vabas õhus ning kui võimalus tekib läheks Tanel Padar & The Sun'i veel kuulama. Kui kontsert lõppes nõudis publik , et nad lavale tagasi tuleks ja laulaks veel laul siis nad tulid tagasi ja laulsid need laulud ära. Minule meeldib kõige rohkem laul nimega ,, Võta aega ,, . Selle laulu dünaamika on alguses vaiksem ja läheb sujuvalt valjemaks ning vahepeal on jälle vaikne ning jälle läheb valjemaks ning lõpp on sujuvalt vaikne. Tempo on suhteliselt aeglane. Diktsioon on selge. Laul ,, Kuu on päike" on kiire rütmiga ning laulu heli kõrgus on väga muutlik. Diktsioon on selge. Mina arvan, et kui artist naudib laval olekut siis ta teeb selle esinemise võimsalt ära siis on ta ka tasemel ja seda nad ka olid, seda oli nende pilkudest näha kuidas neile meeldis vaadata rahvast karjumas ja kaasa laulmas see annab artistile väga palju juurde.Esitlust nautisin tõesti, sest see on ju hea Eesti rokk-muusika.
Teosed olid väga erinevad, osad olid aeglased ning mõtlikud, teised jällegi hoogsad ja lõbusad. Kontserdit algustas Mairo Tänav Tänak, eteldes Elo viidingu lugu ''Minister''. Kokku oleks pidanud esinema 26 õpilast, kuid üks esineja jäi siiski kahjuks kuulamata. Parimaks esinejaks pean Ivar Piterskihhi, kes etles oma lugu räpiloo saatel. Ta teoseks oli Kosmopoliidi ''AA''. Seda esitust oli tõesti väga põnev kuulata, kuna etleja diktsioon oli selge ja kõik läks soravalt. Räpi laul oli vaid lisand, mis tegi esituse tervikuks. Üks parimatest oli samuti ka Kristiin Koppel, kes laulis K.Rogersi laulu '' Laula mu laulu helisev hääl''. Laul ise oli aeglane, kuid kuulata oli siiski põnev. Ei osanud arvatagi, et üks kuuenda klassi õpilane võib nii hästi laulda. Diktsioon oli samuti väga selge. Hea oli näha laval ka omaenda klassikaaslasi nagu Kaire Raudsepp, Pirgit Põld ning Laura Saks
MINA KUI KLIENDITEENINDAJA SWOT ANALÜÜS Strengths Tugevused Weaknesses Nõrkused - Sõbralik - Vähene keelteoskus (eriti vene) - Kohusetundlik - Tagasihoidlik - Koostööaldis - Otsustusvõimetu - Meeldiv - Diktsioon ebaselge -Töökas - Liiga täpne -Rõõmsameelne - Kriitiline - Viisakas - Madal enesehinnang - Sihikindlus - Ei saa raskete klientidega hakkama Opportunities Võimalused Threats Ohud - Osalemine koolitustel -Läbipõlemine
Suhtlemise vahendid ja oskused Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid. Mitteverbaalne suhtlemine- hääletooni ja kehakeele kaudu, silmside 45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes sind sõbralikult vaatavad. Rääkimise ja kuulamise oskus: Rääkimise oskus- oskab oma mõtteid välja öelda nii, et teised seda õigesti mõistavad, kasuta rääkides arusaadavat sõnavara, ütle ...
telefone, mis käivad lahti nagu raamat (selline tüüp telefone). Aga need telefonid tulid müüki alles siis, kui ma läksin kooli. See kõik on selle pärast et, see näidend on väga vana, mille tekst on kaasaegsetele inimestele arusaamatu ja sellepärast tehti see ümber ning lisati kaasaegseid asju. Vahehelid, mis esinesid näidendis olid toredad, aga mõnedes kohtades nad olid üleliigsed. Nende diktsioon mulle eriti ei meeldinud, sest nende mõned sõnad olid ebaselged. Kokkuvõttes näidend on meeldiv, naljakas, aga mõnedes kohtades igav. Seda võiks soovitada ainult nendele inimestele, kelle emakeel on eesti keel ning kes on täiskasvanud või noorukid, sest minu arvates see väikestele lastele ei sobi. Sest see on nendele natuke arusaamatu ja muideks näidendis üks tegelane nimega Enn võttis enda sisse narkootilist ainet. See on lastele ebasobilik.
kindlalt selle poolt, et igas esinemises peab olema peale laulu ka tantsu, mis ilustab kogu etteastet. Niki on laulnud oma kontsertitel peamiselt hoogsate rütmidega lugusid, et publik ei peaks tundma igavust ning võiks ka ise tantsuplatsil jalgakeerutada. Minu isiklik arvusm Nikist on igati positiivne, sest ta on inimene, kes teeb seda, mis talle meeldib ja peamine see tuleb tal südamest. Iga kord, kui kuulen raadiost tema laulu keeran ma selle valjemaks, sest tema hääl on võluv, diktsioon selge ja sõnad mõtlemapanevad. Omaltpoolt soovin Nikile jõudu edasi minna, et võiksin ka edaspidi nautida tema tehtud muusikat. Samuti loodan, et tulevikus avaneb mul võimalus külastada mõnda tema kontserdi ning näha inimest, kes on mulle muljet avaldanud, mitte läbi telekaekraani vaid silmast silma.
Lauldi laule nii inglise kui ka ameerika heliloojatelt. Kõige esindatum helijooja oli Benjamin Britten. Esitati ka teoseid Gian Carlo Menottilt, Ralph Vaugh-Williamsilt, Andrew Lloyd Webberilt, Samuel Barberilt, George Gershwinilt ja teistelt. Kuna tegemist oli õpilaskontsertiga, siis minu meelest said enamus väga hästi hakkama. Eriti tüdrukud, sellepärast, et tütarlastel oli hääl kõrgem, see oli selgemini kosta ning ka diktsioon oli paremini arusaadav. Paarist noorhärrast, Ott Kasest ja Grigori Seliverstovist polnud kahjuks üldse aru saada, mis keeles nad laulavad, isegi, kui teadsin, et selleks keeleks on inglise keel. Kõige paremad paarid minu meelest oli vokalist Elizabeth Paavel ja klaveril saatja Ksenja Obezhisvet ning Karolis Kaljuste (vokalist) ja Valeria Stojakova (klaver) Kahjuks kippusid mõned laulud korduma, mis oli suur viga minu meelest, sest see jättis
„Carmen“ 19. jaanuaril käisin teater Vanemuises vaatamas Georges Bizet’ kuulsat ooperit „Carmen“, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel jutustusel . Peategelasi kehastasid Aleksandra Kovalevitš ja Boldizsár lászló. Moskvast pärit metsosopran Aleksandra Kovalevitš suutis meisterlikult kehastada Carmenit. Ta mõjus sama sensuaalse, kirgliku ning ettearvamatuna nagu raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et orkester hingab ühes rütmis. Iga ritenuto, staccato ning accelerando toimus üheaegselt ja täpselt dirigent Paul Mägi märguande peale....
· Personali väljanägemine Riskitegurid teenindaja töös · Kergesti ärrituvus, kannatamatus, äkkviha · häbitunne (madal enesehinnang) · Väljapääsmatus elumuredest · aeglus, flegmaatilisus · Hooletus, loomupärane lohakus, ebatäpsus · Puudulik eneseväljendusoskus Edukal teenindajal on · Hea tervis · vastupidavus · kiirus, hea koordinatsioon · Korrektne ja meeldiv välimus pakutava teenuse reklaam · hea kuulamine · arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon · verbaalne võimekus · arukus, terve mõistus · hea mälu · soov olla hea teenindaja SUHTELMISTEHNIKAD Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine · Sõnumist moodustab Verbaalne osa 7% Hääletoon 38% Visuaalne osa 55% · Suhtlemises teistega omab mõju/efeki: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30% Kehakeel/ väline mulje kuni 70%
kõik näidendis olnud sündmused ja tegemised kokku. Esitasid seda peaaegu kõik näitlejad kes laval käisid. See pala esitati koos tantsuga ning oli üsnagi tempokas lugu, millest saaks teha väikse töötlusega päris korraliku diskolaulu. Heli kvaliteet oli küll väga hea. Kõiki muusikapalu ja helieffekte mängis lava kõrgemas osas olnud 7-liikmeline orkester, kes sai enda tööga suurepäraselt hakkama. Võib-olla üks muusikali miinustest oli see, et näitlejate diktsioon jäi mõningates olukordades kehvaks ja mõndadest sõnadest ja lausetest oli raske aru saada, kuid kokkuvõtteks võib näitlejate oskustega rahule jääda, mis on sellise tasemega näitlejate juures üsnagi mõistetav. Mulle isiklikult muusikal meeldis, võib-olla ei olnud just kõigeparem kontserdi elamus, kuid rahule võib sellega siiski jääda. Arvan et muusikalil oleks võinud olla natuke üllatavam lõpp, sest sellel muusikalil sai vägahästi ette ennustada missugune lõpp
Inga & Siim: argumendi alajaotused peavad vastama küsimusele miks.Peab seletama täpselt lahti mida tähendab.Seleta lahti mida väitega öelda tahad. Kolmas element argumendi juures on tõestus(statistika,inimeese tsitaat,paralleelne näide) Viimane element argumendi lõpus on lõplik järeldus või kokkuvõte, näitad ära,et oled inimestele rääkinud ära milles on probleem ja ära tõestanud,et probleem on.Miks on argumendid olulised? Pead alati mõtlema kellele ja kus sa räägid, hindavad kohtunuikud. Vanduda tohib, ropendada ei tohiks. Vaba suhtlus.Miks küsimusi ei tohi õhku jääda!! Ristküsitlus-küsid asju mis jäid ebaselgeks, tõmmata vastane konksu otsa, et nad nö endale vastu räägiks. Aega 3 min! Ristküsitlusel saab tihti nö teisele poolele ära panna, leides kitsaskohti.Võib välja tulla,et väitleja rääkis ainult seda mida õppis ja ei teagi millest tegelikult rääkis.EI III küsitleb JAH I- te. Teiste kõnede roll on ümber lükata, ümberlükkeid ja pakk...
Arvamuslugu Kodutunne Kirjutan arvamuslugu saatesarjast Kodutunne, sest tahan analüüsida saate tegijate kõne, käitumist ja välimust. Tahan edastada Teile oma arvamust sellest saatest. Mina arvan, et Kodutunde saatejuht Anneli Lahe peaks olema natuke emotsionaalsem. Mulle meeldib saatejuhi juures see, et tema kõne on selge ja diktsioon hea, kuid kõige rohkem meeldib mulle tema juures see, et ta teeb oma kõne huvitavaks. Tema jutu mõttest saan alati aru ning mulle meeldib, et ta ei kasuta erinevaid häälitsusi. Mõnikord on tal rääkimisel abiks käed, kuid see mind ei häiri. Kõne tempo on tal valitud hea. Kodutunde saate tegijatel pole stuudiot, iga saade on erinevas kodus.Näidatakse iga tuba enne ja pärast remonti, see mulle selle saate juures meeldibki, sest siis näeb võrdlust vana ja uue vahel. Publikusse suhtub proua Lahe suure austusega, sest nemad aitavad...
tekitava kogemusega. Rahvast oli palju, kõik olid vaiksed ja väga süvenenud operetti. Minu arvates oli tegu väga menuka etendusega. Kostüümid ja ka soengud olid pilkupüüdvad, võrratult ilusad ja väga uhked. Operetist jäi mulle eriti meelde Pepi ja Josefi duett. Tegemist oli tõeliselt hea operetipalaga. Hääled olid võrratud, pani lausa imestama, kuidas on võimalikult nii kõrgeid noote võtta ja loo lõpuni nii vastu pidada. Teistes esitatud palades oli naiste diktsioon kehvem kui meestel, nende sõnadest oli peaaegu võimatu aru saada, kuid üldmulje jäi siiski hea. Muusika pärines kõik Johann Straussi loomingust. Tema loomingus on muusika sujuvalt vahelduv, hoogne ning järgmisel hetkel vaikne ja madalam. Muusika instrumentidest põhiline tähtsus viiulitel, kuid oli kuulda ka teisi keelpille ning puhkpille. Etendusega jäin rahule ning soovitaksin ka teistele minna midagi sarnast kuulama.
Samuti oli ka lavakujundusega, kasutati nii tänapäevaseid, näiteks erkroosasid südamekujulisi toole kui ka eelmiste sajandite hõnguga elemente. Siiski on kiiduväärt, et kunstnik ning lavastaja julgesid teha midagi tavapärasest teistsugust.. Arvan, et suurt kiitust vääriks Amelia osatäitja Aile Asszonyi, kelle hääletämber oli tõeliselt meeldiv ning hääleulatus suur. Samuti oli minu üks lemmikuid Rauno Elp, kes kehastas peaministrit. Temalgi oli võimas hääl ning selge diktsioon. Üks lemmikumaid muusikalisi hetki oli stseen peaministri majas, kui soleerisid inglissarv ning harf, mis kõlasid suurepäraselt kokku, tekitades pehme ning ilusa meloodia. Minule suureks üllatuseks oli ooperi ja balletti väga hea põimimine kolmandas vaatuses, mis sobis sinna vapustavalt. Lavale ilmusid tantsijad valgetes riietes. Tants oli kerge ja heljuv ning tekitas müstilise tunde. Mõningatest negatiivsetest külgedest hoolimata, mulle siiski see ooper meeldis ning
suurepärase valiku. Sevtsenko rollide hulka kuuluvad nii Madeleine de Faublas (Ábrahámi ,,Savoy ball"), Eliza Doolittle (Loewe' ,,Minu veetlev leedi"), Silva (Kálmáni ,,Silva"), Mozarti Despina (,,Così fan tutte") ja Teine daam (,,Võluflööt"), Clorinda (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Valencienne (Lehári ,,Lõbus lesk") jpt. Markii de Faublas `d kehastas sedapuhku bariton Renè Soom, kelle etteastega võib üldjoontes rahule jääda, kui jätta seejuures mainimata kohati arusaamatu diktsioon nii dialoogide kui laulunumbrite juures. Tõepoolest, näitlejameisterlikkuse eest saab Soom suured plusspunktid, kuna tema kehastatud Aristide mõjus publikule ääretult loomutruuna ning muheda karakterina. Tema rollide hulgas on Estonias olnud Jevgeni Onegin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), Don Quijote (Leigh' ,,Mees La Manchast"), ,,Achillas (Händeli ,,Julius Caesar"), Juss (Raadiku ,,Vargamäe tõde ja õigus"), Aristide de
mitmed oskused nagu tööaja planeerimine ja korraldamine, tööde õige ajastamine, teenindussituatsiooni alustamine/lõpetamine, tellimuste vastuvõtmine ja edastamine, jookide valmistamine, serveerimine, teenindus ja puhastustööde tegemine. Toitlustusteenindaja tööks vajalikud isikuomadused on teenindus- ja suhtlemisvalmidus, võime kiirelt ja sujuvalt ühelt tegevuselt teisele siirduda, hea kontsentratsioonivõime, hea mälu, rahulik meel, pingetaluvus, füüsiline vastupidavus, selge diktsioon ja empaatiavõime. Toitlustusteenindaja töö eeldab ka vastutus- ja analüüsivõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet ja enesedistsipliini. Toitlustusteenindaja riietus peab olema korrektne, juuksed peavad olema kinni ja kingad peavad olema ohutud ja mugavad. Töötajal peab olema hoolitsetud hügieen. Teenindaja peab olema sõbralik oma kaastöötajatega ja klientidega ning tegema oma tööd korrektselt.
Tükk on üles ehitatud justkui estraadi minietendusena. Iga inimese juhtumused on püänteeritud, toredaks rõõmsaks ketiks, mis korralikult naerutab. Kõigi lugude seast on raske midagi esile tuua, kuna kogu etenduse vältel esitatud lood olid väga õnnestunult ja kaasahaaravalt esitatud. Üheks parimaks palaks, mis laval esitati oli kindlasti ,,Nii on meil moes", mida esitas Kaire Vilgats ning keda saatsid teised esinejad. Esitus oli tempokas, kõlav ja hästi esitatud. Diktsioon oli mõnes kohas veidi kehvemapoolne, kuid üldmulje on väga hea. Kaire Vilgatsi tugev, kandev ja ulatuslik hääl sobis sellesse muusikali justkui valatult. Esituse juurde kuuluv tantsuline pool oli läbi etenduse osavalt sooritatud, liigutused olid sünkroonis ja näitlejad olid kogu etenduse jooksul väga ühtehoidvad. Väga oskuslikult oli esitatud ka ,,Blow, Gabriel Blow" (lood olid esitatud eestikeelsetena), kus
sulgejat", ,,Kevadpidu".Solistide poolt kõlas vahealadeks palju hoogsaid lugusid . Kõik laulud olid suurejooneliselt esitatud ning noorte sümfooniaorkester muutis kontserdi palju huvitavamaks ja võimsamaks. Terve Pärimusmuusikaait oli täitunud kõlava lauluga. Neidudekoori vokaalne tase oli kõrge, sest kõik lauljad olid kas muusikakooli õpilased või vilistlased. Intonatsioon oli puhas ning koor pidas täpselt kinni rütmist ja jälgis pingsalt dirigenti. Koori diktsioon oli selge ja laulu sõnad olid arusaadavad. Laulustuudio esinejad olid enesekindlad , kauni kõlava häälega ning kandsid kõik laulud võimsalt välja, pakkudes kuulajale põnevat esitust. Sümfooniaorkestris olid esindatud pillirühmad flöödist kontrabassini ning kõlaliselt omavahel tasakaalus. Polnud kuulda, et mõni rühm teistest tugevalt üle mängiks.Polnud kuulda ka möödamängimisi või sassiminekuid. Kontserti oli kuulama tulnud peaaegu terve saalitäis inimesi
Võtan vaatlusesse kaks muusikasaadet, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev. See arvamus on muidugi ainult minu oma ja kindlasti leidub inimesi, kes minuga ühel nõul ei ole. Esimene saade, mida kirjeldan ja hindan on tasemel, nüüdseks ajalukku jäänud ,,Tähed muusikas" saade. Et esmamulje kogu saatest algas siiski saatejuhist siis mulle väga meeldis saatejuht Mart Sander. Väljapeetud ja viisakas, heade kommetega noormees. Mart Sander ei kokutanud ega pudistanud, tema diktsioon oli selge ja puhas. Siis lauldi seda ka kõva häälega, hea oli kuulata. Kõik see palub tähelepanu seepärast näiteks stuudio kujundus ei olnudki oluline. Ka väljaspool teleekraani käitus Mart Sander galantselt. Kirjutan oma kogemustest, kui paar aastat tagasi oma kooli lastega selle saate salvestustel käisin. Oli väga meeldiv. Kuna ta meid isiklikult ootas siis pööras härra Sander meile ka väga palju tähelepanu. Kaasa arvatud see, et iga soovija sai temalt mälestuseks autogrammi
on siin väga igav. Õnneks oli hoopis vastupidi. Kahjuks pidin varem ära minema ja ei saanud täiesti lõpuni olla, kuigi oleksin väga tahtnud, sest sel hetkel kui lahkusin oli loeng minu jaoks juba väga väga huvitav. Alguses kui Dan rääkima hakkas sain kohe aru, et ta on väga hea jutustaja. Teda kohe tahtsid kuulata. See on minu jaoks anne. Ta suutis panna sind kuulama isegi kui sa seda teha ei tahtnud. Ta jutustas nii põnevalt ja kaasas publiku. Tema hääl oli selge ja tugev, diktsioon super. Usun, et isegi need inimesed, kes inglise keelt ei oska said temast väga hästi aru. Usun, et ta rääkis ka natuke lihtsamate sõnadega kui tavaliselt, kuna oleme eestlased ja paljud ütlesidki, et ei oska inglise keelt. Mina isiklikult isegi ei kuulnud seda tõlki, kuna kogu mu tähelepanu oli Danil. Lood, mida Dan rääkis olid nii elupõhised. Ta suutis muinasjutu sisse ära peita elutarkuseid.
riigi siseselt on ka erinev, näiteks on sõnu mida kasutavad PõhjaEestlased ja LõunaEestis sellest aru ei saada, nii saab määrata ka riigisisest alalist kuuluvust. Keelekasutus jaguneb ka ametialaselt, näiteks ei pruugi tavainimene mitte midagi aru saada kahe arsti vahelisest kõnes, kuna nende keel on spetsialiseeritud ja kasutatakse kindlaid ametialaseid väljendeid, lühendeid ja sõnu. Niimoodi on peaaegu iga ametiga. Suulises keeles omab tähtsust ka hea diktsioon ehk hääldusviis, kui inimene hääldab sõnu halvasti, ei saada tihtipeale temast aru ja info jääb edastamata. Sellepärast peavad väiksemad lapsed tihtipeale logopeedi ehk kõneravija juures käima, seal saadakse lahti põrisevast R tähest, õpitakse hääldama S tähte ja parandatakse ka õigekirja. Maailmas on väga palju erinevaid keeli ja igaüks neist on omamoodi raske. Minuarust oleks hea kui maailmaas
Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Alex-Sander Puhm 10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sill...
naistel erinevad enamasti maani taljes kleidid või säravad varieteele iseloomulikud kokteilikleidid. I vaatuse lõpus oli Silval seljas näiteks Peenemustriline pitsist kleit ning kleidiga sobivad kingad. Kogu stilistika vastas 1920ndate stiilile ja oli väga maitsekas. Muusika oli väga mitmekesise tempo ja rütmiga ning väga harmooniline. Läbi etenduse oli muusika stiililt sama ning seal oli nii valsi kui ka foksirütme. Laule oli väga hea kuulata, sest lauljate diktsioon oli suurepärane. Mulle meelis ka lauljate hääleline kooskõla ja lauljate tämber. Heliloojast sain teada, et „Silva“ on tema kuulsaim ja hinnatuim teos. Tema muusika meeldib mulle väga, sest see oli nii mitmekesine ja väga kauniste sõnadega. Minu arvates oli muusika väga kenasti esitatud. Esinejate pillimängu- ja lauluoskus oli heal tasemel, sest seda oli hea kuulata. Muusika tekitas minus palju häid tundeid ja lustakust. Mull väga meeldis. Lood tegi
Üleoleva inimese asemel seadis ta ennast rahvaga ühele pulgale ning suhtles kui võrdne võrdsega. Arvan, et see oli mõeldud pigem sarkastilise kommentaarina, kuid sellegipoolest mõjus see hästi, kui ühel inimesel publiku seast telefon helises ning Oja selle peale ütles: „ Räägi rahulikult ära, me ootame. Tervita kindlasti!“ See oleks justkui olnud osa etendusest. Tahan kindlasti ära mainida, et Peeter Ojal on suurepärane diktsioon, mis jällegi oli minu jaoks mõnevõrra üllatus. Ma küll olen teda ka enne laval näinud, kuid selles tükis suutis ta oma käriseva hääle eriti hästi mängima panna. Kui mees lavale astus, siis esimesena jäi mulle silma tema eriti stiilne välimus. Uskumatu kui palju võib sellise pealtnäha ebaolulise nõksuga, nagu riietus, täppi panemine juurde anda. Mustad teksapüksid, must t-särk ning selle peal kärtspunane pintsak ja kõige tipuks veel ka punane king
Suurem osa suhtlemisest moodustabki just mitteverbaalne suhtlemine. Näiteks väidab R. Ross, et 35% suhtlemisest on verbaalne ja 65% informatsiooni sõnumi kohta saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu. Verbaalne kommunikatsioon on vaid inimkommunikatsiooni üks vorm. Seda täiendab ulatuslik mitteverbaalne osa (Motsch 1989, 79). Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid
siis elutoas on olemas enamjaolt kõik, laualinad, nõud, küünlad jne. Tegelastel oli seljas igapäevased ja ametlikud riided. Õhtu osas pandi selga ööriided. Etenduse ajal vahetati riideid vaid 1 korra. ( Päeva riided ööriiete vastu ). Osades mängisid: Carmen Mikiver ( Anett), Ireen Kennik ( Anna), Ago Anderson ( Fred) ja Indrek Taalmaa ( Manfred) . Näitlejad olid väga heal tasemel, mängisid usutavalt ja põnevalt ning nende diktsioon oli terve lavastuse vältel väga hea. Minu lemmik oli neist aga Ago Anderson, kes oli oma rolli nii pühendunult sisse elanud ja tema välimus oli juba selline pereisa tüüpi. Suur ja karvane. Tegelased liikusid enam jaolt 2 meetri ulatuses, kuid nende liikumine oli hea. Selle vähese liikumise juures anti edasi väga hästi emotsioone ja tundeid . Mulle meeldis eriti üks koht kus Carmen Mikiver ( Anett) hüppas Indrek Taalmaale ( Manfred) õnnest selga.
on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad. Kontsert algas J.Brahmsi mustlaslugudega, mis olid tempokad ja emotsionaalsed. Emostsioonide kohapealt ei hoidnud ennast tagasi nii metsosopran, kui ka pianist. Nad täitsid enda rolli uskumatult hästi kuna publikum oli väga lärmakas ja raske oli keskenduda. Häälel oli väga ilus kõla ja oli tunda, et solist on proffesionaalne. Hääl ei olnud kahisev ega kähe vaid väga täpne ja terav. Samuti oli kiirete mustlaslaulude puhul diktsioon väga hea, enamasti olid laulud fortes. Brahmsi tempokatele lauludele järgnesid 4 F. Liszt rahulikku ja väga ilusa meloodiaga aariat. Eriti hästi tuli laulu olemus ja sõnumid välja laulja näoilmetest ja liigutustest nt Die Lorelai puhul. Kolm mustlast F.Lizati repertuaarist oli raskem klaveripala aga pianist sai sellega väga hästi hakkama. Põhjamaade autorite laulud olid tunduvalt rahulikumad ja mitte nii keerulise dünaamikaga
muusikalise elamuse. Kuna mina üldiselt sümfooniaorkestreid kuulamas ei käi, siis oli see uus ja põnev kogemus. Usun, et selline muusika ongi nauditav ainult reaalses elus, mitte televisioonist ega raadiost. Tundub, et selle muusikali lavastamisel oli tunduvalt rohkem tähelepanu pööratud muusikalisele poolele, kui näitlemisele, sest peategelaseks valitud Gerli Padar on küll väga hea laulja, kuid näitlemine tal siiski nii hästi ei õnnestunud. Kohati häiris mind Jaan Willem Sibula diktsioon ja s-i susistamine lauludes. Näitlemises andis see efekti, kuid laulutekstid muutis kohati arusaamatuks. Kuna etendus oli algselt inglisekeelne, oli tehtud tõlketööd ja see ei olnud samuti väga õnnestunud. Oli kasutatud kohatut kõnepruuki ning kaasaaegseid väljendeid kuigi etendus on pärit ammusest ajast ja tekst jäi seetõttu ka tihti mõistetamatuks. Õnneks on Vanemuise teatri lava kohal tabloo, kus oli ka kogu etenduse vältel inglisekeelne tõlge
Ta oli keskmist kasvu, pisut liiga suure peaga, oma noores eas mustade juustega. Silmad olid tal väiksed ja lühinägelikud, kuid nägemine ometi väga terav. Pealagi läks tal varakult paljakas ning sellel oli tuvimunasuurune kasvaja. Tavaliselt kandis Leibniz pigimusta parukat.) Õlgadest oli ta lai ning kais alasti langetatud peaga, nii et näis, nagu oleks ta kühmus seljaga. Kehast oli ta pigem kõhn kui täidlane. Tal oli pistu põrisev hääl, liiga kiire kõne ja mitte kõige parem diktsioon. Tema suureks utoopiaks oli ühendada erinevad kristlikud kirikukogud üheks suureks Issanda kirikuks. 1676 tõlkis ta ladina keelde Platoni, Phaidoni ja Theaitetose. Teda tunti veendunud vanapoisina, ent ta jumaldas vestlusi daamidega. Ta oli eriskummaline , tujukas ja mõistatuslik inimene. Armastas raha, kuid ei olnud kitsi. Ta luges kõike: Platonit, Aristotelest, Cicerot ja Descartes´i.
Kliendi tähelepanelik kuulamine Selge eneseväljendus Loomulik ja sundimatu suhtlemine 3 Minu kohustused ja vastutus teenindajana VASTUTUS TEENINDAJANA Tööruumide ja seadmete seisund ja väljanägemine Personali väljanägemine Vastupidavus Kiirus, hea koordinatsioon Korrektne ja meeldiv välimus pakutava teenuse reklaam Hea kuulmine Arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon Positiivsus Tolerantsus ja heatahtlikkus Abivalmidus, sõbralikkus Empaatiavõime Teenidusvalmidus Täpsus, korrektsus Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks Klientide erisoovide tundmaõppimine Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine OSKAN JA KOHUSTUS teenindada erinevaid kliendirühmasid ja kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid nõustada erineva kultuuritaustaga kliente
väga hästi hakkama. Laval toimuvat oli päris põnev jälgida, sest tegevust oli palju ning huvitav oli vaadata ja mõelda, mis järgmiseks juhtub ning see kõik oli väga ettearvamatu. Enamus lauljad küll ei laulnud väga selgelt ja arusaadavalt, kuid tänu Estoniasse paigutatud ekraanidele, sai lugeda täpset teksti sealt, kuid suhteliselt halb on jälgida kahte asja samaaegselt. Mõne solisti puhul aga polnud ülse vajagi lugeda sõnu ise, sest diktsioon oli väga hea ka lauldes. Üldiselt aga oli muusika, laulutekstid, kostüümid, dekoratsioonid, eriline kaldus lava ning lavaline tegevus väga hästi omavahel seotud ning tekkis üks väga põnev ning lustlik lugu. Erilisi lemmikuid näitlejate seas ei olnud, kuid väga huvitavalt oli lahendatud teise ja kolmanda vaatuse vaheline paus. Nimelt ei olnud sel ajal vaheaega nagu tavaliselt on harjutud tegema kahe vaatuse vahel. Seal tuli lavale vangivalvur, keda kehastas Tõnu Kark ning
Eduka esinemise tunnus on, et lektor räägib selgelt ja mahub etteantud aja piiridesse. Seda tuleb harjutada. Tekst tuleb häälega ja paraja tempoga ette lugeda. Hea on esinemine peegli ees teha, siis esineja näeb ja tajub oma miimikat, žeste, olekut. 2 Esinemine Hirmust ülesaamine, ehk päris esinemine. Ettekande edukus oleneb peamiselt edastatava info selgusest, lektori entusiasmist ja tema suhtlemisoskustest. Ettekandjal peab olema hea diktsioon. Tuleb kõneleda selgelt ja kõlavalt, hääldades kõik tähed korralikult välja, eristades tugevaid ja nõrku häälikuid, susisevaid ja mittesusisevaid. Kõnes peavad kajastuma ka kirjavahemärgid. Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus. Entusiasm on samuti oluline. See avaldub ettekandja huvis oma teema vastu ja esituse jõulisuses. Entusiasm peab olema siiras, mitte teeseldud. Teeskluse tunneb kuulaja kohe ära ja siis pole edu loota. Suhtlemisoskustel on suur mõju
,,Vocalissimo": Aile Asszonyi ja Vivacello 24. III ; ,,Kevade lummuses": Maano Männi ja Pärnu Linnaorkester 25. III Pärnu kontserdimaja väikeses saalis. Kahe päevaga kuhjus Pärnu kontserdimajja kaks kontserditäit eesti muusikuid, kes töötanud ja õppinud või õpivad laias maailmas. Pärnu linn kannatas selle välja ja aplodeeris usinasti. Kontserdikorralduse esimene reegel olevat zanriliselt sarnaste kontsertide hajutamine, et vältida ülepakkumist. Tundub küll, et tegelikult reeglid puuduvad, sest 24. ja 25. märtsi kontserdid võib liigitada kammersümfoonilisteks, kuid põnevad kavad ja ,,talendid kodus" ei kahjustanud huvi kummagi kontserdi vastu. Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud. Tartu ja Tallinna suured kontserdimajad pakkusid seda kava juba septembris ja eile, 3...
Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga)
maksimaalselt viiele põhipunktile. Proovin lisada ka igale punktile isiklikke näiteid, mis teeb kindlasti kuulamist huvitamaks. Tagasisides kirjutati ka, et mul olid head isiklikud näited. Nõrkused Minu suurimaks probleemiks suulises eneseväljenduses on närveerimine, millega kaasneb kiirustamine. See teeb kuulajatel kõne jälgimise ja arusaamise keeruliseks. Ma satun pabinasse ja selle tagajärjel kannatab diktsioon. Kuigi tavaliselt mul ei esine tõrkeid pikemate sõnade ja numbrite lugemisel, siis esitluse ajal tekkis sellega probleeme. Kiirustamine esitluse ajal tuleneb sellest, et tavaelus räägin ka keskmiselt kiiremini ja kõne ajal soovin inimesi publikut köita erinevate näidetega. Samuti on probleemiks vähene ajaline ettevalmistus, mille tõttu ei oska täpselt arvestada, kui kaua ma esitan oma teemat. Nagu ka kirjalikus eneseväljenduses on minu probleemiks töö tegemise jätmine
Laps teeb ise keele- ja huulteharjutusi, silbimänge. Puhumismängud. 3. eluaasta- L, S, K. Täishäälikute diferentseerimine (a-ä, o-ö, a-e), häälemängud. 4. eluaasta- Kõigi häälikute eristamine, täpsustamine, hääldamismängud (loomahääled) 5. eluaasta- Kõlalt lähedaste sõnade eristamine (tass, kass), häälikute kuulamine sõnas. 6. eluaasta- R, Õ. Täishäälikuühendite hääldamine. Sõnade hääldamine õiges vältes, diktsioon. 7. eluaasta- Võõrsõnade hääldamine (krokodill, rabarber). Diktsioon: vanasõnad, liisusalmid. Teistest pikema hääliku eristamine sõnas. 8. eluaasta- Hääldab kõiki emakeele häälikuid. Sõnad, laused kõlavad arusaadavalt, selgelt. Häälikuanalüüsioskus. Hääliku ja tähe ühendamine. Häälikute arv, olemasolu, asukoht ja järjekord sõnas. 23. Mis on häälimine? (hääldamine)
Suhtlemisviisid: 1. verbaalne informatsioon 2. vokaalne informatsioon 3. mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) Isikuomadused ja võimed: 1. suhtlemisvalmidus 2. teenindusvalmidus 3. tolerantsus (sallivus) 4. füüsilise koormuse taluvus, vastupidavus 5. kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus 6. koostöövalmidus 7. vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin) 8. hea väljendusoskus ja selge diktsioon 9. kiirus, liigutuste hea koordinatsioon ja automaatsus 10. keskendumisvõime 11. iseseisvus ja otsustusvõime 12. algatusvõime ja loovus Esmamulje kordumatu võimalus On ainult üks võimalus esimese mulje saamiseks ja oluline on, et see oleks positiivne. Esimese muljega endast ja oma ettevõttest võib kliendi nii võita kui kaotada. Esmamuljet kujundavat väga mitmed tegurid: 1. hääletoon, kõne kiirus; 2. näoilme, silmside;
kunstnik oli Michiel Dijkema Hollandist, kostüümikunstnik oli Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Bas Berensen Hollandist ning koreograaf oli Marina Kesler. Mulle meeldis see operett väga. Etenduse käik oli kaasahaarav ja vaatamata oma pikkusele (algus 19.00 ja lõpp natuke peale 22.00) algusest lõpuni nauditav, minnes järjest lõbusamaks. Ka kostüümid olid ajastukohased ning huvitavad. Ainuke asi, mille pärast etenduse juures minu arust nurisema peaks, oli näitlejate diktsioon. Mitte ainult lauludest, vaid ka väga paljudest dialoogidest oli parem aru saada, kui lugeda eesriide kohal rippuvat inglisekeelse tekstiga tablood. Tihti tundusid dialoogid kohmakad nende laulude keskel. Alguses tundus operett igav ning sisu tundus mõttetult veninvat. Kuid mida aega edasi, seda põnevamaks ja kaasakiskuvamaks etendus muutus. Minu lemmikkoht oli pidu ning peokülalised. Mäletan, et vaatasin lausa suu ammuli, kuidas balletitantsijannad tantsisid. "See on lihtsalt nii lahe!"
12. Ma pean olema paindlik ehk pean suutma muuta oma teenindusstiili vastavalt kliendile. 13. Ma pean olema otsustusvõimeline, et olla valmis otsuseid langetama ja täitma kliendi soove. 14. Mul peab olema hea empaatiavõime, et mõista klientide soove ja tunnetada nende emotsioone. 15. Mul peab olema hea väljendusoskus. Tuleks vältida parasiitsõnade kasutamist ja suhtlemisel tuleks rääkida asjast konkreetselt, vältida tuleks liigset sõnavahtu. 16. Mul peab olema selge diktsioon kliendiga rääkides. Olukorraga sobiv hääletugevus ja kõnetempo soodustavad teenindussuhtlust. Liiga vaikset kõne ei pruugi klient kuulda ja liiga kõvasti rääkimine kliendiga ei ole ka hea. Lisaks ei tohi kõne olla liiga kiire, et kliendil jääb pool juttu arusaamatuks ning samas ei tohi kõne ka liiga aeglane olla, et klient ära tüdineb. 17. Mul peab olema mõõdukas kiirus igas mõttes. Ma ei tohiks väga palju
77. Õige või väär? Normaalse fonatsiooni korral on neelulukk enamasti avatud Õige Vale 78. Õige või väär? Kuulmispuudega lastel on puuduliku kuulmistähelepanu ja -taju tõttu kahjustatud rohkem kõne mõistmine ja vähem kõneloome. Õige Vale 79. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõneles esineda: kogelus kõnehingamise probleeme häälduspuudeid häälehäireid 80. Millised tunnused võivad esineda düsartria korral? häälduspuuded halb diktsioon nasaalne hääldus rääkimine sissehingatava õhuga 81. Õige või väär? Fonoloogilise häälduspuude korral ilmneb hääldusvigu ja veatüüpe vähem kui foneetilise häälduspuude puhul. Õige Vale
Keele ja selle tähenduste probleemi kaalukust näitab asjaolu, et seda käsitleti nii komöödia- kui ka tragöödialaval. Sõna, muusika ja liikumine olid tragöödia põhiosad, kuid dramaturgide käsutuses oli ka mõningane lavatehnika, millega sai näiteks kangelasi lendama panna. Üldiselt oli lavakujundus pigem lihtsustatud kui realistlik, kasutati suhteliselt nappe kulisse ning rekvisiite. Maskides ning hoolikalt riietatud näitlejate mäng pidi olema üsnagi stiliseeritud: hääl, diktsioon ja zestid pidid andma küllaldase väljendusrikkuse. Liikumist ja zeste hinnati isegi muusikute puhul. Näitemäng ja jutustus Isegi täielikult näitemänguks väljaarenenuna ei eemaldunud tragöödia kunagi oraalsest traditsioonist. Sõnumitoojate pikad kõned, mis olid sageli tragöödia pöördepunktiks, pidid kõlama tuttavalt publikule, kes olid harjunud eepika pikkade värssjutustustega. Kreeka
Selle vahe tõttu hakkab kuulaja mõte uitlema omaradu. Ka kõneleja ise võib luua enda arusaamise tõkkeid järgmisel viisil: · Ta ilmutab oma seisukohtade väljendamisel tagasiheidutavat agarust, tänapäeval ei lase inimesed enamasti varjamatuil kihutuskõnedel endale mõjuda. · Rääkija pajatab zeste ja kehakeelt ning emotsioone appi võtmata iseenesest ehk vägagi õiget juttu liiga kuivalt ja veretult · Rääkija diktsioon ja artikulatsioon jätavad soovida · Rääkija satub kuulaja kärsitusmärkidest kimbatusse ja hakkab kiirustama, takerdub · Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane · Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine...
Selle vahe tõttu hakkab kuulaja mõte uitlema omaradu. Ka kõneleja ise võib luua enda arusaamise tõkkeid järgmisel viisil: · Ta ilmutab oma seisukohtade väljendamisel tagasiheidutavat agarust, tänapäeval ei lase inimesed enamasti varjamatuil kihutuskõnedel endale mõjuda. · Rääkija pajatab zeste ja kehakeelt ning emotsioone appi võtmata iseenesest ehk vägagi õiget juttu liiga kuivalt ja veretult · Rääkija diktsioon ja artikulatsioon jätavad soovida · Rääkija satub kuulaja kärsitusmärkidest kimbatusse ja hakkab kiirustama, takerdub · Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane · Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning
· Ajalooline foneetika ehk häälikulugu häälikusüsteemis toimunud keelemuutuste uurimine ja väljaselgitamine · Normatiivne foneetika ehk ortoeepia erinevate hääldusreeglite väljatöötamine ja määratlemine · Eksperimentaalfoneetika häälikusüsteemide ja häälduse uurimine katselisel meetodil 4. Millised on foneetika rakendusalad? · Lavaline kõneõpetus (õige diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamine · Kõnekunsti õpetamine · Võõrkeeled õpetamine (uus intonatsioon, uued artikulatoorsed harjumused) · Logopeedia, foniaatria, audioloogia · Kohtufoneetika (kurjategija hääle tuvastamine) · Muusikaakustika · Kõnetehnoloogia 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool, siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset. 3. Kuidas ...
Müra ehk suhtlustakistus on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa, mis võib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess
Riskitegurid teenindaja töös · Kergesti ärrituvus, kannatamatus, äkkviha · Häbitunne · Väljapääsmatus elumuredest · Aeglus, flegmaatilisus · Hooletus, loomupärane lohakus, ebatäpsus · Puudulik eneseväljendusoskus 22 Edukal teenindajal on · Hea tervis · Vastupidavus · Kiirus, hea koordinatsioon · Korrektne ja meeldiv välimus pakutava teenuse reklaam · Hea kuulmine · Arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon 23 · Verbaalne võimekus · Arukus, terve mõistus · Hea mälu · Soov olla hea teenindaja 24 Professionaalse teenindaja omadused · Positiivsus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Abivalmidus, sõbralikkus · Empaatiavõime · Teenidusvalmidus · Täpsus, korrektsus · Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks
Edukal teenindajal on · Hea tervis · Verbaalne võimekus · Vastupidavus · Arukus, terve mõistus · Kiirus hea koordinatsioon Kiirus, · Hea mälu · Korrektne ja meeldiv välimus pakutava · Soov olla hea teenindaja teenuse reklaam · Hea kuulmine · Arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon 23 24 4 Professionaalse teenindaja omadused · Positiivsus · Koostöövõime ja valmidus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime
Riskitegurid teenindaja töös · Kergesti ärrituvus, kannatamatus, äkkviha · Häbitunne · Väljapääsmatus elumuredest · Aeglus, flegmaatilisus · Hooletus, loomupärane lohakus, ebatäpsus · Puudulik eneseväljendusoskus 22 Edukal teenindajal on · Hea tervis · Vastupidavus · Kiirus, hea koordinatsioon · Korrektne ja meeldiv välimus pakutava teenuse reklaam · Hea kuulmine · Arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon 23 · Verbaalne võimekus · Arukus, terve mõistus · Hea mälu · Soov olla hea teenindaja 24 Professionaalse teenindaja omadused · Positiivsus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Abivalmidus, sõbralikkus · Empaatiavõime · Teenidusvalmidus · Täpsus, korrektsus · Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
