Soome-ugri keelkond Uurali keelkond Algas Uurali mäestikus. Uurali keeli teatakse kui ühtesid kõige keerukamaid. Uurali keelkond hakkas umbes 7000 aastat tagasi jagunema. Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel Ugri keeled Ugri keelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aasta tagasi. Eraldumist põhjustas kliima soojenemine. Handi ja mansi keel Nende keelte eellased rändasid Siberi metsadesse. Neid keeli räägib umbes 25000 inimest. Ungari ke...
Soomeugri keeled Koostajad: Soomeugri keeled Soomeugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka LääneSiberis. Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soomeugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soomeugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soomeugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. SOOMEUGRI RAHVAKULTUUR
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed
Ennekõike on keel kõige tähtsam tunnusmärk ühe rahva juures. See teeb ühest rahvast rahva. See näitab, mis on sellel rahval ühist ning miks nad kokku kuuluvad. Keel näitab kust rahvas pärit on, kuidas see rahvas üldse tekkis. Näiteks eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, ehk kuulume läänemeresoomlaste hulka. Selle kaudu teame, et eestlaste sugulasrahvas on soomlased. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. See on muidugi vaieldav, kuna kultuuriliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele nagu lätlased, venelased ja rootslased kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele nagu ungarlased, isurid või vadjalased. Siiski on oluline osa eestlaste identideedis soomeugri keelesugulusel. Keel näitab ka rahvuse iseloomu. Näiteks itaallased on tuntud oma keele emotsionaalsuse ja
Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega
Keelte täpset arvu ei tea keegi. Enamik teatmeteoseid väidab, et u 60007000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. Kuidas keeli liigitatakse? Kõnelejate arvu või kultuurilise tähtsuse järgi. Keeleteaduses kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused. Geneetilise liigituse aluseks on keelesugulus. Eesti keel maailma keelte hulgas Eesti keel kuulub soomeugri keelte läänemeresoome allrühma. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastetlühike, pikk ja ülipikk. Eesti keel on kõnelejate arvult kolmas soomeugri keel. Kuidas tekkis keel? Kuidas tekkisid algkeeled, sellele pole lihtne vastata. Arheoloog Glyn Isaac on arvanud, et keele arengut võiks seostada kultuurilise plahvatusega. Selle küsimuse lahenduse otsimine on võibolla määratudki jääma meie eest
Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool
alates Soome teadlastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identse identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala).Alates 1991. aastast tähistatakse ka Soomes järjepidevalt sugurahvaste päeva, alul samaaegselt meie hõimupäevadega, praegu septembrikuus. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soome-ugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1.sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled
Ungarlased Jana Raudsepp 10 . A Sissejuhatus Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjardid ) on soomeugri rahvas, mille enamik räägib ungari keelt. Ungari rahvaarv on 9 941 000 (juuni 2012) Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar. Arvukus Ungarlased on suurima rahvaarvuga soomeugri rahvas. Tänapäeval elab osa ungarlasi vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Budapestis ehk ungari pealinnas, mis on Euroopa Liidus suuruselt 7.linn elab 1.734 miljonit ungarlast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budapest
Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga
Salme Põhikool Tauri Põlluäär ISURI KEEL Referaat Juhendaja:õp.Tea Merivald Salme 2011 Sissejuhatus Hakkan tegema referaati isuri keelest. See kuulub soomeugri keelte hulka. Referaadi eesmärk on tundma õppida uurali keeli. Ja just isuri keele valisin ma sellepärast, et see tundus huvitav. Sisu Isurid on läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926
Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu. Konverentsi viimane päev kulus tervenisti etnofuturismialaste plaanide arutamisele ja ühistegevuse kavandamisele. Küsimus on keeruline seepärast, et eriti Venemaa territooriumil elavaid soome-ugri rahvaid on püütud viimastel aastakümnetel eriti aktiivselt ümber rahvustada, üritades kaotada nende identiteeti.
UGRI KEELED Uurali keeled > läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled Ugri keeled > Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel (magyar nyelv) on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%). Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm Ungari keele tüübile sarnanevad kõige rohkem üldiselt soome-ugri (uurali) ning turgi keelkonna keeled · iseloomulik rõhk esimesel silbil · esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid · tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome- ugri päritolu 1799, võrreldes om...
Enim levib inglise keel ja släng, toimub ka niinimetatud ameerikastumine, mille käigus segunevad eri kultuurid üheks massiks. Inglise keel on siiski väga oluline ja kasulik, et tänapäeval hakkama saada näiteks töö leidmisel. Kuid liigne võõrkeele kasutamine tekitab harjumuse jäädagi selles keeles kõnelema ja see põhjustab aeglaselt oma emakeele unustamist. Väikeseid sugulasrahvaid ei tohiks eraldada vaenulik piir ja liiga suur vahemaa, mis takistab neil hoida sidet. Soomeugri rahvad on eraldatud kahte leeri: üks osa on Euroopa Liidus, millesse kuuluvad Eesti, Soome ja Ungari, teine osa on Vene Föderatsioonis, kuhu kuulub ülejäänud valdav osa rahvakilde. Piiride ja väga suurte vahemaade tõttu on raskendatud läbikäimine sugulaste vahel. Suur roll hääbunud sidemete puhul on suurte vahemaade tõttu soomeugrilaste levikuala on Läänemere kaldast Siberini põhjaosani. Pika tee tõttu ei ole rahvad võtnud vaevaks sõita oma sugulaste juurde juba sajandeid
Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala (UNESCO) d Tundra- Neenetsi, Jamali Neenetsi
teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel kavas rääkida? Olen eluaeg olnud kirjanik ja filmitegija, tõlkinud olen ma väga palju just viimasel ajal. Sügissemestril oleksid terviklikus käsitluses soomeugri rahvaste kultuuriloo asjad. Nagu ma aru saan, on vabade kunstide professori amet selleks, et kogenud loojad saaksid isiklikke tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis oodataksegi, et nad räägiksid oma loometeest ja loomingulisest köögist. Kuidas kavatsete oma loengutsüklid üles ehitada? Kas on teil kavas anda kuulajatele ka kodutöid?
Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest. Skandinaavia folklooris säilisid muistsed uskumused ja legendid pikka aega ning mõnedes maakohtades püsivad need tänapäevani. Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusena. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. omab mitmeid omadusi, mis seovad seda teiste soomeugri mütoloogiatega, nagu eesti mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga. Soome ja teiste läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soomeugri rahvaste, nagu saamide mütoloogiatega. Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu
Isuri keel Isuri keelest · Isuri keel on soomeugri keelte hulka kuuluv läänemeresoome keel. · Lähedane karjala keelele. · 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal isuri keelt 123 inimest (isurite rahvaarv oli aga 266). · 2002. aasta andmeil pidas 53,1% isuritest emakeeleks isuri keelt. Isuri keelest · Kõneldakse Venemaal - isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha jõgikonnas. · Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: soikkola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. · Tänapäeval on isuri keel halvas olukorras keel on püsinud, ent seda kasutavad üksnes vanema põlvkonna esindajad. Keele ajaloost · Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. · 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri ...
Eesti Rahvamuuseum Rahvamuusem · Kultuuriloomuuseum · Eesmärk kajastada igapäevaelu, kultuuri kui elamise viisi ja laadi, arvestades selle ajalist ja sotsiaalset mitmekesisust · Töö keskendub Eesti kultuurile, millele lisanduvad teised SoomeUgri väikerahvad. · Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu
Agricola. Tema koostatud on ka vanim silinud soomekeelne trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre. Soomethestikphinebladina thestikulja selle saksa ning rootsi tiendustel. Soome thestikus on 28 (+3) thte: A,B,C,D,E,F,G,H,I,J,K,L,M,N,O,P,Q,R,S(),T,U,V,(W),X,Y,Z(),,,. Maamme (soome hmn) kaks esimest salmi heteistkmnest: Oi maamme, Suomi, synnyinmaa, soi, sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vett rantaa rakkaampaa, kuin kotimaa t pohjoinen, maa kallis isien! On maamme kyh, siksi j, jos kultaa kaivannet Sen vieras kyll hylkj,
Idaslaavlaste riik Alguses riigi keskus Loode- ja Põhja-Venemaa kaubateel Laadoga järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased Vallutused & valitsemine
Üpris palju võru keele kõnelejaid võib leida ka Tartust ja Tallinast ja mujalt Eestist, sest Eesti on niiväike riik. Tihti öeldakse ka võru keele kohta võru- setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Võru keel keelkonda on suguluses soomeugri keelte ja soome-saami keeltega. Võru keelt õpetatakse korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi päris võru-eesti kooli ega klassi. Samuti ei ole ka lasteaeda, mis oleks võru keeles. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu Ülikoolis. On ainult üks võrukeelne ajalet - Urma Leht, mis ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus Vikerraadio eetrisse võrukeelse uudistesaate. Võru keel on eesti keele poolt
Pa u l e e r i k r u m m o 19. Jaanuar 1942 Elulugu Sündis Tallinnas kirjanik Paul Rummo poeg Ema poolt pärineb ta mustlastest Lea Tormis ning Jaak Johansoni ema Mall Johanson on PaulEerik Rummo õed abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga neli last Teekond Har iduseni õppis Tallinna 2. Keskkoolis lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Tegutses ülikooli näiteringis Karjäär Tallinna Draamateatris kirjandusala juhatajana Kutseline kirjanik Luuletõlkija Filmistsenarist (,,Suvi") Kultuuri konsultant Eesti Vabariigi kultuuri ja haridusminister Poliitik Poliitiline tegevus Loomeliitude kultuurinõukogu liige 19871990/1991 Kultuuri ja haridusminister 19921994 Eesti rahvastikuminister 20032007 SoomeUgri toetusrühma esimees 2007 Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimees 2007 Asendusliige XII R...
Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end marideks. Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksha keel). Marimaa, 1992. aastast ametliku nimega Mari Eli Vabariik (el tähendab
Eesti asukate rõivastus muinasajal Säde Matiisen TE-11 2011 Ülevaade Arheoloogilised leiud 11. 13. sajandist Tunneme pidulikke rõivaid, argipäevarõivad suhteliselt tundmata Sarnasused soomeugri naabritega Meestel sarnane rõivastus Naiste rõivastus Linane varrukatega särk Naiste rõivastus Villane varrukateta umbkuub Naiste rõivastus Vaipseelik e. Pallapool (seoti vööga ümber keha) Naiste rõivastus Sõba e. Üleheide e. kaal Meeste rõivastus Alussärk (lühem, põlvini, kaeluses sisselõige) Meeste rõivastus
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". · Handid kuuluvad riiklikult tunnus...
loodus. Et seda kaitsta, loodi juba aastal 1928 Liivi rannast veidi sisemaale jääv Sltere looduskaitseala, mida hiljem korduvalt laiendati. Tänapäeval hõlmab see ka suure osa ranna-aladest. Haruldaste taime- ja loomaliikide poolest on Sltere looduskaitseala Lätis üks rikkamaid. Pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist on Liivi rannast saanud populaarne turismi- ja suvituskoht LIIVI RAND Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soomeugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline valgesinine see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi.
Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa
Haldusjaotus Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne maakond. 1.LõunaSoome lään (EteläSuomen lääni) 2.LääneSoome lään (LänsiSuomen lääni) 3.IdaSoome lään (ItäSuomen lääni) 4.Oulu lään (Oulun lääni) 5.Lapimaa lään (Lapin lääni) 6.Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Ajalugu · Soome ala asutati esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. · Esimesed inimesed olid kütidkorilased. · Keraamikat on leitud 5300 eKr. · Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. · 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Keel · Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt · Suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). · Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. · Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. · Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel. · Vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt ·.Soome rahvastik emakeele järgi (31
6 7 5. SOOME KEEL JA RAHVASTIK Soome põhiseaduse järgi on riigikeeled soome ja rootsi keel. Soome keelt kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides . Soome keel on arenenud eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Kirjakeelt alustas Mikael Agricola. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest. Väidetakse, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Esimene soomekeelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles kuigi tähtsamaid raamatuid kirjutati ikkagi ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega. Soome on kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus, enamik rahvast elab lõunaosas
teised temasse usuksid. Pärast Lennart Meri esimese filmi valmimist uskuski rahvas teda, usuti, et ta on võimeline paljuks ning suure uudishimuga jäädi ootama selle mehe edasiseid tegevusi. Mina arvan, et Lennart Meri on andnud hindamatult suure panuse eestlaste ellu. Seda on ta suutnud teha nii rezisöörina, poliitikuna kui ka kirjanikuna. Lennart Meri jaoks oli väga südamelähedane teema kodumaa, tagasipöördumine kunagisse elupaika, ning soomeugri rahva traditsioonid ja käitumine. Teadmistevarast, mida ta edastas väga erineval viisil rahvale, on saanud nüüdseks suur roll meie kultuurielust. Lennart Meri oli üks väheseid eestlasi, kes suutis võõrvõimu käe all allumata valitsusele jääda oma loomingult ja meelelt iseendaks. Ta ei koostanud oma raamatuid, filme ega kõnesid valedest, talle meeldis laskuda rahva tasandile ja rõhutada meie juuri. Lennart Meri viis elus edasi just tema pealehakkamine ja sihikindlus
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel...
Looming alates 1991. aastast Eliis jürise Elulugu Kodaniku nimi Aino Raud Sündinud 22. 04. 1932 Rakveres velskri tütrena Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud, Mihkel Raud. Haridus Koolitee algas 1939 Järvakandis jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris Tallinna Õpetajate Instituudis Tallinna 8. Keskkoolis. 19501950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560 Eesti Televisioonis laste ja noortesaadete toimetajana 196067 seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele tõlkinud ungari keelest tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Looming Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid
...........................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänesoome keeled eraldusid ugri keelest 1.sajandul, ning hiljem hakkasid üksteist mõjutama. Kirjakeelele pani aluse Mikael Aqrikola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos "Abckiria" . Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ehk keeleteaduse ka soome kirjakeelde. Ta lõi soome keele õigekirja toetudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmik...
Saami keeled Sissejuhatuseks · Saami keeled on rühm soomeugri keeli ,mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Soomes ,Rootsis, Norras ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel. · Saame on kutsutakse ka lapplasteks. Erinevad saami keeled · Kokku on olemas 11 saami keelt · Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi ja akkala saami keeled. · Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus:
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid
Johannes Voldemar Veski juhitud keelekorraldusliikumine oli aga huvitatud teaduskeele arendamisest ja reeglipärasest kirjakeelest ning piirdus keele rikastamisel keele enda vahenditega. Eesti kirjakeele normid kujunesid välja nende kahe liikumise ettepanekutest. 1920.-1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju. 2. Eesti sugulasrahvad Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). 2.1 Saamid Saamid, ehk laplased, on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras,
Tekkis ka kirikuslaavi keel, mida kasutati pikalt jumalateenistustel, ka Venemaal. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased). Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite
Suurem töö 193840 oli kirjastuse "Loodus" Suure Piibli teksti redigeerimine ning Vana Testamendi luuleosade ning apokrüüfide tõlkimine. 1938. a. sai TÜ noorimaks professoriks 1940. a. kevadel sai ta prof. Bulmerincq'i järeltulijaks Vana Testamendi ja semiidi keelte professorina 196070. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi. 197080. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soomeugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda" 2004 "Surija Sandiristilt" 2004 "Rubaiid" 2004 "Tarbetud õpetussalmid" Proosa: 1934 "Anatoti prohvet" novell
kammkeraamika kultuuri ajal. Nöörkeraamika kultuur Levib 3000eKr väga laialdasel alal. See territoorium, kus ta on välja kujunenud, siis seda on kujutatud väga laia alana, kust nad asuvad veel rohkem laiali. Nad on juba põlluharijad ja karjakasvatajas. Juba sel ajal seostati neid indoeurooplaste laialiasumistega indoeuroopa päritolu hõimud, kes asustavad Põhja-Euroopa. Porbleem tekib selles, et miks on juba Baltikumis nii suured keeleerinevused. Eesti ja liivikeel on soomeugri keeles, aga läti ja leedu keel on indoeuroopa keeled. Seal, kus olid kesisemad maaviljelemisalad, jäid domineerima soomeugrilased ja seal, kus olid paremad pinnased, seal seadsid end sisse indoeurooplased. Kõige paremini säilinud soomeugrilased on pärit Lapimaalt, kammkeraamika kultuur jõudis ka Lapimaale. Nad läksid ja jõudsid küllalti kaugele põhja ja õppisid sealseid loodusressursse kasutama õppisid põhjapõtru kasvatama, taimi tundma jne.
See on läänemere ääres levinud veel laiemal alal. Hõlmab ka Saksamaad ja Poolat ning veelgi kaugemale. Ala, kus välja kujunes Kesk-Euroopas. Nöörkeraamikakultuuri peeti omal ajal tüüpiliseks indoeurooplaste kultuuriks. Nöörkeraamikakultuuriga saabusid siia indoeurooplased. Lätlased ja leedukad pidasid seda oma esivanemate kultuuriks. See kultuur on väga laialdaselt levinud ka Eestis ja Soomes. Tekib tõsine probleem, miks siin kõneldakse soomeugri keeli, mitte balti ehk indoeuroopa keeli. Lätlased ja eestlased on väga sarnased, aga räägivad täiesti erinevaid keeli. 1950ndateks aastateks kiviaja luustikke palju polnud leitud. Valiti välja iseloomulikumad luustikud. Kammkeraamika: Valma mees ja nöörkeraamika: Ardu mees. Mehed on väga erinevad. Valma mees on väga sarnane laplastele, protolaponiidne. Lapimaa sai küllalt kiiresti täis. Uus rahvastik ei saanud sinna
Keeleteadlased on avaldanud arvamust, et tänapäeva globaliseeruvas maailmas võib neist käesoleva sajandi jooksul hävida kuni 80 90 %. Keel on aga üks põhilisi rahvuse tunnuseid ja koos oma keelega kaovad reeglina ka kultuurid ja rahvad. Kõik rahvad, nende keeled ja kultuurid on unikaalsed ning nende olemasolu on maailma ühine rikkus. Kui enamus Euroopa keeltest kuulub IndoEuroopa keelkonda ning neil on ühised juured, siis eesti keel on üks soomeugri keeli. Selle poolest eristume kindlalt teistest eurooplastest. Mis puudutab etnilist päritolu, siis viimasel ajal on rõhutatud eeskätt meie europiidseid geene. Kuid nagu tõestavad ka uuemad geeniuurimused, on meis ometi olemas ka idapoolsetete soomeugrilastele omaseid geene. Tuhanded eesti tütarlapsed on abiellunud välismaalastega ning sünnitavad ja kasvatavad oma lapsi teistes maades
see et keelte rääkjate arvukus kahaneb. 23. Nimeta kolm soome ugri keelt, millel on riihikeele staatus. Kuidas saab riigikeeleks olemine keelt elujõulisena hoida? Ungari, soome, eesti keel. Selle keeles saab ajada ametlike asju, õpitakse ja töötatakse selles keeles. 24. Mida on soome ugri hõimuliikumise raames tehtud, et sugulasrahvaid, nende keele ja kultuuri säilimist toetada? Tehti asutus MTÜ fenno ugria. Mille eesmärgiks on sildade loomine soomeugri rahvaste vahel. 25. Mis on budinos? Budinos - on soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel, nn. "soome-ugri esperanto"
Juba järgmisel loendusel, mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 5 KEEL Keel See om üks soomeugri keel. Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte allrühma. Kõige lähemad keeled on aunusekarjala ja on ka veel igasuguseid soome keele idamurded. Isuri keel, see on karjala keele pärsikarjala murre ja paljud soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest ja selleks on tavaliselt nimetatud muinaskarjala keeleks. Sellegi poolest ei pea paljud Soome teadlased isuri keelt üldse eraldi keeleks.
gruusia keelest tõlkimisega saab hakkama väikse abiga. Ehini luuletusi on tõlgitud vene, läti, leedu, kasahhi, soome, rootsi, inglise, saksa, taani, galeegi, prantsuse, ungari ja hispaania keelde. Tema luuletused on väga menukad, seda võib järeldada sellest, et tema luuletusi on tõlgitud 13-sse keelde. Veljo Tormis on kirjutanud Andres Ehini tekstidele koorilaule. Õpingu · 1958 lõpetas Tallinna 21. Keskkooli · 1964 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soomeugri keelte erialal Töökohad · 19641965 saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja sölkuppide juures Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas · 19641965 ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetaja · 19661969 ajalehe "Sirp ja Vasar" peatoimetaja asetäitja · 19691972 ajakirja "Kultuur ja Elu" osakonnajuhataja · 19691972 ENE toimetaja · 1974 vabakutseline kirjanik Looming Luulekogud: · "Hunditamm" (1968)
12.A klass Valev uibopuu (19.10.1913 18.03.1997) Sündis Võrumaal VanaAntsla vallas metsavahi pojana Õppis Otepää gümnaasiumis. Aastatel 19361943 töötas ajakirjanikuna Valgas ja Tallinnas 1943.a siirdus sõjapõgenikuna Soome ja sealt 1944.a Rootsi. Õppis ja lõpetas 1953.a Stockholmi Eesti Gümnaasiumi Õpingu ja tööaastad 1958.a lõpetas Lundi ülikooli filosoofiateaduskonna. Aastal 1970 sai doktorikraadi soomeugri keeleteaduse alal. Aastatel 19711980 töötas Lundi ülikoolis lektorina On väljastanud erinevaid teoseid: Jutustustest nt "Väravate all" (1936.a) Novellikogusest nt "Linnud puuris" (1946.a) Romaanidest nt "Janu" (1957) Uurimus "Meie ja meie hõimud: peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust" (1984.a) Artiklikogu "Ajavoolu võrendikest: mõtteraamat kirjanduse, keele ja kultuuri vallast" (1987.a) autori teoste kirjeldus
määratkse sõna rõhulises silbis. Kui sõna esimene silp on lühike siis see sõna ongi esimes vältes. 2. ja 3. välte sõna kirjapilt on täpselt ühesugune, seega 2. ja 3. välde esineb pikades sõnades, aga kolmanda välte sõnu saab hääldada intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid Fonotaktika näitab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte. Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soomeugri sõnad. 1. Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad. 2. Ühes silbis saab olla kõige rohkem kaks täishäälikut. 3. Teatud häälikuühendid ei ole keeles lubatud. 4. Silbituumale on alati lähemal heliline kaashäälik. 5. Eesti keeles ei esine j ja i (ji), on kaks sõna kus ta on: jidis, projitseerima. 6. Eesti keeles ei järksilpides(rõhututes silpides) pikki täishäälikuid ja täishääliku ühendeid. 7
Karjala keel kasutab ladina tähestikku. Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastisning umbes 5000 inimese poolt Soomes. Karjala keelel on neli peamist haru: · päriskarjala keel o põhja-karjala keel o lõuna-karjala keel · aunusekarjala keel · lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks) · tverikarjala keel 4 Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soomeugri keelte hulka. Sõna lüüdi tuleneb vene sõnast ljudi (inimesed). Lüüdi keelt võib pidada karjala keele murdeks või omaette keeleks. Lüüdilasi on umbes 10 000 ning neist 3000 räägib lüüdi keelt emakeelena. Keelt räägitakse Karjala vabariigi idaosas Petroskoi läheduses Äänisjärve ääres. Et lüüdid on omaette rahvas, arvavad Soomes tegutsev Lüüdi Selts ja Küjärvelt pärit
Sademetest langeb umbes 30-40% lumena. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel üldse 51 päeva. AJALUGU Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
