlema esitatava üle ja oma seisukohti avaldama. Esitatakse nii fakte kui erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta. Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust (oskust hinnata kriitiliselt faktilist informatsiooni ja erinevaid seisukohti). aitab leida sisemist seost õppimisega, arendab õppija seisukohtade formuleerimise ja esitamise oskust, arendab õppija argumenteerimisoskust. 2. Mõttega lugemine Mõttega lugemine on väga oluline õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised õppemeetodid. Lugemine on teadmiste omandamise vahend. Seda kasutatakse kõigis ainevaldkondades. Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise (arutleva) mõtlemise võime arendamisel. Arutlemine lugemise ajal viib õppijad teadmistelt teadmisteni, võimaldab konstrueerida uut teadmist.. Meetod on kasulik, kuna: arendab faktide omandamise, mõistmise, analüüsimise, sünteesi ja hindamise oskust.

Andragoogika

Rohkem sarnaseid