, rong...., jaam...., kärbes.... Kirjuta kriipsu asemele s või ss. Küll on maitsvad kir__id! Kir__ide otsas sädistavad varblased. Orkester mängis hoogsat mar__i ja sõdurid mar__isid paraadmar__i sammul mööda. Õhtul tantsisin ühe val__i. Publikule meeldis väga val__ balletist "Luikede järv". Arst luges haige puls.....ilööke. 8. Mitu korda lööb puls..... minutis? Ära võta vale kur__i! Leava tuleb hoida õigel kurs...il. Sead tuhnivad kärs....adega maad. Kas on liitsõna või liitega sõna? Otsusta õigesti ja vajadusel lisa täht. Kinkisime tädile sünnipäevaks krista__lvaasi. Vaasi krista__lsele pinnale oli graveeritud ornament. Vastsündinud varsake komberdas kep ...jatel jalgadel. Juss tahtis väikevennal kep....hobu käest kiskuda. Metal ... raha kolksatas kassasse. Metal__ne hääl katkestas vaikuse. Lin....lased käivad sageli maal. Vatikan on hästituntud lin ...riik. Pik...poiss oli lõikudena pik...likul vaagnal.
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI ...
vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli : 1. Olla ühendverbi osa määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli : 1. Olla ühendverbi osa määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: omadusnimed ; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees mehe tuntus
sarnane Mahla poolest rikas - mitte meeldiv - rahaliselt rikas Mõtetes viibiv inimene - all olev korrus - ehe koos läikega Täida lünk sobiva liitega. Mure........... meel, sala................... inimene, eri............... kohtlemine, keeru......... sõnastus, kohtu............. karistus, torm............. hobune, riik.......... programm, siid............ karv, lilla.......... kleit, jagama.......... armastus, soga.......... vesi, ohaka........... põld, vale.......... ametnik, hapu............... lõhn, kantserogeen.............. aine, surema........... teos.
Katsekeha ke Tõmbetugevus Proovike Tõmbejõud [N] Prk mõõtmed pindal [N/cm2] ha nr a kirjeldus Liiteta Liitega Laius Paksu Liiteta liitega prk prk [cm] s [cm] 1 29.7 0.15 4.5 306 170 68.7 39.1 2 29.0 0.15 4.4
MUUTMISVERBID Reet Kasik „Sõnamoodustus“ (2015: 121-125) Muutmisverbid ehk resultatiivid nimetavad sündmust selle tulemuse kaudu. Moodustuspõhja märkiv liide väljendab tegevust, alussõna selle tegevuse tulemust. Tulemus võib olla asi (pilbastama) või omadus (avalikustama), mis verbiga väljendatud tegevuse tulemusena tekib. Ka muutumisverbid väljendavad suhet sündmuse ja selle tulemuse vahel, aga erinevalt muutumisverbidest on resultatiivid tegevusverbid. Muutmisverbe tuletatakse regulaarselt ta-/da- ja sta-liitega. Selles tähenduses on ka nda-tuletisi, i-tuletisi ja nulltuletisi, aga need tuletustüübid ei ole uudisõnade moodustamisel produktiivsed. ta-/da-tuletisi: silbitama, luuletama, rõõmustama, elavdama, kaunistama, õilistama sta-tuletisi: värsistama, innustama, vabastama, avalikustama, rahvalikustama nda-tuletisi: eestindama, kavandama, võõrandam...
Kui ahelas on 10 süsinik(C) > Deka- Paneme tähele, et tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik ja seda tuleb arvestada nii tüviühendi nime määramisel kui ka ahela süsinike nummerdamisel. 4 3 2 1 CH3CHCH2CHO > 3-klorobutanaal | Cl Ketooni tunnuseks on liide -oon. Ketoonil on nimetamiseks veel teine võimalus. Ketooni võib ka lugeda funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesikurühmad ja lisades liite -ketoon. Näited. Sulgudes on -oon liitega ja eespool on -ketoon liitega. Kergema peate enda tunde järgi leidma , aga soovitan kasutada sulgudes olevat ,aga siis peate arvestama sellega ,et peate ära nimetama ketoonrühmad , millise C juures nad asuvad nagu allpool näites 2. O 1)CH3CCH2CH3 või CH3COCH2CH3 > metüületüülketoon (butanoon) 2)CH3COCH2COCH3 > trimetüülketoon (pentaan -2,4-dioon) Lõpuks sisi ka ühe muundumise rea. etaan bromoetaan etanool etanaal 1)etaan bromoetaan CH3CH3 + Br2 CH3CH2BR + HBR
· Alküünide üldvalem: CnH2n-2 . 1 2 3 4 CH3 C C CH3 2-butüün 4 3 2 1 CH3 CH C CH 3-metüül-1-butüün CH3 Created by Riho Rosin 2 13666326165046.doc.doc 4. Aromaatsete süsivesinikud (AREENID) · Areenide üldvalem: CnH2n-6. · Areenide nimetused lõpevad liitega een. CH3 CH3 benseen metüülbenseen 1,2-dimetüülbenseen naftaleen (tolueen) (ksüleen) 5. HALOGEENDERIVAADID · Halogeeni nimetust kasutatakse eesliitena. · Rakendatakse järgmisi liiteid: fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Eesliites märgitakse ka halogeeni asukoht ja arv. CH3 CH2 CH2Br 1-bromopropaan CH3 CHBr CH2Br 1,2-dibromopropaan
puhtteaduslik, lausselge. Liitomadussõnu moodustavad ka eitussõna mitte- (mitteametlik) samuti kinnistüved eba- (ebaaus), üld- (üldinimlik), eri- (erikujuline) ning üli- (ülisuur). Deverbaalse põhiosaga omadussõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Põhiosaks on ühend- ja väljendverbide või verbifraaside adjektiveerunud kesksõnad ning lik- või matu- liitega tuletised, mille liitmismallid on seotud tuletuse aluseks oleva verbi fraasistruktuuriga (külma kartma – külmakartlik; osavõtmatu). Liitkesksõna laiendosaks on ühendverbi kuuluv või põhiverbi laiendav määrsõna (ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama).
koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss Harjutus : Moodusta liitega sõnad kasutades üleval olevaid reegleid. fänn+kond= .......................................... lõpp+lik=.......................................... lipp+nik=............................................ pikk+lik=.......................................... kass+lane=........................................ rull+jas=.......................................... Tallinn+lane=.................................. kauss+ jas=.......................................... metall+lane=........
hape & alkohol. Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist hape, sool ning alkohol. Ester saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas. Amiidid Amiid on karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionaalrühmaks on: O || C NH2 Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest asendades liite- hape liitega amiid. Amiidide keemilised omadused: Amiidi leelilisel hüdrolüüsil saadakse sool ja ammoniaak. Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon. Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. Kasutatud materjal: http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE %20KEEMIA.pdf
USA-s loetakse majanduslikult otstarbekaks sellist liidet materjali paksusel kuni 20 mm. Ühepoolse faasiga põkkõmblust raskem keevitada. K-õmblust faasidega ühel detailil soovitatakse kasutada materjali paksustel kuni 38-40 mm. Joon.1.4. Nihkele töötav põkkõmblus Osalise läbikeevitusega õmblused(partial joint penetration). Õmbluse juurepoolne e. alumine osa ei ole läbi keevitatud., mis saab pingekontsentraatoriks ja ei ole lubatav väsimuskoormustel risti liitega. Lubatavad pinged on madalamad kui läbikeevitatud õmblustel: USA standardites:lubatud tõmbepinge ei tohi ületada 0,6 terase voolavuspiiri. Nihkepinged ei tohi põhimetallis ületada 30% lisametalli tõmbetugevusest või 40% põhimetalli tõmbetugevusest. Kui liide koormatud piki õmblust,siis saab osaliselt keevitatud õmblust kasutada niistaatilistel kui ka väsimuskoormustel,kuidmitte korrodeeruvates tingimustes. Nurkõmblused (fillet welds) Majanduslikult eelistada põkkõmblustele
nt. õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil, kiil b) I välde, astmevahelduseta (v.a. e- ja u- lõpulised sõnad) nt
Nimi: Tööleht 1.1 Estrid karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel Estrid tekivad ......................................................................................................................................... esterdamiseks Seda reaktsiooni nimetatakse ................................................................................................................ CH3COOH+ CH3OH= CH3COOCH3+H2O ................................................................................................................................................................ õlidena taimeosade pressimisel ja ekstraheerimisel Looduslikult ...
Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega laadsed Kärbselaadsed, roosilaadsed Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega lased Perekond Sugukonnad jaotatakse perekondadeks Koer, kass, orav Liik Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi. Nad ei moodusta hübriide. Naarits on ohustatud liik. ,,Elavad fossiilid"
nt. sanga pidi Arvsõnad Reegel: koos kümned, -teistkümned ja sajad · Kui geograafilise koha ees on nimi, mis on päriselt olemas, siis kirjutatakse lahku nt. Tallinna lath, Viljandi järv · Kui esimene pool iseloomustab või eraldi nimena ei esine, siis lahku nt. Pühajärv, Võrtsijärv ERANDID: Peipsi järv · Välismaised kohanimed nii, nagu on kokku lepitud nt. Helsingi, Stockholm, Riia, New York, Rooma · -maa liitega sõnad kokku nt. Baltimaad, Saksamaa, Mafalmaad · Päriselt eksisteerivad alad, mille alla kuuluvad mitu erinevat maad on lahku nt. Skandinaavia maad, Araabia maad, Balkani maad mannekeen, parabool, veteran, magistral, fenomen, psühholoog, arheoloog, amatöör, plastiliin, martsipan, paragrahv, ulgumerel, haruharva, afise, bors, jazz, zonglöör, prozektor, giid, zürii, vaprus, mõtekas, pikksilm, pidzaama, materiaalne,
sõna moodustatakse teisest lõpp sõnast selle tüvele (vahel ka vormile) (tuletus)liite lisamise teel, ntsõbra + lik > sõbra/lik, pard + el > pard/el, lahendama + tu > lahendama/tu, või tüvest otse, s.o ilma liiteta ehk null- liitega, ntjulge (mees) > (mees) julge/b. Tüvevaheldus Eesti keeles on enamik - muutuvaid sõnu tüvevaheldusega. Eristatakse astmevaheldust ja lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2)
b) REGULAARSUS Vormimoodustus on regulaarne ja produktiivne: kindla sõnaliigi lekseemil on kõik sõnaliigile iseloomulikud muutevormid; tuletamine ei ole oma iseloomult nii reeglipärane ja on vaid harva täiesti produktiivne c) TÄHENDUS Vormimoodustus on ka semantiliselt regulaarne: muutetunnuse grammatiline tähendus on kõigi lekseemide puhul ühesugune. Tuletusliitel ei ole enamasti üht kindlat tähendust, sama liitega moodustatud tuletiste moodustustähendus võib varieeruda. d) SÕLTUVUS SÜNTAKSIST Vormimoodustus sõltub suures ulatuses süntaksist, sõnamoodustus mitte. Lausekontekst võib nõuda teatud muutevormi valikut, seevastu võib tuletis esineda lauses igas positsioonis. e) JÄRJESTUS Muutemorfeemide ja tuletusmorfeemide järjestus sõnavormis on määratud: sõnavormis on tuletusmorfeemid juurmorfeemile lähemal kui
............................................................................................... ....... 4 4. Kasutusalad................................................................................................... ....... 5 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................6 2 Amiid Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite – hape liitega –amiid (Tuulmets, A.). Amiid on kas 1.karboksüülhappe derivaat, mille molekulis on happe hüdroksüülrühma asemel aminorühm – NH2 (näiteks metaan-amiin HCONH2) või 2. ammoniaagiderivaat, mille molekulis on ammoniaagi ühe vesinikuaatomi asemel metalliaatom (nt naatrium-amiid NaNH2). (Eesti Entsoklüpeedia) Karboksüülhappe funktsionaalderivaatidest on tähtsaimad estrid ja amiidid (Tuulemts, A.). Amiidid on (kõik peale metaanamiidi) kristalsed, neutraalsed, värvusetud ained
on eesti keelele võõras. Teadvustamatus vastena on kõik see, millest inimene teadlik ei ole ja peaks olema igati sobilik. Freudi arvates on kahte liiki teadvustamatust: selline, mis on võimeline teadvusesse jõudma ja selline teadvusest väljatõrjutud teadmine, mis iseenesest ja lihtsalt niisama pole võimeline teadvusesse jõudma. Kuna Freud rõhutas teadvustamatu mõistega just seda teist teadvustamatuse liiki, siis peaks ka "-us" liitega kaasnev tähendus, "see, mida pole võimalik teadvustada", olema igati sobilik. Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia 1. Oraalne faas 4.Latentsiperiood 2. Anaalne faas 5.Genitaalne faas 3. Falliline faas
Muutuseid helikõrguses kasutatakse pigem grammatilistel kui leksikaalsetel eesmärkidel.See hõlmab endas soo, arvu ja käände eristamist. Mõnel juhul on need eristused tähistatud üksiku tooniga (näiteks ĺnan, "poiss"; inán, "tüdruk"). Somaali keeles on kahte liiki asesõnu: sõltumatud (substantiivne ja empaatiline ehk rõhutatud) asesõnad ja kliitilised (suuline, kliitik ehk liidik) asesõnad. Sõltumatud asesõnad käituvad grammatiliselt nagu nimisõnad ja esinevad tavaliselt koos liitega –ka/-ta (näiteks adiga, „sina”). Kliitik asesõnad on lisatud tegusõnale. Somaalia keelel on sooline vastandlikkus, mille läbi mitmuse nimisõnad võtavad tavaliselt vastassoo kokkuleppel nende ainsuse vormidega. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_language#Morphology 24.10.15 20:00) Laused somaali keeles on tavaliselt järjekorras alus – sihitis – verb. Nimisõnadel on lauses erinevad tonaalsed märgistused numbrite, soo (mees- ja naissugu) ja käänete jaoks. Somaali
Ühtegi häälikut sõnatüvets ei kaotata(kompleksse, modernse, viskoosse). · Juurde lisandunud liited võivad lühendada nii sõnas olevat kaashäälikut, kui ka täishäälikut.Näiteks grimm grimeerija, aadress adressaat. 2 Omasõnade õigekiri 2.1 Kaashääliku ühend Kaashääliku ühendi põhireegel ütleb, et kashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühe kordselt. Selle reegli alla kuuluvad kärbse, türanlik, usjas jpt. Erandlikud on kond liitega sõnad. Ka kond liitega sõnades kehtib kaashäälikuühendi põhireegel. Põhireeglist kõrvale kalduvad sõnad on kirss, morss, valss. Reegel ütleb , et l, m, n, r järel kirjutatakse ülipikk s. Kui sõna lõpus ja liite alguses on ühesugused tähed ei kao ära kumbki(ehkki, salkkond). 2.2 Liitsõnad Liitsõnade puhul ei jää sõnade liitumise piirilt ära ükski täht(purskkaev, sukkpüksid). Probleemsede on liitsõnad erinevate seppade puhul
KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. · Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline j...
jrgmisse silpi. 3) Kui krvuti on kolm tishlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 4) Liitsnas silbitatakse iga sna eraldi. 3. Poolitamise reeglid. 1) hte thte ei jeta ksinda rea lppu ega kanta le jrgmise rea algusse. 2) Liitsna on hea poolitada koostisosade vahelt. 4. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat kaashlikut moodustavad kaashlikuhendi. Kaashlikuhendis kirjutatakse iga kaashlik he thega. Erandlikult vib kaashliku kirjutada hendis kahe thega: a) liitsnades, b) liitega snades, kui liide algab sama thega, millega sna lpeb, c) pingsalt hlduva s-i korral, mis on l, m, n vi r jrel, d) liite -gi ja -ki ees 5. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat tishlikut moodustavad tishlikuhendi. 6. Diftongis kirjutatakse iga tishlik he thega. 7. Liide gi liitub helilisele ja ki helitule hlikule. 8. Sna sees kirjutatakse silbi alguses j ja silbi lpus i. 9. Vrsna tunnused: a) b,d,g sna alguses, b) vrsnathed f,,z,, c) rhk jrgsilbil, d) pikad tishlikud jrgsilbis, e) o jrgsilbis.
Estri leeliseline hüdrolüüs (seebistamine) CH3COOCH3+NaOHàCH3COONa+CH3OH Estri happeline hüdrolüüs CH3COOCH3+H2OàCH3COOH+CH3OH (H OH) Estrite füüsikalised omadused · Vedelad või tahked · Meeldiva lõhnaga · Narkootilise toimega · Kasutatakse toiduainete tööstuses essentsidena Estrite kasutamine Vahad Lahustid Polümeerid Maitseained Lõhnaained Amiidid RCONH2 vastava karboksüülhappe nimetuses asendada liide hape liitega amiid CH3CH2CONH2 propaanamiid CH3CH(CH3)CONH2 2-metüülpropaanamiid CH3CH2CONHCH3 N-metüülpropaanamiid Amiidi keemilised omadused Amiidi leeliseline hüdrolüüs CH3CONH2+NaOHàCH3COONa+NH3 Amiidi happeline hüdrolüüs H+ osaleb reaktsioonis! CH3CONH2+H2O + H+àCH3COOH+NH4+ Amiidi füüsikalised omadused · Tahked · Värvuseta · Mürgised · Tekivad keemilistes protsessides kõrvalproduktidena Rasvad
2-fenüülbutaandiaal tsüklopentaankarbaldehüüd 5-hüdroksüpentanaal 1.3. Ketoonid Ketoonid on ained, milles karbonüülrühm pole vahetult seotud ühegi vesiniku aatomiga. Ketoonid sisaldavad ketorühma (karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga) ketorühm Ketoonide üldvalem: R1 CO R2, CnH2nO Ketoonide nimetus moodustatakse süsivesinike nimetustest koos liitega oon. Ketoonide puhul tuleb märkida ka oksorühma asukoht süsinikuahelas. Ketoonide nimetamine toimub samamoodi nagu aldehüüdidele. CH3CH2COCH3 butaan-2-oon CH3COCH2COCH3 pentaan-2,4-dioon 3-heksanoon (ehk heksaan-3-oon) 4-metüül-2-pentanoon 4-metüültsükloheksanoon 4-metüül-3-penteen-2-oon 1.4. Karboksüülhapped
türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, KI/ GI puhul millega tüvi lõpeb Õhk-kond, särkki kesk-kond kasski modern-ne kammgi kopmpleks-sed ehkki krahhki seffki PROBLEEME LIITEGA SÕNADES 1. Tegijanimed otsi/ma -ja otsi/ja vii/ma - ja vii/ja näge/ ma -ja nägi/ja (nägi) 2. Kaashäälikuühend uss -jas usjas metall -ne metalne Tallinn - lane tallinlane Marss - lane marslane 3
Karboksüülhapped Karboksüülhapete nimetused - Karboksüülhappele nimetuse andmine on suhteliselt lihtne. Tüviühendi nimetusele lisatakse hape. Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse ja numeratsiooni alustatakse sellest süsinikust. CH3CH2COOH propaanhape CH3CH2CHCICOOH 2-klorobutaanhape Karboksüülhappe aniooni nimetus tuletatakse happe nimetusest: liide hape asendatakse liitega aat. Tavakohaselt kirjutatakse valemis metalli sümbol happeaniooni järele, nimetuses aga paigutatakse metall aniooni nimetuse ette. Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksüülrühma struktuuris tunneme ära karbonüülrühma ja hüdroksüül- rühma. Sellest on tuletatud karboksüülrühma nimi: karbonüülrühm + hüdruksüülrühm = karboksüülrühm. Keemilised omadused Karboksüülhappe kõige tähtsam keemiline
amiide? Estreid saame kui karboksüülhapped reageerivad alkoholidega CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Amiide saadakse siis kui karboksüülhappes OH rühma asemel on -NH (aminorühm). 2. Kuidas antakse estritele ja amiididele nimed? Estrite nimetus antakse sarnaselt sooladele. Näiteks CHCHCOOCH metüülpropanaat. Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite hape liitega amiid. Näiteks CHCONH etaanamiid. 3. Millised on estrite ja amiidide omadused (füüsikalised, toime organismile)? Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Amiidid on tahked, värvusetud, vees halvasti lahustuvad, mürgised ühendid. 4. Kuidas käituvad estrid keemilistes reaktsioonides? (reageerimine leelistega,
sõnad on kas tuletised või liitsõnad. Seega tuletiste ja liitsõnade jub tuld. moodustamiseks on kasutada kaht tüüpi ehitusmaterjali: tüvisõ- Liidete hulgas on erandlik eesliide eba-, mis saab esineda ka nu ja tuletusliiteid. iseseisva nimisõnana (Ta on üks õudne eba) ja koos teise liitega Sõnu 1. Tüved väljendavad tavaliselt konkreetset tähendust ja tähis- moodustada sõnu (eba-le-ma). Monstrumsõnad moodustatakse tavad peamiselt esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi ning oma- Piirangutest hoolimata on tüve- Milline on kõige pikem sõna eesti keeles? tüvede ja liidete dusi. Nende tähendus on tavaliselt kergesti kirjeldatav
CH3COOCH3(etanaat); HCOOCH3(metanaat); CH3CH2COOCH2CH3(propanaat). Täieliku nimetuse tuletamiseks tuleb lõppliite ette märkida radikaali nimetus. Siis saab valemitele vastavateks nimetusteks: metüületanaat, metüülmetanaat, etüülpropanaat. Ehk: nimetus algab funktsionaalrühmas vesiniku asendunud alküülrühma nimetusest ja järgneb happeaniooni nimetus, kus sõna 'hape' on asendatud lõppliitega aat. Amiidid: Nimetus sarnane karboksüülhappe nimetusele, kus sõna 'hape' asendatakse liitega amiid. Nimetamine algab sealt, kus on NH2 rühm. CH3C (etaanamiid). NH2 rühmas võivad olla ka H'd asendatud R-rühmaga. CH3C (N-metüületaanamiid); CH3C (N,N-dimetüületaanamiid) 3. Reaktsioonivõrrandid Kondensatsioonireaktsioon estri või amiidi tekkereaktsioon. tekib suurem molekul ja eraldub vesi. Pöördreaktsiooniks on hüdrolüüs, mille käigus suur molekul reageerib veega ja laguneb kaheks väiksemaks molekuliks. Hüdrolüüsi võib kiirendada katolüsaatoriga (hape või alus).
3 Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks kasutades üks kahest välja pakutud keevitusviisidest. · Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde · Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi valik (koos põhjendusega) · Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega · Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) · Seadmete valik: vooluallikas (AC, DC; püsivpingega, püsivvooluga), punktkeevitusmasin, gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määrami...
aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaarel rahvaladina keelest ning see sisaldab keldi-ibeeri segakeele jälgi. Samuti on keeles palju araabia laene, mida on umbes 4000 sõna kandis. Enamus araabia laensõnu algavad liitega a-/al-/az-, mis viitavad araabia keele määravale artiklile. Näiteks: ,,azucar" suhkur; ,,almacen" kaubaturg. Eristatakse ka Ameerika Hispaania keelt. Ameerika Hispaania keel erineb vähesel määral Hispaanias kõneldavast. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning ka Lõuna-Hispaanias hääldatakse z ja c enne täishäälikuid e ja i nagu s tähte: ,,cocer" keetma ja ,,coser" õmblema kõlavad ühte moodi. Samuti hääldatakse ll (lj) ja y sageli nagu z.
neist isegi kaashäälikuühendi moodustumisel (ehkki, palkki , itaallane, haapsallane, salkkond). Liitsõnad Sõnade liitumiskohal ei jää ära ükski täht ning ei nõrgene ega tugevne ükski sulghäälik (allkirjastama, kontrolltöö, nullkorrus, hakkkotlet, kõrgharidus, vaegkuulja). Liited Enim probleeme tekitavad lik ja likkus liited. Meelde tuleks jätta, et likkus liite puhul kirjutatakse k alati topelt (võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus). Liitega lik on raskem, mille õigekirjale toob selgust Argo Mund näidete abil (ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu)
CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenesest ei ole eriti mürgised. Organismis lagunedes võivad mõnedest estritest tekkida vägagi mürgised ained. Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite hape liitega amiid. CHCO OH etaanhape > CH CO NH etaanamiid Amiidid on tahked ja värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. Estrite ja amiidide keemilisi omadusi Karbonüülrühma süsinikul, nii nagu karboksüülrühmaski, on elektrofiilsustsenter, mida võivad rünnata nukleofiilid. Reageerimine leelistega Lisades eetrile leelise lahust, hüdroksiidioon kui tugev nukleofiil ründab elektrofiilsustsentrit. Toimub
HÄÄLIKUÕIGEKIRI Vigane Õige sammuti (tähenduses `ka') samuti profesionaalset kaubandus professionaalset kogemust kaubanduskogemust peamisteks ülessanneteks peamisteks ülesanneteks ärkan ülesse; lähen ülesse ärkan üles; lähen üles kirjutatakse ülesse kirjutatakse üles olen töödanud olen töötanud Mõnd liitega sõna hääldatakse sageli II vältes, kuigi õige on III välde. Vale hääldus põhjustab ka kirjutamisel vea. Kui sõna on likkus-liiteline, siis see ei ole astmevahelduslik (NB! võib segi minna astmevaheldusliku lik-liitega). Näit: Imetlen tema kannatlikkust (likkus osastavas käändes). Meie kannatlikust ootamisest ei olnud kasu (lik seestütlevas käändes). Vigane Õige mõtekas mõttekas
yours jm omandamine. iseseisev töö õpiku ja töövihikuga. Unit 19. Teadmised koerte luuletuse õppimine ajurünnak, arutlus, paarislugemine, kohta (liigid, välimus ning tunnikontroll sõnade kohta paaristöö, ahelküsimine, õpetaja iseloom). Oskus tuletada selgitus, õppemäng, iseseisev töö er liitega nimisõnu (writer). õpiku ja töövihikuga. Unit 20. Õppetükkide 16-19 teksti lugemine ja tõlkimine vastastikune õpetamine, arutlus, materjali kinnistamine ja KONTROLLTÖÖ sõnavara rühmatöö, õpetaja selgitus, kordamine kontrolltööks ja grammatika kohta. töö õpiku ja töövihikuga. Õppematerjalid: Ü. Kurm, M. Jõul "I love English 4" õpik + töövihik + kassett A
nad muutuvad veest kergemaks. TIOOLIDE OMADUSED: KARBOKSÜÜLHAPETE DERIVAADID: *Metaantiool on gaas, teised tioolid on vedelikud või tahked ained. Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape Keemistemperatuurid madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuna vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat moodustavad ainult nõrku vesiniksidemeid (väävli väike elektronegatiivsus). või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või Eriti iseloomulik tunnus on vastik lõhn, 3-metüül-1-butaantiooli ja 2-buteen- karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse 1-tiooli, on leitud skunksi nõrest.
saav: elamiskõlblik = elamiseks kõlblik jt. Täiendosa on üldiselt omastavas käändes, v.a s-liitumisega nakkusohtlik, haigusvaba,külalislahke, elamiskõlblik ja inim-: inimvaenulik, inimpelglik. Seda tüüpi liitsõnade sisuliseks keskmeks on enamasti täiendsõna, kuna põhisõnaks on harilikult oma põhitähendusega võrreldes üldisema tähenduse ja laiema seostumisvõime saanud omadussõna, mis toimib liite taoliselt ja ongi mõnikord asendatav liitega, nt anderikas = andekas, lumevaba = lumetu.Liitetaolisteks sõnadeks (sufiksoidideks) on kujunenud:-vaene: andevaene, hapnikuvaene, kultuurivaene, õunavaene; -rikas: anderikas, hapnikurikas, kultuuririkas, õunarikas; -rohke: lasterohke, kaubarohke, lillerohke; -kindel: ilmastikukindel, iseloomukindel; -sõbralik: inimsõbralik, lastesõbralik;-vaenulik: inimvaenulik, lastevaenulik; -vaba: alkoholivaba, maksuvaba jne. NB
· purjesid, veljesid, purjedesse, veljedesse, purjedes, veljedes · sõnast veli on kasutusel ka teine tüvevariant velle:velle: vellesse · i-mitmus on kasutusel ainult üksikuis käändeis asjus, kabjul, kurjel, marjule, ohjes, padjul, tühjes PÕHITÜÜP LUGEMIK · lugemiku, lugemikku, lugemikusse e lugemikku, lugemike e lugemikkude, lugemikke, lugemikesse e lugemikkudesse. · Vältevaheldusliku ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (alevik, elanik, helistik, juhuslik, kõrgendik, leidlik, meeskondlik, nurklik, omanik, probleemistik, pugerik, rahvastik, sigadik, tühimik · 3-6 silbilised sõnad · Võõrsõnad bolsevik, mensevik, trudovik VORMISTIKUST: · Ains part tugevaastmeline tüvi (asunikku, habemikku, kadastikku, lihunikku, nimestikku) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (hariduslikku e hariduslikusse, meelelahutuslikku e
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juh...
Eesti keele kõnetakt koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 41. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhk on prosoodianähtus. Rõhu ülesanne on rütmi kujundada, kõnet liigendada, kõneüksusi tervikuks liita, uut infot eristada, sõnapiiri tähistada, sõnade tähendusi eristada. 42. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Näited. · Pearõhk: kõik eestikeelsed sõnad (v.a hüüd-, võõr- ja liitega sõnad) · Kaasrõhk (paaritu arv silpidel): ma-ga-ma(t)-ta · Rõhuta 43. Milleks on vajalik lauserõhk? Lauses olulise ja uue info välja toomiseks. Eesti keeles on rõhk lause lõpusosas. 44. Missugune on kvantiteedi foneetiline ja fonoloogiline külg (kestus ja välde)? Kvantiteet ehk pikkus jaguneb kestuseks ehk füüsikaliseks kvantiteediks ja välteks ehk lingvistiliseks kvantiteediks. Välde väljendab seda, kuidas mingit
liistusoone sügavus võllis d – t1 = 28 – 4 = 24 0 , 2 0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 28 + 3,3 = 31,3 Liistu kõrgus 7h11 0 , 09 [01.2] [01.3] [01.4] 2 03. LIISTLIIDE Sele 0.1 3 05. KOKKUVÕTE Kuna tegemist oli normaalse liitega, siis valisin liistu mõõtmeteks max ja min vahelised mõõtmed. Liist sai JS tolerantsi pandud mis kehtib siirdeistu puhul. Liistu pikkus tuli valida suvvaliselt normide piires. 09. JÄRELDUS Antud meetoi järgi liistude kujutamine on suhteliselt täpne. Puudu võib jääda natukene liistu lõplikust sobivusest antud rummu sisse. (lõtk võib jääda liiga suur ja hakkab materjali ära sööma. Peaks olema täpsem minu arvates 010. KASUTATUD KIRJANDUS: [01.1] Purde, M
· Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. · Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesanded: · Rütmi kujundamine · Kõne liigendamine · Kõneüksuste tervikuks sidumine · Sõnade tähenduste eristamine · Uue info eristamine 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid! · Pearõhk tavaliselt esimesel silbil (välja arvatud hüüdsõnad, liitega sõnad, võõrsõnad), nt fo´-nee(t)-ti(k)-ka. Ühes sõnas võib olla ka mitu pearõhku, nt ´raud-´tee. · Kaasrõhk tavaliselt kas 3., 5. või 7. silbil, nt ma-ga-ma(t)-ta.Kuid kui 1. silp on III vältes, siis on kaasrõhk 2. silbil, nt matmine. · Rõhtutu 45. Milleks on vajalik lauserõhk? · Lauserõhuga rõhutatakse tavaliselt olulist ja uut infot 46. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? Häälikute kestusele avaldab mõju:
Rõhusüsteem tähtsus tänapäeva eesti keeles toimuvate struktuurinihetes ja arengutendentsides, nt rõhu siirdumine esisilbile võõrsõnades (tomat, kotlet, taburet), sõna leksikaalse kuju muutumine rõhumudeliga seoses, nt sümptoom sümptom, kefiir keefir, oktaav oktav. 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid!Kolm rõhulisuse astet: pearõhk, kaasrõhk, rõhutu Pearõhk tavaliselt esisilbil (v.a hüüdsõnad, liitega sõnad, võõrsõnad) nt o|´hoo, a|´hoi, ai|´täh, kar|´sumdi, juh|´hei, en|´näe; laul|´janna fo|´nee(t)|ti(k)|ka) Ühes sõnas võib mõnikord olla ka mitu pearõhku: ´raud| ´tee, ´ami´dobü´riin Kaasrõhk tavaliselt 3., 5., 7. jne silbil ma|ga|ma(t)|ta, lõ(p)|pe(t)|ta(t)|ti|gi, u|la(t)|ta(t)|tak|se kui 1. silp on III vältes, on kaasrõhk 2. silbil (osalt sisekaolised sõnad): matmine, matmata, ohtlik; kontsert Kaasrõhk on järgsilpide vältesüsteemi toimimise eeldus
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
reageerivad metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R- CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure al...
metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. 15. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
