Kriitiline lugemine ja kirjutamine (0)

Sarnased õppematerjalid

11

odt

Nimetu

..................................................6 8.1.1 Häälik ja täht...........................................................................................................6 8.1.2 Silbi tunnetamine....................................................................................................7 8.1.3 Sõna tunnetamine...................................................................................................7 8.1.4 Ladus lugemine.......................................................................................................7 8.1.5 Loetu mõistmine.....................................................................................................7 8.1.6 Sõnavara.................................................................................................................7 8.1.7 Kuuldu mõistmine..................................................................................................7

Alternatiivpedagoogika

9

pdf

ajutine aja kriisiplaan

Teadustekst on üles ehitatud järgmiselt: 1. Milles seisneb probleem? (Sissejuhatus) 2. Kuidas probleemi uuriti? (teoreetilised seisukohad ja uurimismetoodika) 3. Mida probleemi uurimise käigus avastati? (tulemused) 4. Millist tähendust teadustöö tulemused omavad? (arutelu ja järeldused) 5. Millistele allikatele on tuginetud (kasutatud kirjanduse loetelu) 1 Teadusteksti lugemine võib esmapilgul tunduda üsna raske. Siis on mõistlik üles leida kohad, mis probleeme tekitavad ning nendega tegeleda. Mõtle oma senisele kogemusele, mis Sulle teadusteksti lugemisel raskusi on tekitanud: ... sõnakasutus (liiga palju võõrsõnu) ... liiga palju uusi mõisteid, mida ei ole selgitatud tekstis ... lauseehitus (liiga pikad põimlaused) ... liiga palju informatsiooni, mistõttu on raske eristada olulist ... teemakohaste seoste puudumine eelnevate teadmistega ..

Akadeemiline enesejuhtimine

16

docx

Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine

 teada, mis kirjaliku kõne oskusi teatud vanuses lapse juures oleks vajalik uurida;  osata valida sobivat uurimismaterjali (vastavalt lapse vanusele);  olla valmis kasutama erinevaid abistamise võtteid (raskusastme reguleerimine, materjali valik)  jälgida, et uurimisprotsessi läbiviimine oleks piisavalt mänguline (eriti nooremate laste puhul) ning vajadusel last motiveerida. Mida uurida ja hinnata? Lugemine ja kirjutamine on keerulised vaimsed toimingud, mis toetuvad lugeja ja kirjutaja suulisele kõnele, sõltuvad tema intellektist, motoorikast, kuulmisest ja nägemisest, optilis- ruumilisest tajust, tähelepanust ja töövõimest. Lugemise ja kirjutamise omandamiseks on vajalikud mitmed eeldused ehk eeloskused, mille arendamine peab algama juba varases lapseeas. Teadlikumalt on laps valmis lugemise ja kirjutamise õppimisega tegelema enamasti 5-6- aastaselt (mõni varem, mõni hiljem)

Alternatiivpedagoogika

15

docx

Kriitiline lugemine ja kirjutamine

Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP ­ 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ...............................

Pedagoogika

60

pdf

Eesti keel ja kirjandus

Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;

Kirjandus

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40

Eesti keel

12

doc

Düsleksia

Teinekord võivad puude põhjused olla hoopis mujal, nii et harjutamine ja reeglite tuupimine võivad osutada mõttetuks. Lasteasutustes ning koolides on võimalik kasutada logopeedi, eripedagoogi, parandusõppe õpetaja abi. (Lukanenok, 2008) Meetodid kuidas last lugemishäire korral aidata Lisaks spetsiaalsele logopeedilisele abile võib lugemishäire korral kasutada mitmeid muid võtteid (Pruulman, 2010) nagu : · Lugemine igalt poolt ­ T-särkidelt, postritelt, märkidelt, ajakirjadest ja raamatutest. · Vanemad võiksid hoolt kanda, et lapse eluruumis oleks kergesti kättesaadavad mitmesuguse tasemega raamatud; hea kui nende sisu on lapse huvidele vastav. · Multisensoorne lähenemine ­ laps hääldab ja samal ajal kirjutab tähti igale poole ­ õhku, liivale, näpuvärvidega paberile. Sellise tegevuse eesmärk on tähti üheaegselt kuulda, näha ja puudutada.

Koolipedagoogika

2

doc

Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal

Oluline oli loetust arusaamine- üldise arengu tendents. Kirikukirjanduse kaudu hakkas linnaeestlaste teadvusesse tungima kristlik õpetus- vanad kasvatuspõhimõtted asendati uutega. 1601 oli näljahäda ja sellele järgnes katk, mis viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus. RÜÜTLIKASVATUS Lääne-Eesti eeskujul kujunesid feodaalide seas rüütlikombed,- kasvatus,- kultuur. Rüütlilit ei nõutud haridust- kirjutamine ja lugemine ei olnud peamised. Juba noorest peast õpetati tulevastele isandatele rüütlikombeid. Rüütlid pidasid end kõrgemaks ka linlastest. Arendati kehalisi võimeid, relvakäsitsemist, aadli-seltskonna käitumisreegleid. Kasvatuse sisuks oli ratsutamine, piigikäsitlemine, vehklemine, jahipidamine. Kuni 7 e-a kasvas poiss kodus ema juures. Siis saadeti ta kõrgema feodaali õukonda käitumist õppima. 14-21 aastaseni pidi nooruk olema vanema rüütli kannupoisiks. 21a-lt

Ajalugu

Kommentaarid (0)